Lao-zi
Dao õpetus
(Daodejing)
Eessõna Peep Sõber, Tallinn, 1995

 

  1. Dao mõiste
    Igavene Dao on määratlematu. Tema tõelisel nimel ei ole nime. Juba enne Taevast ja Maad oli Dao - nimetu ja olematu. Siis sai nimetatav kõigi olevuste emaks.
    Nüüd otsib inimene olematut Esimest Saladust ja leiab ikka selle, mis on sündinud olematust.
    Nii on olev ja olematu* üks, kuigi neil on erinev nimetus. Selles vastuolude ühtsuses on Sügavus, Suur Põhjatus ja Kummastuse Lahtine Uks.
  2. Täius
    Kui maailm kõneleb sellest, mis kaunim kaunimaist, siis on mõistetav ka see, mis inetu.
    Kui headust tuntakse heast, siis on samuti mõistetav ka halb.
    Nii ka olev ja olematu manavad teineteist esile.
    Tark tegeleb vaid sellega, mis on eelarvamusteta.
    Tark õpetab ka sõnu tarvitamata, töötab pingutuseta, valmistab omastamata ega nõua tasu oma tegude eest. Ta sooritab oma töö laenudeta. Kuna ta ei omasta midagi, siis ei ole tal ka kaotada midagi.
  3. Inimeste rahunemine
    Kadedusest võib hoiduda, kui ei tehta vahet inimeste teenetes.
    Vargused kaovad, kui inimesed kaotavad inimeste silmis väärtuse.
    Rahu püsib seal, kus ei ärritata meeli.
    Tark valitseb, vabastades oma südame himudest.
    Ta annab oma kõhule vaid tarvilikku toitu ja luudele-lihastele vajalikku puhkust. Ta kaitseb end maailma halbade teadmiste ja himude eest. Ta keeldub halbu teadmisi kasutamast.
    Ta valitseb ja tegutseb ka tegutsemata.
  4. Puhtus
    Dao on piiritu. Tema sügavus on kõige oleva algus.
    Ta silub konarused, loob korra segaduses ja pimestab hiilguse, olles ise täiesti vaikne ja puhas.
    Ei teata, kes tema sünnitas.
    Ta on vanem Jumalaist.
  5. Tühjuse hinnang
    Ei Taevas ega Maa tunne erilist ihaldust.neile on kõik inimesed ja olevused pühad urikujud.
    Tark samuti ei tee vahet - temale on kõik inimesed loodud pühitsetud otstarbeks.
    Taevastel on avarust nagu lõõtsadel. Ehkki need ei sisalda küll midagi kindlat, ometigi ei vaju nad kokku. Mida enam nad on liikvel, seda enam nad sünnitavad.
    Paisunud inimene tühjeneb peatselt.
    Ei ole midagi paremat enesetaltsutamisest.
  6. Olemise algus
    Oleva põhiolemus on kuivamatu nagu jõgi sügaval orus.
    Mina nimetan seda Esmasügavuseks.
    Esmasügavuse liikumist nimetan mina Taeva ja Maa sündimiseks.
    See vaid püsib ja liigub ilma eesmärgita.
  7. Hiilguse varjamine
    Taevas ja Maa püsivad kaua.
    See, mis teeb neid nii kestvaks, on nende ükskõiksus pika elu suhtes.
    Seetõttu nad ka püsivad.
    Nii ka Tark, kes on ükskõikne enda suhtes, on siiski suurim inimeste seas. Ehka ta küll ei muretse enda hiilguse ja aupaiste eest - on ta siiski tunnustatud.
    Ta ei ole omakasupüüdja ja seetõttu on ta kõige paremini kaitstud.
  8. Vooruslikkus
    Suurim Voorus on kui vesi. See on kõigile hea.
    See pääseb kõikjale suurima vaevata.
    Seetõttu on see Dao sarnane.
    See on vooruslik kui süda oma sügavuses.
    Andes end ohvriks - on see Armastuse Voorus.
    See on vooruslik kui usaldusväärne kõne.
    See on vooruslik kui Valitsus puhastades ja korraldades.
    See on vooruslik kui teenija oma osavuses.
    See on vooruslik kui tegevus õigel ajal.
    See on vaba vaenlastest, kuna ta kunagi ei võistle.
  9. Tee leidmine
    Õigem on hoiduda suurte aineliste varade kogumisest.
    Alaline tarvitamine ja teritamine kulutab ka kõige vastupidavama asja.
    Kui maja on täis kalliskive - kes neid kaitseb?
    Rikkus ja au toovad muret ja kõrkust.
    Tõmbuda tagasi, kui hea töö on tehtud ja au on lähenemas - selles on Taeva tee.
  10. Mis on võimalik?
    Alal hoides oma looduslikke ja vaimseid jõude ning voorusi - on võimalik hoiduda hävinemisest.
    Taltsutades himusid ja lastes suuremeelsust valitseda oma südames, on võimalik püsida puhta lapsena.
    Puhastades hingesilmi mustusest - on võimalik püsida ka väliselt puhtana.
    Juhtides inimesi armastusega on võimalik püsida tundmatuna.
    Tarvitades lakkamatult Taeva Väravaid - on võimalik jääda puhtaks hingeliselt.
    Kõike läbi nähes on võimalik rännata paljut märkamata.
    Esile tuua, hoida või valmistada seda omandamata, tegutseda tasu nõudmata - see on Kõrgeim voorus.
  11. Tühjuse kasulikkus
    Uste ja akende augud on kasuks ehitusele, et neid on raiutud seintesse.
    Vankriratta kolmkümmend kodarat, mis ühtuvad rummus, saavad kasulikuks vaid nende keskel oleva augu tõttu, kus valitseb tühjus.
    Savist kruusid on kasulikud oma õõnsuse tõttu.
    Seega on olev (aineline) teeneterikas, aga olematus on seejuures kasulik.
  12. Uste sulgemine
    Hiilgus pimestab inimeste silmad, valjud helid teevad kurdiks, maitsmine rikub suulae, küttimine teeb metsikuks ja väärtasjad võivad ahvatleda.
    Seepärast peab tark hoolt oma hinge, aga mitte meelte eest.
    Meeled jätab ta hooletusse, aga hinge võtab ta mõlemasse kätte.
  13. Langemise takistamine
    Au ja häbi on kardetavad mõlemad.
    Õnn ja õnnetus puudutavad meie maist isikut.
    Aust ja häbist öeldakse:
    Häbi on alandus, olgu see lähedal või kaugel.
    Ei ole võimalik lahutada au või häbi sellest kartusest, mida nad tekitavad.
    Õnnest ja õnnetusest öeldakse:
    Õnn ja õnnetus tabavad meid vaid meie maise isiku tõttu.
    Sest kuidas võiksin mina ilma oma maise kehata kannatada õnnetust või vastupidi - tunda õnne?
    Õnneliku juhuse tõttu võib inimene mõne aja valitseda maailma.
    Armastuse jõuga võib valitseda maailma alaliselt.
  14. Olematuse tunnustus
    Pimedus pole nähtav silmale.
    Vaikus pole kuuldav kõrvale.
