LAO-ZI DAODEJING KULGEMISE VÄE RAAMAT Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll Selgitusi Kulgemise raamat I kulgetav kulg on püsitu kulg nimetav nimi on püsitu nimi nimetu on taevasmaa algus nimetu on musttuhandete ema sest kui ei ihka püsivat tema saladust näed ihkad aga püsivat teda piiratuna näed nemad ilmuvad ühe ja samana ometi lahknevad nimetamisel ühe ja samana öeldud ürgsena ürgsest veelgi ürgsem kõigi saladuste värav II taeva all kõik mõistavad ilusa ilusaks siit ka inetus kõik mõistavad hea heaks siit ka halb sest olev ja olematu sünnitavad teineteist raske ja kerge täiendavad teineteist pikk ja lühike võrdlevad teineteist kõrge ja madal mõõdavad teineteist kõla ja heli häälestavad teineteist ees ja taga vahetavad teineteist sellepärast õnnis toimimata tegutseb sõnadeta õpetab musttuhandeid loob kuid ei väida annab elu kuid ei omasta toimib kuid ei toetu valmis saab kuid ei peatu tõesti ta ei peatu nõnda ta ei lahku III ärgu ülendatagu võimekaid ning rahvas ei võistle ärgu hinnatagu haruldusi ning rahvas ei varasta ärgu nähtagu ihaldatavat ning rahva süda pole rahutu sellepärast õnnis inimene valitsedas jätab tühjaks südamed paneb täis ent kõhud jätab nõrgaks püüud teeb ent kõvaks kondid ning rahvas ei mõista ega ihka mõistja aga ei söenda toimida toimi toimimata ning ei ole nii et ei oleks juhtimist kulg on õrn ometi kulutades kulumatu oh põhjatu ta on kui musttuhandete esivanem nürista ta tera sõlmi lahti sõlmi tuhmista ta sära päris tolmuks pea palju palju alles jääb ma ei tea kelle laps ta on tema oli enne taevast valitsejat V taevasmaa ei ole inimlik musttuhandeid peab õlekoerteks õnnis pole inimlik kogu rahvast peab õlekoeraks taeva maa vahemik on kui lõõts või vile tühi kuid ei ammendu mida rohkem liigutad seda rohkem annab välja palju räägid vähe tulu parem keskmist eelista VI surematu oruvaimu kutsutakse ürgemaks ürgema väravat kutsutakse taevasmaa juureks kestab kestab ikka alles kulutage vaevata VII taevas on jääv maa on kestev taevasmaa on jääv ja kestev ta ei ela endale nõnda ongi jääv sellepärast õnnis jätab enda taha ometi on ees jätab enda välja ometi on sees kas pole nii püüdlemata endale saadakse ka endale VIII ülim headus on kui vesi vesi on hea musttuhandetele ta ei võistle ta läheb sinnagi mida peetakse halvaks nõnda ta ongi kui kulg maa heastab elupaiga sügavus heastab südame inimlikkus heastab helduse usaldatavus heastab rääkimise sirgemeeelsus heastab valitsemise oskus heastab tegevuse õigeaegsus heastab ettevõtmise ning kui pole võistlemist siis ei ole vihkamist IX kõike kätte võtta parem ära proovi järjest teritada mis siis alles jääb kulda kallliskive täis on maja kes küll seda kaitsta suudab rikkad kuulsad upsakaina iseendist jäävad ilma töö on tehtud kohe taandu see on taevalik kulg X meeles ühte püüa hoida kas saad loobumata hingust süvendada nõtkust arendada kas saad äsjasündinuna puhastuda ürgset näha kas saad puudusteta rahvast armastada riiki valitseda kas saad teadmisteta taevauksi lahti kinni sead kas saad naiselikkuseta selgelt kõiki ilmakaari tunda kas saad toimimata anna elu kasvatada anna elu ära omasta toimi ära toetu juhi ära käsuta sellest ütlen ürgne vägi XI kolmkümmend kodarat koondame ainsasse rummmu see mida pole teeb ratta kasutatavaks vaasi vormime savist see mida pole teeb vaasi kasutatavaks majasse jätame uste ja akende avad see mida pole teeb maja kasutatavaks valmistatul on küll mõte see mida pole teeb kasutatavaks XII viis värvi silmad tuhmuvad viis tooni kõrvad nürinevad viis maitset keelgi tuimeneb tormlemine jahtimine süda ärevuses haruldased kaubad tegevused häiritud sellepärast õnnis hoolitseb kõhu eest mitte silma eest sest ta hülgas tolle võttis selle XIII karda kiitust nagu laitust hinda suurt valu nagu keha miks ütlen karda kiitust nagu laitust kiitus teeb ju tühiseks nagu kardad seda akotada nõnda kardad seda saada sellepärast ütlen karda kiitust nagu laitust miks ütlen hinda suurt valu nagu keha mull vaid sellest on suur valu et on keha kui ei oleks keha kust siis valu sellepärast kui sa nagu oma keha hindad taevaalust sinu hoolde anda võiks taevaaluse kui sa nagu oma keha austad taevaalust sulle usaldada võiks taevaaluse XIV tahan teda näha kuid ei näe ütlen märkamatu tahan teda kuulda kuid ei kuuel ütlen kuuldamatu tahan teda puudutada kuid ei saa ütlen imeväike need kolm tabamatut seegunedes saavad üheks pealt pole hele alt pole tume kestab kestab nimetu ikka naaseb pole asi tõesti ütlen kuju millel pole kuju asi mis ei ole asi tõesti ütlen ähmane metsik kohtan teda nägu ei näe järgnen talle selga ei näe püsi muistses kulgemises suuna tema abil tänast ja sa mõistad muistse algust sellest ütlen kulgemise nide XV ennemuistsed