Tallinna Pedagoogikaülikool Kuno Kutsar, 1995-96

Reabilitatsiooni vormid

1. füüsiline rehabilitatsioon
2. vaimne rehabilitatsioon
3. meditsiiniline rehabilitatsioon
4. sotsiaalne rehabilitatsioon

Omandatud tervise alased teadmised peaksid ajendama inimest muutma oma tervisekäitumist ja elustiili.

Laste tervise harimine

1. Lapsed jagada erinevatesse vanuse rühmadesse:

   0 - 8 ea.

   8 – 12 ea

   13 – 15 ea

   16 ja vanemad

2. Kasutada võimalikult rohkesti audio-visuaalseid ning nooremate laste puhul ka taktiilseid (puute) ja liikuvaid õppevahendeid.
3. Nooremaid lapsi tuleks õpetada vanemate juuresolekul.

Vanemate inimeste tervise harimine

1. Vanemad inimesed võivad ühel ja samal ajal põdeda mitut haigust
2. Tuleb arvestada harjumusi ja tavasid e traditsioone
3. Vanematele inimestele antavad soovitused peavad olema selged, lühikesed ja kergesti mõistetavad
4. Vanemate inimestega läbiviidav TH töö võib suuremas osas põhineda sotsiaaltöötajatel

Rehabilitatsiooni kasulikkus ja otstarbekus

Rehabilitatsiooni kasulikkust ja otstarbekust käsitletakse haige, ühiskonna, tööandja ning laste ja nende vanemate aspektist.

• Kasulikkus haigete aspektist

1. Füüsilise töövõime ja tervise paranemine
2. elukvaliteedi paranemine
3. psühhoemotsionaalse seisundi paranemine
4. sotsiaalse seisundi taastamine ühiskonnas
5. suurema sotsiaalse sõltumatuse saavutamine
6. töövõime taastumine ja majandusliku seisundi paranemine

• Kasulikkus ühiskonna aspektist

1. väheneb krooniliste haiguste ja tüsistuste esinemise sagedus
2. välditakse invaliidsuse kujunemist
3. muutub inimeste tervisekäitumine ja elustiil
4. vähenevad meditsiinile mõeldud kulutused
5. vähenevad sotsiaalhooldusele mõeldud kulutused
6. kiireneb haigete sotsiaalne reintegratsioon
7. väheneb vanemaealiste haigete inimeste sotsiaalne ja majanduslik sõltuvus abistamisest

• Kasulikkus tööandja aspektist

1. inimene pöördub kiiresti tööle tagasi
2. töö produktiivsus suureneb
3. esineb vähem ajutist töövõimetust ja invaliidsust
4. kulutused ajutisele töövõimetusele ja invaliidsusele on väikesed
5. kulutused tööjõu asendamiseks on väikesed

• Kasulikkus laste ja lastevanemate aspektist

1. rehabilitatsiooni tagajärjel suureneb laspse eneseusaldus ja enesekindlus
2. lapse areng kulgeb füüsilise ja psühhoanalüütilise stressita
3. väheneb tõenäosus krooniliste haiguste, tüsistuste ja invaliiduse tekkeks täiskasvanuna
4. lapse tulevane töö- ja perekonna elu saavad olema normaalsed
5. lastel esineb vähem käitumishälbeid ja neurootilisust
6. lapse sotsiaalne integratsioon kulgeb häireteta
7. lapsevanemal esineb lapsega tunduvalt vähem muret

Südamehaigete rehabilitatsioon

Südamehaiged moodustavad kõige tähtsama rühma, kes vajavad rehabilitatsiooni – seda terves maailmas. Tähtsamad südamehaiguste diagnostilised rühmad, kes vajavad rehabilitatsiooni, on:

Koronaartõbi – selle komplikatsioonid ja tüsistused (pärg- e koronaararterid).

Kui pärgarterites kujuneb välja ateriskleroos, siis on tegemist koronaartõvega. Selle tõve üheks suuremaks tunnuseks on stenokardia e rinnaangiin. Kõige raskem koronaartõve tegejärg on müokardi infarkt. Rehabilitatsiooni aspektist lähtudes on võimalik inimest päästa elule ja tööle ka pärast müokardi infarkti tekkimist.

