Euroopa Liidu Phare projekt SSCC 9503.001

Inglise keeles In English

Raamatu sisestamise eest eriline tänu Helenile

SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE
SOTSIAALHOOLEKANDE RAHASTAMINE
SOTSIAALABI OSUTAMINE
SOTSIAALTEENUSED
SOTSIAALTOETUSED
LASTE HOOLEKANNE
PUUETEGA INIMESTE HOOLEKANNE
EAKATE HOOLEKANNE
ERIVAJADUSTEGA INIMESTE HOOLEKANNE
SOTSIAALTÖÖTAJATE KOOLITAMINE

SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE

Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt korraldavad riiklikku sotsiaalhoolekannet sotsiaalministeerium ja maavalitsused. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus.
Sotsiaalministeerium töötab välja riigi sotsiaalhoolekandepoliitika, sotsiaalhoolekannet reguleerivad seadused ja muud õigusaktid, riiklikud programmid ja projektid.
Maavalitsus on riiklikus sotsiaalhoolekandes sotsiaalministeeriumi "käepikenduseks" maakondades: riiklike ülesannete täitmist korraldatakse maakondade kaupa, samal ajal põhineb suur osa ministeeriumi tööst maavalitsustest saadud teabel ja nende esitatud ettepanekutel.
Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldatakse maavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kaudu.
Maavanem peab koostöös kohalike omavalitsuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega välja töötama maakonna sotsiaalhoolekandepoliitika, korraldama hoolekandetöötajate koolitust, haldama maakonnas asuvaid riigi sotsiaalhoolekandeasutusi. Samuti on ta kohustatud kontrollima maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteeti ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud rahaliste vahendite kasutamist.
Kohalik omavalitsus korraldab abi vajavatele isiktele sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi andmise. Kohalik omavalitsus määrab ja maksab sotsiaaltoetusi.

SOTSIAALHOOLEKANDE RAHASTAMINE

Eestis finantseeritakse sotsiaalhoolekannet:
* riigieelarvest,
* kohalike omavalitsuse eelarvetest,
* vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest,
* muudest vahenditest.

Riigieelarvest kaetakse:
* riiklikud sotsiaalhoolekandeprogrammid,
* riiklikud sotsiaaltoetused,
* rahaeraldused riiklikele eri- ja üldtüüpi hoolekandeasutustele,
* muude sotsiaalhoolekande riiklike ülesannete täitmine,
* riiklikud investeeringud sotsiaalhoolekandesse.

Kohaliku omavalitsuse eelarvesse eraldatakse riigi, sotsiaal- ja rahandusministeeriumi eelarvest raha sotsiaalhoolekande kuludeks ja nende ülesannete täitmiseks, mida riik on seadusega kohalikule omavalitsusele pannud. Omavalitsus peab selle raha kasutamisest aru andma sotsiaalministeeriumi kehtestatud korras.
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi kaetakse kohaliku omavalitsuse enda eelarvest need sotsiaalhoolekande kulud, mida riik ei rahasta.
Juriidilised ja füüsilised isikud, kes tegelevad sotsiaalhoolekandega vabatahtlikult katavad kõik oma tegevusega seotud kulud ise. Sotsiaalministeerium, maavanem ja valla- või linnavalitsus võivad nendega sõlmida lepinguid ning eraldada rahalisi ja materiaalseid vahendeid sotsiaalhoolekandega seotud kulude katteks.
Muud vahendid. Sotsiaalhoolekande finantseerimiseks võidakse kasutada ka mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsurlusest laekunud raha, samuti võib kulud kanda sotsiaalteenusid või abi taotlev isik.

Sotsiaalteenuste eest tasumine
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt võib sotsiaalteenuse osutaja võtta teenuse kasutajalt ja tema perekonnaliikmetelt, kellel on ülalpidamiskohustus, temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu.
Sotsiaalteenuse või muu abi osutaja võib tehtud kulude eest saada tasu ka isiku elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt. Viimasel ei ole õigust keelduda nende kulude hüvitamisest, kui abi andmisel on kinni peetud seaduses või muudes õigusaktides või lepingus ettenähtud abi andmise viisidest ja ulatusest.

