  
XVIII. Vabanemise ja eraldumise
jooga
ARDZUNA ÜTLES:
1. Oo Meelevõimete Isand, ma tahan põhjalikult
teada tõde eraldumisest ja eriti loobumisest, oo Deemonihävitaja!
SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
2. Ihaldatavate tegude hülgamist peavad targad eraldumiseks,
kõikide tegude viljadest loobumist nimetavad läbinägelikud
loobumiseks.
3. Mõned targad väidavad, et tegudest kui pahest
peab loobuma, teised aga ütlevad, et ohverdustest, annetustest
ja askeesist ei ole vaja loobuda.
4. Kuula, Õilsaim Bhâratatest, minu otsust loobumise
kohta, sest on kolmesugust loobumist, oo Inimtiiger!
5. Ohverdustest, annetustest ja askeesist ei ole vaja loobuda,
neid on just vaja, sest ohverdused, annetused ja askees puhastavad
tarku.
6. Kuid neid tegusid sooritades on vaja loobuda viljadest ja
kiindumusest - see on minu otsustav ja ülim väide,
Pârtha.
7. Vajalikkudest tegudest ei ole tarvis eralduda, niisugune loobumine
on sõge ja tuleneb pimedusest.
8. Kes kehapiinu kartes loobub tegudest ja mõtleb: "Vaevarikas,"
see erutunult loobuja ei leia loobumise vilja.
9. "Tegutseda on vaja!" - kes nõnda mõeldes
teeb ettenähtud tegusid, Ardzuna, loobudes nii kiindumusest
kui ka viljadest, selle loobumine on tõeline.
10. Loobunud, Tõelisusesse astunud ja kahtlustest vaba
tark ei pelga vastumeelseid tegusid ega kiindu meeldivatesse.
11. Sest kehakandja ei saa tegudest täielikult loobuda:
kes aga on loobunud tegude viljadest, sellest öeldakse -
loobunu.
12. Soovimatu, soovitu või segu mõlemast - kolmesugune
tegude vili saab surma järel osaks sellele, kes ei ole loobunud,
ei saa aga eraldunule.
13. Kuula nüüd, Suurekäeline, viiest tegurist,
mis saankhja õpetuse kohaselt määravad ära
kõikide tegude õnnestumise!
14. Need on alus, tegija, erinevad vahendid, erinevad võtted
ja viiendana jumalik tahe.
15. Mis tegu inimene ka ette ei võtaks keha, keele ja
meelega, kas sobivat või sobimatut, teguriteks on need
viis.
16. Kes ei ole oma mõistust arendanud ja näeb tegijana
vaid iseennast, see tobe ei näe üldse.
17. Kes ei ole isekas ja kelle mõistus ei ole määritud,
see ei tapa isegi inimesi tappes ega satu kammitsasse.
18. Teadmine ja see, mida on vaja Teada, ning Teadja on kolm
tegude innustajat; vahend, tegu ja tegija on tegevuse kolm osist.
19. Teadmine, tegu ja tegija - ka need on loomujooniti kolmesugused.
Kuula nüüd nendest loomujoonte õpetuse kohaselt!
20. Kes näeb kõikides olendites ühtainsat hävimatut
Olemust ning jagunevas Jagamatut, siis tea, et niisuguse Teadmine
on tõeline!
21. Kui igas olendis nähakse erinevat omaette üksikolemust,
siis tea, et niisugune on erutunu teadmine!
22. Aga pimedaks peetakse niisugust teadmist, mille eesmärk
ei ole Tõelus ja mis aluseta köidab üheainsa
tühise tegevuse külge, otsekui oleks see kõik.
23. Kiindumuse, kire ja tülgastuseta tehtud tarvilikku tegu,
mille vilja ei ihaldata, nimetatakse tõeliseks.
24. Keda aga kihutavad taga soovid ning kes tegutseb isekalt
ja suurte pingutustega, seda nimetatakse erutunuks.
25. Sõgeduses alustatud tegu, mis ei võta arvesse
inimesi, tulemust, võimalikku hävingut ja vägivalda,
nimetatakse pimedaks.
26. Kiindumustest vaba, kindlameelset ja virka tegijat, keda
ei kõiguta ei õnnestumine ega nurjumine ning kes
enese kohta midagi ei räägi, nimetatakse tõeliseks.
27. Kirglikku, ahnet, vägivaldset ja rüvedat tegude
vilja ihkajat, kes vaevleb rõõmu ja mure käes,
peetakse erutunuks.