head teinud targad peened salajased ürgsed läbinägevad nõnda sügavad et raske mõista kuna neid on raske mõista püüdkem kirjeldada välist hoolikad nagu talvel jõge ületajad kahtlevad nagu neljas kaares naabreid pelgajad väärikad nagu külalised tuhmid nagu sulav jää loomulikud nagu tahumata puit avarad nagu org hägused nagu mudane tiik kas saad mudasena seista kuni puhtus tasapisi selgub kas saad rahulikult oodata kuni töödeks saabub aeg hoia seda kulgemist ära ihka saada täis nemad polnud täis nõnda saidki vanana ja kulununa täiustuda XVI saa täiesti tühjaks säilita vankumatu rahu musttuhanded tekivad mina jälgin nende naasmist neid on väga palju igaüks naaseb lättesse naased lättesse ongi rahu sellest ütlen vabaned sunnist vabaned sunnist ütlen püsivalt mõistad püsivalt ongi selgus ei mõista püsivalt hullud viljatuna mõistad püsivalt kõike mahutad kui kõike mahutad siis erapooletu kui erapooletu siis kuninglik kui kuninglik siis taevalik kui taevalik siis kulgev kui kulgev siis kestev keha häving pole hukk XVII ülimaid ja kõrgemaid vaid teatakse neist alamaid kiidetakse ja armastatakse neist alamaid kardetakse neist alamaid põlatakse kelles pole usaldust selles pole usaldust teinud töö ja lõpetanud toimingud loobu hindavatest sõnadest rahvas aga rääkigu juhtus iseenesest XVIII suurest kulgemisest hälbides ilmus õiglus inimlikkus targutuste väitlemiste ilmudes ilmus ka suuur valskus lähedaste üksmeele kadudes ilmus perekonnameel riigis segaduse kasvades ilmusid riigitruud alamad XIX hülga tarkus jäta väitlus rahvale sajakordne kasu hülga õiglus jäta inimlikkus rahvas pöördub austama ja armastama hülga edu jäta osavus röövlid vargad puuduvad need ju üksnes kaunistused neist ei piisa sellepärast erguta alluvaid nägema lihtsat hindama loomulikku vähendama isekust vabanema himudest ütled lahti matkamisest oled muretu jah ning jaa kas erinevad palju hea ja halb kas on neis sarnast inimeste välditavat kas on vaja vältida viljatu see kõik ja pole otsa inimesed kõik on rõõmsad justkui ohverdaksid looma justkui algaks kevadpidu mina vaikin oh ei anna märku nagu laps kes veel ei naera väsinuna ekslen pole kohta naasta kõigil kõike ülekülla mina üksi milletagi oi oi olen nõdrameelne segi üsna segi tavalised inimesed helged nõnda helged mina üksi tume nõnda tume tavalised inimesed agarad nii agarad mina üksi muretu nii muretu liigun merelainena justkui poleks õiget kohta kõik on miskiks kõlbulik mina üksi toores metsik mina üksi erinev kuid ma hindan toitvat ema XXI suurim vägi tõesti järgib üksnes kulgu asju vormiv kulg nii metsik nii ähmane oh ähmane oh metsik ta sees on kujundid oh metsik oh ähmane ta sees on asjad oh tumedus oh hämarus ta sees on peenim see peenmim väga tõeline ta sees on usaldus vanast ajast tänaseni ta nimi ei kao nähes kõiki nimetusi miks neis seda tean tema abil XXII oled muserdatud terveks saad oled kõver sirgeks saad oled poris puhtaks saad oled koltunud värskeks saad lepid vähesega palju saad tahad palju eksid palju sellepärast õnnis hoiab üht nõnda annab eeskuju taeva all ennast näitamata nähtav ennast õigustamata õige ennast ülistamata teenekas ennast hindamata väärikas tema kunagi ei võistle nõnda taeva all ka keegi temaga ei võistle iidne väide oled muserdatud terveks saad kas on tühi jutt tõesti terveks saad naase temasse vaid XXIII loomulik kõne on hääletu sest iil ei kesta hommik otsa paduvihm ei kogu päeva kes neid anaab taevasmaa kui ei taevasmaa saa kestvalt kas siis inimene sellepärast ole kulgeja kulgeja on sama mis kulg vägiline on sama mis vägi hälbija on sama mis hälbimine kes on sama mis kulg seda rõõmustab kulg kes on sama mis vägi seda rõõmustab vägi ke son sama mis hälbimine seda rõõmustab hälbimine kelles pole usaldust sellel pole usaldust XXIV kas saad varbail kaua seista pikil sammel kaua käia enda näitamine ei tee nähtavaks enda õigustamine ei tee õigeks enda ülistamine ei tee teenekaks enda hindamine ei tee väärikaks kulgejate arvates need on liigne toit kasutu ponnistus need võivad määrida kulgeja ei vaja neid XXV on miski segane kuid täiuslik eelnev taevasmaale rahulik ja tühi üksi seisab muutumata kõikjal liigub väsimata küllap taevasmaa ema ma ei tea ta nime sellepärast ütlen kulg suvaliselt annan nimetusi ütlen suur suure ütlen mööduvaks mööduva ütlen naasvaks sest kulg on suur taevas on suur maa on suur valitseja on suur riigi sees on neli suurt valitseja on neist üks inimene järgib maad maa järgib taevast taevas järgib kulgu kulg järgib oma loomu XXVI raske on kerge juur rahu on rahutuse pea sellepärast õnnis tegutseb päev otsa vältimata rasket kuigi kavatsusi näeb püsib rahus vabana kui aga tuhatvankri peremees liialt kõrge taeva all kui on kerge kaotab juure