Asjaliku vaimu tugisambaks on:

• pühendumine sellele esmatähtsale, millest sõltub edu mingil alal (tööl, õppimises, pereelus, tervise eest hoolitsemisel jm.)
• eesseisvate tegevuste läbimõeldud planeerimine ja aja otstarbekohane kasutamine
• ratsionaalsete töövõtete ja toimimisviiside omandamine
• aja psühholoogiline "rikastamine", selle muutmine sisukamaks ja elamuslikumaks

Asjaliku inimese ajakavas peaks leiduma koht ka impulsiivseiks ettevõtmisteks, sihituks uitlemiseks ja juhuslikeks kohtumisteks.

Asjalikkuse juurde kuuluva ratsionaalsuse lipukirjaks võiks olla Ressursse säästes optimaalsetele tulemustele.

Asjalikkuse õelaim vaenlane on lõdva keskendatuse ja sihipäratu tegutsemisega täidetud "hõivatud olek", mis täidab küll pikki tunde või terveid päevi, ent ei anna arvestatavaid tulemusi.

Sebiva tööviisi selgeima tunnusena hakkab silma suure hulga tarbetute liigutuste tegemine; selle nähtuse seitse üksteist võimendavat tekkepõhjust on järgmised

• kindla töökava puudumine
• läbimõtlematult kaootiline tegutsemine
• alustatu sage katkestamine
• tegevuse väljavahetamisest tekkiv närvilisus
• madal jõudlus
• iseendaga rahulolematus
• pahuravõitu meeleolu

Töökohal aitavad pisimured, olmehooled, nõupidamised ja külastajate vastuvõtt päevast päeva edasi lükata näiteks tootmise ümberkorraldamise, turustrateegia väljatöötamise või personali koolituse küsimusi

Venitamistõvest vaevatud tüüp jätab teistele tihti KROONILISE HILINEJA mulje. ...Kindlaim viis tema kohtlemiseks on kas keerata ette ta kell või kokkleppeaeg talle määrata poole tunni võrra varasemaks,

Sihiteadlik tegutsemine lisab enesekindlust ja tugevdab tahet. Koormavaist kõhklustest kurnatud isiku energia kulub suures osas oma murede ja väljavaadete üle mõlgutamisele ning kaotsiläinud seesmise tasakaalu taastamisele.

Ebaasjaliku tüübi esindajaks on KRITIKAAN, kes ülvab tegutseisvalmidust kahandavat kahtlust ka teistesse isikutesse. Teeb oma arvustavad märkused koostööõhkkonda kahjustaval, destruktiivsel moel. Leiab teiste tegevuskavades ja ühistes ettevõtmistes ikka midagi laita, ilma et ta ise lisaks asjalikke ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Järgnevalt on toodud mõned iseloomulikud viletsa tuju tekitajad. Pahura, ärritatud meeleolu põhjustavad:

• ootamatud takistused ja ajakaod
• tööde katkestused (elektririke, segav külastus jne.)
• lubaduste mittetäitmine
• hetkesoovidega mittearvestamine
• inimeste lohakus, hoolimatus
• valjud helid, vastikud haisud, ere valgus jt. keskkona tegurid

Masendusmeeleolu loovad:

• oma saamatuse, jõuetuse tunne
• olukorra hindamine väljapääsmatuks
• kehv majanduslik seisund
• probleemid armuelus
• üksindus
• tõsisem tervisehäire
• tööpuudus jt. tegurid

Solvumis ja pettumustunde tekitavad:

• enese halvustamine
• otsustamisõiguse piiramine
• oma ootuste eiramine
• mahajäetuse tunne
• vestlusest välja lülitamine
• seltskonnast välja jätmine

Enesekontrolli kaotamiseni viivad ennekõike kaks tunnet:

• vihastamine
• ränk solvumine

Enamik hirme on sügavalt irratsionaalsed - need põhinevad moonutatud, liialdavail mõttejäreldustel ning nad toovad kaasa käitumisviise, mis kõrvalseisjaile näiksid kohatud ja väheefektiivsed, paiguti aga lausa sõgedad.

Enamik tööalaseid hirme põhjustavad aastate jooksul läbipõlemissündroomina (burn out) tuntud seisundi, mida iseloomustavad masendus, ebakindlus, töövõime oluline langus, püsiv pingesolek, mure oma staatuse pärast jms.
Hirmupsühholoogia keskseks seaduspärasuseks on see, et oma kartuse kartmine teeb asja veelgi hullemaks. Nii nagu kõrgusekartmise ja liftihirmu, võib ka tööga jännijäämise, kurnatusse sattumise või läbikukkumishirmu ületada edukalt, kui sa ei ei näe selles mitte anomaaliat, vaid sama loomulikku nähtust, nagu seda on näiteks stress või väsimus, ajutine laiskuseperiood või mööduv pahur tuju.

