Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis - Käsiraamat

Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekandeteenuste loendi koostamisel on oluline arvestada ennekõike kolme asjaolu (teguriga), mis kõik mõjutavad võimalikku teenuste loendit, selle kujundamist, konkreetsust ja selgusastet:

· erivajadusega inimeste hoolekandeteenused ei ole nö. omaette nähtused, vaid moodustavad osa suuremast ruumist - avalikest teenustest
· erivajadusega inimeste hoolekandeteenused on eriti tihedalt seotud neile lähedaste avalike teenuste (ennekõike tervishoiu-, tööturu- ja haridusteenused) ning nende arengutega
· erivajadusega inimeste hoolekandeteenuste spetsiifiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad on (peaksid olema) väga tihedasti seotud inimese seisundi ja sellest tingitud vajadustega.

Eesti praegustes oludes ei ole psüühilise erivajadusega inimeste riikliku hoolekande teenuste loendi koostamisel kahjuks võimalik tugineda ei esimesele ega teisele tegurile. Veel enam, loendi koostamist raskendab kõnealuste teenustega eriti tihedalt seotud teiste avalike teenuste ebamäärasus. See puudutab ennekõike tervishoiusektorit, selle missiooni, teenuste, vastutuse jms. konkretiseeritust, mõtestatust ning põhjendatust.

Eelnevast tingituna on vastavasisulise loendi koostamisel võimalik tugineda ennekõike kolmandale tegurile - teenuste seotusele inimese seisundi ja sellest tingitud vajadustega. Paraku on ka selles osas võimalused piiratud, kuivõrd seni on psüühilise erivajadusega inimeste hindamisel Eestis tuginetud ennekõike meditsiinilis-kliinilisele kompetentsile ja lähtutud meditsiinilistest kriteeriumitest.

Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekande teenustepõhise süsteemi ülesehitamist alustati Eestis 1998.aastal. Kuni selle ajani finantseeriti kõnealuses sektoris riigieelarvest ainult hooldekodus (institutsioonis) hooldamise teenust, st toimis asutusepõhine finantseerimisskeem. 1999. aastal täiendati finantseeritavate teenuste loendit päevakeskuse teenusega ja 2000. aastal rehabiliteerimise teenusega.

Alates 2001.aastast on psüühilise erivajadusega inimeste riiklik hoolekanne korraldatud üheksa teenuse baasil:

· juhtumi korraldamine
· rehabiliteerimine
· igapäevaelu toetamine
· toetatud elamine
· elamine kogukonnas
· töötamise toetamine
· ööpäevaringne hooldamine
· ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine
· ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine

Tulenevalt eespooltoodud asjaoludest, ennekõike kogu avalike teenuste sektori ja hindamissüsteemide võimalikest arengutest, ei saa kõnealust teenuste loendit pidada päris lõplikuks, mis jääb kehtima väga pikaks ajaks. Arvestades konkreetsete teenuste sisu, võib siiski eeldada, et väga suuri muutusi sellesse ei tule. Allpool on toodud nimetatud teenuste praegused põhimõttelised määratlused.

Juhtumi korraldamine

teenus, mille eesmärgiks on inimese maksimaalselt iseseisva toimetuleku tagamine inimese seostamise kaudu üldiste avalike teenustega ja/või psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud teenustega. Põhitunnus(ed): inimese seostamine olemasolevate teenustega

Rehabiliteerimine

teenus, mille eesmärgiks on inimese iseseisva toimetulekuvõime suurenemine ja pikaajalisele hooldusele suunamise vajaduse vähenemine inimese oskuste ja jääkvõimete ning tugisüsteemide arendamise kaudu. Põhitunnus(ed): inimese tahe arenguks, toimetulekuvõime suurenemine, ajaline piiritletus

Igapäevaelu toetamine

teenus, mille eesmärgiks on tavapärases keskkonnas elava inimese pikaajalisele hooldusele suunamise vajaduse vähendamine inimese rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamise ja tavapärases keskkonnas toimetuleku toetamise kaudu. Põhitunnus(ed): inimese iseseisvus, päevase tegevuse struktureerimine ja sisustamine, toetamine