kui on rahutu kaotab pea XXVII hea kõndija ei jäta jälgi hea kõnemees ei räägi vigaselt heal arvutajal pole arvelauda hea sulgeja ei sulge lukuga ometi ei saa avada hea sõlmija ei sõlmi nööriga ometi ei saa harutada sellepärast õnnis ikka hästi aitamas inimesi ta pole hüljanud inimesi ikka hästi aitamas olendeid sellest ütlen selguse pärandamine sellepärast hea olgu halbade õpetaja halb olgu heade õpilane taibukaski eksib siis kui ei hinda õpetajat õpilast ei armasta sellest ütlen hämmastav saladus XXVIII mõista oma mehelikkust hoia alal naiselikkust ole jõgi taeva all oled jõgi taeva all vägi eal ei hülga sind naased jälle lapseks mõista oma heldust hoia alal tumedust ole eeskuju taeva all oled eeskuju taeva all vägi eal ei reeda sind naased jauml;lle lõpmatusse mõistad oma kiiduväärset hoia alal laiduväärne ole oruks taeva all oled oruks taeva all väge kestvalt küllaga naased jälle tahumatuks tahumatut tahudes saadakse anum õndsat tahudes saadakse ülemametnik sellepärast suur tahuja ei tahu XXIX ihkad võtta taevaalust et temasse toimida mina näen ei õnnestu taevaalune on elujõu anum ära toimi temasse toimija purustab tema võitja kaotab tema sest olendeist mõned liiguvad ees mõned taga mõned hingavad sisse mõned välja mõned on tugevad mõned nõrgad mõned kujunevad mõned hävinevad sellepärast õnnis jätab üleliigse jätab priiskamise jätab raiskamise XXX aita kulgemisega inimeste isandaid ära vägivallatse relvadega taeva all selline teguviis pöördub su enese vastu sõja tallermaal vohab torkiv ohakas suure sõja järel ikalduse aastad viljad valmis taandub hea julgemata vägivaldselt võtta viljad valmis milleks hindad viljad valmis milleks kiitled viljad valmis milleks ülbitsed viljad valmis ära omasta olendid täiskasvanuna vananevad öeldakse pole kulg poleks kulg ammu lõppenuks XXXI relvad pole õnne riistad olendid neid vihkavad sellepärast kulgejad ei tarvita õilishing ent arvab rahuaegu hindan vasemat sõdides kuid hindan paremat relvad pole õnne riistad pole õilishinge riistad tarvitan kui teisiti ei saa ülimaks sean aga rahu võidan küll kui ilusaks ei pea ilusaks kui peaksin rõõmustaksin inimtapust rõõmustaksin inimtapust püüdlused ei täituks taeva all pidupäevil hindan vasemat murepäevil hindan paremat abipealik lahingus on vasemal ülempealik lahingus on paremal räägitakse ülemvõimu valdaja pidagu peiesid laibavirnade kohal nuta kurvastades võidad sõja pea peiesid XXXII kulg on püsinimeta loomulik ja imeväike taeva all ei ole võimu teda alla suruda kui valitsejad temas püsiksid musttuhanded ise alluksid maa ja taevas ühineksid alla sajaks mesikastet käskusid poleks üldse vaja inimesed võrdseiks saanud luuakse kord on ka nimi nimetul aga lõpp järgid nime oska peatuda oskad peatuda väldid ohtu kulgemise võrdluspilt taeva all jõed ja ojad mere suunas voolavad XXXIII inimeste tundja arukas iseenda tundja kirgastunu inimeste võitja tugev iseenda võitja võimas vähesega leppija rikas võimukas tegutseja tahtejõuline kes ei nihku omalt kohalt kauaaegne kes küll sureb kuid ei hävi pikaealine XXXIV suur kul ulatub vasemale ja paremale musttuhanded liibuvad ta külge elama ta ei keeldu teeb oma tööd ei nime ei omandit katab ja toidab musttuhandeid ometi ei pea end isandaks püsimist ei ihka võikski nimetada väikeseks musttuhanded naasevad temasse ta ei pea end isandaks võikski nimetada suureks eales ta ei taotle suurust nõnda saabki olla suur XXXV püsi suures kujus taeva alla mine lähed kahju saamata vaikus rahu õndsus muusika ja hõrgutised peavad kinni rändusreid kulgu aga maitsed pole maitset vaatad pole näha kuulad pole kuulda kulutad pole kulumist XXXVI ihkad kokku vajutada esmalt laiaks venita ihkad nõrgendada esmalt tugevda ihkad kõrvaldada esmalt püstita ihkad võtta esmalt anna selest ülen peen selgus õrn ja nõrk võidab tugeva ja kange ära võta kala voolust välja ära näita terariistu inimestele XXXVII kulg ei toimi ealeski kuid ei jäta toimmata kui valitsejad emas püsiksid musttuhanded ise kujuneksid kujuneksid kuid kui ihkaksid tegutseda mina rahustaksin neid nimetu loomulikkusega nimetu ja loomulik temal pole soove pole soove ongi vaikus ongi rahu taeva all VÄE RAAMAT XXXVIII kõrge vägi pole vägi nõnda ongi vägi madal vägi hoiab väge nõnda pole vägi kõrge vägi ei see toimi sellesse ei toimita madal vägi see ju toimib toimitakse sellesse kõrge inimlikkus toimib sellesse ei toimita kõrge õiglus see ka toimib toimitakse sellesse kõrge komme seegi toimib kui jääb vastu võtmata käänatakse käised üles sunnitakse vastu võtma sest kadus kulg järgnes vägi kadus vägi järgnes inimlikkus kadus inimlikkus järgnes õiglus kadus õiglus järgnes komme komme on ju usalduse kõlustumine kuid ka korratuse pealik etteteadmine on ju kulgemise