    Tühjus pole katsutav käele.
    Kuna need omadused on üksteisest lahutamatud, siis võib neid tähistada üksusega - Dao.
    See ei ole valgustatud ülalt ega pimestatud alt.
    Olles ääretu oma tegevuses, on see siiski nimetu.
    Väljudes valgub see endasse.
    See on ilmnematu ilmutus, olematu kujutus.
    See on kirjeldamatu Suur Saladus.
    Selle eel sammudes ei näe tema nägu ja teda jälgides jääb nägematuks tema selg.
    Siiski juhtides oma elu muistse Dao õpetuse järgi - tähendab see õige tee käimist.
  15. Hüvede esindamine
    Muistsed targad olid andekad oma imeliste sügavuste tundmises. Nad olid oma hinge sügavuses mõõtmatud.
    Nii sügavad olid nad, et mina ei suuda manada neid oma vaimusilma ette.
    Nad olid ettevaatlikud nagu see, kes sammub läbi tulvil jõe.
    Nad olid salapärased nagu see, kes kahtleb oma sõprades.
    Nad olid tähelepanelikud nagu see, kes rändab kaugel võõra rahva seas.
    Nad hääbusivad lumena kevadel, kui see sulab päikesepaistel.
    Nad olid vähenõudlikud kui vastraiutud puud.
    Nad olid hämarad kui sogane vesi.
    Kuid kas inimene ei saa sogast vett selgeks, hoides seda rahulikult paigal?
    Kas inimene ei saa elustada, liigutades hoolega asju, mis näiliselt surnud?
    Need kes käivad Dao teed, ei ole ennast täis. Olles ilma aineliste varadeta nad saavad vanaks, ilma et neil tarvitseks saada oma tühjuse täiteks.
  16. Kojuminek
    Kui olete vabanenud kõigest, siis püsige selles, mida olete saavutanud.
    Kõik olevused algavad tegevust kokkulepes ja kuhu näeme neid jõudvat?
    Õitsedes mõne aja, kõik sureb juurteni.
    Seda tagasipöördumist oma algusesse nimetatakse Rahuks.
    See on alistumine paratamatuse võimu alla.
    Seda alistumist paratamatusele nimetatakse säilimiseks.
    Kes tunneb seda säilimist,seda nimetatatakse harituks.
    Kes ei mõista seda säilimist, see elab viletsana.
    Kes tunneb seda säilimist, see on suur oma hinges.
    Kes on suure hingega - see on tõesti kindel ja muutmatu.
    Olles kindel tões - on ta kuningas.
    Olles kuningas - on taevalik.
    Olles taevalik - on ta Daost.
    Olles Daost, ta püsib jäädavalt. Ehkki hävib tema maine keha - ei kannata selle all vaim.
  17. Loomulik olek
    Inimkonna esiaegadel tunnustasid inimesed oma Valitsejaid.
    Teisel ajajärgul nad teenisid endi ees lipitsejaid.
    Kolmandal ajajärgul nad kartsid neid.
    Neljandal ajajärgul nad pidasivad neid halvaks.
    Kus puudub usk - seal ei tärka usaldus.
    Kui ettevaatlikud olid inimesed rääkides!
    Tehes heateo nad laususid:
    "Kui põhjalikult oleme meie loomulikud!"
  18. Paikamine
    Kui suur Dao on kadunud, siis tuleb inimeste keskele heategevus ja kohustus ligimese vastu.
    Kui tarkus on ühtinud auga, siis on maailm täis palujaid.
    Kui perekonna sidemed on purustatud, siis laste kohustused ja vanemate hellitus astuvad nende asemele.
    Kui rahva seas palju tülitsetakse, siis "peremehe sõbrad" naeravad.
  19. Tagasi loomulikkusele
    Jättes kõrvale silmakirjalikkuse inimesed paraneksid suunatult.
    Loobudes heategevusest ja kohusetundest ligimese vastu - võiksid inimesed jõuda tagasi loomulikkusele.
    Kui hüljatakse väärtus ja loobutakse kasust, siis inimeste keskel ei oleks enam vargaid.
    Kui need kolm on saavutatud, siis jõuavad inimesed sinna jälle tagasi, kust nad algasid.
    Esinege oma loomulikkus lihtsuses, pidage kinni tõest, pange vastu isekusele ja vabanege auahnusest.
  20. Erakuna püsimine
    Jätke õpetamised ja vabanege muretsemisest.
    Vahe kindla ja kõikuva vahel ei ole kuigi suur.
    Kas aitavad kõik õpetused meid eraldada head kurjast? See vahetegemine on alati tarvilik.
    Kuid häda! Inimesed ei vabane kunagi rumalusest.
    Nad on täis auahnust kui laudasõnn täis kirge.
    Mina olen üksinda oma arguses, olen vaba auahnusest, olen arenematu kui väike laps.
    Kõigil on suurel määral head, kuid mina olen kui hüljatud.
    Kui rumal ja lihtsameelne mina olen!
    Olen hämmastuses.
    Kõik säravad vaimurikkuses, mina üksi olen hämaruses.
    Inimesed kõik arvustavad, mina üksi olen nürimeelne.
    Mind paisatakse kui ulgumerd. Mina veeren.
    Kõigil on mingi ülesanne - mina üksi olen saamatu ja teeneteta.
    Mina üksi olen võõrdunud inimesist - siiski ma rõõmustan oma Ema hõlmas.
  21. Olendite algupära
    Suurim voorus peitub lihtsas Dao järgimises.
    Dao on tabamatu ja uurimatu.
    Tabamatu ja uurimatu, kuid siiski on temas Olemine, Tõelus, milles valitseb ühtsus.
    Dao on kõigis olendites nende algusest peale.
    Kuidas mina tunnen olendite algupära?
    Tunnen seda Dao kaudu.
  22. Tegevuse tagajärjed
    Kes sobib - see püsib lõpuni.
    Kes paindub - see sirgub.
    Kes tühjeneb - see täitub.
    Kes end kulutab lõpuni - see uuendub.
    Kes end alandab - see tõuseb.
    Kes end tõstab - see langeb.
    Tark tegutseb lihtsuses, olles kõigile eskujuks.
    Temas ei ole isekust, seetõttu teda ülistatakse.
    Tema ei ole üleliigne, seetõttu teda hinnatakse.
    Temas ei ole uhkust, seetõttu teda austatakse.
    Kuna tema kellegagi ei võistle, siis ei ole temal ka vihamehi.
    Tuntud igivana rahvasõna - "kes sobib, see püsib lõpuni" - ei ole aluseta öeldud.
    Kahtlemata valitseb sobiva kodus rahu.
  23. Eraldumine
    Taltsutage oma keelt ja hoidke ennast. Keeristorm ei kesta üle hommiku ja vali vihm ei saja päeva lõpuni.
    Kes on neid võimelised korraldama peale Taeva ja Maa?
    Kui Taevas ja Maa ei suuda nende tegevust pikendada kauemaks, kuidas võiksid seda teha inimesed?
    Kui inimene tegutseb kooskõlas Daoga, siis tema selle kooskõla tõttu ühtub Daoga.