Toetatud elamine

teenus, mille eesmärgiks on inimese iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas. Teenus seisneb inimeste majutamises tehniliselt hooldatavas väikeses majutusüksuses (3-20 kohta) kas koos teiste analoogsete probleemidega inimestega või teiste analoogsete probleemidega inimeste ja ühe professionaaliga ning igapäeva- ja koduse elu korraldamisel abistamises, tuginedes sarnaste probleemidega inimeste toetusele ja ühistegevusele. Põhitunnus(ed): inimese suutmatus enesele eluaset hankida ja selle eest hoolt kanda

Elamine kogukonnas

toetatud elamise teenus, mille puhul kliendid elavad koos professionaaliga (nn. Camphilli mudel) Põhitunnus(ed): vähemalt üks professionaal ja 4 klienti elavad ühise leibkonnana

Töötamise toetamine

teenus, mille eesmärgiks on iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärastes töösuhetes. Seisneb töövõtja ja tööandja toetamises (abistamine, juhendamine, nõustamine) inimese töölerakendamisel ja töökoha ning töötingimuste kohandamisel inimese vajadustele vastavaks. Toetamine võib seejuures toimuda kas tööandjale rahaliste vahendite sihtotstarbelise eraldamise või (tasuta, st kinnimakstud) erialaste teenuste osutamise kaudu. Põhitunnus(ed): vähenenud võime tööjõuturul konkureerimiseks, formaalse töösuhte olemasolu kliendi ja tööandja vahel

Ööpäevaringne hooldamine

teenus, mille eesmärgiks on inimese elukvaliteedi säilitamine ühiskonnas aktsepteeritavaks peetaval tasandil inimest igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel abistamise kaudu. Põhitunnus(ed): suutmatus tulla iseseisvalt toime, ööpäevaringne järelvalve ja toetus, pikaajalisus

Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine

teenus, mille eesmärgiks on sügava liitpuudega inimese iseseisva toimetulekuvõime suurenemine ja/või elukvaliteedi säilitamine ühiskonnas aktsepteeritavaks peetaval tasandil inimese ravi, rehabiliteerimise ja igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel abistamise kaudu. Põhitunnus(ed): sügava liitpuude olemasolu, eriarstiabi ja muu teraapia vajaduse suur osakaal

Ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine

teenus, mille eesmärgiks on suurenenud ohtlikkuse astmega inimese elukvaliteedi säilitamine ühiskonnas aktsepteeritavaks peetaval tasandil inimest igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel abistamise kaudu tugevdatud järelvalve ja toetusega hooldusüksuses. Põhitunnus(ed): suurenenud ohtlikkuse aste iseenesele või ümbritsevatele, keskkonna tugevdatud järelvalve ja toetus

Osa teenuseid on seejuures käsitletavad niisuguse tervikuna, et inimene saab ainult seda teenust (nt. ööpäevaringne hooldamine), osa teenuseid on defineeritud aga nii, et üks isik võib sõltuvalt seisundist ja vajadusest samaaegselt saada paketina mitut teenust (nt. toetatud elamine + igapäevaelu toetamine; toetatud elamine + töötamise toetamine; toetatud elamine + juhtumi korraldamine vms).

Niisugune teenuste ülesehituse ja osutamise süsteem on esmapilgul võibolla küll veidi keerukas, samal ajal võimaldab see aga valida inimesele just niisuguse teenuse või teenuste paketi, mis kõige enam vastab tema seisundile ja vajadustele.

Teenuste- ja kliendikeskse süsteemi ülesehitamisel ning korraldamisel on üheks põhimõtteliseks küsimuseks ka see, kas finantseerida teenuseid kliendi seisundist sõltuvalt nende asutuste kaudu, kus klient asub või kujundada spetsiifilistele teenustele spetsialiseerinud asutused ja suunata kliendid neisse.

Teenuste kvaliteedi kindlustamiseks ja arenguks ning osutatavate teenuste mahtude optimeerimiseks tuleb kindlasti eelistada teist varianti, st kindla kohtade arvuga spetsialiseerunud üksuste moodustamist.