õis kuid ka nõmeduse algus sellepärast austusväärne asub ival mitte kõlul asub viljas mitte õies sest ta hülgas tolle võttis selle XXXIX ennemuiste leidnud ühe taevas leidnud ühe heledusega maa leidnud ühe vagarusega vaimud leidnud ühe lummavusega orud leidnud ühe külluslikkusega musttuhanded leidnud ühe eluvõimega valitsejad leidnud ühe sirgemeelsusega nemad saanud asu ühes kui taevas pole hele karta rebeneb kui maa ei ole vagur karta lõheneb kui vaimud pole lummavad karta kuhtuvad kui orud pole külluslikud karta ammenduvad kui musttuhanded ei ole eluvõimelised karta hukkuvad kui valitsejad pole sirgemeelsed on vaid aulised ja ülevad karta langevad sest tühisus on aulisuse juur madalus on ülevuse põhi valitsejad iseendist räägivad orb lesk kehv kas siis tõesti sellel moel tühisus on aulisuse juur oh ei mitte sellel moel sest jagad vankri tükkideks pole enam vankrit ära ihka kalliskivi sära ega kivi kõvadust XL kulgedes liigub naasja vaid kulgemist kulutab nõrguke vaid taeva all musttuhanded sünnivad olevast olev sünnitab olematust XLI kõrgõpetlane kulgemisest kuuldes arvab liigun ja liigutan teda keskõpetlane kulgemisest kuuldes arvab nagu oleks nagu poleks allõpetlane kulgemisest kuuldes naerab tema Üle valjult kui ei ole naeru siis ei ole kulgu sellepärast tavaks öelda hele kulg näib tume lahkuv kulg näib naasev sile kulg näib konarlik kõrge vägi näib madal suurim kirkus näib reostatus avar vägi näib kitsas tugev vägi näib pude sirgemeelsus näib reetlikkus suurel ruudul pole nurki suurim anum valmib hilja suurel helil pole kõla suurel kujul pole kuju kulg on varjatud ja nimetu kuid see kulg hea on laenama ja täiustama XLII kulg sünnitab ühe ühest sünnib kaks kahest sünnib kolm kolmest sünnivad musttuhanded musttuhanded varju emmates sirutuvad valgusesse sügvas hinguses leiavad kooskõla inimesed halvustavad leski orbe kehvi valitsejad avalikult endid nendeks väidavad sest kahjust võib saada kasu kasust võib saada kahju nagu inimesed õpetavad nõnda minagi neid õpetan julmad ei sure oma surma saagu see õpetuse isaks XLIII kõige õrnem taeva all möödub kangeimast taeva all olematu olevasse ühtelugu siseneb sellest mina mõistangi kasu toimimatusest sõnatu õpetus kasu teenimatusest vähesed jõuavad selleni taeva all XLIV nimest kehast kumb on lähem kehast varast kumb on ülem saamast kaotusest kumb on valusam liialt himustad rängalt raiskad palju talletad suurelt kaotad mõistad mõõtu pole häbi mõistad peatuda pole ohtu nõnda saadki kaua olla XLV suurim täius näib küll täiusetus ometi ei ammendu suurim täidetus näib tühjus ometi ei tühjendu sirgeim sirge näib kõver suurim oskus näib oskamatus kauneim kõne näib kogelus liikudes saad jagu külmast rahunedes saad jagu kuumast kirgas rahu kõik teeb korda taeva all XLVI kulg on taeva all hobud põlde väetavad kulgu pole taeva all sõjaratsud piiridel rahuldada ihasid suurim kuritegu mitte mõista mõõtu suurim hukatus ihaldada saavutust suurim nuhtlus mõistad m&otildeõdu mõõtu püsivalt on mõõt XLVII uksest väljumata mõistan taevaalust aknast vaatamata silman taevakulgu mida kaugemale matkad seda kaugemaks jääb mõistmine nõnda õnnis inimene mõistab liikumata nimetab nägemata täiustab toimimata XLVIII õppides päev-päevalt kasvad kulgedes päev-päevalt kaotad kaotades veel enam kaotad kuni käes on toimimatus toimimatus ometigi ei puudu toime tegudeta võta taevaalust võtad aga tegudega vähe saad siis taevaalust XLIX õndsal pole püsisüdant rahva süda tema süda headele ma olen hea halbadele olen hea vägi on hea usaldajat usaldan usalduse petjat usaldan vägi usaldab õnnis elab taeva all üksmeelt luues taeva all puhas tema süda rahvas pöörab tema poole oma kõrvad silmad õndsa lapsed on nad kõik L väljud sünnist astud surma elsu sammujaid kümnest kolm surmas sammujaid kümnest kolm elus surma liikujad kümnest kolm ka neid miks see nõnda on nemad elus liialt aplad kuuldavasti see kes hästi kasutab liigub mööda maad tiiger ninasarvik pole hirmsad kohtab sõjameest relvad pole pelgusväärsed ninasarvikul ei ole kohta kuhu lüüa oma sarv tiigril ka ei ole kohta kuhu küüsi suruda sõjamehel pole kohta kuhu relvi torgata miks see nõnda on sest ei ole temas surma LI kulg sünnitab neid vägi kasvatab neid asjad kujundavad neid olud täiustavad neid sellepärast musttuhanded austavad kulgu hindavad väge oh ei mitte käsu järgi hoopis oma loomu järgi sest kulg sünnitab neid vägi kasvatab neid juhib neid toidab neid hooldab neid korrastab neid kostitab neid katab neid elu annab kuid ei omasta toimib kuid ei toetu juhib kuid ei karista sellest ütlen ürgne vägi LII taevaalusel on algus emaks taevaalusele ema üles leidsid ennast tema pojaks tea ennast tema pojaks tead naase emast kinni hoidma keha häving pole