    Vooruslik inimene ühtub hüvedega, halb ühtub pahedega.
    Kes ühtub Daoga, see võetakse Daolaste poolt rõõmuga vastu.
    Kes ühtub Voorusega, see võetakse kõlbeliste inimeste poolt meeleldi vastu.
    Kes ühtub pahedega, see leiab end langenute seltsist.
    Kes ei avalda usaldust, see ei leia ka vastuusaldust.
  24. Petlik aupaiste
    Varvastel seistes ei püsita paigal.
    Vendadest eraldi rännates ei jõuta kaugele.
    Ennast vaatluse esemeks seades keegi ei hiilga.
    Enesearmastusega ei saavutata austust.
    Eneseülistamist ei loeta teeneks.
    Kes end ise tõstab - ei püsi kõrgel.
    Niisugused nähted on kui jätsied ja väljaheited ihule.
    Neid põlatakse kõikjal.
    Seepärast Dao Teed jälgiv inimene ei takerdu neis kunagi.
  25. Dao käsitamine
    Enne Taevast ja Maad oli looduse algolemus.
    See oli selge ja mõõtmatu.
    See oli iseseisev ja ühtne.
    See oli ühtne ja piiritu.
    Seda tuleb pidada kõikide emaks.
    Selle nime mina ei tea, kuid nimetan seda Daoks.
    Kui minul tuleks seda määratleda, siis nimetaksin seda piirituks.
    Kuna see ei oma piire, siis on see käsitamatu.
    Kuna see on käsitamatu, siis see on mõõtmatu ja ligipääsmatu.
    Kuigi see on ligipääsmatu, on ta siiski kõikjal.
    Nii suursugune on Dao, nii suursugune on Taevas, nii suursugune on Maa, nii suursugune on Kuningas.
    Kõikjal on nelja liiki suursugusust ja nende juhatus on üks.
    Inimest juhib Maa, Maad juhib Taevas, Taevast juhib Dao ja Dao juhib end ise.
  26. Auväärsuse hüve
    Kergus on raskuse aluseks ja liikumise aluseks on seisak.
    Tark ei kaota iial oma väärikust ja säilitab alati oma rahu.
    Kuigi temale kuuluksid toredad lossid - asuks ta neisse rahulikult ja kiindumatult.
    Kahju, et kuningas, paljude sõjavankrite käsutaja, talitab kergemeelselt!
    Kergemeelsusega ta kaotab oma rahva usalduse ja vabaduse väärkujudega - oma riigi.
  27. Oskuse kasu
    Hea kõndija järel tee ei tolma. Hea kõneleja ei tekita vaidlusi. Hea arvutaja ei tarvita arvelauda. Hea hoidja ei vaja lukke ega riive ja tema järelt ei saa keegi võtta. Hea köitja ei vaja nööre ja tema tööd ei saa keegi lahutada. Tark mees on kõigile tõsine ja hea aitaja ning tema ei hülga kedagi. Tema on alaline päästja ja ta ei pea kedagi halvaks ega kanna kellegi peale viha. Tema mõistus käsitab kõike. Head inimesed õpetavad üksteist ja halbu inimesi käsitavad nad õpistena. Kes ei austa oma õpetajaid ja ei käsita hästi kõiki õpiseid - see ei ole küllalt haritud, kuigi teda ehk peetakse targaks. See on niisama tähtis kui kummaline.
  28. Lapseks saamine
    Kes võib mehena tunda ennast ka naise seisukohal, see saab kõiksuse kehastuseks.
    Suudab ta seda, siis ei lahku temast iial Igavene Voorus.
    Ta saab uuesti väikeseks lapseks.
    Kes jõudes hiilguseni võib ühtlasi püsida varjus - see saab Kõiksuse Eeskujuks.
    Olles Kõiksuse Eeskuju - on temal igavene Voorus. Ta pöördub tagasi Kõiktäiusesse.
    Kes auavaldusi vastuvõttes avaldab samal ajal alandlikkust, see saab Kõiksuse oruks.
    Olles Kõiksuse Org - teda täidab igavene voorus. Ta pöördub Esimesse Olemusse.
    Esimene olemus on see, mis mitmekesises kordumises loob lugematuid asju.
    Tark mees saab sellest ennem aru kui targim valitsejaist.
    Vabameelne valistus on see, kes ei pea kedagi halvaks ja kes kedagi ei haava.
  29. Tegevusest hoidumine
    Kui inimene võtaks maailma parandamise käsile, siis mina mõistan, et sellele tööle ei tuleks kunagi lõppu.
    Maailmas ei saa moodustada vaimseid astjaid.
    Kes seda püüab - see hävitab.
    Kes haarab - see kaotab.
    Seda paratamatult. Sest kui üks jõuab edasi, siis teine jääb maha.
    Kui üks leegitseb, siis teine jääb külmaks.
    Kui üks kõveneb, siis teine nõrgeneb.
    Kui üht aidatakse, siis teist rikutakse.
    Sellepärast tark hoidub ägedusest, kergemeelsusest ja hooplemisest.
  30. Võitlusest hoidumine
    Kes abistab kuningat Dao läbi, sellele alistub rahvas vastupanuta. Relvade tarvitamine tähendab kättemaksu.
    Okaspõõsad ja kibuvitsad kasvavad lopsakalt seal, kus on liikunud relvastatud malevad.
    Liikuvate vägede kannul tulevad halvad aastad.
    Hea sõdur on vapper, kui olukord nõuab, kuid ta ei rõhu.
    Ta on vapper, kui olukord nõuab, kuid ta ei hoople.
    Ta on vapper, kui olukord nõuab, kuid ta ei ole halb ega ärritu.
    Kõik asjad vananevad liigse tarvitamise tagajärjel.
    See kõik ei ole Daost.
    Mis ei ole Daost - see peagi hukkub.
  31. Sõja tagajärjed
    Kõik relvad, olgu nad kuitahes toredad, ei ole õnne allikad. Nad on kõikidest kardetud. Seetõttu Dao mees ei viibi relvade juures.
    Aus inimene asetab kodus aukoha oma vasemale poolele.
    Sõdur võitlusesse minnes annab au paremale poolele.
    Relvad on kurja ennustavad esemed. Haritud mees ei tarvita neid teisiti kui äärmisel juhul.
    Tema suurim soov on rahu ja ta ei tunne rõõmu võidust.
    Võidurõõm on heameel hävitatud inimeludest. Kes tunneb rõõmu verevalamisest, see ei kõlba valitsema maad.
    Kui rahu ja rõõm on riigis - siis peetakse vasemat poolt au sees. Kui on halvad ajad - siis antakse au paremale poole.
    Mina mõistan, see on niisamasugune kord kui matustel. Kelle on võim tappa paljusid inimesi, see mees on sügava kurbuse ja pisarate põhjustajaks.
    Ka võidukas sõjavägi tarvitab matuserongi korda.
  32. Tõeline Dao
    Tõeline Dao on nimetu, ent kuigi ta oma algupärases lihtsuses on nii vähe hinnatav, ei julge ometi maailm teda pidada halvaks.
