  
XIII. Põllu ja
põlluharija erinevuse jooga
SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
1. Seda keha, Kaunteja, nimetatakse põlluks. Selle tundjat
kutsuvad Teadjad põlluharijaks.
2. Tea, et ka mina olen põlluharija, Bhârata, kõikide
põldude harija! Teadmist põllust ja põlluharijast
pean ma tõeliseks Teadmiseks.
3. Kuula nüüd lühidalt põllust: millega
see sarnaneb, millised on selle osised, millest see pärineb,
missugune see on ja missugune on selle vägi!
4. Rishid on sellest arvukates hümnides mitmel viisil laulnud,
hästi põhjendatult ja selgelt on see esitatud Brahmasuutrates.
5. Ürgollused, eneseteadvus, mõistus ja Paistmatu,
üksteist võimet ning viis võimete valda,
6. iha, viha, õnn, kannatus, keha, meel ja püsivus
- niisugune on põllu ja selle osiste lühike kirjeldus.
7. Kui austatakse Õpetajat ning ollakse leebed, ausad,
vägivaldsuseta, kannatlikud, sirged, puhtad, püsivad,
ennast valitsevad
8. ja isekuseta; kui võimete valdadesse suhtutakse ükskõikselt
ning sünnis, surmas, vanaduses ja haiguses nähakse
kannatust ja vaeva;
9. kui ei kiinduta ega takelda laste, naiste, kodu ja muu selletaolise
külge; kui soovitud ja soovimata sündmustesse suhtutakse
ikka ja alati võrdselt;
10. kui iseennast seotakse jooga ja pühendumusega jäägitult
vaid minu külge ning välditakse inimeste seltskonda
ja viibitakse eraklikes paikades;
11. kui alati tuntakse Ülimat Mina ja nähakse mõtet
Tõeluse tundmises - vaid siis on Teadmine, kõik
muu on teadmatus.
12. Nüüd räägin sellest, mida on vaja teada
ja mida teades leiad surematuse: alguseta Kõrgeim Brahma
ei ole ei olev ega olematu.
13. Kõikjal asuvad Tema käed ja jalad, kõikjal
silmad, pead ja suud, kõikjal kõrvad. Tema hõlmab
maailmas kõike.
14. Temal justkui oleksid kõik võimed ja ometi
ei ole Temal ühtegi võimet. Ta on kiindumatu ja ometi
kõiketoetav. Temal ei ole loomujooni ja ometi maitseb
Ta loomujooni.
15. Tema on olendite sees ja nendest väljas; Tema on liikumatu
ja ometi liikuv; Tema on nii väike, et Teda ei saa ära
tunda; Tema on kaugel ja ometi lähedane.
16. Tema on jagatud olenditesse ja ometi on Tema jagamatu - tea,
et olendite Hoidja, Hävitaja ja Looja on Tema!
17. Öeldakse, et Tema on valguste Valgus, mis asub sealpool
pimedust. Tema on Teadmine ja see, mida on vaja Teada, ning see,
mida saab Teada - Tema viibib igaühe südames.
18. Olengi sinule lühidalt rääkinud põllust
ja Teadmisest ning sellest, mida on vaja Teada. Kui minule pühendunu
saab sellest aru, siis jõuab ta minu olekusse.
19. Ent tea, et loomus ja isiksus on alguseta, tea, et osised
ja loomujooned sugenevad loomusest!
20. Öeldakse, et loomus on tehtava, teo ja tegija põhjus;
öeldakse, et isiksus on õnne ja kannatuste maitsmise
põhjus.
21. Sest isiksus, kes püsib loomuses, maitseb loomujooni.
Kiindumuse tõttu loomujoontesse sattub ta heasse või
halba sündi.
22. Vaatleja, Nõustaja, Toetaja, Maitsja, Suur Isand,
Kõrgeim Mina - nõnda nimetatakse selles kehas viibivat
Kõrgeimat Isiksust.
23. Kes niimoodi mõistab isiksust, loomust ja selle jooni,
ei sünni enam, kuigi viibib nii siin kui seal.
24. Mõned näevad iseennast iseeneses iseenese üle
mõtlemisega, mõned arutlusejoogaga, mõned
tegudejoogaga.
25. Mõned ei ole Teda mõistnud, aga on kuulnud
teiste käest ja austavad Teda; ka nemad ületavad surma,
sest peavad kuuldut ülimaks.
26. Kui sünnib olend, kas liikumatu või liikuv, siis
tea, et ta on tekkinud põllu ja põlluharija ühendusest,
oo Bhârata Sõnn!
27. Kes näeb kõikides olendites viibivat üht
ja sama Kõrgeimat Isandat ning kes näeb hävivas
Hävimatut, vaid see näeb.
28. Sest see, kes näeb kõikjal ühesugusena viibivat
isandat ühesugusena, ei kahjusta iseennast iseenesega ja
jõuab kõrgeima sihini.
29. Kes näeb, et kõiki tegusid teeb loomus ja tema
ise ei tee midagi, vaid see näeb.
30. Kui ta näeb, et olendite erinevad olekus põhinevad
ühel ja samal, sellel, millest need on väljunud, siis
jõuab ta Brahmasse.
31. Kõrgeim Mina, Kaunteja, on hävimatu. Tema ei
tegutse ega määrdu isegi kehas asudes, sest Temal ei
ole algust ega loomujooni.
32. Nagu ei määrdu kõikjalolev ruum, sest on
ülipeen, nõnda ei määrdu kõikides
kehades asuv Mina.
33. Nagu päike üksi valgustab kogu maailma, nõnda,
Bhârata, valgustab kogu põldu põldur.
34. Kes Teadmisesilma abil näevad põllu ja põlluharija
erinevust ning olendite vabanemist loomusest, need jõuavad
Ülimasse.
See on Õnnestavas Bhagavadgîtâs,
Upanishadis,
Brahmateaduses,
Joogaõpikus, Shri Krishna ja Ardzuna vestluses
kolmeteistkümnes peatükk,
PÕLLU JA PÕLLUHARIJA ERINEVUSE JOOGA
|