Ebameeldiva kohustuse teadmine näib kannatlikult ootavat sobivat sündmust või uitmõtet, mis ta kõrvale lükkaks ja unustada lubaks.

Nartsissismi põhihäda ongi selles, et ta suunab ülemääraselt suure hulga tarvilikust tähelepanust tegutsevale isikule, mitte ülesandele, tööle ja seatud eesmärgile. Enamasti (kui just pole tegu lavatähe, playboy või mannekeeniga) kahjustab see oluliselt töö tulemuslikkust.

Lobisemishimule leidub õnneks üks mõjus ja käepärane vasturohi - eraldumine üksindusse.

Need põhikohustused, mis meil tööl või kodus täita tuleb, on tihti koormavad just oma tungiva tähtsusega. Pole mingi ime, et meil tekkib ikka-jälle kiusatus nende eest pageda.

Petame enda ka sellega, et paisutame põhiülesande mingi kerge üksikosa või sellega lõdvalt seotud asja tähenduse suureks. Mõnigi eelistab härjal sarvist haaramise asemel sikutada teda üksnes sabast.

Tegevuseks keskendumist aitab harjutada põhimõte üks probleem korraga. Suurema töö puhul võiks selle täpsustada printsiibiks üks etapp korraga, mitmeplaanilise tegevuse puhul (nagu näiteks essee kirjutamine) aga juhtlauseks üks külg korraga - telgideed, sisu, keel jne.

Iga tegevus muutub meeldivamaks, kui selle sooritamiseks mõeldud töövahend omaseks saab.

Püüame kärsitult saavutada kiireid tulemusi, ja kui see ei õnnestu, raugeb huvi kiiresti.

Edu eelduseks on oskus seada endale elulisi eesmärke ning neid visalt taotleda.

Inimeste soovid, huvid ja taotlused on kujundatud tema elulistest vajadustest.

Üldiselt elab igaüks seda suurema seesmise tasakaalu seisundis, mida enam tema taotlused on kooskõlas tema eluliste vajaduste ning oluliste väärtustega.

On tõepoolest tähtis selgelt teada, mida me tegelikult tahame - oma soovide ja nõuete tundmine aitab seada kindlamini eesmärke ka nende rahuldamiseks.

HEA EESMÄRGI TUNNUSED
Selleks, et eesmärk lakkaks olemast formaalne ja kedagi tõesti tegutsema motiveeriks, peab ta vastama võimalikult paljudele toodud näitajatele.
1. Eesmärk määratleb pikemaajaliste püüdluste lõpptulemuse. (Pereteraapia eesmärk on lõpu tegemine abikaasade ebatervele võimuvõitlusele.)
2. Eesmärk on ühemõtteliselt selgepiiriline. (Kursuse eesmärk on osavõtjad välja õpetada bilansivõimelisteks raamatupidajateks.)
3. Eesmärgi elulisus tagatakse alleesmärkide, üksikute etappide esiletoomisega. (Toogem näiteks valiku vanemaist sõltumatuse saavutamiseks vajalikke samme: mööbli jm. elutarbeliselt vajaliku soetamine; omaette korteri võtmine; elukutse omandamine; tööleminek; isikliku auto ostmine; abiellumine; tasuva töökoha leidmine.)
4. Üks seatud eesmärk peaks olema kooskõlastatud teiste eluliste sihtidega. (Kui asja keskkooli lõpetanu peaks mõtlema nii kõrghariduse omandamisele, elujärje parandamisele kui pereelu sisseseadmisele, siis keskealisel tuleks karjääri tegemise, rahateenimise, laste kasvatamise kõrval mõelda ka tervise eest hoolitsemisele, harmooniliste peresuhete säilitamisele, avalikus elus ja poliitikas kaasalöömisele jne.)
5. Eesmärk äratab veidi elutervet auahnust - teiste ületrumpamise, võistlejaist möödamineku soovi - ja tekitab selle saavutamisel uhkustunnet.
6. Eesmärgi omaksvõtt tähendab väljakutset iseendale, oma tahtejõu ja võimete täisväärset mängupanekut.
7. Kollektiivsete (ettevõtte, huviklubi, perekonna) eesmärkide seadmisse tuleks kaasa haarata kõik osalejad. (Näiteks kui mees võtab nõuks perefirma asutada, tuleks tal selleks vajalike sammude astumisel tagada abikaasa ja teiste pereliikmete informeeritus ja toetus.)
8. Eesmärk olgu reaalne ja saavutatav, mitte ainult mingi, kõrge ideaali veiklev terendus kaugel silmapiiril.