    Kui kuningas võiks teda hoida oma käes, siis alistuks temale vabatahtlikult kogu maailm.
    Taevas ja Maa liituksid tema ülalpidamiseks.
    Inimesed läheksid sundimatult oma loomulikkudele kohtadele.
    Kui kuningas korraldab inimesi au- ja ametinimede ning kohtadele määramisega, siis antakse ka Daole nimetus.
    Kuningas teeks targasti, kui ta jätaks nimetamised kõrvale ja hoiduks klassitamise pahest.
    Dao on maailmale seda, mida jõekesed ja orud on suurtele jõgedele ja järvedele.
  33. Hüve eraldamine
    Tark on see, kes tunneb teisi.
    Teadja on see, kes tunneb ennast.
    Vahva on see, kes võidab teisi.
    Võimas on see, kes võidab ennast.
    Rikas see, kes rahul kõiges.
    Kes omab sihi, see sammub kindlalt.
    Püsib see, kes vastab oma kohale.
    Kes lahkub oma kohalt eksimatult - see saavutab surematuse.
  34. Täiuslikkus
    Võimas Dao tungib kõigest läbi.
    Ühtaegu võib teda leida mõlemal poolel.
    Kõik olendid on temast sündinud ja alluvad temale.
    Tema alustab ja lõpetab, tunnistamata tasu.
    Ta tegutseb Armastusest, mitte edevusest.
    Temale on tundmatu himu ja auahnus.
    Teda võib leida ka kõige alamate seas.
    Lõpuks tulevad kõik olendid tagasi Daosse ja siiski see ei kasva nende arvel.
    Teda võib mainida suurimate mõtete seas.
    Tark keeldub end kõrgelt hindamast ja saavutab seega oma suuruse.
  35. Headuse kõne
    Võta omaks Dao Suur Aade ja terve maailm ühineb sinuga.
    Ta liitub sinuga haavamatult, sest ta leiab puhkuse Imelises Rahus.
    Kus on pidutsemist - seal peatub rändur.
    Dao on suule maitsetu ja kätele haaramatu.
    Teda vaadeldes silm ei naudi.
    Teda kuulates kõrv ei kiindu.
    Siiski elus on temast loetlematu kasu.
  36. Salajane leping
    Kui Loodus tahab midagi hävitada, siis ta seda enne kasvatab.
    Tahab ta midagi nõrgestada, siis teeb ta selle enne tugevaks.
    Tahab ta alandada, siis tõstab ta selle enne kõrgeks.
    Tahab ta riisuda, siis annab ta enne juurde.
    Seda nimetan mina varjatud leppeks, salajaseks sidemeks.
    Vaikne ja õrn võidab kõva ja kange.
    Nagu kala kuival on hädaohus, nii on hädaohus riik, kes paljastanud oma relvastuse.
  37. Valitsemise oskus
    Dao püsib rahus, kuid siiski ei jäta ta midagi tegemata.
    Kui valitseja ehk kuningas käiks Dao Teed, siis paraneksid riigi asjad iseenesest.
    Kui selle töö juures tekkib himu, siis mina hävitaksin selle suurima lihtsusega.
    Suurim lihtsus hävitab himu ja rahu tuleb jälle tagasi.
    Nõnda sünnib maailm uuesti.
  38. Hüve
    Suursugust hüvet ei tunnistata hüveks ja seetõttu on sellel Õige Hüve iseloom.
    Madalal hüvel on hüve märk ja seetõttu puudub sellel Õige Hüve iseloom.
    Madalam hüve on isemeelne ja nõuab enese tunnustamist.
    Kõrgem Headus tegutseb, ilma et nõuaks enesele tähelepanu.
    Kõrgem Headus tegutseb nõudlikult.
    Madalam omakasu on ahnitsev ja sellepärast keegi seda ei austa. Ta paljastab oma käsivarred ja tungib väevõimuga peale.
    Kui juhtub, et Dao on kadunud, siis asendajaks on Hüve.
    Kui Hüve on kadunud, siis asendajaks on headus.
    Kui headus on kadunud, siis asendajaks on õigus.
    Kui õigus on kadunud, siis asendajaks on omakasu.
    Kuid omakasu on vaid tõe ja õiguse vari ja segaduste kuulutaja.
    Näiline Hüve on vaid Dao pettepilt ja rumalad tunnustavad seda. Tark asetab end kindlale alusele ja ei toetu varju najale.
    Ta tunnustab tõelust ja möödub pettepiltidest. Üht ta hülgab, kuid teisest haarab kinni mõlema käega.
  39. Lätte juures
    Mõningaid asju on säilinud oma ainulaadsuse tõyyu kaugest iidsest ajast, nagu: Taeva läbipaistvus, Maa koosseisvus, hingede vaimsus, orgude veed, olendite elu, kuningate ja vürstide suursugusus.
    Kõik nad säilivad oma ainulaaduse tõttu.
    Kui Taeval puuduks läbipaistvus - siis varitseks teda pimeduse hädaoht.
    Kui hinged kehastuksid - siis neid ähvardaks surm.
    Orud ilma veeta muutuksid kõrbeks.
    Kogu Loodus hävineks, kui temal puuduks elu.
    Vürstid ja kuningad ilma suursuguse aupaisteta kaotavad oma seisuse.
    Võime tähele panna, et aupaiste oleneb sellest, mis on harilik ja suursugusus oleneb ja püsib sellel, mis on tähtsuseta.
    Sellepärast nimetavad vürstid ja kuningad endid "orbudeks" ja "ratasteta vankriteks".
    Kas nad sellega ise ei tunnista, et nende seisus oleneb nende alluvate olemasolust?
    Kes võiks seda eitada?
    Kahtlemata poleks ratasteta vanker enam vanker.
    Raske on inimesel elada erakuna, kuid niisama raske on kalliskivil kaduda inimhulka mõne hariliku kivina.
  40. Tööst loobumine
    Dao tee käib vastupidi.
    Kes sammub Dao teed - see ei rikastu aineliselt, vaid vastupidi - ta vabaneb sellest, mis ta omab.
    Daos on Armastus.
    Taeva ruumis oleneb kõika Daost, kuid Dao olemasolu oleneb tema olematusest.
  41. Sarnane ja erinev
    Kui tark kuuleb Daost, siis ta järgneb temale.
    Kui harilik keskpärane inimene kuuleb Daost, siis ta püsib mõne aja sellel Teel, kuid kaotab selle peagi.
    Kui rumal kuuleb Daost, siis ta ainult naerab selle üle. Kui mõned inimesed ei võtaks seda oma pilkemärgiks, siis ei võiks seda õigusega nimetada Daoks.
    Sellepärast võivad luuletajad öelda:
    Kes hiilgab Daos, see kaob varjudes. Tee Daost teda vastassuunas
            juhib Ja tema kõiki toimetusi on katnud hämaruse
            vari. On nimetu see Kõrgeim Hüve, Kel tuhmine näib
            Suurim Puhtus On ebakindel Suurim Tarkus, Mis Hüvest imelikust
            pärandatud. Võib kesta kaua Muutmatu Muutus, Ja sirgel
            joonel puudub nurgeline käik. Kas suudaks köita keegi
            vööga suuri laevu. Või kõrvadega kuulda
            tugevamat häält? 
