Eessõna

 Baastekst

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

 Kommentaare

 Nimeseletusi

Bhagavadgitâ

 
XII. Pühendumusejooga

ARDZUNA ÜTLES:
1. Kes tunnevad joogat paremini, kas need, kes alati pühendunult austavad sind, või need, kes Hävimatut ja Paistmatut?

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
2. Mina arvan, et paremad joogid on need, kelle meel on suunatud vaid minule ja kes kindla usuga mind alati austavad.
3. Kuid ka need, kes austavad Hävimatut, Määratlematut, Paistmatut, Kõikjalviibivat, Kujuteldamatut, Tipulasuvat, Liikumatut ja Püsivat,
4. jõuavad samuti minusse, kui nad on ohjeldanud kõik võimed, kui nad kõike võrdselt võtavad ja kui neid rõõmustab olendite hea käekäik.
5. Nendel aga, kes seovad oma mõtted Paistmatuga, on palju raskem, sest kehastunul on vaevarikas leida Paistmatut Teed.
6. Kes aga mind ülimaks pidades on kõik teod loovutanud minule ja joogat rakendades vaid minust mõtlevad ja mind austavad,
7. need päästan ma peagi surmaringkäigu ookeanist, Pârtha, sest oma mõtetes on need juba minus.
8. Sellepärast suuna oma meel minusse ja sisene minusse mõistusega, niiviisi hakkadki minus viibima, selles ei ole kahtlust!
9. Kui sa aga ei suuda püsivalt mõtteid minule koondada, oo Rikkusevõitja, siis püüa mind leida harjutustejooga abil!
10. Kui sa aga ei ole võimeline isegi harjutusteks, siis pühenda minule oma teod! Täiusele viivad ka teod, mis on tehtud minule.
11. Ent kui sa minu joogale toetudes ei suuda isegi seda teha, siis loobu tegude viljadest ja ohjelda ennast!
12. Sest harjutustest parem on Teadmine, Teadmisest parem on mõtlemine, mõtlemisest parem on tegude viljadest loobumine - loobumise järel saabub peagi rahu.
13. Kõikidesse olenditesse vaenuta suhtuv sõbralik ja kaastundlik, omandist ja isekusest vaba, õnne ja õnnetust võrdselt võttev, kannatlik ja
14. alati rahulolev, otsustusvõimeline ning ennast ohjeldanud ja minule pühendunud joogi, kes on usaldanud oma meele ja mõistuse minule, on minule armas.
15. Keda maailm ei häiri ja kes ei häiri maailma ning on vaba vaimustumisest, kannatamatusest, hirmust ja vihkamisest - niisugune on minule armas.
16. Kes minule pühendudes loobub kõikidest püüdlustest ning on muretu, puhas, võimekas ja kartmatu - niisugune on minule armas.
17. Kes ei vaimustu ega vihasta, ei tunne kurbust ega igatsust, on loobunud nii heast kui ka halvast ning on täis pühendumust - niisugune on minule armas.
18. Kes on hüljanud kiindumused ning võtab võrdselt vaenlast ja sõpra, au ja häbi, külma ja kuuma, õnne ja õnnetust,
19. kes vaikivana jääb ükskõikseks nii laituse kui ka kiituse puhul ja on rahul sellega, mis tuleb - niisugune elupaigata, kindlameelne ja pühendunud inimene on minule armas.
20. Kes aga seda Seadmusenektarit, mida mina kuulutan, austab ja mind ülimaks pidades pühendunult usub - niisugune on minule üliarmas.

See on Õnnestavas Bhagavadgîtâs, Upanishadis,
Brahmateaduses,
Joogaõpikus, Shri Krishna ja Ardzuna vestluses
kaheteistkümnes peatükk,
PÜHENDUMUSEJOOGA

 

 

 
 Järgmine osa - XIII. Põllu ja põlluharija erinevuse jooga

 Eessõna

 Baastekst

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

 Kommentaare

 Nimeseletusi


Veel raamatutest