Märkmeid sotsiaaltöö esimeselt kongressilt

Eesti Sotsiaaltöö II Kongress (info)

MATI HEIDMETS

• VVO-d on justkui demokraatia "valvekoerad"
• ERASEKTOR

USA-s liigub aastas erasektorilt sotsiaalhoolekande süsteemi ca 150 miljonit dollarit.

		KIRIK
ERASEKTOR (raha)
		SOTSIAALABI

Lääne firmasid ei aksepteerita, kui nad ei toeta oma kommuuni(e).

Eestis umbes 2/3 firmadest jagab sponsorraha. Esikohal kuhu sellised rahad liiguvad on tippsport.

Eestis on hetkel raha rohkem kui ideid – ajusid, kes suudaksid rahaga adekvaatselt ja turvaliselt käituda on vähe.

• TSIVILISEERITUD ISIK

• küps kapitalism nõuab kollektiivset tegutsemist
• VABA ÜHISKOND KOOSNEB TAGASIHOIDLIKEST INIMESTEST
• VABA üHISKOND NõUAB OSKUSI "VäLJAKUKKUNUID" SISSETUUA

Riina Kiik (sotsiaaltöö magister Stockholmi Ülikool)

"formaalne ja mitteformaalne sotsiaaltöö"

Olemasolevad sotsiaalpoliitilised mudelid Lääne-Euroopas

• KONSERVATIIVNE/KORPORATIIVNE

Tugevalt seotud töökohtadega. Riigil on inimeste ees väike vastutus põhiliselt vastutavad isik, perekond, omaabigrupid, kirik. Väga arenenud VVO-d. Inimesed väga seotud pere, töökoha ja Vvo-dega.

• liberaalne

VVO-d on lepingute seotud.

• skandinaavia mudel

solidaarsus, turvalisus. Heaolu seotud elukohaga. Riik on väga tähtsal kohal. Kõik osalevad turul – saavad võrdselt, maksavad võrdselt (kõik saavad, kõik annavad).

VVO-d saavad raha: a) annetuste korraldamisest;

b) avalikust-, erasektorist.

Avangard: algne initsiatiiv VVO-delt, hiljem võtab avalik sektor projekti üle.

Komplementaarne: VVO-d täiendavad avaliku sektori teenuseid.

Alternatiivne: VVO-del samalaadne teenus avaliku sektoriga + midagi spetsiifilist.

Asendaja: VVO-d võtavad üle avaliku sektori ülesanded (lepinguline suhe).

Anne Seilenthal

mitte-formaanle	formaalne	riiklik-, avalik sektor	kasumit mittetootev	kasumit tootev
kogukond		kolmas (VVO-d) sektor	era-, turu sektor

• Vabatahtlik – see, mis jääb väljapoole ühiskondlikest normatiividest.

NB! Vabatahtlik tegutseb seal, kus on normidest lähtudes võimalik mitte aidata.

• Formaalse aluseks normid (see on nii postiivne kui negatiivne). Surub peale ühiskondlikke norme – alandades tihtipeale kliente.

AITA KEERBERG

• vabatahtlikkuse juures oluline teadlik abistamine.
• motivatsiooni puudumine vabatahtlike hulgas.
• peaks olema professionaalne superviisor, kes aitab nende probleeme lahendada. Samuti kontaktisik.

AVO ÜPRAUS

"kriminaalhooldus sotsiaaltöö osana – idee ja reaalsus"

• 1996.a. jooksul kahjusumma hagiavalduste põhjal 756 miljonit EEK-i.

• ---

  iga 4 inimene on kuriteo ohver põhiliselt noored mehed ja muulased.
• abiprogrammid kasutavad 1/7 finantsidest.

Lauri leppik

"sotsiaalkindlustus"

• kaks põhikomponenti/märki

1. kulutuste suurenemine
2. sissetuleku kaotus

• millega sotsiaalkindlustus tegeleb

1. haigus
2. emadus
3. vanadus
4. invaliidistumine
5. toitjakaotus
6. töötus
7. laste kasvatamine

• pensionikindlustus

1. vanaduspension
2. invaliidsuspension
3. toitjakaotuspension
4. rahvapension
5. soodustingimustel vanaduspension

sugu	makstav sotsiaalmaks	kasutatav pension
mehed	2,4 miljardit	1,3 miljardit
naised	1,6 miljardit	2,7 miljardit

jaan ginter

"sotsiaaltöö maapiirkondades"

• sotsiaaltöö objektiks on ka isikud, kes on nn "abistajad", samuti isikud, kes loovad (kasvatavad) nn "abistajaid" ja "abivajajaid".
• kui teha õigel ajal korralikku (preventiivset) sotsiaaltööd, siis kulub tulevikus palju vähem raha. NB! Vangi ülalpidamine vanglas on palju kulukam kui sotsiaalsüsteemis inimese aitamine, rehabiliteerimine.
• tuleviku eesmärk – võimalikult vähe inimesi saab võimalikult vähe sotsiaalteenuseid. Sotsiaaltöötaja kreedo - "mida vähem mind on vaja, seda parem". Inimene tuleks tuua lähemale normaalsele elule. Näiteks lapsed, kes elavad perekonnas, kus kumbki vanemates pole kunagi tööd teinud ei tea ""öötava ema/isa (üldse inimese) mudelist" midagi ning neile tuleb luua "mänguline" mudel – nõuab jälle uusi kulutusi.
• toimetuleku määramisel tuleks arvestada piirkondlikku sissetuleku määra.
• Areng ja tarbimine toob kaasa ka jääkproduktid. Mida suurem ja kiirem on areng, seda suurem tarbimine – seda rohkem ka jääkprodukte (lumpen, narkomaanid, kuritegevus Tallinnas).
• koostöö valdade vahel peaks olema suurem/parem.

galina kilk

"sotsiaaltöö roll kuritegevuse ennetamisel ja seaduserikkuja kohtlemisel"

Riik	Vangide arv 100 000 ealniku kohta
Eesti	300
Soome	60

• Jaapanis vabatahtlikke probatsiooni töötajaid 300 000.
• Kriminaalhoolduse mõistega saab siduda ainult kohtulikult karistatud isikutega tegelemist.

1. vabaduskaotuslikult karistatud
2. tingimisi karistatud

• Probatsioon:

1. järelvalve
2. hooldamine
3. mõjutamine

• alaealiste õigusrikkujatega tegelemisel ei kaasata reeglina (vajadusel minimaalselt) politseid

Alaealiste seisund	Alaealiste arv
vanglas viibimine	150
erikoolis viibimine	180
Kokku piiratud vabadusega alaealisi	330

Soomes oli selliseid alaealisi ainult 6.

• 1996.a. 1. septembri seisuga oli Eestis 5 649 tingimisi karistatut.

Ants Parktal

"psühholoogilise nõustaja koht psühhiaatrilise ja psühholoogilise abi süsteemis"

• peale psühhiaatrite ja psühholoogide on tekkimas veel psühholoogilised nõustajad.
• sotsiaaltöötaja ja psühholoogilise nõustaja võrdlus:

  sotsiaaltöötaja mõjutades kliendi sisemaailma püüab leida muutumiseks võimalusi väljaspoolt – sotsiaalsest keskkonnast. NB! Põhirõhk kliendi ja ümbritseva keskkonna kooslusele, suhetele ja vastastikustele mõjudele.
  Psühholoogiline arvestades keskonna mõju isikule püüab muuta/mõjutada inimese nõustaja sisemaailma. NB! Põhirõhk inimese sisemusele, psühholoogiale.