Riiklikud sotsiaalhoolekandeprogrammid 1997. aastal:		Riiklikud sotsiaaltoetused 1997. aastal:
avahoolduse rakendamine		toimetulekutoetus ja täiendav sotsiaaltoetus
sotsiaalhoolekandeasutuste reorganiseerimine		toetus Tsernobõli avarii tagajärjel kannatanutele
ennetav sotsiaaltöö		transpordi kasutamise toetus puuetega inimestele
erahoolekandeasutustes hoolealustele ülalpidamiskulutuste katmine		telefoni kasutamise toetus
kuritegusid toime pannud isikute resotsialiseerimise süsteemi kujundamine		toetus kinnipidamiskohtadest vabanenutele

Lisaks on 1997. aasta riigieelarvest eraldatud raha Astangu Toimetulekukeskusele, täisealiste ülalpidamiseks eri- ja üldhooldekodudes ning laste ülalpidamiseks laste- ja koolkodudes. Samuti on riik ostunud erinevatet asutustelt rehabilitatsiooniteenuseid ja toetanud puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelevaid isemajandavaid asutusi: Pahkla Tugikodu, Psühhiaatriliste Patsientide Esindusühingut.

Riiklike investeeringute programmis eraldati 1997. aastal sotsiaalhoolekandele raha:

Astangu Toimetulekukeskuse ehituseks

Sillamäe Hooldekodu kapitaalremondiks

Kernu Hooldekodu kapitaalremondiks

Tori Hooldekodu kapitaalremondiks

Tohvri Hooldekodu remondiks

SOTSIAALABI OSUTAMINE

Abi saavad isikud
Sotsiaalhoolekandes on abi saavateks isikuteks Eesti Vabariigi alalised elanikud. Alalisteks elanikeks loetakse Eestis elavaid Eesti kodanikke või välismaalasi, kellel on alaline elamisluba.
Tähtajalise elamisloaga välismaalased peaksid seaduse kohaselt abi saama vaid siis, kui on sõlmitud vastav välisleping. Eestil ei ole praegu ühtegi sotsiaalhoolekannet hõlmavat välislepingut.

Erandid
* Enne 1990. aasta 1. juulit Eestis alalise sissekirjutuse alusel viibival välismaalasel on õigus saada sotsiaalteenuseid ja -toetusi ning muud abi Eestis viibimise seadusliku tähtaja lõppemiseni.
* Pärast 1991. aasta 20. augustit Eestisse elama asunud eesti rahvusest välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul, tema abikaasal ja lapsel on õigus saada sotsiaalteenusid ja -toetusi ning muud abi nagu Eesti alalisel elanikul.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on isikul õigus saada:
* proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid,
* eluasemeteenuseid,
* toimetulekutoetust

Sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud muude sotsiaalteenuste, -toetuste ja abi andmine sõltub põhiliselt maakonna, valla või linna võimalustest (professionaalse ettevalmistusega töötajate ja rahaliste vahendite olemasolu) ja aktiivsusest.

Kuidas abi saada?
Sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi saamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse.
Valla- või linnavalitsus on kohustatud:
* andma teavet asjaajamise kohta,
* vajadusel suunama isiku pädeva ametiasutuse või -isiku poole,
* andma võimaluse tuua puudulikult esitatud taotluse juurde täiendavaid dokumente.

Isik peab esitama valla- või linnavalitsusele andmed, mis on vajalikud sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi saamiseks.

Arvamuse ärakuulamine ja tahte arvestamine
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt tuleb küsimuse lahendamisel ära kuulata isiku arvamus ja arvestada tema tahet. Last, eestkostetavat või hooldatavat puudutava küsimuse lahendamisel tuleb ära kuulata vanema ja kasuvanema, eestkostja või hooldaja arvamus ning arvestada nende tahet.
Lapse eraldamisel kodust ja perekonnast tuleb arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab.
Isiku ja tema seadusliku esindaja nõusolekuta võib seaduses sätestatud tingimustel ja korras:
* paigutada isiku hoolekandeasutusse, kui selle kohta on tehtud vastav kohtuotsus
* erandjuhul piirata hoolekandeasutuses viibiva isiku õigusi
* erandjuhul eraldada lapse kodust ja perekonnast

Abivajadusest teatamise kohustus
Sotsiaalhoolekande seadus kohustab abivajadusest teatama järgmiseid isikuid:
* abi vajava isiku perekonnaliikmed
* kohtunik
* politseinik
* prokurör
* ravi- või haridusasutuse juht
* muu ametiisik

Politsei on kohustatud osutama vajaduse korral hoolekandetöötajale abi isiku eluruumi või muusse elupaika sisenemiseks isiku enda või siis teiste inimeste tervise kaitseks.

