Nägemus ja muutus: Buddha õilis 8 osaline tee

Traditsioon on iga kord (algselt) uuendus. See, mis on praegu uuendus, võib kunagi saada traditsiooniks.

Meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme.

4 õilsat tõde - kannatus, kannatuse põhjus, kannatuse lõppemine, tee kannatuse lõppemisele (8 osaline tee).

Tingitud olemine on kannatus.

Tingitud olemine on püsimatu. Tuleb elada selle selge arusaama järgi, et kõik maine on kaduv.

Tingimatu --> õnn, püsivus, tõeline olemus.

On vaid Suur Tühjus ja Tühjuse Tühjus.

Enamus meist isegi teab tõde ja õiget, kuid vähesed käivad selle järgi.

Enamusele meist on vaimse elu keskseks probleemiks intellektuaalsele mõistmisele võrdväärse vaste leidmine tundeelu tasandil.

Kuni me ei ole hakanud tundma seda, mida me oleme mõistnud, kuni meie tunded ei ole tegevusse lülitatud, ei ole vaimne elu (edasijõudmine) võimalik.

Sageli esitatakse religiooni nime all eelarvamusi ja ratsionaliseerimisi.

Kuna maailma asjad ei saa pakkuda täit rahuldust, siis peaksime neist vähem kinni hoidma.

Viha või vaenulikkus oma mitmesugustes vormides on frustreeritud tahtmine.

Soov anda või jagada on tihti esimene märk vaimsest elust.

Kui tuntakse kaastunnet kõikide teiste olendite suhtes, siis aegamööda järgnevad kõik teised hüved, kõik ülejäänud vaimsed omadused ja saavutused, isegi Virgumine.

Sageli toob meie sõprade ebaõnn meile salajast rahuldust.

/me kõik teame kui suur/ Kergendus on rääkida tõtt, kui selleks avaneb võimalus.

Inimestega suheldes reageerime nende suhtes teatud viisil ja siis omistame oma emotsionaalse reakstiooni neile, arvates selle nende omaduseks.

Inimeste vajaduste tundmine tähendab selle teadvustamist, mis oleks neile objektiivselt hea, iseenda huvisid arvestamata.

Kristlik eetikakäsitlus on kui väljaspoolt pealepandud, sunduslik. Selle põhjal inimene ei tee head mitte iseendast lähtudes, vaid sellepärast, et keegi palub ja isegi käsib seda teha. Ei tule teha seda, mida tahad, vaid seda, mida ei taha, sest mõnda on keegi määranud põhjusel, mida me ei tea, keegi, kelle olemasolusse me usume või ei usu.
Budistlik eetika - teod on õiged või valed, täiuslikud või ebatäiuslikud sõltuvalt sellest, millises meeleseiundis need on tehtud. Eetika kriteerium on psühholoogiline. Küsimus - millise osaga juhime oma tegusid -
kas oskamatuga; hirmu, viha, meeltesegadusega
või oskuslikuga; heldus, armastus, kaastunne, mõistmine.
Eesmärk - saavutada oskuslike tegude sooritamine.

Enamik meist on liiga jagunenud ja killustunud selleks, et tegutseda kogu oma olemusega.

Unistamine pole iseenesest halb asi, eeldusel et sellele liigselt ei anduks, näiteks siis, kui me peaksime tegema hoopis midagi muud.

Isiku asendi ühiskonnas peab ära määrama tema väärtus, mitte tema sünnipära (Buddha).

Kõige tähtsam on, et tehakse ponnistusi, proovitakse pingutada.

Oskamatute mõtete vahetu allikas asub meie aistinguis.

Mõned, kes näivad rahulikud ja vaiksed, on lihtsalt tuimad ja tardunud; samas on paljud neist, keda peetakse kiireteks ja toimekateks, üksnes rahutud.

Sageli me ei tea mida me hetkel mõtleme, mõtted lihtsalt triivivad meie meeles sihitult, ebamääraselt, uduselt.

Teadvustamine on kõige võimsam muutev jõud.

1. Täiuslik Nägemus
2. Täiuslik Tunne, s.o tunnetus sellest, mida me oleme mõistusega selgitanud ja mõistnud, saavutatakse alles pärast Täiuslikku nägemust.
3. Täiuslik Kõne - selles me väljendame Tarkust, Armastust ja Kaastunnet, saavutamine võimalik vaid pärast 1 ja 2 punkti läbimist. Sisaldab nelja tasandit:
   • tõepärasuse tasand - kui tegu on faktidega, tuleb need esitada täpselt, ilustamata, liialdamata, vähendamata; peame olema täiesti ausad ka iseenese suhtes (kõigepealt peab iseenesele selgeks tegema, mida me antud hetkel nägime või tundsime - see eeldab iseenda tundmist - tunnetamist....
   • armastuse tasand - teadvustatakse teise inimese tõelised vajadused ja räägitakse nendest, mitte aga oma kujutlusest teisest inimesest või enda poolt teisele inimesele omastatud tahtest. Me ei pea mõtlema (õigemini - me peame vabanema mõttest, kujutlusest) et nad vajavad midagi, et neil on midagi puudu. Me peame seda infot neilt vahetult saama.
   • abistamise tasand - meie kõne peaks edendama selle isiku vaimset arengut, kellega me räägime, nende olemise ja teadvuse tasand peaks tõusma. See kõne peaks olema abistava, positiivse, lugupidava ja konstruktiivse vaimuga. Sh. on samuti konstruktiivne kriitika.
   • üksmeeelt, kooskõla ja ühtsust loov kõne - kõrgeim tasand, tuleneb eelnevast kolmest, viib teineteise olemuse sellise tundmiseni, et kõne vajadus praktiliselt kaob, telepaatiline kommunikatsioon.
4. Täiuslik tegevus. Tuntud on 5 shila`t (keelavad juhised) ja 5 dharmat (soovitavad juhised)