    Suur Olend ei oma ühtki kuju.
    Dao on nimetu ja salajane. Ta on hea alguseks ja lõpuks.
  42. Dao muudatused
    Daost väljund Üks.
    Ühest sündis Kaks.
    Kahest sündis Kolm.
    Kolmest on sündinud kõik Olendid.
    Kõikide Olendite järel tuleb veel sündimatu ja ees käib see, mis juba olnud.
    Neid kõiki ühendab ainetu hingamine.
    Orbu, erakut ja ratasteta vankrit vaatab rahvas õudusega, aga kuningad ja targad peavad neid nimetusi endile auks.
    Olendid kasvavad vaimselt, kui neilt röövitakse, ja vähenevad, kui neile antakse juurde.
    Mida inimesed oma tegudega õpetavad, seda kasutan mina omakorda nende õpetamiseks.
    Näiteks:
    Ägedad ja isemeelsed inimesed ei sure loomulikult.
    Nad annavad head õpetust ja mina tarvitan seda oma kasuks.
  43. Piiramatu kasulikkus
    Maailma nõrgem olend hävitab vägevama.
    Ainetu tungib kõigest läbi, kuigi selleks puudub ees nähtav avaus.
    Sellest järeldan mina, et rahus peitub teovõimsus.
    Õpetada sõnu tarvitamata ja olla kasulik ka tegevuseta olekus - nii kaugele jõuavad vähesed!
  44. Vaiksena püsimine
    Mis on sinule lähemal - sinu nimi või elu?
    Mis on sinule väärtuslikum - sinu elu või rikkus?
    Mis on suurim pahe - kas teenimine või teenitud tasu hävitamine?
    Suurim enesesalgamine nõuab suurt ohvrit.
    Suur rikkus võimaldab suure kahju.
    Kes on rahulik, see kahju puhul ei kannata.
    Kes võib püsida kindlalt, see ei satu hätta.
    Need on vastupidavad.
  45. Piiramatu hüve
    Kes mõistab, et tema suurimad saavutused pole täiuslikud - see võib jatkata oma tööd lõpmatuseni.
    Kes näeb, et tema suurimad rikkused on tühised ja tähtsusetud - see võib jatkata varanduste kogumist igavesti.
    Selle suurim otsekohesus on vaid alistuv paindumine.
    Selle suurim tarkus on vaid sonimine.
    Tegevus võidab külmuse ja Rahu - palavuse.
    Hüve ja Rahu abil võib võita kogu maailma.
  46. Himu hellitamine
    Kui Dao juhib maailma, siis jalutavad hobused karjamaal.
    Kui Dao on lahkunud maailmast, siis kasvatatakse ürgmetsades sõjahobuseid.
    Ei ole suuremat pahet kui oma himudele elamine.
    Ei ole suuremat tuska kui rahulolematus.
    Ei ole midagi halvemat kui kasu ahnitsemine.
    Seetõttu on rahulolu küllus, igavene elu ülalpidaja.
  47. Kaugele vaatamine
    Inimene võib tunda maailma, ilma et väljuks oma majast.
    Oma vaimusilmadega ta võib näha Kõrgemat Daod.
    Mida kaugemale ta läheks, seda vähem oleks tal leidmiseks lootust.
    Sellepärast tark tunneb maailma, ilma et oleks reisinud.
    Ta nimetab olevusi neid nägemata ja sooritab kõike - mitte midagi tehes.
  48. Vaevamisest
    Kehalised ja vaimsed vaevad kasvavad iga päevaga teadmiste järele rühkimisega.
    Need vaevad vähenevad iga päevaga Dao saavutamisega.
    Kas vähendate rühkimisi, kuni sellest vabanete?
    Ei ole midagi, mida tegevusetus ei suudaks saata korda.
    Inimene võib ilma vaevata valitseda maailma. Kuid need, kes teevad suuri sõnu valitsemisest - need ei ole selleks ette valmistatud.
  49. Järeleandmise hüve
    Targal ei ole kindlakskujunenud vaateid, mida ta nimetaks omadeks.
    Ta ühineb teiste mõtetega.
    Mina tahan tasuda head heaga.
    Tahan tasuda halba meeleldi heaga.
    Hüve on Hüve.
    Usaldusele tahan vastata usaldusega.
    Isegi kahtlustustele vastan mina usaldusega.
    Hüve on usaldatav.
    Tark elab maailmas ennast tagasi hoides, taltsutades, ja ta süda on tulvil kaastunnet kõigi vastu.
    Inimesed usaldavad temale oma mõtteid ja tema peab kõiki oma lasteks.
  50. Elu väärtus
    Inimesed astuvad ellu ja lähevad tagasi surma.
    Elu väravaid on kolmteist. Niisama palju on ka surma väravaid.
    Arvuliselt niisama palju teid kaudu liigub elu kiirelt surma poole. Mispärast?
    Sellepärast, et inimesed püüavad elada vaid meeltega tunnetatavat elu.
    On öeldud - et inimene, kes tunneb elu saladust, võib rännata maailmast läbi, ilma et tal tarvitseks end varustada ninasarviku või tiigri vastu. Ta võib minna lahingumöllu mõõka kartmata.
    Ninasarvik ei leia temas paika, kuhu lüüa oma sarve.
    Tiiger ei leia kohta, kuhu lüüa oma küüsi.
    Mõõk ei leia keha, kuhu tungida.
    Mispärast?
    Sellepärast, et kes on mõistnud elu saladuse - on võitnud surma.
  51. Hüve soosimine
    Dao sünnitab ja Hüve toidab,. Kõik olendid kujundavad mitmesuguseid võime ja Hüve Jõud viib neid täiuseni.
    Sellepärast ühinevad kõik olendid ülistama Daod ja pooldama hüvet.
    See Dao ja Hüve austamine ei sünni ühegi käsu põhjal.
    See ei ole pealesunnitud ja seepärast kestab see igavesti.
    Sest Dao on sünnitanud kõik olendid ja Hüve toidab neid.
    Ta kasvatab, õpetab, arendab, kaitseb ja valvab neid.
    Loomine omandamata, töötamine tasu nõudmata, kasvamine võimu haaramata - see on Kõrge Hüve!
  52. Tagasipöördumine Alglättesse
    See, millest maailm sündis, on selle Emaks.
    Tundes Ema - võime tundma õppida ka last. Kui tunnete last ja peate Ema temast kõrgemaks, siis ei kannata teie selle läbi - kui teie keha hävineb.
    Hoidke suu ja sulgege silmad ning kõrvad kõige halva eest - siis ei ole teil oma elu jooksul mingisuguseid tüütavaid pahandusi.
    Kuid avage kord suu ja olge uudishimulikud, siis on teil tüli ja pahandusi eluks ajaks.
    Ära tunda olendeid juba nende seemnest - on Tarkuse tunnus.
    Püsida armastatuna tähendab olla võitmatu.
    Järgnege valgusele, mis juhib teid koju, siis teie ei hukku pimeduses.