Otsusest teatamine ja selle põhjendamine
Otsus sotsiaalteenuse, -toetuse või muu abi andmise või sellest keeldumise kohta peab olema põhjendatud ning toetuma seadustele või muudele õigusaktidele.
Otsus tuleb asjaosalisele teatavaks teha tema vanust ja arengutaset arvestaval ja isikule arusaadaval viisil.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt teeb otsuse sotsiaalteenuse, -toetuse või muu abi andmise või sellest keeldumise kohta valla- või linnavalitsuse ametnik vastavalt oma pädevusele. Sotsiaalhoolekannet taotleva isiku nõudmisel otsustab küsimuse valla- või linnavalitsuse vastav komisjon. Otsusega mittenõustumisel on isikul õigus pöörduda kohtusse. Kohtusse tuleb pöörduda ühe kuu jooksul pärast seda, kui isik sai teada
või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

Maavanem kontrollib
Valla ja linna volikogude otsuseid ning valitsuste korraldusi isikule sotsiaalteenuse, -toetuse või muu abi andmise või sellest keeldumise kohta on õigus kontrollida maavanemal. Samuti on tal õigus kontrollida määrusi, millega on kehtestatud sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi andmise kord.
Maavanem kontrollib ka maavalitsuse halduspiirkonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteeti. Puuduste ilmnemisel võib ta teha ettepaneku teenuste osutaja tegevuslitsentsi peatamiseks või tühistamiseks ning vastava lepingu täitmise peatamiseks või lõpetamiseks.

Õigus saada teavet
Isikul on õigus saada teavet tema kohta käivatest dokumentidest, mis on hoolekandetöötaja või sotsiaalhoolekandeasutuse valduses. Hoolekandetöötajal on õigus keelduda teabe andmisest, kui see on vastuolus isiku huvidega.

Saladuse pidamise kohustus
Hoolekandetöötajal on saladuse pidamise kohustus. Ta võib avaldada andmeid sotsiaalhoolekannet saava isiku või perekonna kohta ainult juhul, kui nende avaldamata jätmine ohustab teise isiku elu või tervist või kui andmed on seotud kuriteoga.

SOTSIAALTEENUSED

Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. See tähendab, et isikule või perekonnale ei anta raha, vaid teda toetatakse muul viisil.

Sotsiaalteenuse eest tasumine
"Mitterahaline toetus" ei tähenda seda, et sotsiaalteenuse osutamine peaks olema igal juhul kliendile tasuta, kuid vajadusel ja võimalusel võib see nii olla. Teenuse osutamisega seotud kulud võib kinni maksta kliendi elukohajärgne valla- või linnavalitsus, mõni mittetulundusühing, sponsor või keegi teine.

Sotsiaalteenuse pakkumine
Teenuse saaja ha teenuse osutaja on kaks võrdset osapoolt ning teenuse osutamise eelduseks on kliendi või tema seadusliku esindaja soov või vähemlat nõusolek sotsiaalteenuse saamiseks.

Sotsiaalteenuste korraldamine ja osutamine
Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping.
Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõuetele vastavalt.

Sotsiaalteenuste liigid (sotsiaalhoolekande seaduse järgi):
* sotsiaalnõustamine
* proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine
* koduteenused
* eluasemeteenused
* hooldamine perekonnas
* hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses

Lisaks võidakse osutada ka muid toimetulekuks vajalikke sotsiaalteenuseid, samuti näeb sotsiaalhoolekande seadus ette rea teenuseid erivajadustega isikutele.
Sotsiaalsete erivajadustega isikuteks on:
* lapsed
* puuetega inimesed
* vanurid
* kinnipidamiskohast vabanenud
* teised sotsiaalabi vajavad isikud.

