Terry Pratchett
Väikesed jumalad

Orig. 1992 - The Gods Trilogy Small Gods, tlk. Allan Eichenbaum, 2003



Jumalatel on see häda et neil pole kellegi poole palvetada.

Hirm on kummaline pinnas. Põhiliselt võrsub seal kuulekuse mais, mis kasvab sirgete ridadena, tehes rohimise lihtsaks. Vahel aga kasvavad selles ka tõrksuse kartulid, mis paisuvad ja koguvad jõudu nähtamatult maa all.

Passimine on üks paljudest asjadest, milles kilpkonnad on väga osavad. Nad on selles samahästi kui maailmameistrid.


Mida ma olen alati uskunud?
Kokkuvõttes ja üleüldiselt seda, et kui inimene elab õigesti - mitte selle järgi, mida mingid preestrid ütlevad, vaid selle järgi, mis tundub korralik ja aus, sinu sees -, siis lõpeb kõik enam-vähem hästi.

Kes on filosoof?
Inimene, kes on nii arukas, et on leidnud töö, kus ei pea raskeid asju tõstma.

Väärõpetuse kuulamisest põhitõdedes kahtlemiseni on ainult lühike samm, Brutha. Ketserlus on tihti lummav. Selles seisnebki tema ohtlikus.

Kas sa tead, millest jumalad jõudu saavad?
Sellest, et inimesed usuvad neisse.


Usk nihkub. Inimesed alustavad jumalasse uskudes, aga lõpuks usuvad välisesse kesta.

Jumal sai inimestelt oma kuju, täpselt nii nagu vormi pandud tarretis võtab selle kuju.

Kui olla piisavalt näljane, leidub alati midagi söödavat.

Kui sa inimeste mõistuse ainult sellepärast sassi keerad, et nad sinusse uskuma hakkaksid, siis on see, mis nad teevad, sinu süü!

Noh, nii nagu mina aru saan, on loogika lihtsalt üks võimalus olla masinlikult loll.


  Raamatutest veel.....