XI. Kõiksuskuju nägemise jooga

ARDZUNA ÜTLES:
1. Armulikult kuulutasid sa mulle kõrgeimat saladust, mida nimetatakse Ülimaks Minaks; tänu sellele on minu sõgedus hajunud.
2. Sest ma sain üksikasjalikult kuulda olendite tekkimisest ja hävimisest, oo Lootoslehesilmne, ja sinu enese kadumatust ülevusest.
3. Nagu sa siin rääkisid iseenese kohta, oo Ülim Isand, nõnda tahan ma näha ka sinu Jumalikku Kuju, oo Kõrgeim Isiksus.
4. Kui sa arvad, et ma talun selle nägemist, oo Looja, oo Joogaisand, siis näita minule ennast kui Hävimatut!

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
5. Vaata, Pârtha, minu sadu ja tuhandeid jumalikke välimusi, erikujulisi ja erivärvilisi!
6. Vaata aaditjaid, vasusid, rudrasid, Ashvineid ja maruteid, vaata imepärast, mida sa varem ei ole näinud, Bhârata!
7. Vaata, Käharpäine, siin minu kehas asuvat ühtset maailma, liikumatut ja liikuvat, ning ka muud, mida sa näha soovid!
8. Kuid sa ei suuda mind näha oma silmadega. Ma annetan sinule jumaliku silma, vaata minu jumalikku joogat!

SANDZAJA ÜTLES:
9. Kui ta oli nõnda lausunud, siis oo raadza, näitas suur Joogaisand Hari Pârthale Ülimat Jumalikku Kuju,
10. kellel oli tohutul hulgal suid ja silmi ning kõige erinevamaid imelisi ilmeid, kes oli ehitud suure hulga jumalikkude kaunistustega ja hoidis käes jumalikke relvi
11. ning kandis jumalikke vanikuid ja rõivaid ning oli jumalikkude salvidega võitud. See lõpmatu Jumal, kelle palged vaatasid igas suunas, oli ülimalt imepärane.
12. Kui taevasse tõuseks korraga tuhat päikest, siis oleks see hiilgus vast võrreldav Mahaatma suursuguse säraga.
13. Ja siis nägi Pândava jumalate Jumala kehas kogu maailma selle ühtsuses ja mitmekesisuses.
14. Ning Rikkusevõitja, kelle juuksed hämmastusest püsti tõusid, langetas Jumala ees pea ja kõneles, surunud peopesad kokku.

ARDZUNA ÜTLES:
15. Näen kõiki jumalaid sinu Jumalikus Kehas ja kõige erinevamaid olendeid ning Brahmat-Isandat lootosistmel ja kõiki rishisid ja taevalikke madusid.
16. Ma näen sinu arvutuid käsi, kõhtusid, suid ja silmi, ma näe, et sinu Kuju on kõigiti lõputu. Ma ei näe sinu algust, kestvust ega lõppu, oo Kõiksuse Isand, oo Kõiksusekuju.
17. Ma näen sind krooni, saua ja ketast kandvana ning säravana ja kõikjale paistvana. Sina pimestad otsekui otsatu tule- ja päikesekiirgus.
18. Sina oled Purustamatu ja Kõrgeim, sina oled Kõiksuse Ülim Aare, sina oled Hävimatu, sina oled igavese Seadmuse kaitsja, ma tean, et sina oled Igavene Isiksus.
19. Sinul ei ole algust, kestvust ega otsa. Ma näen sind lõputult võimsana ja paljukäelisena. Sinu silmad on kuu ja päike. Sinu pale on loitev tuli, mis põletab Kõiksuse oma kiirgusega.
20. Mis taeva ja maa vahel ning kõikides ilmakaartes on, seda täidad vaid sina üksi. Nähes sinu imepärast kohutavat kuju, oo Mahaatma, vanguvad kolm ilma
21. ja sinusse sisenevad jumalate hulgad, mõned suruvad aukartlikult peopesad kokku ja hõiskavad: "Suurepärane!", suurte rishide ja täiuslikkude hulgad ülistavad sind ohtrate kiidulauludega.
22. Rudrad, aaditjad, vasud, saadhjad, vishvad, Ashvinid, marutid ja uushmapad ning gandharvade, jakshade, deemonite ja täiuslikkude hulgad vaatavad sind hämmastunud pilgul.
23. Nähes tohutut Kuju, paljupalgelist ja paljusilmalist, paljukäelist, paljupuusalist ja paljujalalist, paljukõhulist ja paljukihvalist, kohkuvad maailmad ja nii ka mina, oo Suurekäeline.
24. Sina puudutad taevast ja hiilgad kõikides värvides, sinu suu on ammuli ja sinu suured silmad hiilgavad. Sind nähes, Vishnu, olen hingepõhjani vapustatud ega leia kindlustunnet ja rahu.
25. Kui ma näen sinu hirmsate kihvadega suid, mis on kui aegade lõpu tuli, siis kaotan meelemõistuse ega näe pääsu. Ole armuline, jumalate Isand ja maailmade Asupaik!
26. Dhritarâshtra pojad koos oma kõikide liitlastega ning Bhîshma ja Drona ja too kutsari poeg ning ka meie väepealikud
27. ruttavad sinu suudesse, mille kohutavad kihvad tekitavad hirmu; mitmete lömastatud pead juba paistavad sinu hammaste vahelt.
28. Nagu arvutute jõgede voolud sööstavad mere poole, nõnda need inimilma kangelased astuvad sinu loitvate lõugade vahele.
29. Nagu ööliblikad kiirustavad vastu hukule, lennates kõrvetavasse tuleleeki, nõnda kiirustavad hukule vastu inimilmad, astudes sinu suudesse.
30. Sa limpsad ahnelt igasse suunda, õgides terveid ilmasid oma leegitsevate suudega ja täites Kõiksuse tulesäraga, sinu kohutav kiirgus põletab selle, Vishnu.
31. Ütle mulle, kes oled sina, Kohutavavälimuseline? Austus sulle, jumalatest Kõrgeim, ole armuline! Ma tahan mõista sind, Ürgset, sest ma ei saa aru sinu ilmutusest!