Järgnevas tabelis on psüühilise erivajadusega inimeste hoolekandeteenused toodud välja üldises teenuste süsteemi kontekstis.

	Üldised avalikud teenused	Seostavad teenused	Toetavad teenused	Eriteenused
Sihtgrupp:	Kogu elanikkond, ilma eranditeta	Inimesed, kes ei suuda või ei oska üldisi avalikke teenuseid kasutada	Inimesed, kellele olemasolevatest avalikest teenustest toimetulekuks ei piisa	Inimesed, kes ööpäevaringse kõrvalabita ohustavad iseennast või teisi
Teenuse tule- mus ja/või sisu:	Üldised vajadused on rahuldatud	Iseseisvalt elav inimene on seostatud üldiste avalike teenustega nii, et vajadus toetavate teenuste järgi kaob või on minimaalne	Teenuse pideva osutamise abil saab inimene elada suhteliselt iseseisvalt ja kasutada üldisi avalikke teenuseid	Inimesed elavad institutsioonis, milles on tagatud ööpäevaringne kvalifitseeritud abi ja järelevalve
Teenused:	Haridus- Tööturu- Tervishoiu- Eluaseme-	· Juhtumi korraldamine · Rehabiliteerimine	· Toetatud elamine · Toetatud töötamine · Igapäevaelu toetamine · Elamine kogukonnas	· Ööpäevaringne hooldamine · Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine · Ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine

Hoolekandeteenuste preventiivne süsteem
Moto: Parem karta kui kahetseda

Tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi ning vastavate teenuste osutamise üldine seaduspärasus on, et millegi ärahoidmine on lõppkokkuvõttes reeglina odavam, kui hilisem suure kõrvalekalde ja/või tagajärgede likvideerimine. Siiski ei realiseeru see seaduspärasus iseenesest ja jääb peamiselt jutu tasandile seni, kuni seda ei toeta vastava süsteemi sisuline ülesehitus. Teisiti öeldes, konkreetset inimest ja ressursse säästev efekt ilmneb ainult siis, kui preventiivne hoiak on sisse ehitatud teenuste süsteemi.

Preventiivse hoiaku juurutamisel hoolekandeteenuste süsteemi on vajalik arvestada, et nö. preventiivse süsteemi kujundamiseks peavad süsteem tervikuna ja selle elemendid vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

· teenused peavad olema järjestatavad kasvavalt toetuse astme järgi
· teenused peavad katma kõik vajaliku ja võimaliku toetuse valdkonnad
· teenuste kättesaamine peab olema seotud inimese seisundi dünaamikaga

Selleks, et neid kolme, nö peatingimust oleks üldse põhimõtteliselt võimalik täita, peavad omakorda olema täidetud mitmed eel- ja/või kaastingimused, milleta ka kõik järgnev pole võimalik. Loetleme neist mõned olulisemad:

· vajalik on kogu valdkonna ja selles esinevate probleemide täpne kirjeldus ning terviklik alusskeem
· kõik süsteemi teenused peavad olema täpselt ja ühetaoliselt defineeritud ning üksteisest selgesti eristatavad
· teenuseid peab olema nii palju, et igale probleemile oleks võimalik leida vähemalt üks sellele vastav teenus
· teenuste süsteem peab toetuma inimese seisundi ja toimetulekuvõime hindamise obektiivsele süsteemile

Ka nende tingimuste täitmiseks on sõltuvalt konkreetse valdkonna keerukusest ja/või selgusastmest omakorda vajalik teha erinevas mahus eeltööd, mistõttu võib ka öelda, et lõpuks välja kujunev teenuste (preventiivne) süsteem on tegelikult ainult nö jäämäe veepealne osa.