SOTSIAALTOETUSED

Sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.

TOIMETULEKUTOETUS

Õigus saada toimetulekutoetust
Toimetulekutoetust on õigus saada isikul, kelle kuusissetulek on alla valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. 1997. aasta 1. novembrist on arvestuslikuks toimetulekupiiriks üksi elava täiskasvanud inimese kohta 500 krooni kuus.
Toimetulekupiiri määramisel lähtub valitus elatusmiinimumist ja see vaadatakse üle kaks korda aastas.
Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus vabariigi valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras ning selleks riigieelarves sihtotstarbeliselt ette nähtud rahast.

Mida loetakse sissetulekuks?
Sissetulekuks loetakse see summa, mis jääb isikule (perekonnale) kätte pärast alalise elukoha alalite kulude katmist.
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused.

Arvesse võetakse järgmiste isikute sissetulekud:
* toimetulekutoetuse taotleja sissetulekud
* tema abikaasa või temaga abieluslistes suhetes oleva samas eluruumis elava isiku sissetulekud
* nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate sissetulekud või
* teiste üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavate või ühise majapidamisega isikute sissetulekud.

Eluasemekulude katmine
Eluasemekulud kaetakse normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel:
* kui korteris on niisama palju tube kui alalisi elanikke, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind;
* kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind;
* üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võidakse (valla- või linnavalitsuse vastava otsuse alusel) erandina lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit.

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse perekonna eluasemekulud normpinna ulatuses, kui perekonna kõik täisealised liikmed:
* töötavad
* õpivad päevases õppevormis Eesti riiklikes õppeasutustes või haridusministeeriumi koolituslubasid omavates õppeasutustes
* on pensionärid
* on ülalpidamistoetuse saajad
* on ametlikult töötuks tunnistatud isikud

Eluasemekulud tuleb isikul (perekonnal) tasuda ise. Varasemaid võlgnevusi sotsiaalkuludega ei kaeta.

Toimetulekutoetus tööotsijale
Tööotsijale, kellele töötu staatus on lõppenud ja tööhõivetalituses registreerimata tööta tööotsijale makstakse toimetulekutoetust (kui selleks on piisavalt raha), kui ta osaleb valla või linna pakutud sotsiaalses rehabilitatsioonis.

Toimetulekutoetus ühe elaniku kohta 1997. aastal (kroonides) (keskmine oli 207 krooni)

TÄIENDAVAD SOTSIAALTOETUSED

Valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest või muudest allikatest.

Riigieelarvest makstakse täiendavate sotsiaaltoetustena:
* transpordi kasutamise toetust
* telefoni kasutamise toetust
* muid täiendavaid sotsiaaltoetusi.

Transporid kasutamise toetust makstakse oma sõidukit või ühistrasporti kasutavale puudega inimesele. Linnaühistranspordi kasutajaile riiklikku toetust ei maksta. Küll aga võivad neile toetusi või soodustusi kehtestada kohalikud omavalitsused.

Telefoni kasutamise toetust makstakse juhul, kui isik elab üksi ja vajab tervisliku seisundi tõttu sageli kodust arstiabi. Samuti sotsiaalsete erivajadustega perekonnale, kus kasvab neli või enamat alaealist last.

Muid täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse abivajavatele isikutele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks, kui kohalikel omavalitsustel on neile toimetulekutoetuse maksmiseks ettenähtuid vahendeid piisavalt.

LASTE HOOLEKANNE

Laste hoolekandes töötavad koos:
* perekond
* kohalik omavalitsus
* kohalik lasteaed, kool
* raviasutus
* lastekaitseühingud
* kirikute ja kogudeuste esindajad
* vajadusel kohalik politsei
* muud asutused või isikud.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele, puuetega lastele, vägivalla all kannatanud lastele ning seaduserikkumist toimepannud lastele. Lisaks põhilistele sotsiaalteenustele ja -toetustele vajavad need lapsed ja pered täiendavat abi.