28. Ohjeldamatut, kangekaelset, salakavalat, alatut, tuima, hirmunut
ja otsustusvõimetut nimetatakse pimedusega lööduks.
29. Oo, Rikkusevõitja, nüüd räägin
ma sinule ammendavalt ja üksikasjalikult, kuidas loomujooniti
eristatakse kolmesugust mõistust ja kindlameelsust.
30. Tõeline mõistus mõistab, Pârtha,
millal alustada ja millal lõpetada, mida on vaja teha
ja mida ei ole vaja teha, mida on vaja karta ja mida ei ole vaja
karta, mis kammitseb ja mis vabastab.
31. Erutunu mõistus aga Pârtha, mõistab vääralt
Seadmust ja seadmusetust ning ka seda, mida on vaja teha ja mida
ei ole vaja teha.
32. "Seadmusetus on seadmus," mõtleb pimedusega
löödu. Nõnda, Pârtha, pöörab
kõik asjad ümber see, kelle mõistus on pime.
33. Kindlameelsus, mis vankumatu jooga abil valitseb meeli, hingust
ja võimeid, on tõeline kindlameelsus.
34. Kui aga kiindunult ja vilju ihates püütakse kord
Seadmuse, kord aga kasu ja naudingute poole, Pârtha, siis
on tegemist erutunu kindlameelsusega.
35. Niisugune tobe kindlameelsus, Pârtha, mis ei vabasta
tuimusest, murest, hirmust, masendusest ja ülbusest, on
pime kindlameelsus.
36. Nüüd kuula kolmesugusest õnnest, oo Bhârata
Sõnn! See, mille kordumine üha rohkem rõõmustab
ja kannatustele lõpu teeb,
37. mis alguses on kui mürk, lõpus aga kui nektar,
on tõeline õnn, mis põhineb oma mõistuse
selgusel.
38. Erutunu õnn on aga alguses nagu nektar, kuna tekib
võimete kokkupuudetest valdadega, lõpus aga nagu
mürk.
39. Õnn, mis sõgestab nii alguses kui ka lõpus,
sest põhineb loidusel, tuimusel ja hoolimatusel, on pime.
40. Ei maa peal ega taeva jumalate seas ole olevust, kes oleks
vaba kolmest loomujoonest.
41. Braahmanite, kshatrijate, vaishjate ja shuudrate tegevused
erinevad iseloomujooniti, oo Vaenlaste Nuhtleja.
42. Rahu, ohjeldatus, askees, puhtus, kannatlikkus, sirgemeelsus,
Teadmine, teadmised ja usk määravad ära braahmanite
iseloomupärased teod.
43. Kangelaslikkus, säravus, kindlameelsus, võimekus,
julgus heitluses, heldus ja võimukus - need määravad
ära kshatrijate iseloomupärased teod.
44. Maaharimine, loomapidamine ja kaubandus on vaishjate iseloomupärased
teod, shuudrate iseloomupäraseks teoks on aga teiste teenimine.
45. Kes tunnevad rahuldust oma tegudest, need jõuavad
täiusele. Nüüd kuula, kuidas see, kes tunneb oma
tegudest rahuldust, jõuab täiusele!
46. Kui oma tegudega austatakse Teda, kes on laiali laotanud
Kõiksuse ja loonud kõik olendid, siis jõutakse
täiusele.
47. Parem on oma seadmus, olgu see ka väheväärtuslik,
kui hõlpsasti teostatav võõras seadmus,
sest iseloomu järgi toimides ei määrduta.
48. Ära loobu sünnipärasest tegevustest, Kaunteja,
isegi kui need on seotud vigadega, sest vead katavad kõiki
ettevõtmisi nagu suits tuld!
49. Eraldudes jõuab tegevusetuse kõrgeima täiuseni
see, kelle mõistus mitte kusagil ei kiindu millessegi
ning kes on võitnud iseenese ja hüljanud kired.
50. Nüüd, Kaunteja, kuula lühidalt, kuidas täiuse
leidmus jõuab Brahmasse, see on Teadmise tipp!
51. Kes puhta mõistusega, kiretult ja vaenuta ennast kindlameelselt
ohjeldab, hüljanud kõik hääled ja teiste
võimete vallad,
52. kes ükskõiksena viibib üksinduses, sööb
mõõdukalt, valitseb keha, keelt ja meelt ning on
süvenenud mõtlusejoogasse,
53. see isekusest, toorest jõust, ülbusest, ihast,
vihast, omandi- ja minatundest vabanenu ning rahu leidnu on küps,
et saada Brahmaks.