    Seda nimetan ma Igavese Dao teostamiseks elus.
  53. Selguse areng
    Oh oleksin ma küllalt tark, et jälgida suurt Daod!
    Suur Dao on äärmiselt lihtne, kuid inimesed sammuvad meelsamini mööda kõveraid teid.
    Valitsemine on suur töö.
    Kuigi talu on hästi varustatud, võivad selle põllud olla siiski täis umbrohtu ja viljaaidad tühjad.
    Uhkelt riietumist, teravate mõõkade kandmist, üleliigset söömist ja joomist ning suurte varanduste kokkukuhjamist nimetan ma toredaks varguseks.
    Kahtlemata on see kaugel Daost.
  54. Juured ja oksad
    Kes õigesti istutab, see ei kisu kunagi oma istikuid üles.
    Kes õigesti haarab, see ei lase lahti.
    Tema järeltulijad austavad teda alati.
    Kes eneses arendab Daod - see juurdub hüvesse.
    Kes arendab Daod oma perekonnas, see levitab Hüvet.
    Kes arendab Daod oma külas, see arendab õnne.
    Kes arendab Daod oma riigis, see saadab õnne võidule.
    Kes arendab Daod, see tekitab kõikjal Hüvet.
    Mina vaatan enesest kaugemale ja nii õpin ma tundma teisi.
    Vaatlen oma perekonda ja kõik teised saavad mulle tuttavaks nagu oma perekonna liikmed.
    Vaatlen oma riiki ja õpin nii ka teisi tundma.
    Vaatlen seda maailma ja teised maailmad saavad mulle tuntuiks.
    Sest kuidas teisiti võiksin mina tundma õppida seadusi, mis kõikjal valitsevad, kui ainult nii, et neid seadusi eneses vaatlen.
  55. Imelik kooskõla
    See mees, kes on Daost - on kui väike laps.
    Mürgised loomad ei nõela teda, metsloomad ei puuduta teda ja röövlinnud ei löö temasse oma küüsi.
    Tema noored kondid pole kõvad ega lihased tugevad - siiski on tema käevõte kõva ja kindel.
    Ta on täis mehisust, kuigi ta ei tunne oma sugupoolt.
    Kui ta karjuks päev läbi - siiski ta hääl ei hakkaks kähisema.
    Sellest selgub tema kooskõla Loodusega.
    Teadmine sellest kooskõlast on Igavene Dao.
    See Dao on hinge haridus.
    Inimeses tekkivad ebamõõdukad soovid.
    Kui on tahe anda järele himudele, siis kasvavad need iga päevaga.
    Lõpuks viivad nad inimese hukkumiseni.
    See on vastand Dao iseloomule.
    Mis Dao vastand - selle lõpp on lähedal.
  56. Imelik hüve
    Kes tunnevad Daod - need ei vaidle selle üle.
    Kes Daost lobisevad - need ei tunne Daod.
    Vaikida, olla pime ja kurt nähes ning kuuldes; tasandada konarust, varjata hiilgust ja olla samal tasapinnal kui tolm maanteel - see on imelik Hüve.
    Kes seda suudab, see vaatleb võrdselt nii vameelsust kui umbusaldust, heatahtlikkust kui haavamist, austamist kui häbistamist.
    Sellepärast kõik inimesed austavad teda.
  57. Õige valitsus
    Õiglane valitsegu riiki, osav juhtigu sõjaväge.
    See, kes tagajärjekalt toimib oma tegevuseta olekus - olgu kuningas.
    Millest tean mina, kuidas peaks olema riigiasjade seisukord?
    Tean seda sellest:
    Kui inimeste tegevust takistavad seadused - siis jääb riik ikka vaesemaks.
    Kui relvad on rahva käes vabalt tarvitada - siis on valitsus hädaohus.
    Mida virgemaks ja osavamaks saab rahvas - seda rohkem levivad rahva seas kunstitööd.
    Kui kavalad teoviisid on leidnud hea hinnangu - siis on varastel edu.
    Sellepärast ütleb tark: mina ei määra midagi - rahvas peab kujundama iseennast.
    Tahan püsida rahus ja rahvas leiab omale Rahu.
    Mina ei taha tungida ette ja rahval peab olema edu.
    Tahan heita kõrvale auahnuse ja rahvas tuleb tagasi oma loomuliku lihtsuse juurde.
  58. Eneseparandamise sallivus
    Vaba ja armastav valitsus annab rahvale arenemise võimaluse.
    Kui valitsus on nõudlik ja paindumatu - siis jääb rahvas nõrgaks ja viletsaks.
    Viletsus on olemise vari.
    Õnnelikkus on vaid viletsuse kate. Millal tuleb sellele kõigele lõpp?
    Kui jaotame õiguste järgi, siis tuleb riigi hukkumine iseenesest.
    Mis omal viisil on hea - see teeb ruumi halvale.
    Tõesti rahvas on kaua pilve varjus olnud.
    Sellepärast, kuigi tark tunneb õigust - ta siiski ei noomi ega urgitse. Ta on õiglane ja ei laida kedagi. Ta on otsekohene, kuid ei nõua seda teistelt. Ta on teadja kuid ei hoople oma teadmistega.
  59. Dao kaitse
    Inimesi valitsedes ja Taevast austades pole midagi väärset mõõdukusele.
    Mõõdukuse tõttu omab inimene seisukoha Esimeses Olemises.
    Kui see seisukord on saavutatud, siis on inimene omandanud piiritul määral Hüvet.
    Sellise Hüve jõuga ta võidab kõik.
    Selle võimetel ei ole lõppu.
    Nõnda võib ta takistuseta vastu võtta kuninglikkuse.
    Sellisel inimesel on sünnitaja keha ja ta peab vastu piiritult. Ta on kui taim, mille juured on sügaval ja tüvi tugev. Ta on inimene, kes elab kaua ja näeb mitu inimpõlve.
  60. Trooni täitmine
    Riiki tuleks juhtida, nagu keedame väikesi kalu - ilma suure tuleta.
    Kui Dao juhib riiki, siis annab ta rahu surnute varjudele.
    Mitte nii, et varjud jääksid tegevuseta, vaid et nad lakkaksid rahvast tülitamast.
    Kuid mis veelgi tähtsam - rahva Tark Juht ei tee neile halba.
    Kui nad ei sega üksteise tegevust - siis suundub nende mõju ühiselt rahva kasuks.
  61. Alistuvuse hüve
    Riik on kui jõgi. Ta saab suureks siis, kui selle säng on madal. See saab keskuseks, kuhu püüab pääseda terve maailm.
    Samuti on lugu naisega. Ta võidab mehe oma rahuga.
    Ja rahulikkus on sedasama, mis vastupidavus.
    Seetõttu - suur riik võib laskuda nende juurde, kes temast alamal ja pääseda neid valitsema.
    Samuti - väike riik, alistudes mõnele suurriigile, võib kindlustada enesele selle liidusõpruse.
    Nõnda hangib üks alistuvusega ustavust ja teine sõprust.
    Suurriik tahab saada oma võimu alla väiksemaid riike ja toita neid, kuna väike riik tahab olla suurriigile liitlaseks ja teda teenida.