Eesmärgi seadmisele peaks järgnema selle etappide otsustamine, vajalike abinõude määratlemine ning ajatähiste täpsustamine. Toogem näitlikkuse mõttes juhtumi, kus mitme alleesmärgi kaudu püütakse jõuda soovitud keskse tulemuseni - firmale vajaliku turuniði leidmiseni.
1. alleesmärk. Selgitada välja, millised on klientuuri pretensioonid ja nõuded firma senisele toodangule.
2. alleesmärk. Teha oma toodangule reklaami naabermaakondades ja kolmes Eesti suuremas linnas.
3. alleesmärk. Suunata müügiosakonna juhataja turundusalastele täienduskursustele.
4. alleesmärk. Hankida turuuuringuga andmeid selle kohta, miks osa arvestatavaid ostjaid konkurentide toodangut eelistavad.
5. alleesmärk. Ühtlustada kauba läbimüügi kõikumist kvartalite lõikes.
6. alleesmärk. Tagada kõigi kauba edasimüüjate laiaulatuslik informeeritus plaanitavast uuest toodangust.
7. alleesmärk. Seada kõigis müügipunktides koos sealse personaliga läbimüügialased alleesmärgid lähemaks pooleks aastaks.
8. alleesmärk. Tagada oma toodete pidev reklaam kõigis tähtsamais infokanaleis.

Populistlikel poliitikutel on tavaks lihtrahvast peibutada ühe või teise ahvatleva eesmärgi kiire saavutamise lubadustega, kusjuures sihile jõudmise vahenditest, etappidest ja vajalike tingimuste loomisest targu vaikitakse. Demagoogiline eesmärk teenib enamasti vaid inimeste tüssamise, paremal juhul nende maharahustamise huve. Äris ja ettevõtluses tooks säärane lähenemine kiire tagasilöögi.

Tulemusjuhtimise asjatundjad arvavad, et alluvate algatusvõime ja andekus leiab alles siis täit rakendust, kui ettevõtte tegevust juhivad pigem
üldtunnustatud eesmärgid kui kamandavad ülemused.

Sihtide seadmine aitab hajutada kahtluse selles, kas üldse liigutakse õigel teel. Eesmärgid aitavad asjalikult hinnata ka saavutatud edukuse määra - piisab sellest, kui saavutatud resultaate kõrvutada seatud sihtidega. Samas on eesmärgi seadmine ka tähtis motivatsioonitegur. Me õpime virgemalt, töötame jõudsamini, teenime rohkem, kui seame järjepidevalt endale nõudlikke eesmärke. Inimestel on tõepoolest elus vaja seada endale aina uusi sihte, mis neid innustaksid ja aitaksid ületada oma mugavat enesekesksust. (Tuhanded väikesed ja suured ülemused ei näi seda seaduspärasust paraku arvestavat. Igatahes unustavad nad alatasa alluvaile korraldusi andes nõude osutada sellele perspektiivsele ja tähtsale, mis väärtustab argipäevaseid töid ja tegemisi.)

TÖÖAJA PLANEERIMINE.
Järgneva päeva plaani koostamise ideaalne aeg oleks eelneval õhtul. Talita järgnevalt:
- Esimeses järjekorras kavanda:
KINDLAKSMÄÄRATUD KUHTUMISED
HELISTAMISED
NÕUPIDAMISED
jt. täpse kellaajaga seotud asjad.
- Ülejäänud tööd ja tegemised sea nelja järku:
1. Vähesed tähtsad VÕTMEÜLESANDED, mille täitmiseks pead olema tippvormis ja mille arvel ei tohiks aega säästa.
2. Vähem vajalikud ARG1ÜLESANDED, mille täitmisel pole mõtet üle pingutada - võid leppida n.-ö. keskmise kvaliteediga.
3. VÄHETÄHTSAD ülesanded, mille tegemisel võid energiakulu kokku hoida.
4. RESERVÜLESANDED, mida teed vaid siis, kui mõni ülalmainitud töödest-tegemistest jääb ära ning ootamatult tekib vaba aeg.
- Loobu mõttest kavandada endale lühikesse ajavahemikku liiga palju ülesandeid (naiivses usus, et see sunnib kärmelt tegutsema). Pinge ja pahameel, mis sellega kaasneb, diskrediteerib sinu silmis aja kavandamise mõtet ning oled valmis algatusele käega lööma.
- Jäta ootamatuste tarbeks endale iga päev vähemalt tunni jagu varuaega.
- Kui miski plaanitust jääb ettenähtud päeval ellu viimata, püüa võimaluse korral sellega toime tulla juba järgmisel või ülejärgmisel päeval.