Rehabilitatsiooni vajavad need haiged, kellel on esinenud:

1. müokardi infarkt
2. raskekujuline stenokardia
3. kroniiline isheemiatõbi (südamelihaste vaegvarustus vere ja hapnikuga)
4. haiged, kellele on tehtud pärgarterite operatsioon või nn koronaarne angeoplastika

Tervisehariduse tähtsus rehabilitasioonis

Tervisehariduse eesmärk on informeerida haiget ja tema perekonda haiguse olemusest, paranemis-protsessist, rehabilitatsiooni võimalikkusest ja kasulikkusest ning saavutada seeläbi haige inimese tervislik käitumine ja eluviis. Kogemused on näidanud, et perekonda on vaja harida samapalju, sest perekond on haige või invaliidi jaoks tähtis sotsiaalne tugi. Mida rohkem inimene teab oma haigusest või invaliidsusest ja sellega seotud probleemidest, seda kergemini suudab ta ületada haigusega kaasneva lootusetuse ja abituse tunde; samuti taastada eneseusalduse, uskuda paranemise võimalusse, mille tulemusena suhtub ta tõsiselt rehabilitatsiooni. Sellest lähtudes on tervisehariduse andmise üldeesmärk hige või invaliidi elukvaliteedi parandamine. Tervisehariduse andmisel on oluline sotsiaalne mõju. Kõigepealt tervisehariduse suurenemise tulemusena hakkavad haiged esialgu sagedamini arsti juures käima, st tarbivad rohkem med.teenuseid. Selle tagajärjel ühiskonna tervisekulutused esialgu suurenevad. Teisest küljest on selle harituse tagajärjeks parem hoolitsemine oma tervise eest, vähemaksva füüsilise rehabilitatsiooni kasutamine ning haiguste ägenemise progresseerumise ning krooniliseks muutumise ära hoidmine. Pärast selle saavutamist hakkavad vähenema kulutused haiglaravile, kiirabile, ravimitele ja rehabilitatsioonile.

Kokkuvõttes tuleb ühiskonnale selline TH kümneid kordi odavam, eeskätt sotsiaalse efekti tulemusena (invapensionid vähenevad jne)

• Tervisehariduse andmisel tuleb arvestada järgmisi momente:

1. millise haridustasemega on inimene
2. inimese kultuurilist tausta, elukeskkonda ja –stiili
3. kommunikatsiooni võimalusi ja teabe levitamise vormi

• Tervisehariduse andmise põhimõtted

1. info tuleb edastada sellises vormis ja stiilis, mis on inimesele vastuvõetav. Tähtsamaid põhipunkte tuleb korduvalt üle korrata. Antavad soovitused olgu inimesele mõistetavad ja üksikasjalised.
2. edastatav info peab puudutama inimest ennast, tema haigust või invaliidsust.
3. inimeste, eriti haigete või invaliidide küsimustele tuleb alati anda ammendavad vastused.
4. teadmiste omandamisel peab alati olema tagasiside. Alati tuleb inimest positiivselt meelestada, julgustada.
5. inimeste teadmisi on soovitav kontrollida enne ja pärast õppimise lõpeatmist. See annab viite õpitu efektiivsusest.
6. inimesi tuleb innustada ise aktiivselt infot otsima.

Füüsilised testid

Kõige lihtsamad füüsilise koormuse testid on tavalised lihaste testid või testid abivahenditega. Kõige lihtsam on Harward'i step-test. Kaks kõige levinumat abivajenditega testi on veloergo-meetria ja tred-mill (käimisrada).

Harward'i step-test

täiskasvanud	astme kõrgus	aeg
mehed	50 cm	5 min – 300 sek
naised	43 cm	5 min – 300 sek

• Astumistempo: metronoom 120 lööki/min – 30 astumisstüklit/minutis.
• Südame löögisageduse mõõtmine: taastumine 2, 3, 4, minuti järel.

hsti=	t x 100
	(f1+ f2 + f3) x 2

t – astumise aeg sekundis e 300 sekundit

f₁, f₂, f₃ - pulsi sagedus vastavalt 2, 3, 4, minuti pärast.