hukk suled oma suu paned kinni väravad keha eal ei pingestu avad oma suu askeldusi rohkendad keha eal ei lõõgastu väikest märkad ongi selgus õrna hoiad ongi võimsus kasuta tema sära naase tema selgusse nii ei kaota keha hukule sellest ütlen õpi püsivalt LIII kui ma kindlalt mõistaksin liigutaksin suurt kulgu kuid ma pelgan liikuda liiga sile on suur kulg nõnda rahvas arvab radu paremaks lossid ülihiilgavad põllud täis umbrohtu aidad viljast tühjad kirjud hilbud ümber terariistad vööl õgivad ja lakuvad vara kokku kuhjavad tõesti need röövraiskajad oh nad ju ei kulge LIV hästi istutatut ei saa välja kiskuda hästi ümbritsetut ei saa ära kiskuda lapselapsedki veel ohverdavad talle teosta teda oma kehas tema vägi tõesti mõjus teosta teda perekonnas tema vägi tõesti rikas teosta teda küla sees tema vägi tõesti püsiv teosta teda riigi sees tema vägi tõesti helde teosta teda taeva all tema vägi tõesti kõikjal nõnda näe kehas keha näe perekonnas perekonda näe külas küla näe riigis riiki näe taevaaluses taevaalust miks ma mõistan teavaalust niimoodi tema abil LV kelles väge väga ohtralt on kui äsjasündinu mesilased maod ei nõela kiskjad loomad ei nad ründa kullid kotkad ei nad krahma kondid pehmed liha õrn tugevalt ent hoiab kinni mehe naise ühendust ei mõista terviklik on ometi tõesti ülim peenus kogu päeva kisendab häält ei kaota ometi tõesti ülim kooskõla mõistad kooskõla oled püsiv mõistad püsivalt oled selge aitad elavat oled õnnelik suunad hingust südamesse oled võimas olendid täiskasvanuina vananevad öeldakse pole kulg poleks kulg ammu lõppenuks LVI mõistja ei räägi rääkija ei mõista sule suu pane kinni väravad nürista tera sõlmi lahti sõlmed tuhmista sära päris tolmuks pea sellest ütlen samastus ürgsega sest nii ei ole sugulasi nii ei ole võõraid nii ei ole kasulikku nii ei ole kahjulikku nii ei ole väärtuslikku nii ei ole väärtusetut nõnda ollaksegi väärtuslik taeva all LVII sirgemeelselt riiki juhitakse kõvermeelselt relvi haaratakse tegudeta taevaalust saadakse kust ma mõistan et see nii sellest palju keeldusid ja tabusid on taeva all rahvas üha vaesub rahval palju terariistu riigis kasvab segadus inimestel palju andeid võimeid imeasju tehakse seaduisi ja käske vorbitakse röövleid vargaid saab palju sellepärast õnnis öelgu mina ei toimi rahvas muutub ise mina naudin rahu rahvas saab ise sirgeks mina ei pinguta rahvas saab ise jõukaks mina olen soovideta rahvas saab ise loomulikuks LVIII valitseja muretu tema rahvas ustav valitseja jälgub kõike tema rahval puudu kõigest õnne peale toetub õnnetus õnnetuses peitub õnn kes küll mõistab nende määra kui ei ole sirget meelt sirged saavad kõveraiks head need saavad veiderdajaiks hälbed suuremad päev-päevalt sellepärast õnnis õigena ei hävita ausana ei haava sirgena ei omavolitse säravana ei pimesta LIX juhid inimlikult tegutsed taevalikult pole võrdset kasinusel kasinusest ütlen aga harju varakult harjud varakult vägi väga mõjus vägi väga mõjus võimatut ei ole võimatut ei ole oma piirid unusta oma piiid unustad saadki riiki vallata valdad riiki emalikult suudad jääda pikaks ajaks sellest ütlen sügav juur tugev tüvi kulged pikas elus kestvas kaemuses LX valitse suurt riiki nagu küpsetaksid väikest kala kulgedes kui astud taeva alla viirastustel pole võimu viirastustel pole mitte üksnes võimu nende võim ei haava inimesi mitte üksnes nende võim ei haava inimesi õndsad ka ei haava inimesi mõlemad ei haava teineteist vägi väega sõbruneb naasma üheskoos LXI suur riik voolaku alla olgu sõlmpunkt taeva all olgu naine taeva all naine alati rahuga võidab mehe rahulikult alla jäädes nõnda suur riik madaldudes väikse riigi ees omaks võtab väikse riigi väike riik madal olles suure riigi ees omaks võtab suure riigi sest mõned omaks võtma madalad mõned omaks võtma madalduvad suure riigi püüdlus olgu võrdselt inimesi hooldada väikese riigi püüdlus olgu inimesi teenida mõlemate püüdlus täitub suur kuulutagu end madalaks LXII kulgeja on musttuhandete põhi hüva inimese aare halva inimese kaitsja kaunid kõned võivad meelitada austav hoiak võib küll lisa anda inimene kui on halb milleks teda hüljata sellepärast taevapoja kroonimisel nõunikute määramisel kuigi kingiks tuuakse kalliskive nelikrakendeid parem oleks istuvana kulgu mööda liikuda miks küll vanal ajal väärtuslikuks peeti kulgejat kas ei öeldud siis tahad ja ei saa oled süüdi andeks saad sellepärast peeti väärtuslikuks taeva all LXIII toimi toimimata tegutse tegutsemata maitse maitsemata suur on väikeses palju väheses kurjusele vasta väega kerges rasket näe väikest suureks pea rasked tööd siin taeva all sugenevad kergetest suured tööd siin taeva all sugenevad väikestest sellepärast õnnis kunagi ei võta ette suurt nõnda saabki luua