  62. Kasulik Dao
    Dao on kõikide olendite vaikne juht. Ta rikastab õiget ja tõukab kurjategijat.
    Tema nõuanne on alati kohane ja tema heatahtlikkus tuleb alati õigel ajal.
    Ta ei hülga neidki, kes on halvad.
    Sellepärast, kui valitseja asub troonile ja võtab vastu kõrgeid aukandjaid, siis isegi Prints, kes tuleb ta juurde aumärkides ja ratsasalga saatel, ei vääri seda, kes alistuvalt esindab Daod.
    Mispärast peeti vanasti Daod nii suureks?
    Kas mitte sellepärast, et see oli kõigile kättesaadav ilma suurema otsimiseta ja selle läbi pääses inimene eksiteelt.
    Sellepärast peeti seda maailma Suurimaks Väärtuseks.
  63. Ettevaatlikus
    Tegutseda ilma kavata, toimida uhkustamiseta, leida suurt väheses, tasuda ülekohut heaga, võita raskeid asju siis, kui nad on veel kerged, ja juhtida suuri asju nende alguses - sellised on Dao Teod.
    Kõikide raskuste aluseks on nende kergus ja suurtel asjadel on raskused ainult alguses.
    Nii võib tark korda saata suuri asju, ilma et ta neid nähtavalt puudutaks.
    Kes kergelt avaldab oma nõusolekut - see peab harva oma sõna. Kes kõiki asju peab kergeks, sellel on palju raskusi.
    Sellepärast peab Tark palju lugu väikestest asjadest ja seetõttu ei teke temal mingisuguseid raskusi.
  64. Pisiasjade eest hoolitsemine
    Mis väike - seda kerge saavutada.
    Mis oodatud - selle eest kerge kõrvale hoida.
    Mis habras - see kergesti murdub.
    Mis õrn - see hajub ruttu.
    Täida oma ülesanne, enne kui see saaks teisiti välja kujuneda.
    Korralda oma asjad, enne kui segadus algab.
    Puu, mis sülejämedune - võrsus peenest võsavitsast.
    Üheksakordsete majade linn kerkis väikesest kivihunnikust.
    Tuhande lii pikkune teekond algas ühest sammust.
    Kes ainult kavatseb - see hävib.
    Kes ainult soovib - see kaotab.
    Tark nii ei toimi ja seetõttu tema ei kannata kahju.
    Ta ei püüa omandada - seetõttu ei ole temal midagi kaotada.
    Üldiselt ebaõnnestuvad ettevõtmised laupäeval.
    Oleksid inimesed niisama targad alguses, kui nad on lõpul - siis ei tuleks ette kaotusi.
    Tark võtab vaid seda, mida teised peavad halvaks. Ta ei anna erilist väärtust raskelt saavutatud asjadele.
    Ta hangib üldteadmisi, kuid tuleb tagasi selle juurde, mida hulgad jätsid tee äärde.
    Nõnda püüab ta tungida Looduse arengusse ja tegutseb plaanitult.
  65. Lihtne hüve
    Esivanemad, kes tunnistasid Daod, ei tarvitanud seda rahva uhkusetunde ja toreduse tõstmiseks, vaid selleks, et teha rahvast lihtsaks ja loomulikuks.
    Raskused riigi valitsemises tulevad liig suurest riigitarkusest.
    Kes püüab riiki valitseda riigitarkuse abil - see on rahvale nuhtluseks. Kes valitseb ilma selleta - on õnnistuseks.
    Nende kahe asja teadmine on õige valitsemise kunst ja nende järgi toimimist nimetatakse Lihtsuse Hüveks.
    Sugav ja avar on see Lihtsuse Hüve ja kuigi see toimib vastupidiselt teistele abinõudele - võib see siiski jalule seada Täiusliku Korra.
  66. Enese asetamine viimaseks
    Suured jõed kasvavad teiste jõgede ja jõekeste arvel, sest nad asuvad neist madalamal. See on aluseks nende suurusele.
    Sellepärast tark, kes tahab valitseda rahva üle, kõneleb enesest nii, nagu seisaks ta ise rahvast madalamal. Olles küllalt osav, ta asetab ennast ennast teiste seljataha.
    Kui tark on niimoodi rahvast kõrgemal, siis ei tunta tema raskust. Kui ta sel kujul on kõigist ees - siis ei ole ta kellelegi takistuseks.
    Kogu maailm tõstab ta ausse ja keegi ei tunne, et oleks haavunud.
    Et ta ei võistle, siis ei ole temal kadestajaid.
  67. Kolm kallist omadust
    Terve maailm tunnistab, et kuigi minu õpetus on suur - ei ole see veel täiuslik.
    Selle suuruses avaldub selle puudulikkus.
    Oleks see nagu teised, siis oleks seda peetud juba amuu puudulikuks.
    Kuid ma pean kinni kolmest kallist omadusest, milliseid ma harrastan:
    esimene - tagasihoidlikkus, teine - kokkuhoidlikkus, kolmas
            - alandlikkus. 
    Oma tagasihoidlikkusega võin olla julge.
    Kokkuhoidlikkusega võin olla teenimises suur nagu astjas.
    Kuid meie päevil hülgavad inimesed tagasihoidlikkuse ja muutuvad pealetükkivaiks.
    Nad ei hooli kokkuhoiust ja seetõttu on nad pillajad.
    Nad ei tunnista alandlikkust ja on edevad, mis on sama kui surm.
    Tagasihoidlikkus on alati võidukas pealetungil ja kindel kaitses.
    Sellepärast, kui Taevas tahab säilitada inimest - siis ümbritseb ta teda tagasihoidlikkusega.
  68. Dao jälgimine
    Kes hästi korraldab - see ei ole käskiv.
    Kes hästi võitleb - ei ole vihane.
    Parim võitlejaist - ei kutsu välja sõda.
    Parim oskureist juhatab oma töölisi ja teenijaid viisakalt.
    See on vastuvaidlematu ja kindlasti Hüve.
    See on Dao järgimine, mis on ka muistsete põlvede Kõrgem Siht.
  69. Kõrge Hüve käsitamine
    Suur sõdur on öelnud:
    "Ei julge olla peremees - meelsamini tahaksin olla külaline."
    "Ei tahaks anda võitluseks väljakutset - meelsamini vastaksin sellele."
    "Ei tahaks astuda edasi tolligi - meelsamini taganeksin jalg maad."
    Seda mina nimetan tingivaks pealetungiks, mitte avalikuks ründamiseks.
    See on sedasama, kui kanda relvi lahingusse neid tarvitamata, kui käsitleda mõõka - seda paljastamata ja sammuda vastu vaenlasele - temale peale tungimata.
    Ei ole midagi õnnetumat kui alustada sõda kergemeelselt.
    Sest nii talitades võime kaotada oma kõige kallima - nimelt oma tagasihoidlikkuse.
    Siis juhtub, et kui vastuolus riigid kohtavad üksteist võitluses, jääb kindlasti võitjaks see, kes tunneb teisest kahju.
  70. Äratundmise raskus
    Kerge on minu sõnu õppida ja kerge on neid teostada.
