Põhimaterjal – "Inimese elukaar", (Sotsiaaltöö küsimusi V)

J. Piaget (1896-1960) – kognitiivse psühholoogia rajaja.

Teadmiste omandamine ja mõtlemise keerustumine ja areng on lapse ja maailma vastastikuse mõju tulemus. Piaget vaatles last puhtal kujul, ilma et keegi teda otseselt varem mõjutanud oleks.

Inimesed otsivad kontakti ümbritseva maailmaga, astuvad vaidlusse, interpreteerivad – see on see mis mõjutab inimese käitumist (mitte sündmusi). Põhiline on tähendus, kuidas iga inimene sündmust ise tunnetab.

• operatsioon – selline mõtlemisilming, millele on iseloomulik pööratavus (võime jõuda uuesti?)
• assimilatsioon – suhe maailmaga, mille puhul inimene võtab uue info vastu nii nagu tal on eelnev kogemus (nii et mahutada uus info juba olemasolevate struktuuride alla) – interpreteeritakse olemasolevate terminite alla.
• akommodatsioon – on individuaalne püüdlus muutuda vastuseks ümbritsevatele nõudmistele, seega muuta toiminguid ja kujutlusi vastavalt uuele situatsioonile.
• omandanud uue teadmise osutub lap ümbritsevaga tasakaalus olevaks, kogu aeg püüdlemine tasakaalu poole.

Lapse kognitiivse arengu etapid Piaget järgi (kognitiivne=tunnetuslik)

1. sensomotoorne intellekt – 0-18 kuudà õpib vaatlema, motoorika à silma ja käe koostöö nt. hakkab haarama lelu mis on vaateväljas
2. operatsioonieelne – operatsioon ei ole veel pööratav, laps ei jõua esialgse mõtteni tagasi – 18k – 7a.
3. konkreetsed operatsioonid – detsentreeruv mõtlemine, võtab omaks, et on olemas ka teisi seisukohti à 7-12a.
4. formaalsed operatsioonid – vanuses üle 12 a.

1. egotsentrism (3 mäe katse, taarvab et teised näevad sedasama, mida tema näeb (hoolimata vaatevälja jäävatest taksitustest)
2. enesekeskne, ta ei oska oma mõtet muuta
3. säilivusprintsiip – nt. vedeliku säilimise puhul – kui kahest madalast nõust valada vedelik ühte kõrgesse nõusse siis kaldub laps arvama et selles kõrges on (mahub) rohkem vedelikku kui madalatesse (kokku). Sama – hulgaga, aine säilivusega.

Kolmandasse staadiumisse jõudnunasaavad alguse mõtlemisoperatsioonid kuid kõik need on seotud konkreetse situatsiooniga. Siis hakkavad omandama matemaatikat.

Margaret Donaldson (ingl. psühholoog, Piaget koolkond) – vene k. "Mõslenije rebjonka". Kordas Piaget katseid lastega, et tõestada tema seisukohti. Leiab, et teistmoodi küsides (motiveerides) saame teistsuguse mõtlemistulemuse lapsel.

Vaimsete tulemuste etapiviisiline kujunemine.

Galperin?

1. Kui hakkame kujundama vaimseid tulemusi on oluline motiveerimine, motivatsioonilise aluse kujundamine.
2. Orientatsioonilise aluse kujundamine – õpetamine, et sõnad koosnevad häälikutest on lapsele raskesti mõistetavam (ta ei tea mis on häälik), lihtsam on selgitada – sõnad koosnevad silpidest.
3. Materialiseeritud aluse loomine – koopide (häälikute) abil õppimine, arvutuspulgad hulga õppimisel.
4. Toimingu kujundamine valjus kõnes
5. Toimingu kujundamine vaikses kõnes
6. Toimingu kujundamine vaimses plaanis – laps võib hiljem jälle valjusti kõnelema hakata – kui on raskusi, abiks ka täiskasvanuna kui vaimses arengus on häired.

Ameerika antropoloogid R.Benedict ja M.McCall uurisid primitiivühiskonda, kindlad reeglid lastele, täiskasvanu e. üleminekuriitus, konfliktideta vanema ja lapse vahel.

Murdeiga – üleminek ühelt eluetapilt teisele – lapsest täiskasvanuks.

Mis seda pidurdab?