suurt kergelt lubad haruharva usutakse kerge praegu hiljem liiga raske sellepärast õnnis kõike arvab raskeks nõnda pole raske LXIV mis on rahunenud seda kerge kinni hoida mida pole ennustatud seda kerge kavatseda mis on pudenenud seda kerge puistata mis on peenendatav seda kerge pihustada toimi ainult sellesse mida veel ei ole juhi ainult seda mis veel pole sassis jämedaimgi puu sünnib imepeenest kõrgeimgi torn hakkab kerkima maapinnalt tuhat miili teed algab jalatalla alt toimija purustab võitja kaotab sellepärast õnnis jätab toimimata nii ei purusta jätab võtmata nii ei kaota rahva teod on sellised alati kui valmis saamas purunevad märka lõppu nagu algust ning su teod ei purune sellepärast õnnis soovib soovimatut mitte kalleid haruldusi õpib õppimatut naaseb kõigi inimeste juurde aitab musttuhandeid loomulikuks kuid ei söenda toimida LXV ennemuiste head teinud kulgejad ei nad valgustanud rahvast hoopis jätsid tumedaks rahvast raske juhtida üksnes arvestustega sest arvestustega juhib riiki riigi röövija arvestusteta juhib riiki riigi õnnestaja püüa mõista mõlemaid jälgi eeskujusid mõistad jälgida eeskujusid sellest ütlen ürgne vägi ürge vägi sügavkauge naaseb kõigi olenditega siis on tõesti ülim õnn LXVI suured jõed ja mered saavad ojakeste kuningaiks nemad asuvad allpool sellest saavad ojakeste kuningaiks sellepärast tahad olla rahva peal südames end madalda tahad olla rahva ees südames end taganda sellepärast õnnis asub peal rahval pole raske asub ees rahval pole paha sellepärast rõõm on temast taeva all mitte tülgastus tema kunagi ei võistle nõnda taeva all ka keegi tenmaga ei võistle LXVII taeva all kõik arvavad minu kulg küll suur siiski paistab kõlbmatu tema on ju suur sellest paistab kõlbmatu kui ta paistaks kõlbav oleks hoopis väike minul on kolm aaret neid ma hoian valvan ütlen ühest armastus ütlen teisest hoolikus ütlen kolmandast söendamatus kippuda taeva all ette armastan saangi olla vapper olen hoolikas saangi olla helde ei söenda kippuda taeva all ette saangi tõusta vanemaks kes on vapper armastuseta kes on helde hoolikuseta kes asub ette taga olemata see saab surma kindlasti armastaja võidab võitluses ei tagane kaitstes taevas kohe appi tuleb armastades teda kaitseb LXVIII hea pealik poe sõjakas hea sõdur pole vihane hea võitja pole tormakas hea inimeste suunaja end madaldab sellest ütlen see on vägi mis ei võistle sellest ütlen see on jõud mis inimesi suunab sellest ütlen taevasarnane vanast ajast ülim LXIX sõjameestel tavaks öelda ma ei söenda olla peremees parem olen külaline tolligie ei söenda peale tungida parem terve jala taganen sellest ütlen liigu liikumata raba käeta roogi vaenuta ole relvis relvadeta vastast põlastada suurim hukatus vastast põlastada kerge aardeid kaotada sest vastasmalevad kui kohtuvad võidab ikka kaastundlik LXX minu sõnu väga kerge mõista väga kerge teostada taeva all ei ole suutjat mõista suutjat teostada sõnadel on isand tegudel on esivanem tedagi ei mõisteta nõnda mind ei mõisteta vähesed mind mõistavad neile olen kallis sellepärast õndsal seljas jäme rõivas südames ent kalliskivi LXXI mõistad mõistetamatut oled terve ei mõista mõistetavat oled haige oled haige haigusest pole haige õnnis pole haige ta on haige haigusest nõnda pole haige LXXII rahvas kui ei karda võimu suur on võim ära rüveta rahva eluaset ära põlga tema eluviisi kelles pole põlgust seda ka ei põlata sellepärast õnnis ennast mõistab kuid ei näita ennast armastab kuid ei ülenda sest ta hülgas tolle võttis selle LXXIII raevukas julge sureb raevuta julge elab julged mõlemad taevas kui näib tülgastav kes küll mõistab selle põhjust veelgi raskem õndsat mõista tavakulg ei võistle ometi võidab hõlpsalt ei räägi ometi vastab hästi ei kutsu hoopis ise saabub mõlgutab ometi korraldab hästi taevavõrk nii lai nii lai hõre küll kuid tõkestab LXXIV rahvas surma kui ei pelga milleks surmakaristus kui ta aga surma pelgaks käitiks tavapäratult kas siis peaksin rahva tapma kes küll söendaks püsivalt ju tapab ülemsurmaja asendaja ära looda ülemsurmajat selle kohta öeldud on tõrjud välja suure meistri tõrjud välja suure meistri hästi kui ei haava oma kätt LXXV rahvas nälgib andamid on liiga kõrged sellepärast nälgib rahvast raske valitseda liiga palju toimite sellepärast raske rahvas surma kergelt võtab liiga aplat elate sellepärast kergelt võtab ära toimi elusse ole targem väärtuslikuks peetuist LXXVI inimene sünnib õrn ja nõrk inimene sureb karm ja kange rohud puud sünnivad õrnad paindlikud rohud puud surevad kuivad jäigad sest karm ja kange astub surma õrn ja nõrk ent astub ellu selepärast kange sõdur ei ta võida kange puu saab löögi kirvelt suur ja kange langevad õrn ja nõrk ent tõusevad LXXVII taevakulg on justkui