  
XIV. Kolme loomujoone
erinevuse jooga
SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
1. Nüüd räägin sinule Teadmisest, mis on
igast muust Teadmisest kõrgem. Selle Teadmisega on kõik
targad siit läinud Ülimasse Täiusesse.
2. Toetudes sellele Teadmisele, sisenevad nad minusse ning maailma
loomisel nad ei sünni ja maailma hävimisel nad ei kao.
3. Minu üsk on Suur Brahma, sellesse paigutan ma seemne.
Nõnda tekivadki kõik olendid, Bhârata.
4. Mis üskadest, Kaunteja, kehad ka ei sünniks, nende
üsk on Suur Brahma ja mina olen seemneandja isa.
5. Tõelikkus, erutus ja pimedus on loomujooned, mis köidavad
hävimatu Kehastuja keha külge, oo Suurekäeline.
6. Tõelikkus ei ole määrdunud ja on selletõttu
hele ja tõvetu. Ta kütkestab õnnesidemega
ja Teadmisesidemega, oo Patutu.
7. Tea, et erutus on kirglik ning tekib janust ja kiindumusest!
See kütkestab Kehastujat tegude sidemega, Kaunteja.
8. Tea, et kõiki olendeid sõgestav pimedus sünnib
teadmatusest! See, Bhârata, kütkestab hoolimatuse,
tuimuse ja loidusega.
9. Tõelikkus viib õnnele, erutus viib tegudele,
Bhârata, Teadmist kattev pimedus aga viib hoolimatusele.
10. Kui erutust ja pimedust alla surutakse, Bhârata, siis
ilmub tõelikkus. Kui tõelikkust ja pimedust alla
surutakse, siis ilmub erutus. Kui tõelikkust ja erutust
alla surutakse, siis ilmub pimedus.
11. Kui selle keha kõik väravad löövad
särama Teadmisevalguses, siis tea, et tõelikkus saab
ülekaalu!
12. Ahnus, sekeldamine, ettevõtlikkus, rahutus ja iha
- need ilmuvad siis, kui kasvab erutus, oo Bhârata Sõnn.
13. Hallus, tuimus, hoolimatus ja sõgedus - need ilmuvad
siis, kui kasvab pimedus, oo Kurude Rõõm.
14. Kui surevas kehakandjas on ülekaalus tõelikkus,
siis sünnib ta puhastes maailmades, kus elavad Tõelusetundjad.
15. Kui ta sureb erutuses, siis sünnib ta tegudesse kiindunult,
ja kui ta sureb pimeduses, siis sünnib ta sõgedate
seas.
16. Heade tegude puhast vilja nimetatakse tõeliseks, erutuse
vili on kannatus, pimeduse vili on teadmatus.
17. Tõelikkusest sünnib Teadmine, erutusest ahnus;
hoolimatus, sõgedus ja teadmatus sugenevad aga pimedusest.
18. Tõelised jõuavad kõrgele, erutunud jäävad
keskele, halvima loomujoone mõjualused, pimeduses viibijad,
käivad alla.
19. Kui nägija näeb tegijana vaid loomujooni ja teab
seda, mis on loomujoontest üle, siis jõuab ta kindlasti
minu olekusse.
20. Kui Kehastuja on keha tekitavast kolmest loomujoonest üle,
siis vabaneb ta sünnist, surmast, vanadusest ja kannatustest
ning jõuab surematusesse.
ARDZUNA ÜTLES:
21. Mis märgid näitavad, et ta on ületanud kolm
loomujoont, oo Looja? Kuidas ta käitub? Kuidas ta ületab
kolm loomujoont?
SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
22. Selgust, toimimist ja isegi sõgedust ei põlga
ta ära, Pândava, kui need on olemas, ega igatse taga,
kui neid enam ei ole.
23. Ta on ükskõikne, ega lase loomujoontest ennast
mõjutada. Ta mõtleb: "Loomujooned toimivad"
ega lase ennast häirida.
24. Tark, kes võtab võrdselt õnne ja kannatust
ning suhtub ühtemoodi meeldivasse ja vastumeelsesse, laitusesse
ja kiitusesse,
25. ausse ja häbisse, sõpradesse ja vaenlastesse
ega võta midagi ette, ongi loomujooned ületanud.
26. Kes mind pidevalt pühendumusejoogaga teenib, ka see
ületab loomujooned ja on küps, et saada Brahmaks.
27. Sest surmatu ja hävimatu Brahma asub minus ning ka Igavene
Seadmus ja Otsatu Õndsus.
See on Õnnestavas Bhagavadgîtâs,
Upanishadis,
Brahmateaduses,
Joogaõpikus, Shri Krishna ja Ardzuna vestluses
neljateistkümnes peatükk,
KOLME LOOMUJOONE ERINEVUSE JOOGA
|