   shila`d
   

   • hoidumine elusolendeile kahju tegemisest (vägivaldsusetus)
   • hoidumine selle võtmisest, mida pole antud (varguse vältimine)
   • hoidumine väärast sugudevahelisest käitumisest
   • hoidumine valelikust kõnest
   • hoidumine teadvust ähmastavatest jookidest ja uimastitest

     dharmad

   • armastus ja sõbralikkus mis väljendub ka tegudes
   • heldus - soov anda peab teostuma
   • rahulolu - piisab valitud partneritest, ajutise vahelduse otsimine pole hea
   • tõepärasus - väljendu täpselt enese kõnes ja tegudes (tõelisest olemusest lähtuvalt)
   • tähelepanelikkus e. teadlikkus igal hetkel igast hetkest. Lähtudes eelnevast ja pühendades end kogu hingega konkreetsele toimingule, võib jõuda tunnetuseni, et see ongi täiuslik tegevus.
5. Täiuslik elatusvahend. Idee muuta lisaks iseendale ka kogu ümbritsevat ühiskonda. Kõigepealt tuleb vältida (elatusvahendi allikana) mitmeid ameteid - elusolenditega kauplemine, mürkidega kauplemine, uimastite jms. ainete müük, relvade ja sõjavahendite müük või tootmine või käsitlemine jne, ennustamine, näitlemine jne.
6. Täiuslik pingutus. Sisaldab nelja pingutust:
   • vältimine - vältida oskamatuid või "halbu" mõtteid.
   • väljajuurimine - eemaldada juba tekkinud oskamatud meeleseisundid
   • arendamine - arendada oskuslikke ("häid") meeleseiundeid, mida me meeles veel pole
   • säilitamine - nende oskuslike meeleseiundite kohta, mis meis on juba olemas. Protsessi toimumise eelduseks on ausus enese vastu - püüa end näha teiste silmade läbi. Kuna oskamatud mõtted tulenevad aistinguist, peame aistinguid kontrollima ja valvama. Välja juurima peame liigse himu materiaalsete asjade järele, viha, rahutuse ja ärevuse, laiskuse ja tuimuse, kahtlus e ja otsustamatuse.

   
   Meetodid:

   • hoolikas mõtlemine oma meeleseisunditest või käitumisest tulenevatele tagajärgedele.
   • (oskamatule, halvale) vastupidise seisundi arendamine
   • lasta vastaval olekul lihtsalt mööduda, hajuda, kaduda (kõrvaltvaatajana?)
   • Vägivaldne lämmatamine (mitte allasurumine & väljatõrjumine) - tahtejõuga.
     Arendamine toimub läbi meditatsiooni.
     Säilitamine- regulaarse praktiseerimise tulemus, enesedistsipliin.
7. Täiuslik teadvustamine - vajab tähelepanelikkust s.o --> meelespidamine, häirimatus, keskendumine, kindel ja püsiv eesmärk, arenev isiksus.
   Teadvustamise 4 taset
   • ümbruskonna teadvustamine - tuleb õppida vaatama asju nende enese pärast (nende loomulikkus keskkonnas), ilma oma eelistuste ja soovideta, nendega samastudes.
   • iseenda teadvustamine
     • keha ja selle liigutuste teadvustamine - jälgides ja tähele pannes iga oma liigutust - tagajärjeks harmoonia, tasakaalukus jne.
     • tunnete teadvustamine, teadlikkus omaenese seisundist - tagajärjeks tunnete tajumine ja hiljem valitsemine
     • mõtete teadvustamine - jälgi oma mõtteid hetkest hetke, et näha, kust need tulevad ja kuhu lähevad - nii suudame mõtete voolu järk-järgult kohandada ja saavutada ka rahu. Eelnevat kolme tuleks pidevalt praktiseerida.
   • teise inimese teadvustamine - vaatamine, tunnetamine.
   • Tõeluse teadvustamine - vahetu sügav mõtlus. Näiteks algab Buddha välise kuju ja tegutsemise kujutlemisega, järgneb ta ideede meenutamine ja tunnetus, samuti võib tühjust teadvustada. Tõelise teadvustamisel on abiks ja eeltingimuseks meditatsioon, üheks meetodiks on mantra (häälikute kordamine), hoiab pärast tõeluse teadvustamist sellega pidevalt kontaktis.
8. Täiuslik samadhi - s.o. midagi täiusliku mediatsiooni moodi. Sisaldab nii meele ühte punkti suunamist kui ka meele Ülimale Tõelusele kinnistamist.
   • samatha - kui täielikult ühte punkti suunatud. Jaguneb;
     • keskendumine konkreetsele (materiaalsele) esemele või asjale - vaatamine, selle endasse laskmine (silmade kaudu)
     • keskendumine selle materiaalse asja vaimsele vastele - kujutluspildi loomine asjast /suletud silmadega/, täielik keskendumine kujutlusele.
     • sulamine vaimsesse vastesse - ühildumine selega, täielik samastumine.
   • samapatti -järgnev aste, sisaldab ka kõikide eelneva 7 astme kogemist, saavutuste kogemist. Millegi "kõrgema" kogemine eelneva tulemusel - valguse või helide tajumine, haistmine, looduspiltide nägemine jne., kerguse , raskuse, kuuma või külma tunnetamine. Osadel võib esineda selgeltnägemine ja kuulmine, mõtete lugemine. Intensiivne rõõm, õndsus, ekstaas, sõnuseletamatu rahu. Välgatused Tõest.
   • samadhi - täielik Virgumine (valgustumine). Püsima jäänud Tõelus.

Raamatutest veel.....