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
32. Mina olen Aeg, maailma Hävitaja. Mina ilmusin, et inimesed siit ära viia. Isegi kui sind ei oleks, hukkuksid need vaenuvägedesse rivistatud võitlejad.
33. Sestap tõuse, võida vaenlased ja saa kuulsaks, naudi võimu õitsva kuningriigi üle! Mina olen nad juba ammu tapnud, sina ole ainult tööriist, Vasakukäeline!
34. Surma Drona, Bhîshma, Dzajadratha, Karna ja teised sõjasangarid, sest mina olen nad juba tapnud! Ära vangu, vaid võitle! Võida lahingus vaenlased!

SANDZAJA ÜTLES:
35. Kuulnud Pikajuukselise sõnu, vajutas värisev Pärjakandja peopesad kokku, kummardas ja hakkas kogeldes, hirmunult ja kummardusi tehes Krishnale kõnelema.

ARDZUNA ÜTLES:
36. See peabki nii olema, oo Meelevõimete Isand, et maailm rõõmustab ja juubeldab sind kiites. Rakshasad pagevad hirmunult igasse kaarde ning täiuslikkude hulgad tervitavad sind austavalt.
37. Ja miks ei peaks nad sinule austust avaldama, Mahaatma? Brahmast enesest oled vägevam ju Sina, piirideta Ürglooja, jumalate Isand, maailma Asupaik! Sina oled Hävimatu, üle oleva ja olematu.
38. Sina oled Algjumal, Ürgseim Isiksus, Kõiksuse Ülim Aare, Sina oled Teadja, Teadmise Siht ja Ülim Varjupaik. Sina täidad Kõiksust, võttes erinevaid kujusid.
39. Sina oled Vâju, Jama, Agni, Varuna, Kuu ja Pradzâpati ning oled Ürgvanaisa. Tuhandekordne au ja au sinule ning ikka ja jälle au!
40. Au olgu sinule idast ja au olgu sinule läänest, au olgu sinule kõikjalt, sest sina oled Kõik! Sinu vägi on lõputu, sinu võim piiritu ja sina saad kõik, sest sina oled Kõik.
41. Arvasin, et oled vaid sõber, ja pöördusin sinu poole jultunult: "Hei, Krishna, hei, Jâdava! Hei, sõber!", sest hooletuna ja sinusse kiindununa ei mõistnud ma sinu ülevust.
42. Ja kui ma puhates, lamades, istudes ja süües ei suhtunud sinusse aupaklikult, kas üksi või koos teistega, siis anna see mulle andeks, oo Vankumatu, oo Mõõtmatu!
43. Sina oled elava ja elutu maaila Isa, kõige suurem ja auväärsem Õpetaja. Keegi kolmikilmas ei ole sinuga võrdne, rääkimata ületamisest, oo Võrratult Võimas!
44. Sellepärast kummardan ja langen sinu ette ning palun sinult armu, oo Auväärne Isand! Nagu isa pojale, nagu sõber sõbrale, nagu armastaja armastatule, nõnda, Jumal, anna mulle andeks!
45. Ennenägematut nähes olen vapustatud ja minu meel on kohkunud. Näita mulle veel, oo Jumal, sedasama Kuju, ole armuline, oo Jumalate Isand, oo maailma Aare!
46. Ka krooni, saua ja ketast kandvana tahan ma sind näha. Ilmu neljakäelisel kujul, oo Tuhandekäeline, oo Paljupalgeline!

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
47. Minu armu läbi ja minu jooga väel, Ardzuna, said sa näha minu kõrgeimat Kuju, hiilgavat, kõikset, lõputut ja ürgset; seda ei ole ma varem teistele näidanud.
48. Ei Veedade, ohverduste ega õppimise teel, ei annetuste ega riituste abil ega askeesiga saa inimilmas minu seda Kuju keegi näha peale sinu, Kurude Kangelane.
49. Ära kohku, ära kaota pead, nähes nii kohutavat Kuju! Vabane hirmust ja vaata minu seda Kuju uuesti ja rõõmsa meelega!

SANDZAJA ÜTLES:
50. Nõnda lausus Vâsudeva Ardzunale ja näitas uuesti oma Kuju. Vaigistanud tema hirmu, võttis Mahaatma leebe vormi.

ARDZUNA ÜTLES:
51. Nähes sinu leebet inimkuju, oo Inimeste Vaimustaja, ma toibusin ja olen jälle loomulikus olekus.

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
52. Harva saab osaks õnn näha minu seda Kuju, mida sa äsja nägid. Isegi jumalad põlevad soovist sellele pilku heita.
53. Ei Veedade kaudu ega askeesiga, ei annetuste ega ohverduste abil saa näha mind niisugusena, nagu sina mind nägid.
54. Kuid täieliku pühendumuse väel, Ardzuna, saab mind niisugusena teada ja näha ning minusse siseneda, oo Vaenlaste Nuhtleja.
55. Kes teeb minu tegu ja peab mind ülimaks ning on minule pühendununa hüljanud kiindumused ega vaeva ühtegi olendit, see siseneb minusse, Pândava.