1. Laps peab edasi koolis käima
2. Vanemad vabastavad lapse liigsest olmemurest (mis soodustab?)
3. Võta last võrdväärsena

3 kriisi – bioloogiline (murdeiga), identiteedikr. (adolesents 13-20a.), maailmavaateline (20 ~)

Konflikt – vanem suhtub edasi kui lapsesse à kui vanem ei muuda oma suhtumist teeb seda laps ise.

Konflikti olemus – täiskasvanu arusaamatus või soovimatus arvestada noore inimese arenguga sel perioodil. Lapsel pole veel (sel perioodil) neid õigusi mis täiskasvanul. Kui esitada liiga kõrgeid nõudmisi – laps ei suuda neid täita, tal tekib suutmatuse tunne. Vanema eesmärk – aidata lapsel saada selleks, kelleks ta on võimeline saama.

Depressiivne seisund (seda vanemates etappides ei esine – kannatused, nukrus, isutus, sotsiaalne isoleeritus, suhtlemise vältimine, alaväärsustunne, enesetepumõtted). Seesmine erutus.

James Marcia (kriis =K+, valik =S+)

1. identiteedi selginemine

Identiteet – kogemus sellest, et seesmised vajadused, võimed ja enesest tehtud tähelepanekud sobivad omavahel kokku ja on hästi liigendunud.

Sel juhul on indiviidi teadlik oma tugevustest ja nõrkusest.

1. Kas inimene on kogenud elus valimisraskust, kas tal on valikuvõimalust olnud, kas ta on seda kasutanud.
2. Kas ta seob ennast mingi alternatiivi või valikuga
3. Identiteedi omaksvõtt

   Isik pole tundnud valikuraskust, on teise valiku omaks võtnud, sidunud end mingi otsustusega (K-, S+)

   Viitab nõrkadele kohanemisvõtetele muutuvates oludes. Tunnetada võib, et ühel hetkel on identiteet ohustatud.

4. Otsinguperiood

   Isik on läbinud otsustamiskriisi, on seda kogenud aga pole sidunud end ühegi valikuga (K+, S-)

5. Identiteedi ebaselgus

Soome uurija Pulkkinen – International Society Behavioral Development. Identiteet selgineb varem inimsuhete kui teoloogilises vallas. elamine keskkonnas kus ei kahelda autoriteetides vähendab kriisi kogemise tõenäosust.

Enesest lähtuv hinnang – paneb vastutust kuid loob ka vabadust. Identiteet muutub eluea jooksul, erinevates eluvaldkondades.

Bruce Fischer – 3 staadiumi

1. Munakoorestaadium – inimesed teevad seda, mida teised neilt ootavad (inimene on õnnelik siis, kui ta on rahul)
2. Mäss – inimene seab autoriteedid küsitavaks
3. Armastuse staadium – inimene teeb seda, mida ta tahab teha

Erikson – iga eluetapp on kriis, millest peab välja tulema.

Vanus 20-40 à individualiseerimisperiood (eristumisperiood). Inimene otsib just sellist paika maailmas kus just tema võimed pääseksid maksvusele. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine, ameti leidmine, sellise sotsiaalse rühma leidmine kuhu tunned end kuuluvat. Keskne hüve – spontaansus, ehedus, siirus, ausus enese ja teiste vastu, soov kohata elu vabalt, ilma piiravate (vanema sugupõlve) reegliteta. Uute väärtustega (sh. iseenesega) kohtumine, otsing.

1. Milleks olen elus võimeline
2. Kas oskan õigeid valikuid teha
3. Miks olen selline nagu olen

30-ndate kriis (al u. 28-selt) – iseenese leidmise aeg, leida suhe oma tunde, mõtte ja väärtusmaailma. Lahendus – oskus öelda ei.

40-50 (varajane keskkiga) – loobumine noore täiskasvanu identiteedist. Keskea kriis – seda tunnetavad u. 40% meestest ja 80% naistest – raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus jms. Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et taluda vananemisega seotud tuska.