54. Brahmaks saanud kirgastunu ei muretse ega ihalda. Ta suhtub
kõikidesse võrdselt ja on minule ülimal määral
pühendunud.
55. Pühendunult mõistab ta, missugune ma tõeliselt
olen. Ning siis, mind tõeliselt tundes, siseneb ta minusse.
56. Isegi kui minule toetuja teeb pidevalt igasuguseid tegusid,
leiab ta minu armu läbi igavese ja hävimatu asupaiga.
57. Usalda oma meeles kõik teod minule, pea mind Ülimaks,
sisene mõistusejoogasse ja mõtle alati minust!
58. Kui mõtled minule, siis saad minu armu läbi üle
kõikidest raskustest, kui sa aga isekalt ei võta
mind kuulda, siis saad hukka.
59. Kui sa isekuse mõjul peaksid mõtlema: "Ma
ei hakka võitlema!", siis on sinu otsus mõttetu,
sest sinu oma loomus paneb sinu võitlema.
60. Oma loomupäraste tegude külge kammitsetuna, Kaunteja,
teed sa paratamatult seda, mida sõgedana ei taha teha.
61. Ardzuna, kõikide olendite südames viibib Isand,
kes on imeväega keerutab neid otsekui masinavärgis.
62. Otsi kogu oma olemusega varjupaika Temas, Bhârata!
Tema armu läbi leiad sa kõrgeima ja igavese rahu.
63. Ma kuulutasin sinule Teadmist, mis on salajasest salajasem.
Mõtle selle üle põhjalikult järele ja
tee nagu soovid!
64. Ent kuula veel kõige salajasemat, minu Ülimat
Õpetust! Sina oled minule väga armas, sellepärast
ütlen, mis sinule kasulik.
65. Mõtle minust, pühendu minule, ohverda minule,
austa mind ja sa jõuad minusse, ma tõotan sinule
seda, sest sa oled minule armas!
66. Loobu kõikidest seadmustest, otsi vaid minus varjupaika!
Ma vabastan sinu kõikidest pattudest, ära muretse!
67. Kuid ära minu Õpetust kunagi räägi
nendele, kes ei ole askeedid ega ole minule pühendunud,
kes ei taha kuulata ja kes mind laimavad!
68. Kes aga selle kõrgeima saladuse annab edasi minule
pühendunutele, see kõrgeim pühendunu jõuab
kindlasti minusse,
69. sest midagi meeldivamat ei ole minule võimalik teha.
Sellepärast ei ole maa peal ühtegi teist, kes oleks
minule nii armas kui tema.
70. Kes õpib tundma meie seadmuslikku vestlust, see toob
minule Teadmiseohvri - nii ma väidan.
71. Inimene, kes seda usub ja tõrkumata kuulda võtab,
vabaneb ning jõuab õnnelikkudesse pälvimustegude
maailmadesse.
72. Pârtha, kas sa kuulasid mind tähelepanelikult?
Kas sinu teadmatusesõgedus on nüüd hajunud,
oo Rikkusevõitja?
ARDZUNA ÜTLES:
73. Minu sõgedus on hajunud, oo Vankumatu, ja meelespidamisvõime
taastunud. Minu meel on kindel ja kahtlused kadunud. Ma teostan
sinu õpetust!
SANDZAJA ÜTLES:
74. Nõnda kuulasin ma Vâsudeva ja mahaatma Pârtha
vestlust, nii hämmastavat ja vaimustavat.
75. Joogaisandalt Krishnalt eneselt sain ma Vjâsa armu
läbi kuulda seda ülimat saladust ja joogat, kui ta
kuulutas.
76. Oo raadza, minu meelt täidab ikka ja jälle vaimustus,
kui meenutan Pikajuukselise ja Ardzuna imelist ja pälvimuslikku
vestlust.
77. Ning, oo raadza, minu meelt täidab ikka ja jälle
vaimustus ning ülisuur hämmastus, kui meenutan ülimalt
imelist Hari kuju.
78. Kus on joogaisand Krishna ja kus on vibukandja Ardzuna, seal,
ma arvan, on õnn, võit, edu ja kindel riigitarkus.
See on Õnnestavas Bhagavadgîtâs,
Upanishadis,
Brahmateaduses,
Joogaõpikus, Shri Krishna ja Ardzuna vestluses
kaheksateistkümnes peatükk,
VABANEMISE JA ERALDUMISE JOOGA
NÕNDA LÕPEB ÕNNESTAV BHAGAVADGÎTÂ
|