Kirjaniku eessõna oma valitud teostele (1921)

• Ükski elu ja ükski teos ei kannata välja võrdlust ideaalinõudega.
• Ühegi inimese võimuses ei ole otsustada oma olemise ja kõigi oma tegemiste väärtuse või väärtusetuse üle.

Fantaasiad (1918)

• [Nende] kahe pooluse vahel leidis aset inimkonna elu: hoida kinni sellest, mis on saavutatud ja heita kõrvale juba saavutatu, et püüelda uute eesmärkide poole.

Vana muusika (1913)

• Elama ja olema peaks teisiti, rohkem taeva ja puude all, rohkem iseendale ja lähemal ilu ja ülluse saladustele.

Raamatute lugemisest (1920)

• Teatud seisukohast võttes ei ole miski tulemuslikum kui kõigega mängimine.
• Unenägu on ava, mille kaudu sa näed oma hinge sisu, ja see sisu on maailm sinu sünnist kuni tänase päevani.

Keel (1917)

• Üheks suureks hädaks ja maiseks taagaks, mille pärast kirjanik kannatab rohkem kui millegi muu tõttu, on keel.

Kõnelus luuleuuendajatest (1920)

• Sest päris kindlasti teevad luuletajad kõike [seda] uut ka sel eesmärgil, et see, kes on küllalt loll, selle peale vihastaks.

Kehvad luuletused (1918)

• Luuletus on ju vaid kõnekas luuletajale endale, on tema karje, tema unistus, tema pekslemine, tema naeratus.

Dostojevskist (1925)

Mõeldes Dostojevski "Idioodile" (1919)

• Mõtlemine, mis pöördub tagasi alateadvuse, kaose juurde, purustab igasuguse inimliku korra.

Hiina mõtisklus (1921)