R. Gould – igas eluperioodis inimene kummutab mingid oma väljakujunenud seisukohad ja väärtushinnangud.

Kõlbeline areng

Isiksuse suundus on suuresti määratud keskkonna ja välise poolt. Piaget – tegeles nii lapse mõtlemise kui kõlbelise arenguga. 5-12 aastaselt liigub laps

kõlbelisest realismist	kõlbelisse relativismi
kindel ja kõikumatu teadmine heast ja kurjast (mustvalge), toetub täiskasvanu autoriteedile	igaühel on võrdne õigus õiglusele ja lugupidamisele
seadused, normid, reeglid on muutumatud, neil pole erandeid	on erandeid
iga mängu jaoks eksisteerib vaid 1 reegel	reegleid võib muuta, neis kokku leppida
otsustus toimingu üle tulemuse, mitte kavatsuse alusel	suurem tähelepanu ajendile

Kohlberg –läks Piaget’st edasi. Kõlbelise arengu 3 etappi (igas 2 lõiku)

1. Prekonvensionaalne etapp (eeltinglik)
2. õige tegu tugineb karistuse vältimisele ja autoriteedile allumisele
3. tekib mõte vajadusest käituda kõigile kasulikult
4. Konventsionaalne (traditsiooniline, tavapärane)
5. tahab olla hea nii enda kui teiste meelest, tüüpiline käitumine vastab enamusele omasele stereotüübile
6. sotsiaalne vaatekoht on valitsev, moraali järgimine iseenesest on hüve, mure ühiskonna normide pärast
7. Postkonventsionaalne – inimesed rajanevad kõlbelised otsused printsiipidele, mille nad ise vastu võtavad
8. kokkuleppemoraal
9. universaalsete eetikaprintsiipide omandamine

Tunnustuse saamise nimel on laps nõus maha suruma oma vahetu impulsi puhangu.

Lugeda

"Alushariduse õppekava projekt"
Jakobson Stsur "Kõlbeline kasvatus eetilise etaloni kaudu"

Hunter, Sundel "Middlelife Myths"
Issues, Findings, and Practice Implications
Edited by Ski Hunter University of Texas, Arlington and Martin Sundel Florida International University
SAGE Sourcebooks for the Human Services series
· Volume:7 Published 1989 · 288 pages
Cloth(0-8039-2964-1) Price £36.00

This volume separates myth from reality by providing factual knowledge about some of the most pertinent, and perplexing, midlife issues. The editors identify prominent areas of midlife associated with negative images, including physical status, cognitive structures and intelligence, mental health and personal development, social context of marriage and family, and personal development and social responsibility. Contributors examine widely held beliefs in these areas in the context of research findings that dispel or challenge them with alternative perspectives. The discussions thus encourage a more balanced view of midlife that recognizes the potential for continued growth and satisfaction in midlife and contribute to a more realistic preparation of professionals in the human services.

Readership
Professionals in social work, mental health, family therapy and counselling; psychologists, sociologists

Contents

Ski Hunter and Martin Sundel INTRODUCTION: AN EXAMINATION OF KEY ISSUES CONCERNING MIDLIFE / PART ONE: PHYSICAL STATUS / Ruth B Weg Sensuality/Sexuality of the Middle Years / Alice J Dan and Linda A Bernhard Menopause and Other Health Issues for Midlife Women / PART TWO: COGNITIVE STRUCTURES AND INTELLIGENCE / Gisela Labouvie-Vief and Julie Hakim-Larson Developmental Shifts in Adult Thought / Sherry L Willis Adult Intelligence / PART THREE: MENTAL HEALTH AND PERSONALITY DEVELOPMENT / David A Chiriboga Mental Health at the Midpoint: Crisis, Challenge, or Relief? / Norma Haan Personality at Midlife / Lois M Tamir Modern Myths About Men at Midlife: An Assessment / PART FOUR: THE SOCIAL CONTEXT: MARRIAGE AND FAMILY / Boyd C Rollins Marital Quality at Midlife / Lucia Albino Gilbert and Sherwin Davidson Dual-Career Families at Midlife / Lillian E Troll Myths of Midlife Integenerational Relationships / PART FIVE: PERSONAL DEVELOPMENT AND SOCIAL RESPONSIBILITY / Ann Weick Patterns of Change and Processes of Power in Adulthood / Henry S Maas Social Responsibility in Middle Age: Prospects and Preconditions / Martin Sundel and Ski Hunter Towards Applying Knowledge about Midlife in the Helping Professions Catalogued in: Family Studies · Psychology - General · Psychiatry · Social Work · Sociology – General