VII ALUSTATU LÕPUNI
Õeldakse, et tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega. Inimesed jätavad tüdimusest ja püsimatusest palju väärt ettevõtmisi pooleli või katkestavad need viisil, mis jätkamise hiljem tülikaks teeb. Järgnevas loendis on toodud valik iseloomulikke tegevusi, mille katkestamine võib edaspidi probleeme valmistada.
* vundamendi valamine
* majakatuse ehitamine
* vannitoa remont
* sissemaksete tegemine kinnisvara omandamiseks
* aruande koostamine
* antibiootikute kuur (tavapärane norm on 5 päeva)
* grammatikareegli või matemaatikavalemi selgeksõppimine
* keeruka mehhanismi või seadme demontaaþ
* suitsetamisest loobumine
* dieet
* uue seltskonnatantsu õppimine
* jooga, taj chi või mõne teise enesearendamise süsteemi omandamine.
* vestluskaaslase kuulamine
* jagatud nõuannete tähelepanemine
Alustatu lõpuleviimise põhimõtte omandamiseks tuleks need plaanid, mille täideviimine on ebatõenäoline, meelekindlalt kõrvale panna. Ainelise ülekindlustamise soovist või "eneselaiutamise" tungist kantuna võetakse elus tihti ette palju enam. kui jaksu, energiat, aega on: tehakse algust mingi uue asja õppimisega, võetakse käsile järjekordne paks romaan, omandatakse entsüklopeediat sirvides kaootilisi teadmisi hetkehuvi rahuldava asja kohta, luuakse igal peol uus suhe vastassugupoole esindajaga, otsitakse tutvusi mõjukate isikutega jne.
Igal tegevusalal seab kõnealuse põhimõtte järgimine mõnevõrra erinevaid nõudeid.
Õppimisel tähendab kättevõetu loogilise lõpuni viimine seda, et sa ei jäta enne järele, kui oled aine omandamisel teatud kindla sihi saavutanud:
o keeruka selgeks teinud
o eraldanud põhilise meeldejätmiseks
o toonud välja küsimused, mida edaspidi tuleks põhjalikumalt uurida
o loonud teema üksikosadest tervikpildi jne.

ALUSTATU LÕPULEVIIMISE HARJUMUSE KUJUNDAMINE
o Sea olulistele töödele selged ajaraamid.
o Võta endale põhimõtteks teha üks töö või selle etapp korraga valmis.
o Tee endaga leping selle kohta, et teed tööde mahust sõltuvalt kas iga päev, iga nädal või iga kuu ühe asja valmis.
o Vii ka oma kolleegid, kaaslased ja pereliikmed alustatu lõpuleviimise põhimõttega kurssi. Juhul kui toodud punktid osutuvad neilegi vastuvõetavaiks, võite olla üksteisele toeks.

Jaapani puunukk Daruma pakub omapärast abi igaühele, kes soovib endas kasvatada visadust ja keskendumisvõimet. Suure töö hakul maalib nuku omanik sellele ühe silma pähe. Töö pooleli olles meenutab puuduv silm kogu aeg, et ülesanne tuleb lõpetada.

VÕTA IGA DOKUMENT KÄSILE ÜKS KORD
Kontoritöös arendab asjalikkust see, kui iga paber (eeskiri, .irve, maksukorraldus, plaan, kiri jms.) võetaks kätte võimalust mööda ainult üks kord. Käsilevõetud paber ehk ooõllega seotud ülesanne tuleks viia selle loogilise lõpuni, mida olukord võimaldab: kirjutada kirjale vastus, korraldada arve tasumine, tutvuda eeskirjaga jne. (vt. ka ptk.3 )
Juhul kui on tegemist ulatuslikuma dokumendiga, tuleb tahes-tahtmatult leppida olukorraga, kus veel korduvalt tullakse küsimuse juurde tagasi. Nüüd võib toodud juhise ümber sõnastada: sea iga kord, kui mingi paberi ette võtad, sellega tegelemisele kiire käegakatsutav eesmärk. Selle asemel, et kümnete pooleli asjade kallal iga päev kohmitseda, võta mingil ajal - tunni, päeva või nädala jooksul - ette just see väike hulk pabereid, mille täitmisel sa kindla tulemuseni loodad jõuda. Paljud paberid eeldavad neile teatud reageerimist. Otsustada juba neile pilgu heitmisel, mida tuleks teha kõhe või tulevikus (millal?), millist infot koguda, missugune kirjavastus koostada jne. Kui igale postiga saabunud paberile sellele reageerimise kohta juhis kirjutada, saab mõnegi ebameeldiva üllatuse ära hoida. Nii toimides õpid olema realist oma võimete ja võimaluste suhtes.

Pareto seadus kinnitab, et 80% edust elus sõltub 20% võtmeülesannete edukast lahendamisest. See näib kehtivat ka inimeste töövõime ja kutseoskuste kujunemise kohta. Paljudes ametites määrab 20% (enam-vähem igaühele äraõpitavate) põhioskuste tase 80% võimalikust edust.

Mees, kes ei oska naeratada, argu avagu äri, kinnitab hiina rahvatarkus.