painutada vibu ülemine paindub alla alumine kerkib üles liigne väheneb puuduv lisandub taevakulg võtab ära sealt kus ohtralt lisab sinna kus on puudu inimkulg ent võtab ära sealt kus puudu lisab sinna kus ohtralt kes küll ohtralt omades jagab seda taeva all on vaid kulgeja sellepärast õnnis toimib kuid ei toetu valmis saab ei peatu soovimata võimeid näidata LXXVIII taeva all ei ole õrnemat ja nõrgemat kui vesi karm ja kange ometi ei suuda teda võita teda ei saa muuta nõrk ju võidab tugeva õrn ju võidab jäiga taeva all ei puudu mõistjad kuid ei ole teostajaid sellepärast õnnis ütleb võtad riigi kõntsa oled trooni peremees võtad riigi häda oled valitseja taeva all sirged sõnad näivad kõverad LXXIX suure vaenu vaibudes südames on vaenu jääk kuidas võidaks teha head sellepärast õnnis täidab oma kohustusi ega nõua inimestelt kelles vägi on täidab kohustusi kelles väge pole sunnib teisi taevas kulgeb sugulasteta annab ikka headele LXXX väikeses riigis vähe rahvast omataks ka kümme sada korda enam riistu ometi ei kasutata rahvas surma võtaks tõsiselt kaugele ei rändaks kui ka laevad vankrid oleksid neil ei sõideta kui ka sõjamehed oleksid neid ei panda rivvi inimesed jälle nööre sõlmiksid kasutaksid neid maitsvalt nemad toituksid kaunilt nemad rõivastuksid rahus nemad elaksid rõõmsad nemad oleksid ükstaise silma all naaberriigid elaksid üksteise kukkede koerte hääli kuuleksid inimesed ülivanadena sureksid kohtumata lahkumata LXXXI õige sõna pole meeldiv meeldiv sõna pole õige hea ei ole vaidleja vaidleja ei ole hea mõistja pole paljuteadja paljuteadja pole mõistja õnnis pole talletaja mida enam teeb ta inimestele seda enam saab ta endale mida enam ta anab inimestele seda enam jääb tal endale taevas kulgeb kasu kahjuta õnnis kulgeb toimib võistlemata I Muudes tõlgetes "Daodejingi" lugenuile võib esimene värss näida harjumsupäratu, sest tavaliselt tõlgitakse seda umbes niimoodi: "Sõnastatav dao ei ole igavene dao." Et formaalselt õigem on siin raamatus esitatu, peaks olema nähtav ka sellele, kes kes hiina keelt ei mõista. Originaal: dao ke dao fei chang tao. Sõnasõnaline tõlge: "kulg kõlbab kulg ei ole püsiv kulg." Tähenduslikku külge selgitamaks väike kommentaar idamaises stiilis: "Kulg on püsitu, sest mitte kunagi ei jää ta peatuma (ei saa püsivaks). Kuna ta ei peatu ükskõik mis asja suhtes (st. on isegi suhtelise paigalseisuta), siis pole kulg asi ning teda ei saa puudutada, kuulda, näha, uurida." (Vt.XIV ptk.) Taevasmaa (tiandi) - mõiste, mis väljendab maailma kõiksustervikut. Taevasmaa (kas polnud vanaeesti "ilmamaa" umbes midagi sama?) on ühtne süsteem, mis koosneb kahest poolusest - taevas (tian) kui kõigest maavälisest, ja maast (di). Musttuhanded (wanwu) ehk täpsemalt tõlgituna "Kümme tuhat asja" - maailmanähtuste paljusust väljendav mõiste. Enamjaolt peetakse sellega silmas elusolendeid. Tema. "Daodejingis" tähistatakse kulgu tihti sõnadega "tema" ja "üks". II Selles peatükis avaldub taoismile nii iseloomulik relatiivsusprintsiip: kõik on suhteline ja igat nähtus saab kirjeldada vaid võrdluses teisega. III Jätab tühjaks südamed. Seda ja järgnevat tuleb mõista nii: valitseja ülesandeks olgu vaid mure alluvate füüsilise käekäigu eest, inimeste mõtetesse ja tunnetesse ärgu ta aga tungigu. Kahtlemata pöördub Lao-Zi tihti ametliku riigivalitseja poole, ilmselt peab ta aga nii mõnelgi puhul tõelisteks valitsejateks õndsaid: need toimivad mitte toimides rahvasse ju tegelikult rohkem kui ametlikud valitsejad ja ülikud. V Taevasmaa ei ole inimlik. Inimene (kui üksiknähtus või isegi kui liik) pole kõiksuse keskpunkt, mõõt ja eesmärk. "Pole inimlik" tähendab seega "kõiksustervikut nägev". Kõiksustervikust lähtub oma hinnanguis ka shengren. Õlekoer. (chugou) - õlest ja kuivanud rohust valmistatud koerakujutis, mis ohverdamistel asetati suure pidulikkusega altareile ja hävitati hiljem. Lause mõte on selles, et ka surelik inimene peaks tundma kui altaril, st. maa peaks olema talle pühapaigaks. X Hingus (qi) - kesksemaid termineid vanahiina mõttesüsteemides. Algselt tähendas qi auru, mis kerkis ükskõik millelt. Hiljem kujunes see aga umbes samataoliseks mõisteks, mida väljendab sanskritikeelne "praana". Yin, yang ja qi moodustavad triaadi, tänu millele saab võimalikuks kõige olemine (ja elamine). XI See mida pole - so. tühjus rummus, vaasis, avades. XII Viis värvi, tooni, maitset- viide hiina klassikalises esteetikas domineerinud klassifikatsioonile. Öeldu mõte on selles, et meeleelundid kaotavad teravuse, kui saavad vaid kindlate ühiskondlike kaanonita järgi töödeldud ärritusi. Näiteks vii (või seitsme või kaheteistkümne - vahe on vaid kvantitatiivne) kindlale skaalale paigutatud tooniga harjunud kõrv on nüri muusikale, mis