Tugiperekond või -isik

Valla- või linnavalitus võib vajadusel määrata lapsele või laste kasvatavale isikule tugiisiku või -perekonna, korraldada lapse eestkostet või aidata korraldada lapsendamist.
Tugiisik või -perekond püüab vabatahtlikkuse alusel lahendada lapse probleeme, abistab ja toetab teda. Reeglina laps tugiperekonnas või tugiisiku juures ei ela.

Eestkoste
Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Eestkoste seatakse lapse üle, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest.
Laps ei pea elama koos eestkostjaga ega eestkostja teda ise kasvatama.
Kõik eestkostja perekonnas kasvavad eestkostetavad lapsed saavad ülalpidamiskulude katteks lisaks tavalisele lapsetoetusele eestkostetava lapse toetust.

Lapsendamine
Lapsendada võib vaid perekonnaseaduses sätestatud tingimustel. Lapsendamise otsustab kohus.
Teise riiki lapsendamine toimub eelkõige juhul, kui lapse eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda Eestis.

Lapse eraldamine kodust ja perekonnast
Lapse võib sotsiaalteenuse ja muu abi ostutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel:
* puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu;
* perekonna ja lapse suhtes rakendatud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik;
* lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides.
Kui kasvõi üks nimetatud asjaoludest ära langeb, aidatakse laps koju ja perekonda tagasi.

Eestis kasvas 1997. aastal lastekodudes 1686 last
	Kodude arv	Laste arv
Üldlastekodud	17	772
Väikelastekodud	7	335
Koolkodud	8	459
Perelastekodud	3	71
Noortekodud	2	20
Segatüüpi kodud	1	29
Kõik kokku	38	1686

Ühest perekonnast pärit õed ja vennad jäetakse kodust ja perekonnast eraldamisel kokku, välja arvatud, kui see on vastuolus laste huvidega. Kodust ja perekonnast eraldi paigutatud lapsel on õigus saada teavet oma päritolu, vanematest eraldamise põhjuste ja tema tulevikku puudutavate küsimuste kohta.
Kodust ja perekonnast eraldatud lapse elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus.

Lastekaitsetöötajad
Lastele, lastega perekondadele ja teistele lapsi kasvatavatele isikutele kaasabi osutamiseks töötavad maakonna sotsiaal- ja tervishoiuosakonnas ning vastavalt vajadusele ka valla- ja linnavalitsuses lastekaitseametnikud. Valla- või linnavalitsuse juurde moodustatakse vajadusel nõuandva organina laste hoolekande komisjon.

PUUETEGA INIMESTE HOOLEKANNE

Eestis elab üle 55 000 inimese, kes saavad invaliidsuspensioni. Puuetega inimeste tegelik arv Eestis võib olla 150 000 ümber.
Valitsus on heaks kiitnud Eesti invapoliitika üldkontseptsiooni, mis põhineb ÜRO "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglitel."
Eesti seadused arvestavad üldiselt puuetega inimeste vajadusi, kuid takistavad neid kõige enam hariduse ja töö saamisel. Paljude teiste eluvaldkondade puhul ei ole aga seaduses kirja pandud õiged põhimõtted veel tegelikkuseks saanud.
Lisaks sellele, et
* puuetega inimesed, kellele on määratud invaliidsusgrupp, saavad invaliidsuspensioni, saavad invaliidsuspensioni, mille suurus sõltub grupist;
* invaliidsusgrupiga lapsed (seaduses: lapsinvaliidid) saavad invaliidsuspensionile lisaks lastetoetusi;
* kuni 18-aastast lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale makstakse igakuiselt ülalpidamistoetust,
võivad puuetega inimesed saada sotsiaaltoetusi:
* toimetulekutoetust,
* transpordi kasutamise toetust,
* II grupi invaliidid sõidusoodustusi (v.a sõitudeks linna ühistranspordis),
* liikluskindlustuse maksesoodustust,
* telefoni kasutamise toetust,
* täiendavaid sotsiaaltoetusi.
Puuetega inimestel on teistega võrdne õigus saada kõiki põhilisi sotsiaalteenuseid. Lisaks on nende toimetuleku soodustamiseks järgmised sotsiaalteenused:
* isiklik abistaja
* tugiisik
* viipekeele tõlk
* soodustingimustel transport.

