Edward Conze Budismi lühike ajalugu Tlk. Meelis Põldsam. (A Short History of Buddhism, 1980, London) 1. Surma põhjustaja - kurjusevägi Maara (tapja), ahvatleb ja juhib eemale vabadusse viivalt teelt. Ilmutab end meie ihade kaudu ja iseenda ainukordsuse (isikupära?) imetlusena isiku poolt. 2. Budist püüab igale väitele leida vastuväite ja tõe leiab ta mitte valides nende vastandite vahel, vaid nende ühendis. 3. Budismis pole uuendusi, see mis sellena (uuendusena) näib on varasemate mõtete peen mugandus. 4. (Taas?) sünni ja surma kartuses jätsid inimesed (budismi algperioodil) tavapärase elu ja hakkasid joogideks, et jõuda vabanemiseni. 5. Kõik soovid (ka altruistlikud?) väärivad budisti poolt hukkamõistu kui sisemist vabadust ja sõltumatust ahistavad (soov süüa - seda mitte täites on tulemuseks surm..?) 6. Kõige peapõhjuseks on "teadmatus"(tegevuse vaimne puudulikkus), mitte "patt" (kristluses). 7. Kuna kõige kurjuse ajendid asuvad meis enestes,siis meie endi jõupingutused võivad meid neist vabastada, kui ainult teaksime, kuidas seda teha. 8. Keskmine inimene on piiratud tunnetel põhinevate teadmistega ja tunnetest piiratud vaateväljaga. Et sellest piiratusest vabaneda, tuleb tunnetest loobuda (kaastunne on ju samuti tunne, seega kuidas...?) 9. Buddha erines kõikidest teistest selle polest, tema ise, iseenda läbi on leidnud tõe ja teab kõike tarvilikku vabanemiseks. 10. Algpühakiri (T(r)ipitaka oli 3 osaline; Juhiste osa (Vinaja - pitaka), Pühakirjade osa (Suutra - pitaka) ja Seletuste osa (Abhidharma - pitaka). 11. Filosoofia, erinevalt kõikidest teistest teadustest, võimaldab igale küsimusele rohkem kui ühe vastuse. 12. Kordumine iseenesest (iseenese kordamine vaid?) ei suuda üleval hoida elavat usundit. On vaja tasakaalustada see uuendustega, et see ei kivistuks ja ei minetaks oma elustavaid omadusi. 13. Tegevus ja tunnetus peavad alati käsikäes käima, et esile tuua vaimseid viljasid. 14. Saab olla ainult 1 Sellisus(Kõiksus?, tühjus?), paljususe maailm on meie kujutluse tulemus. 16. Valgustust on võimalik saavutada vaid terviklikult, mitte astmete ega osadena, kui Valgustus saabub, on kogu takistuste (ja kahemõttelisuse? Dualismi?) lõputus lakanud. 17. Keha on sisemaailm, mis haarab endasse kogu kõiksuse ja on vahendiks tõe teostamisel (Tõelise Olemuse tajumisel?) 18. Mõtlustamine tuleb rajada "mittemõttele" st. vältida meele ekslemist erinevate mõtete vahel, vältida mõtteid.