kasutab palju peenemat helijaotust. Selles on lihtne veenduda kui kuulata araabia või india muusikat. XVI Igaüks naaseb lättesse- naaseb kulgu. Naasmise mõiste on "Daodejingis" kesksemaid ja mitmetahulisemaid. Kulg ise naaseb - selles on nähtud tsüklise maailamtunnetuse peegeldust. Inimese naasmine vajab pikemat selgitust. Inimene on saanud olevaks vaid üleüldise kulgemise (so. liikumise, muutumise) tõttu. Kui ta on end kujutlenud või saanudki teha paigalpüsivaks (ehk kindlatel seisukohtadel asujaks), sis on ta kulgemisest eemaldunud. See eemaldumine saab aga olla vaid ajutine, sest kulgemiseta pole olemasolu võimalik. Tegelikult on kulgemine (liikumine) absoluutne ja seismine suhteline: inimene, kas ta tahab või mitte, kulgeb ikkagi: teadlik kulgemine on vaid valutum kui ebateadlik. XVIII Siin on esitatud konfutsionismi põhilisemate mõistete genees (muidugi taoislikult positsioonilt nähtuna). XIX Konfutsianism rõhutab mõistet wen, mis algselt tähendas kaunistust, hiljem aga hakkas tähistama seda, mida meie nimetame kultuuriks. Lao-Zi aga väidab, et kultuurist "ei piisa". XX Jah ning jaa. Konfutsionistlikus tseremoniaalis oli oluline teada, mis puhul vastata wei, mis puhul a (mõlemad on jaatused). Lao-Zile on nii see kui teised konfutsiaanide probleemid (millest veel kaks on esitatud) mõttetud. Toores metsik. Konfutsianistid rõhutasid välist kultuurilihvi, Lao-Zi aha loomulikkust ("tahumatust"), mis muidugi võis konfutsianistidele näida toorusena ja metsikusena. Muidugi ei kõhkle Lao-Zi neid sõnu enda kohta tarvitamast. Toitev ema - kulg. XXV Siin on oluline tähele panna, et valitseja peab järgima maad, konfutsianistide "taevapoeg" pidi aga muidugi järgima taevast. XXVI Tuhatvankri peremees - valitseja. XXVIII Selles peatükis on ilmekalt esitatud vastandpooluste üheaegselt esinemise vajalikkuse põhimõte. Pangem tähele: alles on vaja hoida ka laiduväärne, st. see, mida inimesed meis arvavad halba nägevat. Lao-Zile on oluline ju loomulikkus, mitte aga see, mida kõrvalised arvavad. XXXI Lao-zi on sõja vastu aboluutselt, sest sõda ei tähenda talle kulgemist. Õilishing aga (kes on konfutsianistlik junzi) arvab teisiti (tema väited on esitatud parempoolses tulbas): mõnel puhul on sõjapidamine õigustatud. Lao-zi on meisterlikult edasi andnud konfutsiaani "hingeheitluse" selle esteetiliste põhimõtete vahel (inimlikkus, õiglus, kultuur, kohustused jne.). Hindan vasemat. Rahupäevil paigutati tseremooniatel auväärsemad isikud vasemale, sõjaväljal aga asusid nad paremal. XXXII Nimi. Konfutsianistid omistasid nimele (nimetusele) suurt tähendust, nende suurimaks püüdluseks oli leida asjadele võimalikult täpsed nimed. Lao-zi aga arvas, et nimeta, kuidas tahad, asjade tõelist tuuma ikka kätte ei saa. Tõlget lugedes tuleks silmas pidada, et sõna "nimi" tähendab ka hiina keeles "tuntust" või "kuulust olemist" ("nimetu" t&aum;hendab ühelt poolt "pole nime", teiselt poolt "pole nimekas"). XLI Kõrgõpetlane, keskõpetlane, allõpetlane - mõisted, mis tähistavad inimese edasiliikumist karjääriredelil. Kõrgõpetlane on enesekindel arvates, et suudab kulgemise suunda määrata ja mõjutada. Keskõpetlane kahtleb, oskamata seisukohta võtta (vaja on ju jälgida, mida arvab kõrgõpetlane). Allõpetlane on vähemalt säilitanud loomulikkuse selles, et suudab naerda. XLII Varju emmates sirutuvad valgusesse. Kuigi yin-yang'i põhimõte läbib kogu teost, esinevad terminid ise ainult selles peatükis: yin - vari, yang - valgus. LII Väravad.- meeleelundid. LV Peenus. - tähendab konfutsianistile rafineeritust, taostile stabiilsust. Eks samad tähendusvarjundid ole levinud mujalgi (ka meil). Konfutsianist kuuleb muidugi ka kaaskõla mitte lapse kisas (so. looduslähedases hääles), vaid rafineeritud muusikas. LX Nagu küpsetaksid väikest kala - so. keerutamata ja pööramata, nagu seda tehakse suure kalaga. Lause mõte on: mida vähem valitseja sekkub riigi ellu, seda parem. LXV Hoopis jätsid tumedaks. Ka siin näeme yin'i eelistamist: keegi ei pea muret tundma teise valgustamisest (kui vaja, küll ta ise valgustub). Muidugi ole Lao-zi oma pika elu jooksul näinud, kui tihti tahtmine valgustada toob kaasa hoopis uut liiki pimeduse. Sest kõigele lisaks on need ka hinnangulised mõtted. LXXI Oled haige haigusest - st. haige "päris" haigusest, näit. gripist, peavalust, luumurrust jne. LXXIV See peatükk on tapmise, eriti aga surmanuhtluse vastase suunitlusega. Ülemsurmaja tähendab kulgu. LXXV Siin annab Lao-zi vastuse riigivalitsejate kurtmisele. LXXX Nööre sõlmiksid - vihje ammusele nöörkirjale. Selles peatükis esitab Lao-zi oma sotsiaalse utoopia (riik olgu väga väike), mille ta paigutab vanade rahvaste kombe kohaselt mitte tulevikku, vaid hoopis minevikku.

al. 01.02.2003