Nõrgenev huvi midagi ettemääratut teha toob tihti kaasa reipa valmisoleku pühenduda millelegi hetkel palju põnevamale ning võtta kätte mistahes teine tegevus (peale kohustusliku).

Keskendumisvõime saavutamine on tõepoolest esmatähtis eesmärk.

Veendumus enda väärtuses on aga eneseusalduse ja meelekindluse hoidmise kindlaim tugi.

Raha, armastust ja tervist hinnatakse vaid ühel juhul vääriliselt - kui nendest on puudus.

KUIDAS MÕELDA END LEIDLIKUKS?
Nagu öeldud, ei piisa Piireks rahategemiseks alati usinast tööst ja kutsemeisterlikkusest. See miski, mida vajame, võiks olla määratletud ärialase loovusena. Igaühes meis on loovust, see pole kaugeltki vaid edisonide ja juudi nobelistide pärusmaa. Mis tagab edu äris? Ennekõike eeldab see oskust tootmisel-turustamisel tabada ära oma klientuuri ilmsed ja varjatud, olemasolevad ja tekkivad vajadused ning pakkuda nende rahuldamiseks enne teisi või teistest odavamalt käepäraseid võimalusi. Lihtsaim viis ärialase leidlikkuse edendamiseks on üksipulgi läbi uurida kõik toote või teenuse täiustamise ja parema turustamise võimalused. Siin pakub oma abi sellekohane küsimusloend, mis suunab tähelepanu süstemaatiliselt just neile aladele, kust leidlike idee vöiks alguse saada. Igale järgnevalt toodud küsimusele võib individuaalse mõttejahi vormis leida mitmeid vastusevariante. Neid tasuks lähemalt uurida, arvesse võtta, edasi arendada.

KUIDAS TEHA OMA ÄRIIDEE ELULISEKS JA TEENIDA SELLEGA PALJU RAHA?
1. Millega toonitada kauba (teenuse) uudsust või soliidsust, prestiiþi, usaldatavust?
2. Mis teeks kauba selle põhilisele kinnimaksjale (kliendile) meelepäraseks?
3. Kuidas valmistada toodet kvaliteetsemalt? Kiiremini? Odavamalt?
4. Mil moel vältida kvaliteedi tagamisel hooletusvigu, juhuslikke apse?
5. Kuidas teha miski kaunimaks, värvikamaks?
6. Millega tõsta toote töökindlust, parandada vastupidavust?
7. Milline oleks toote või teenuse mini- ja maksivariant?
8. Odavaks väljamüügiks mõeldud soodusvorm?
9. Eritellimisena pakutav luksusvariant?
10. Mida teha väiksemaks? Suuremaks? Pikemaks? Lühemaks? Kõrgemaks? Raskemaks?
11. Suurel hulgal? Igakordseks vahetamiseks? Ainueksemplaris? Korduvaks kasutamiseks?
12. Kas millegi kohta, järjekorda tasuks muuta? Mis tasuks teha alaliseks? Vahelduvaks?
13. Millise kardinaalselt uue idee võiks kaubale või tootele lisada?
14. Missuguse ammuse unustatud idee või põhimõtte võiks taastada?
15. Millist teist kaupa või teenust annaks praegusega koos müüa?
16. Millist toodet, teenust võiks müüa põhikaubast eraldi?
17. Kus, kelle kaudu võiks oma müüki laiendada?
18. Kelle sobivat kaupa või teenust võiks ise vahendada, müüki võtta?
Pole mõeldav, et toodud küsimuste järjest läbivõtmisel ei tärkaks uusi mõtteid selle kohta, mis äris teisiti teha ja mil viisil rohkem raha teenida. Tegelikult just selliste juhuslikult esilekerkivate küsimuste kaudu äri väljavaated läbi mõeldaksegi. Ainult et kui tegelikus elus võtab loetletud küsimuste juhuslik esiletulek võib-olla aasta või paar aega, siis süstemaatiliselt toimides võid sama avara otsinguvälja luua endale juba viie minutiga. Loov otsing annab kroonigi kulutamata mitmeid suure raha tegemise ideid, ent nende tegelik elluviimine sõltub asjalikust vaimust ja visadusest.

Kasvatus ning haridus on väärt asjad, ainult et neil on üks oluline puudus - nad on läbi paljude aastate sundinud meid oma tõelist loomust maha suruma.

Ülesotsialiseerituse tulemusena ei suuda enamik täna- päeva linnainimesi kogeda elu ealeski nii vahetult nagu traditsiooniliste kultuuride (koolidrillist rikkumata) esindajad.