• Füüsilise töövõime hinnang hsti järgi.

< 55 füüsiline töövõime väike

55 – 64 füüsiline töövõime alla keskmise

65 – 79 füüsiline töövõime keskmine (rahuldav)

80 – 89 füüsiline töövõime hea

90 < füüsiline töövõime väga hea

NB! Tervisehäiretega inimestel tuleb olla ettevaatlik. Peaks teada olema südame seisukord. Südamehaigeid ei tohi sellega piinata.

PWC₁₇₀ test

Südame löögisagedust mõõdetakse koormuse ajal. Määratakse koormuse suurus, mille ajal südame löögisagedus stabiliseerub 170 löögi juures minutis (haigetel 150 või 130 löögi juures minutis).

PWC170 = w1 + (w2 – w1) x	170 – f1
	f1 – f2

w_1, w₂ : I ja II koormuse suurus

f_{1 –} f₂: südame löögisagedus I ja II koormuse ajal

• Normi väärtused:

1. terved mehed 850 – 1 100 KGm/min = 139 – 180 W
2. terved naised 422 – 900 KGm/min = 139 – 180 W

MÄRKUS: 1KGm/min = 0,1635 W

1 W = 6,12 KGm/min

• Veloergomeetrilise PWC₁₇₀ koormustest

I koormus 33 W

II koormus 50 W

Pedaalimise kiirus 60 – 70 pööret minutis

NB! Soome Päästeteenistuse meeste saapaninad kannatavad välja kuni 800 kg suurust raskust

Kuni 165 cm pikkuse inimese naha pindala 1m².

Füüsiline ja professionaalne rehabilitatsioon südamehaigetel

SÜDAME HAIGUS	FÜÜSILISE PINGUTUSE INTENSIIVSUS	TERVISE SPORDI PIIRANG	TÖÖTAMISE PIIRANG	KOORMUS-HARJUTAMISE RISK	KOORMUS-HARJUTAMISE INTENSIIVSUS
Aordi tagasi voole minimaalne kardiomegaalia või süstoolne RR tõus oluline kardio-megaalia ja RR tõus	+ + +       + / + +	-       + + / + + +	-       + + / + + +	+       + +	+ + +       + / + +
Kardiomüo-paatia hüpetroofiline dilateerunud restriktiivne	+ / + + + / + + + / + +	- + + / + + + + + / + + +	- + + / + + + + + / + + +	+ + + + + + + +	+ + + +
Müokardiit äge krooniline	- +	+ + + + +/ + + +	+ + + + + / + + +	+ + + + +	- +
Kõrgvererõhu-tõbi	+ / + +	+ + / + + +	+ + / + + +	+ +	+ / + +
Vatsakeste vaheseina defekt väike mõõdukas suur	+ + + + / + + +	- + / + + + + +	- + / + + + + +	+ + + +	+ + + + + / + + + +
Südamehaigus S-T segmendi depressiooniga < 2 minutit > 2 minutit	+ + / + + + + / + +	- + + / + + +	- + + / + + +	+ + +	+ + / + + + + / + +

MÄRKUSED:

+ väike + + mõõdukas + + + suur

- ei piirata + osaline + + mõõdukas + + + täielik

- ei + osaline + + mõõdukas + + + täielik

+ väike + + keskmine + + + suur

+ väike + + mõõdukas + + + suur

Südamehaigete ainus rehabilitatsioon on füüsiline rehabilitatsioon.

Inimese tervis võib ohtu sattuda ka spordiga tegeledes. Ohtlikeks spordialadeks loetakse:

1. poks
2. maadlus
3. jalgrattasõit
4. sukeldumine
5. ameerika jalgpall
6. ragbi
7. sportvõimlemine
8. käsipall
9. jäähoki
10. karate
11. dzudo
12. motosport
13. autosport
14. tõstmine
15. mäesuusatamine
16. suusahüpped
17. jalgpall
18. veepall
19. veesuusatamine

