III. Tegudejooga

ARDZUNA ÜTLES:
1. Kui pead mõistust tegudest ülemaks, oh Inimeste Vaimustaja, miks siis sunnid mind hirmsale teole, Pikajuukseline?
2. Sa otsekui püüaksid vastuoluliste väidetega minu mõistust eksitada. Sellepärast räägi ühestainsast, mille abil ma kindlasti leian hüve!

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
3. Oo Patutu, ma olen juba varem kuulutanud, et siin ilmas on kaks toetuspunkti: arutlejatele teadmisejooga ja joogidele tegudejooga.
4. Ei jõua tegevusetuseni see, kes jätab teod tegemata. Ei jõua täiuseni see, kes üksnes eraldub.
5. Sest keegi ei saa hetkegi olla tegevuseta. Loomujoont tõttu tehakse tegusid tahtmatult.
6. Kes teovõimeid ohjeldades istub võimete valdade üle meelt mõlgutades, niisuguse sõgeda kohta öeldakse: vääral teel kõndija.
7. Kelle meel on aga võimed ohjeldanud, Ardzuna, ja kes kasutab teovõimeid tegudejoogaks, ainult tema kohta saab öelda: kiindumatu.
8. Tee vajalikke tegusid, sest tegevus on tegevusetusest parem! Tegevusetus ei laseks sinul isegi oma keha alles hoida.
9. Kui jätta välja ohverdustel sooritatavad teod, siis viibib see maailm tegude kammitsates. Sellepärast tegutse, Kaunteja, vabana kiindumustest!
10. Pärast seda, kui Pradzâpati oli loonud olendid ühes ohvrimeelsusega, lausunud Ta: "Edenege selle abil, täitku see teie soovid!
11. Ergutage sellega jumalaid ja ergutagu need jumalad teid! Üksteist vastastikku ergutades leiate Ülima Hüve.
12. Ohvriga ergutatud jumalad pakuvad teile ihaldatud naudinguid. Kes aga nende pakutut maitseb midagi vastu pakkumata, see on tõesti varas."
13. Õiglased, kes söövad ohvrijääke, vabanevad kõikidest puudustest. Need pahelised aga, kes keedavad vaid iseenestele, maitsevad pattu.
14. Toidust tekivad olendid, vihmast kasvab toit, tänu ohverdamisele sajab vihma, ohver põhineb tegudel.
15. Tea, et teod rajanevad Brahmal ja Brahma põhineb Hävimatul! Sellepärast viibib kõikjalolev Brahma alati ohvritalitustel.
16. Kes siin ei keeruta seda keerlema pandud ratast, Pârtha, see võimete nautija elab kasutult.
17. Inimene aga, kes enese üle rõõmu tunneb ja enesega rahul on, on leidnud rahulduse iseeneses, sellel ei ole vaja midagi teha.
18. Ei ole temal asja sellega, mis tehtud, ega sellega, mis tegemata, ei otsi ta tuge üheski olendis.
19. Sellepärast tee alati vajalikke tegusid, kuid ära kiindu! Ülimasse jõuab vaid niisugune isiksus, kes tegutseb kiindumata.
20. Sest just teod viisid Dzanaka ja teised Täiusele. Sestap tegutse maailma terviklikkust silmas pidades!
21. Kuidas toimib parim, nõnda toimivad ka teised inimesed. Mis mõõdu tema annab, selle järgi käib maailm.
22. Minul küll, Pârtha, ei ole kolmikilmas vaja midagi teha ega leida leidmatut, kuid ometi jätkan ma tegusid.
23. Kui ma ei teeks väsimatult tegusid, Pârtha, siis järgiksid kõik inimesed minu eeskuju.
24. Kui ma ei teeks tegusid, siis langeksid need maailmad kokku ning mina oleksin segaduse põhjustajaks ja hukutaksin olendid.
25. Rumalad teevad tegusid kiindunult, Bhârata, Teadja aga tehku kiindumata, tehku maailma terviklikkuse tarvis!
26. Teadja ärgu ajagu segi rumalate tegudesse kiindunute päid. Tundku Teadja joogi rõõmu kõikide tegude üle!
27. Kõiki tegusid teevad loomujooned, kuid isekusest sõge arvab: "Mina olen tegija!"
28. Tõetundja aga, oo Suurekäeline, kes mõistab loomujoonte ja tegude erinevust, mõtleb: "Loomujooned toimivad loomujoontesse," ja ei kiindu.
29. Loomujoontest sõgestatud klammerduvad loomujoonte tehtud tegude külge. Kõiketeadja ärgu häirigu tobedaid, kes teavad vähe!
30. Pühenda kõik teod minule, hoia meeles Ülim Mina, astu võitlusesse vabana lootusest ja isekusest, jäta keevalisus!
31. Need inimesed, kes uskudes ja tõrkumata alati minu õpetust järgivad, vabanevad isegi tegude läbi.
32. Kes aga tõrguvad ega järgi minu õpetust, tea, et need meeletud, kelles kogu Teadmine on pahupidi pööratud, hukkuvad!
33. Olendid järgivad oma loomust. Ka Teadja toimib oma loomuse kohaselt. Miks seda alla suruda?
34. Kirg ja viha asuvad võimete valdades. Ära satu nende võimu alla, sest need teevad sinule takistusi!
35. Parem oma seadmus, olgu see ka väheväärtuslik, kui hõlpsasti teostatav võõras seadmus. Parem hukkuda oma seadmuse kohaselt, sest võõras seadmus on ohtlik.

ARDZUNA ÜTLES:
36. Mis õhutab isiksust otsekui sunniviisil tegema pattu, Vârshneja, isegi siis, kui ta ei taha?

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
37. See on iha, see on viha, mõlemad põhinevad ühel loomujoonel - erutusel. See on kõikeõgiv ja pahelepürgiv, tea, et see on sinu vaenlane!
38. Nagu suits katab tuld ja tolm katab peeglit ja kile katab loodet, nõnda katab too seda.
39. Teadmist katab, Kaunteja, too ihakujuline täitmatu tuli, Teadja igavene vaenlane.
40. Selle asupaikadeks on võimed, meel ja mõistus. Nende kaudu katab see teadmise kinni ja sõgestab Kehastuja.
41. Sellepärast ohjelda kõigepealt võimed, Bhârata Sõnn, ja seejärel hävita too õudus, mis hukutab nii sinu Teadmise kui ka teadmised!
42. Võimeid peetakse ülemaks, võimetest ülem on meel, meelest ülem on mõistus, mõistusest ülem on Tema.
43. Mõistnud, mis on mõistusest ülem, tee ennast ise tugevaks, oo Suurekäeline, ja hävita iha kujul ilmuv vaenlane, kuigi tollast on raske jagu saada!