PRINTSIIBID JA KRITEERIUMID
Oskus luua segaseis asjus ülevaatlik selgus aitab asjalikkusel pääseda võidule. Me kaotame orientatsiooni, satume segadusse, teeme otsustamisvigu ja minetame enesekindlust tihti seeläbi, et ei oska (näiliselt) keerukat mõistetaval viisil struktureerida - olulisimat märgata, lahti mõtestada, siseseoseid mõista ja olbamatu tervik allosadena analüüsi alla võtta.
Kujuteldavat keerukust aitab lihtsamaks mõelda piiratud hulga üldiste põhiprintsiipide arvestamine. Reaalainete õpetajail on tavaks rääkida valemite ja seaduste raudvarast ehk piiratud hulgast alustõdedest, millest saab tuletada kõik muud aineala tarkused. Asjalikkuse psühholoogiat võiks aidata omandada see, kui me teame selle keskseid põhimõtteid.

ASJALIKU TEGUTSEMISE VIIS PÕHIMÕTET
1. Püstita ka vaikseis asjus innustav eesmärk. Vaevaline on rühkida rajal, mis pole sinu tee. Seepärast on tähtis saavutada seesmine veendumus, et järgitav siht, täidetav roll, antud lubadus või võetud vastutus on tõepoolest sinu omad.
2. Pikal teel tuleb jalgu puhata. Kui mingi ülesanne on oma tervikus korraga tegemiseks üle jõu, liigenda ta osadeks ning toimi põhimõttel üks osa korraga. Hiina rahvatarkus väidab; kes tahab kaugele, alustagu lähedalt. Seepärast pole kuigi tark liiga paljut korraga kaelast ära saada soovides rassida end rammetuks. Ja ära unusta: kui oled kurnatud, puhka.
3. Tao rauda, kuni see on kuum. Püsiv keskendumine ülesandele aitab ajapikku lahendada ka raskeima probleemi ning, mis samuti väga tähtis, arendab visadust. Tähtsaim pole januneda tulemusi, vaid tingimata püsida võetud töö kallal.
4. Harrasta kohese kordaseadmise põhimõtet. Püüa tööl ja kodus enamik tekkivaid vigu kõhe kõrvaldada. Hiljem veab mälu alt, kipud need unustama. Edaspidi on enamasti ka raskem sundida end "vana" asja uuesti käsile võtma puht parandamise eesmärgil. Sellest printsiibist veidi taandudes võid eraldada endale teatud aja, mil kõik lohakile jäetud asjad korraga korda ajad: kogu majast ämblikuvõrgud alla pühid, kõik maksed tasud, kõik oma võlgnikud (raha, raamatu, tööriista jms. laenajad) läbi helistad jne.
5. Järgi pehme maandumise põhimõtet. Püüa oma algatuseks soodne pind ette valmistada. Mõned näited:
* Enne, kui sa end mingisse firmasse tööle pakud, uuri selle juhi isiksuslikku tausta: mis kooli ta on lõpetanud, mida inimestes hindab, kas teil leidub ühiseid tuttavaid, on ta autokraat või liberaalse juhtimisstiiliga? Kiire või aeglane otsuselangetaja? Jne.
* Kauba või teenuse turu ootuste järgi seadmisel meenuta, kellele, missugusele ostjarühmale sa müüd, millised on inimeste antud kaubaga seotud vajadused, mis kriteeriumide põhjal nad oma ostu otsustavad, kuidas end neile tuntuks, hinnatuks muuta jne.
* Kelleltki teenet paludes anna mõista, et sa oleksid rõõmus, kui ta saab sind aidata, ent samas lepid ka olukorraga, kui see pole võimalik. Sel viisil teed teisele poolele valiku kergemaks (tänu millele ta püüab sind aidata siiramalt); samal ajal võtad palju kõrgemini vastu ka tema võimaliku äraütlemise.

KRITEERIUMIDE MEETOD
See eeldab otsustamisel (hindamisel, valiku langetamisel) oluliste näitajate arvessevõtmist. Igaüks teab, et oste tehes kaalume me alati kaht kriteeriumit: kas kaup on kvaliteetne? ja kas hind vastab kauba kvaliteedile? (pidades aru ka selle üle, kas müüja on meeldiv või kust saaks sama kaupa soodsama hinnaga). Korduvate valikute, otsuste korral oleks praktiline juba varakult valmis mõelda nende kriteeriumide kogus, mida tarvis arvesse võtta. See aitab vältida ühekülgseid hinnanguid ja vabaneda haloefekti mõjust, kus me laseme end liialt peibutada ühe silmahakkava tunnuse olemasolust. Juhtimispraktikas on püütud mitme erineva kriteeriumi rakendamisel anda neile kohased "kaalud" ehk tähtsusastmed. Näiteks mitme erineva projekti hulgast parima valikul: tööde maksumus - 4; nende teostamise kiirus -3; ümberprojekteerimise võimalus - 2; tööliste väljaõppe vajadus - 1; uute seadmete ostu tarvidus - 1 jne.