    Siiski ei suuda keegi neist aru saada ega nende järgi toimida.
    Sest mu sõnades on kauge algupära ja mu tegudes on Kõrge Seadus.
    Kes seda ei tunne - see ei tunne ka mind.
    Neid on vähe, kes mind tunnevad ja need hindavad mind.
    See tark on väliselt vaene, kuid temal on kalliskivi põues.
  71. Teadmatuse viga
    Oma teadmiste puudulikkuse äratundmine on parim teadmine.
    Selle teadmise puudumine on viga.
    Kuigi keegi teab, et ta on vigane, siis püüab ta terveneda.
    Targal puudub see viga.
  72. Enesearmastus
    Kui inimesed ei karda käesolevaid hädaohte, siis tormavad nad veel suurematele hädadele vastu.
    Hoidku, et nad ei laiendaks oma majapidamist siis, kui nad hädas on juba käesolevaga.
    Kui nad käesolevat ei pea halvaks, siis ei teki neil väsimust.
    Sellepärast Tark ei hoople, kuigi ta tunneb ennast.
    Ta armastab, kuid ei aseta ennast ise kõrgele.
    Nii hoiab ta enesest eemale uhkuse ja on rahul käesolevaga.
  73. Tegevuse vabadus
    Kelle julgus avaldub väljakutses, see satub surma kätesse.
    Kelle julgus ilmutab end enesevalitsemises, see säilib.
    Nii on kahesugust julgust - üks õnnetu, teine kasulik.
    Kuid kes võib öelda - mispärast ühele neist saab osaks Taeva poolt hukkamõistev otsus?
    Sellepärast peab Tark tegutsemist raskeks.
    Taevalik Dao ei võistle, kuid võidab siiski.
    Ta ei kõnele - kuid on osav vastama.
    Ta ei kutsu - siiski tulevad kõik tema juurde.
    Ta on vaikne oma tegevuses - siiski on tema teod tagajärjerikkad.
    Taeva Võrgul on suured silmad - siiski ei pääse neist keegi läbi.
  74. Valitsemise vead
    Kui rahvas ei karda surma, kas siis on mõtet hirmutada karistamisega?
    Hoida rahvast alati surmahirmu all, võtta kinni kõik kurjategijad ja tappa nad, kas julgeksite seda teha?
    Alati ootab suur timukas!
    Kui keegi võtab selle ameti, siis on ta algataja, kes asub Suure Looja töökohale.
    See tegutseb harva oma käsi haavamata.
  75. Ahnuse pahe
    Rahvas nälgib, kui valitsus nõuab suuri makse. Viimased on puuduse tekitajad.
    Rahvast on raske valitseda käskude järgi.
    Need on segaduste põhjuseks.
    Inimesed ei põlga surma, kui elukannatustes on palju tuska.
    Sellest on tingitud põhjus nende ükskõiksusele surma suhtes.
    Sest parem on lahkuda elust kui kannatada.
  76. Jõu hädaoht
    Sündides on inimene nõrk ja õrn, surres - tugev ja kange.
    Puud ja põõsad on kasvu alguses painduvad ja pehmed, surres haprad, kõvad ja kuivad.
    Nende kõvadus ja haprus on surma seltsilised, kuna pehmus ja painduvus on eluga seotud!
    Seetõttu sõdur oma jõu peale lootes - ei võida surma. Samuti läheb tugev puu - kütteaineks.
    Tüse ja tugev olgu madal, kaine ja painduv hoidku siiski ennast väärikalt kõrge.
  77. Taevalik Dao
    Nagu vibu pingutamine - nii on Taevalik Dao. See toob alla kõik, mis kõrgel ja tõstab selle, mis madalal.
    See vähendab seal, kus liiga ja lisab seal, kus puudus.
    Taevalik Dao teeb kõik olendid ühevääriliseks. See Dao ei ole inimestest.
    Inimene võtab puudustkannatajalt, et oma uhkust suurendada.
    Kes on see mees, kellel varandust ülikülluses ja annab selle maailma teenistusse?
    See, kellel on Dao.
    Tark sooritab oma töö ootamata tasu ja otsimata au. Sellega varjab ta oma rikkuse.
  78. Tõe omandamine
    Maailmas nõrk ja painduv on vesi, ometi kõige tugevamate purustamises ei ole temale võrdset.
    Siin ei ole mingit valikuvabadust.
    Terve maailm teab, et õrn võib lõpuni kulutada kõva ja nõrk võidab tugeva seal, kus seda keegi ei suuda oma tegudega.
    Seepärast lausub tark:
    "Kes südamesse võtnud oma rahva eksimused - on oma riigi Tõeline Valitseja.
    Kes kannab oma rahva kannatusi - on tõeliselt nende kuningas."
    Tõe sõnad on alati eriskummalised.
  79. Lubaduse pidamine
    Kui on saavutatud kokkulepe pärast pikka tüli, siis jääb teine pool ikkagi nurisema.
    Kuidas võiks sellist kokkulepet nimetada heaks riiu lahenduseks.
    Sellepärast võtab Tark oma osa kokkulepest ega nõua rohkem.
    Õige mees peab silmas oma osa lepingus, aga petis otsib oma kasu.
    Taevasel Daol eio le armusaluseid.
    See aitab alati häid.
  80. Iseseisvus
    Kui minul oleks väike riigike - ja ainult kümme või sada osavat meest - mina ei kasutaks neid valitsemiseks.
    Mina õpetaksin rahvast austama surma, et inimesed ei rändaks seda välismaalt otsima.
    Kuigi neil oleks laevu ja vankreid - nad siiski ei läheks reisima.
    Kuigi neil oleks sõjavarustust - poleks neil tarvis endid selle all koormata.
    Rahvas võtaks kirjutamise asemel tarvitamisele nööri ja sõlme.
    Neile tunduks kare toit jälle maitsevana, nad peaksid oma lihtsaid riideid jälle kauniteks, vaataksid oma talude kui puhkekodude peale ja tunneksid naudingut lihtsatest lõbudest.
    Kuigi oleks naaberriik nii ligidal, et sealt kostaks kukkede kiremist ja koerte haukumist - siiski elaks minu rahvas vanaks ja sureks, ilma et tunneks vajadust käia läbi tolle naaberrahvaga.
  81. Lihtsuse tõestamine
    Otsekohesed ja avameelsed sõnad ei ole upsakad ja upsakad sõnad ei ole ustavad.
    Dao mees ei vaidle.
    Kes vaidlevad - need ei ole Daos osavad.
    Kes Daod tunnevad - need ei nimeta endid haritlasteks.
    Haritlased ei tunne Daod.
    Tark ei kogu aardeid.
    Mida rohkem ta teistele jagab, seda rohkem temale endale jääb.
    Mida rohkem ta annetab, seda rikkamaks ta ise läheb.
    See on Taevalik Dao, mis tungib läbi kõigest, kuid ei haava kedagi.
    See on targa Dao kes tegutseb ja ei võistle.
*Seda võib mõista kui 'avaldunud' ja 'avaldumata' reaalsust (kirjastaja)
al. 01.02.2003