Puuetega inimeste organisatsioonid
Eestis tegutseb 25 vabariiklikku puuetega inimeste liitu ja ühingut, keda ühendab Eesti Puuetega Inimeste Koda.

EAKATE HOOLEKANNE

Eakad inimesed moodustavad viiendiku kogu Eesti elanikkonnast.
Eakate inimeste, eriti üksikute vanade naiste arv suureneb pidevalt. Demograafide hinnangul on Eestis üksildasi eakaid naisi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis.

Kohustus hoolitseda vanurite eest
Eesti põhiseadus ja teised seadused panevad abivajava vanuri eest hoolitsemise kohuse kohustuse tema lastele ja omastele. Kui perekonnal puuduvad selleks võimalused või tegemist on üksiku vanuriga, võtab riik vastutuse enda kanda.
Eakad inimesed kasutavad sotsiaalteenuseid ja saavad sotsiaaltoetusi teiste isikutega võrdsetel alustel.

Levinumad sotsiaalteenused eakatele:
* ööpäevane hooldamine hoolekandeasutuses (Eestis on 93 üldtüüpi hooldekodu, kus elab ligi 3000 inimest),
* eakate abistamine kodus,
* abivahendite võimaldamine.
Lisaks sellele on kohalikud omavalitsused rajanud vanurite maju, kus eakad inimesed saavad tubades või korterites omaette elada ja kasutada vajalikke lisateenuseid.
Samuti on loodud päevakeskusi,
* kus eakad saavad koos käia, tegeleda huvitegevustega ja kasutada erinevaid sotsiaalteenuseid;
* mis pakuvad eakatele koduteenuseid (koristamine, söögivalmistamine, maksete tasumine jne), mille mõtteks on toetada inimese toimetulekut tema kodus, et ta ei peaks asuma hoolekandeasutusse.

Eakate organisatsioonid
Eestis tegutseb kolm vabariiklikku pensionäride organisatsiooni ning hulk väiksemaid eakate ühendusi ja huvialaklubisid.
Eakate inimeste enesetäiendamiseks on loodud kaks "ülikooli": Seenioride Ülikool ja Kolmanda Nooruse Ülikool.

ERIVAJADUSTEGA INIMESTE HOOLEKANNE

Sotsiaalhoolekandes loetakse erivajadustega inimesteks ka kinnipidamiskohtadest vabanenuid ja kuriteoohvreid.

Kinnipidamiskohast vabanenud
Kinnipidamiskohast vabanenutele osutatakse vastavalt nende vajadustele sotsiaalhoolekande seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või makstakse sotsiaaltoetusi, samuti aidatakse neil tööd leida.
Kinnipidamiskohtadest vabanenutele luuakse vajadusel varjupaiku, samuti võib neile määrata tugiisiku.
Valitsus on heaks kiitnud kava luua kuritegusid toimepannud isikute resotsialiseerimise riiklik süsteem, mis on üks kriminaalpreventsiooni riikliku programmi alaprogramme.

Selle peamised tegevussuunad on:
* alaealiste õigusrikkujate mõjutamine,
* kergema kuriteo toime pannud täiskasvanute mõjutamine,
* kinnipidamiselt vabanenute järelhooldus.

Kuriteoohvrite abistamine vt. ka (Ohvriabi käsiraamatut ja Ohvriabi kodulehekülge)

Valitsus on heaks kiitnud kriminaalpreventsiooni alaprogrammi "Kuriteoohvrite abistamise süsteemi loomine".

Kuriteo ohvri all mõistetakse inimest, kes on langenud hooletu või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, teisisõnu, talle on põhjustanud kannatusi või kahju teine isik, isikute grupp või organisatsioon. Inimene on ohver sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi.
Ent ohvriks peetakse ka kuriteoohvri lähedasi, näiteks mõrvatu sugulasi ja pereliikmeid, väärkohtlemise all kannatanud lapse vanemaid jt.