LIHTSAD SEADUSED
Sagedases ajahädas (tootmis)juhid on ilmselt see tänuväärne kategooria inimesi, kellele on kõige kergem tõestada asjaliku ajakasutuse eeliseid. Just nemad on teistest enam hinnanud Parkinsoni ja Murphy seadusi, Peteri printsiipi jt. paradoksaalseid õpetusi, mis ilma pikemata asetavad meid vastakuti elunähtustega, mida teadus pole suutnud mõistetavalt lahti mõtestada. Toogem järgnevalt valiku lihtsaid seadusi, seletusskeeme ja tähelepanekuid, mis kõik näitavad asjalikkuse eri aspekte.
Pendli seadus. Äärmuslik seisund tingib peatselt oma vastandi.
Dzuudo põhimõte. Alista vastane tema ründe inertsiga (tema enda relvaga).
Heateo seadus. Ükski heategu ei jää käristamata.
Peteri printsiip (vabas tõlgenduses). Karjääri tehes liigub igaüks oma ebakompetentsuse platoo suunas.
Tänutunde seadus. Tänutunne on mööduvaim kõigist tunnetest.
Võileiva seadus. Võileib kukub alati põrandale või poolega.
Nõuande paradoks. Targale pole mõtet nõu anda, aga loll ei võta seda nagunii kuulda.
Haavade paranemise põhimõte. Võiduka sõjaväe sõdurite haavad paranevad kiiremini.
Komplimendi ootuse seadus. Ilus naine ootab komplimente oma mõistuse kohta.
Põhivaenlase seadus: Sõbrad tulevad ja lähevad, aga vaenlane püsib paigal.
Kadunud asi tuleb kõhe välja, kui oled selle asemel uue ostnud. Üks paljudest Murphy seadustest.
Kui mingi idee leiab kõigi heakskiidu, on aeg seda muuta. Jaaksoni seadus.
Selleks, et hiina rahvatarkust austada, pole tarvis veel Pekingisse sõita.
Tähtsaim on hoolitseda kvaliteedi eest, kasum järgneb sellele niikuinii. Jaapani juhtimispraktikast.
Ära kurda, et alluv on sinust targem vaid tunne selle üle uhkust.
Suured lubadused kahandavad usaldust. Horatius.
Hea on üksnes see liik rahutust, millele me hiljem meelerahu võlgneme.
Kui tuul puhub, siis rohi paindub. Hiina kõnekäänd.
Kiirustamisest sünnib kaos. Hiina kõnekäänd.
Teed sünnivad kõndimisest. Hiina kõnekäänd.
Ära solva õhtul naist, või sul tuleb veeta üksildane öö. Hiina kõnekäänd.

Idamaa vaimsete Õpetuste järgi on äärmustest hoiduv kesk-tee käia kõige hõlpsam ja see viib ka kõige kiiremini sihile, ent sellegipoolest valivad paljud inimesed käänukaid kõverteid.

Zen-budismis osutab sellele nähtusele mõiste väravata värav. Inimesed seavad võimaluse areneda, õigel teel kulgeda, edu saavutada, õnne võita enda jaoks sõltuvusse mingeist erilistest asjaoludest, märkamata, et see paljude võimaluste värav on avatud kogu aeg ja kõigi jaoks.

Inglise paradoksimeistri vaimus väljenudes on parim kõrvalrada see, mis toob sobiva maa tagant jälle peateele tagasi.

Paljut taotledes, end sellega sidudes ja sellest sõltudes tähendab paratamatult ka paljuga hõivatud olemist. Mõistagi tähendab see ajabilansi pingestamist ning iseendas-oleku ja uute ootamatute võimaluste tarbeks jääva aja olulist vähendamist. See toob paratamatult kaasa olukorra, kus me ei suuda enam süüvida paljude asjade sisusse, keskenduda korralikult käsilolevatesse tegevustesse ega tunda täit rõõmu iseendast ning elust. Jaapani XIV sajandi zen-munk ja kirjanik Kenkõ kirjutab:
Mis viitab madalale meelele: liiga palju tarbeasju ümberringi. Liiga palju pintsleid tuðinõu juures. Liiga palju buda-kujusid kodutemplis. Liiga palju kive, puid ja taimi aias. Liiga palju lapsi majas. Liiga palju sõnu kellegagi kõhtudes. Liiga palju vooruslikke tegusid palgelehele üles tähendatud.

Dhammapadas öeldakse:
"Ta solvas mind, ta tegi mulle liiga, ta on minust üle. ta riisus mu paljaks." Kes nõnda mõtleb, selle vihkamine ei vaibu.
Me elame täiesti õnnelikult, kes me vihkamiseta oleme vihkajate seas. Vihkavate inimeste seas me viibime ja meis pole vihkamist.