Teenuste preventiivse süsteemi kujundamise näitena võiks tuua kaks mõnevõrra lihtsustatud skeemi, mis ühelt poolt iseloomustavad psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande teenuste süsteemi osas Eestis viimastel aastatel toimunud arenguid ning teiselt poolt on olnud süsteemi arendamise aluseks. Neil skeemidel on psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande teenused toodud seonduvalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitatud puude tekke skeemiga. Esimesel skeemil on teenuste süsteem, mis Eestis põhijoontes on eksisteerinud paljude aasta(kümne)te jooksul. Erihooldekodude puhul tähistab raster ennekõike valikuvõimalust, mis väljendus selles, et lõppkokkuvõttes sõltuvalt kellegi tahtest võis olla nii ja võis olla ka teisiti. Konkreetsemalt öeldes, tumedam raster osutab sellele, et vastavas seisundis olev inimene sattus üsna kindlasti hooldekodusse, heledamale rastrile vastavas seisundis inimene võis sinna sattuda ja võis ka mitte sattuda.

	norm talutav	hälve häire	kahjustus kaotus	talitluslik piirang	võimetus puue	abitus ohtlikkus
Eriarstiabi
Erihooldekodu

Järgmine skeem illustreerib süsteemi, mille kujundamine Eestis algas mõni aasta tagasi ning mis praeguseks on põhijoontes välja arendatud ning ka rakendunud. Antud skeemil tähistab raster ennekõike seda, et vastavas seisundis oleval inimesel on õigus märgitud teenusele ning tumedam raster osutab antud seisundi puhul juhtiva(te)le teenus(t)ele.

	norm talutav	hälve häire	kahjustus kaotus	talitluslik piirang	võimetus puue	abitus ohtlikkus
Eriarstiabi
Juhtumi korrald.
Igapäevaelu toet.
Rehabiliteerimine
Toetatud elamine
Toetatud töötamine
Elamine kogukonnas
Ööpäevane hoold
Tugevdatud toetus
Tugevdatud järelv.

Niisuguse süsteemi väljaarendamine ei oleks olnud põhimõtteliselt võimalik, kui sellega poleks kaasnenud inimese seisundi ja toimetulekuvõime hindamise süsteemi põhimõttelist ümberkujundamist. Teadupärast on vastavasisuline tegevus (inimese seisundi ja toimetulekuvõime ning sellest tuleneva abivajaduse hindamine) Eestis aastakümnete jooksul baseerunud meditsiinilis-kliinilisel kompetentsil ja kriteeriumitel ning praktiliselt kõik asjakohased otsustused on tehtud eri aegadel erinevaid nimetusi kandnud arstlike komisjonide poolt. Varasema süsteemi peamiste puudustena võiks ennekõike märkida:

· kitsast (ainult meditsiinilist) kompetentsi, mistõttu vastav süsteem olemuslikult ei suutnud täita temale pandud ülesandeid, ennekõike abivajaduse hindamise ja abi osutamise soovituste osas
· vastutuse ebamäärsust, kuna nii otsustamine kui vastutus olid hajutatud nö grupile inimestele
· suletust ja subjektiivsust, kuna tehtud otsustust oli reaalsuses praktiliselt võimatu vaidlustada

Uue süsteemi kujundamise ning rakendamisega on püütud nimetatud puudujääke kõrvaldada, muuta kogu süsteemi ja selle lülide tegevus sihi- ja plaanipärasemaks ning vähendada ametnike ja suurendada vahetult inimesega tegelevate inimeste hulka. Süsteemi peamisteks eripäradeks on:

· rakendatakse kirjaliku ekspertiisi meetodit
· rakendatakse tsentraliseeritud hindamist
· inimene puutub vahetult kokku ainult nende lülidega, mis temaga midagi konkreetset teevad
· liiguvad dokumendid aga mitte inimene
· otsustus ja vastutus on konkretiseeritud konkreetse ametniku ja/või arst-eksperdi tasandil
· süsteemi on täiendatud uue lüli - rehabilitatsiooniasutusega
· tähtsustunud on perearsti roll üldises süsteemis

Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekandest võiks tegelikult kirjutada veel väga palju, samal ajal on alati oht, et kirjutatud saab liiga palju. Seepärast käesoleva raamatu autorid siinkohal lõpetavad ja jätavad ülejäänud ruumi lugeja enese mõtete jaoks vabaks.

Tagasi SISUKORDa

Sama raamat MS Word dokumendina, (pakitud zip formaadis)

Sama raamat pdf formaadis

Muid (koolitus)materjale