Alaprogrammi peamisteks tegevussuundadeks on:
* kuriteoohvrite abistamise võrgustiku loomine ja käivitamine;
* toetava avaliku arvamuse kujundamine kuriteoohvrite suhtes;
* ennetav töö riskigruppidega;
* kuriteoohvritega tegelevate töötajate koolitamine ja täiendõpe;
* kuriteoohvrite abistamise metoodika väljatöötamine (kirjanduse tõlkimine, koostamine, kirjastamine), uuringute korraldamine;
* seaduste ja muude õigusaktide ettevalmistamine, täiendamine ja parandamine;
* kuriteoohvrite registri põhimõtete väljatöötamine.

SOTSIAALTÖÖTAJATE KOOLITAMINE

Sotsiaalvaldkonna erialasid on Eestis taas olnud võimalik õppida 1990ndate aastate algusest. Ette valmistatakse sotsiaaltöötajaid, sotsiaalpedagooge ja -hooldajaid, 1998. aasta sügisest ka sotsiaaltöö korraldajaid. Sotsiaaltöötajaid õpetatakse välja kutse- ja keskastme õppeasutustes ning kahes ülikoolis.

Sotsiaaltöö tegijaid koolitatakse kolmel tasandil:

Sotsiaaltöötaja
Sotsiaaltöötaja kutse eeldab ülikoolidiplomit või bakalaureusekraadi. Kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid valmistatakse ette nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Mõlemas ülikoolis on võimalused ka sotsiaaltöö magistri- ja doktoriõppeks.
Ülikooli lõpetanud sotsiaaltöötajad peaksid ennekõike tööd leidma kohalike omavalitsuste juures, näiteks sotsiaalnõuniku ametikohal. Neid vajatakse aga ka maakondade sotsiaalametites ja sotsiaalministeeriumis. Samuti on sotsiaaltöötajad rakendust leidnud haiglates ja hoolekandeasutustes.

Sotsiaalpedagoog
Sotsiaalpedagoogi ametit saab keskhariduse baasil õppida Tallinna Pedagoogilises Seminaris ja Rakvere Pedagoogikakoolis. Esimene neist annab lõpetajatele rakendusliku kõrghariduse, teine keskerihariduse.
Sotsiaalpedagooge valmistatakse ette tööks erinevates hoolekandeasutustes: laste- ja vanadekodudes, varjupaikades, koolkodudes jm. Sotsiaalpedagoogi ülesandeks on hoolekandeasutuste elanike elu sisustamine erinevate tegevustega, nende toimetuleku toetamine. Sageli töötavad sotsiaalpedagoogid ka puuetega lastega.

Sotsiaalhooldaja
Sotsiaalhooldajaks saab õppida pärast põhikooli lõpetamist Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Rakvere Pedagoogikakoolis, Pärnu Kodumajanduskoolis, Kuressaare Ametikoolis ja Vana-Antsla Põllutöökoolis. Kristlikke hoolekandetöötajaid koolitatakse Tallinna Kristlikus Hoolekandekeskuses.
Sotsiaalhooldajad aitavad kodudes inimesi, kes ei saa kõigi toimetustega hakkama. Samuti on nende hooleks sotsiaalasutuste elanikud, kes vajavad pidevat hooldust.

Täiendkoolitus
Täiendkoolitust on kohustatud korraldama ja selle eest vastutama maavanemad. Täiendkoolitus saab tellida ülikoolidest, keskastme koolidest, kutsekoolidest ning koolituskeskustest ja organisatsioonidest.

Nõuded
Nii sotsiaaltöötaja, sotsiaalpedagoogi kui -hooldaja ettevalmistus peab vastama sotsiaalministri käskkirjaga kinnitatud nõuetele, kus on kirjas, milliseid oskusi, teadmisi ja kogemusi neilt nende ametis oodatakse.

Eestis õpetatavad sotsiaaltöö erialad

Sotsiaaltöötaja	Tallinna Pedagoogikakool Tartu Ülikool
Sotsiaalpedagoog	Tallinna Pedagoogiline Seminar Rakvere Pedagoogikakool
Sotsiaaltöö korraldaja	Tartu Ülikooli Pärnu kolledz
Sotsiaalhooldaja	Tallinna Pedagoogiline Seminar Rakvere Pedagoogikakool Pärnu Kodumajanduskool Kuressaare Ametikool Vana-Antsla Põllutöökool