Terry Pratchett
Väikesed jumalad
Orig. 1992 - The Gods Trilogy Small Gods, tlk.
Allan Eichenbaum, 2003
Jumalatel on see häda et neil pole kellegi poole palvetada.
Hirm on kummaline pinnas. Põhiliselt võrsub
seal kuulekuse mais, mis kasvab sirgete ridadena, tehes rohimise
lihtsaks. Vahel aga kasvavad selles ka tõrksuse kartulid,
mis paisuvad ja koguvad jõudu nähtamatult maa all.
Passimine on üks paljudest asjadest, milles kilpkonnad
on väga osavad. Nad on selles samahästi kui maailmameistrid.
Mida ma olen alati uskunud?
Kokkuvõttes ja üleüldiselt seda, et kui inimene
elab õigesti - mitte selle järgi, mida mingid preestrid
ütlevad, vaid selle järgi, mis tundub korralik ja aus,
sinu sees -, siis lõpeb kõik enam-vähem hästi.
Kes on filosoof?
Inimene, kes on nii arukas, et on leidnud töö, kus
ei pea raskeid asju tõstma.
Väärõpetuse kuulamisest põhitõdedes
kahtlemiseni on ainult lühike samm, Brutha. Ketserlus on
tihti lummav. Selles seisnebki tema ohtlikus.
Kas sa tead, millest jumalad jõudu saavad?
Sellest, et inimesed usuvad neisse.
Usk nihkub. Inimesed alustavad jumalasse uskudes, aga lõpuks
usuvad välisesse kesta.
Jumal sai inimestelt oma kuju, täpselt nii nagu vormi
pandud tarretis võtab selle kuju.
Kui olla piisavalt näljane, leidub alati midagi söödavat.
Kui sa inimeste mõistuse ainult sellepärast sassi
keerad, et nad sinusse uskuma hakkaksid, siis on see, mis nad
teevad, sinu süü!
Noh, nii nagu mina aru saan, on loogika lihtsalt üks
võimalus olla masinlikult loll.
|