Viha, kadedus, võlatunne, enesesüüdistused - kõik sellised negatiivsed tundeseisumdid koormavad psüühikat mingi siduva kohustusega. Montekristo kompleks ehk kalduvus kõige halva eest mitmekordselt kätte tasuda sunnib meid olema kalgim, vihameelsem ja äiklasem kui seda ise sisimas sooviksime.

AJARÖÖVLID TÖÖL

Margi järgnevas loendis ristikesega need tööaja kulu põhjused, mis sind või sinu firmat kimbutavad

Ajakao põhjused	Sageli	Mõnikord
selgete eesmärkide puudumine töid ei seata tähtsusjärjekorda korralagedus - ikka on midagi kadunud läbimõtlematu töökorraldus mälu usaldamine üleskirjutamise asemel telefonikõned, lobisemine häirivad külastused tühjad ooteajad arvutimängud ringivahtimine ja unistamine pikad kohvipausid, suitsutunnid raskused ühelt tegevuselt teisele lülitumisel ajalehtede lugemine, raadiokuulamine hüplev ja katkendlik tööstiil ametisõidud sidehäired närvlikult ebaasjalik õÕhkkond oskamatus väljenduda selgelt ja lühidalt raskused ametikirjade koostamisel liiga palju arhiivi, vähe läheb paberikorvi parim aeg kulub teisejärgulistele töödele ebameeldivate ülesannete edasilükkamine kiireloomuliste asjade kuhjumine oskamatus teisi kuulata tingib asjade ülerääkimise hädavajalik info pole käepärast pikaldaselt "kobav" uute asjade selgeksõppimine lihtsate tehniliste tööde kuhjumine oskamatus "ei" öelda - siduvate lubaduste andmine läbimõtlematult korraldatud, venivad koosolekud liiga pikk hoovõtt lihtsate asjade ärategemiseks

Üks zen-sentents kõlab järgmiselt: pole halb aeg-ajalt ka raamatuid lugeda, ent oska need õigel ajal kõrvale panna.

Sobiva aja valik annab suure ajasäästu. (Backon)

Abielu ilma armastuseta tähendab armastust väljaspool abielu. O. Wilde järgi.

Inimeste õppimisvalmidus saavutab piisava taseme üksnes siis, kui nad on saanud veenva kogemuse olemasolevate oskuste nappusest ja uue omandamise hädavajalikkusest.

KUIDAS TEHTUD TÖÖD KONTROLLIDA?
Tänapäeval pole juhi osa kontrollimisel enam kaugeltki tähtis kui tööde ülevaataja osa aastakümneid tagasi. Konh raskuskese on nihkunud vigade avastamiselt alluva valmisoleku kujundamisele ennetada vigu. Meenutagem, et kontrollija oskus kulub tihtilugu ära igaühele, kui on tarvis üle vaadata valminud teenustöö, kantseldada lapsi jne.
1. Leia kontrolliks optimaalne töölõik ja aeg. et kerge vaeva saada asjast selge ülevaade.
2. Tee selgeks, millised on alluvate tüüpvead ja millest need on tingitud. Kas põhjuseks on:
* lohakus
* asjatundmatus
* hoolimatus
* väärad töövõtted
* kehvad tööriistad
* ülesande valesti mõistmine
3. Võta vigade ennetamiseks kasutusele tarvilikud meetmed. Osutagem mõnedele:
* juhendamine ja õpetamine
* paremate tööriistade hankimine
* käsundamisel ülekontrollimine, kas sinust õigesti ja ühemõtteliselt aru saadi
* kvaliteediootuste rõhutamine
* otsene stiimulite ja sanktsioonide rakendamine (näiteks usaldusekaotanu vallandamine)
4. Hoidu "nuhkivast" kontrollist, mis inimesi ärritab.
5. Rakenda enam "pehmet" kontrolli abistaja, nõustaja, õpetaja rollis.

Asjaliku ajataju teel seisab 3 tõket:

• Me ei tunnista ega suuda mõista minevikusündmuste mõju iseloomu ja ulatust olevikus toimuvale.
• Me ei märka seda, kuidas olevikus toimuv tulevase elu seisundeid ette valmistab.
• Me ei võta tulevase elu nõudeid, shansse ja väljakutseid endale sedavõrd tõese ja tähtsana, et neile juba olevikus tarvilikke ettevalmistusi teha.

Eks ole ju hetke nautimise vaistlik püüd omane pea kõigile inimestele ja igaüks tahaks meelepäraseid asju saada võimalikult ruttu kätte. Küsimus on aga selles, kuivõrd kellelgi jätkub valmidust oma tarvete rahuldamist edasi lükata.

Asi on selles, et pahatihti me lubame tulevikust mõtlemise - millegi kavatsemise, eesseisva kujutlemise, sellest unistamise - enda teadvuses sedavõrd esiplaanile, et see lämmatab meie olevikku teadvustava ärksuse.

Veel raamatutest