V. Tegudega eraldumise jooga

ARDZUNA ÜTLES:
1. Sa ülistasid tegudest eraldumist, Krishna, ja seejärel jälle tegudejoogat. Vasta selgelt, kumb nendest kahest on parem?

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
2. Eraldumine ja tegudejooga - need mõlemad viivad Ülimasse. Ometi on tegudejooga tegudest eraldumisest parem.
3. Tea, et erak on vaid see, kes ei vihka ega ihka! Sest kahesusest vaba vabaneb hõlpsasti kammitsatest, oo Suurekäeline.
4. Arutlus ja jooga - neid eristavad vaid rumalad, mitte õpetlased. Isegi ainult ühes püsimine annab mõlema viljad.
5. Kuhu jõutakse arutluste teel, sinna saadakse ka jooga abil. Kes näeb, et arutlused ja jooga on üks ja sama, see näeb tõepoolest.
6. Kuid, Suurekäeline, joogata on raske elada. Joogat rakendab tark jõuab peagi Brahmasse.
7. Isegi tegutsedes ei määrdu joogat rakendav puhastunu, kes on allutanud võimed ja iseenese ning kellele kõik olendid ja tema ise on võrdsed.
8. "Ma ei tee midagi," mõtleb Tõelisust tundev joogi, kui näeb, kuuleb, kombib, haistab, maitseb, liigub, magab, hingab,
9. vestleb, heidab ja haarab ning avab ja suleb silmi. "Võimed toimivad võimete valdades," mõtleb ta.
10. Kes on pühendanud teod Brahmale ja tegutseb kiindumuseta, selle külge ei kleepu pahed, nagu lootose lehtede külge ei kleepu vesi.
11. Et ennast puhastada, teevad joogid tegusid kehaga, meelega, mõistusega ja ka ainult võimetega, loobudes kiindumustest.
12. Tegude viljadest loobunud joogi leiab lõpliku rahu. Viljadesse kiindunud jooga vältija aga langeb üha rohkem kütketesse.
13. Meelega kõikidest tegudest eraldunud, istub vägev Kehastuja õnnelikult üheksaväravalises linnas, tegutsemata ja tegudele õhutamata.
14. Maailma Valitseja ei loo ei tegijaid ega tegusid ega tegude seost viljadega. Toimib loomus.
15. Valitseja ei võta vastu ühtegi pattu ega ühtegi voorust. Teadmist katab teadmatus, sellest on inimesed sõgedad.
16. Kes aga hävitab teadmatuse Teadmisega, see valgustab Ülimat nagu päike.
17. Temasarnased, kes Teda mõistavad ja Temas püsivad ning Temas varjupaika otsivad ja kelle puudused Teadmine on ära pühkinud, lähevad sinna, kust ei naasta.
18. Õpetlased vaatavad võrdsel pilgul tarka ja korraliku braahmanit, lehma, elevanti, koera ja isegi koerasööjat.
19. Tasakaaluka meelelaadiga inimene on maailma võitnud juba siin. Brahma on ju veatu ja tasakaalukas, sellepärast asub ta Brahmas.
20. Ta ei rõõmusta, kui leiab meeldiva, ega kurvasta, kui leiab ebameeldiva. Selge mõistusega sõgedusest vaba Brahma tundja asub Brahmas.
21. Välisärritustest sõltumatu leiab õnne iseeneses. Brahmajoogat rakendav joogi maitseb kadumatut õnne.
22. Välisärritustest tekkivad naudingud on tõepoolest kannatuste allikas. Nendel on algus ja ots, Kaunteja, mõistja ei tunne nendest rõõmu.
23. Kes juba siin, enne kehast vabanemist suudab ületada ihast ja vihast tekkinud kalduvused, on joogi, on õnnelik inimene.
24. Sisemiselt õnnelik, sisemiselt rõõmus, sisemiselt helge joogi saab Brahmaks ja jõuab Brahmanirvaanasse.
25. Brahmanirvaana leiavad ennast ohjeldavad rishid, kelle pahed on kadunud, kelle kahtlused on läbi lõigatud ja kes tunnevad rõõmu kõikide olendite heast käekäigust.
26. Ihast ja vihast vabanenud ning meelt ohjeldavad iseenese tundjad on Brahmanirvaanale ligidale jõudnud.
27. Kes välisärritusi sisse ei lase, pilgu kulmude vahele suunab, ninasõõrmetes liikuvad sisse- ja väljahingused ühetaoliseks teeb,
28. võimed, meele ja mõistuse ohjeldab, see vabanemises ülimat nägev tark, kelles ei ole iha, hirmu ja viha, ongi juba vabanenud.
29. Ta leiab rahu, kui mõistab, et mina olen ohvri ja askeesi maitsja, kõikide maailmade suur Isand ja kõikide olendite sõber.