Isiksuse sotsioloogia

Kui ma katsun jälgida oma elamust, siis kaotab ta seega oma vahendituse.

Isiksuse omaenda elamuste tajumist takistab tihti range moraalne tsensuur.

Ühiskonna mõju isiksusele - surutakse (?!) suuremal või vähemal määral maha isiksuse kaasasündinud impulsid ja ihad. (või suunatakse nad mujale?)

Inimesele on omane oma käitumist ratsionaalselt selgitada, isegi kui see on irratsionaalne (suhteline värk?)

Indiviidi hinnang teisele inimesele oleneb tihti sellest, kuidas nad tema enda käitust hindavad.

Eneseaustus = Edu / Taotlused

Mida madalam on inimese eneseaustuse aste, seda tõenäolisem on, et ta kannatab üksinduse all.

Elada ühiskonnas ja olla ühiskonnast vaba pole võimalik.

Mida keerukam on ülesanne, seda vähem usub indiviid oma lahenduse õigsusse.

Mitte kelleks, vaid milliseks saada.

Tulevik on see, mida sa ise oma tänase tegevusega lood.

Süüd tunneb inimene ainult oma teadliku tegevuse pärast.

Inimene on vaba tegema halba s.o. jumala käskudele (headele soovidele) ei ütlema, jumal on igasuguse headuse allikas. (Augustinus)

Indiviid -eesmärk, ühiskond - arengu vahend.

Ülemkihid loodavad alamkihtidele kõiges, mis puutub üksikasjade tundmisse; madalamad ringkonnad sisaldavad kõrgemaid ringkondi kõiges selles, mis putub üldise käsitusse ja seega viivad nad üksteist eksitusse. (Marx).

(tänapäeval sageli) asi ei teeni inimest, vaid inimest hinnatakse olenevalt sellest kas ühtesid või teisi asju omatakse või mitte.

Vajadused kasvavad sedamööda, kuidas neid rahuldatakse.

See, kes tahab rahulikult elada, ärgu tehku palju ka iseendale ega ka ühiskonna kasuks (Demokritos)

Pingelisest tegevusest voolab vara kuhjana kokku, kuid elu kujuneb õnnetuks.

Mida kõrgem on materiaalse heaolu tase, seda suurema tähtsuse omandavad teised, mittemateriaalsed kaalutlused.

Rahuldust pakkuv töö = elukutse vastavus isiklikele kalduvustele.

Et töö inimesi rahuldaks peaks erialane roll vastama isiksuse individuaalsetele iseärasustele.

Töö on ühiskonna seisukohalt objektiivne paratamatus.

Töötava indiviidi funktsioon on tingitud ühiskondlike vajaduste struktuurist

Kui indiviid tahab seda, mida ühiskond vajab, võib ta olla psühholoogiliselt vaba.

Spetsialist sarnaneb põsepaistetusega - tema tüsedus on ühepoolne.

Isiksuse igakülgsus, terviklikkus ei ole saavutatav ainult töösfääris.

Spetsialiseerumine piirab ka kõige loovamat töötajat ja sellest vabaks saab ta alles väljaspool tööd.

Kui inimestele ei hakata õpetama seda, mida nad peavad mõtlema vaid seda, kuidas nad peavad mõtlema, siis kaovad igasugused arusaamatused.