Raskete südamehaigete rehabilitatsioon

Eesmärk on parandada haigete funktsionaalset sseisundit sedavõrd, et ta suudaks toimetulla kõrvalise abita ja parandada elukvaliteeti tervikuna. Raskete südamehaigete hulka kuuluvad eeskätt:

1. kardiomüopaatia
2. südameklappide kahjustused
3. raskekujuline hüpertoonia tõbi

Ka sellistele haigetele on põhiline füüsiline rehabilitatsioon. Sellise rehabilitatsiooni käigus võib tekkida kolme liiki tüsistusi:

1. südame lihase puudulik verevarustus e isheemia.
2. mitte adekvaatne süstoolse vererõhu tõus või langus. Tunnusteks on südame löögisageduse kiirenemine, hingamisraskus, naha kahvatuse ja külma higi tekkimine.
3. vatsakestest lähtuva arütmia tekkimine e ventikulaarne arütmia. See võib põhjustada kopsuturse tekkimise ja kõrgvererõhu haigetel südamelihase isheemia.

Nende tüsistuste ennetamiseks tuleb enne rehabilitatsiooni käivitamist neid haigeid koormustestiga kontrollida.

Lisaks on paljudel haigetel vaja andmeid hingamise kohta, lihasjõu, lihastreenituse, liigeste liikuvuse, koordinatsiooni ja kehakaalu kohta, samuti toitumise ja vere hemoglobiini sisalduse kohta (lihased ei saa hemoglobiini puudumise korral kätte vajalikku hapnikku hulka).

Rehabilitatsiooni kavandamisel tuleb arvestada ka selle töö iseloomu ja energia kulu, mida haige hiljem tervenenuna tegema hakkab.

Füüsilised harjutused parandavad seda liiki haigete psühhoemotsionaalset seisundit, vähendavad ängistust, hirmu, depressiooni. Selliseid haigeid tuleb enne rehabilitatsiooni hoiatada, et juhul kui neil harjutamise käigus raskeneb hingamine, tekivad tugevad avlud südames või tugev südame pekslemine, siis tuleb kohe harjutamine katkestada. Juhul kui haige harjutab üksi e iseseisvalt, siis peaks ta harjutusi tegema väiksema koormusega ning oskama enaast ise kontrollida. Üldiselt harjutama sellise intensiivsusega, et oleks võimalik samal ajal kõneleda.

Südamehaigete laste ja nooremate täiskasvanute harjutusprog-ramm

Juhis: harjutusi sooritada iga päev tabelis toodud järjekorras vasakult paremale, st painduvuselt jõu suunas.

nädal	painduvus	sörkjooks			koordinatsioon	jõuarendamine
		distants	puhkus	kordus		istessetõus	kätekõver.	trepist ‘
I	säilitada asend lugedes 10 minutini. tõkke-jooksja venitus küünarnukk kukla taha jalgade sirutus varvas-test hoides	100 meetrit	3 min.	3 X	15 min päevas palli püüdmi-ne, vise keksu-mäng	5         2 tasand	5	10 (jalad koos)
II	sama	150 m	3 min.	3 X	sama	10 2 tasand	10	10 2X
III	sama	200 m	3 min.	3 X	sama	15 3 tasand	5	10 2X
IV	sama	250 m	3 min.	3 X	sama	20 3 tasand	10	10 2 X 5 parem jalg 5 vasak jalg
V	sama	300 m	3 min.	3 X	sama	25 4 tasand	5	10 2X 10 parem jalg 10 vasak jalg
VI	sama	375 m	3 min.	3 X	sama	30 4 tasand	10	15 2X 10 parem jalg 10 vasak jalg

2 tasand jalad koos, käed õlgade lausel vastu seina, rindkere kallutatud vastu seina ja suruda eemale.

3 tasand kõhulihased, käed õlgade laiusel toetavad seinale, põlved toetuvad põrandale, jalad hüppeliigestest ristatud.

Kõrget vererõhku langetavalt mõjuvad radooni-, süsiniku-, väävelvesinik- ja jood-broomi vannid. Samal ajal mõjuvad rahustavalt psüühikale.

Füsioteraapia eesmärgiks on olemasolevate haigusnähtude kõrvaldamine ja füsioteraapilisi protsetuure kasutatakse eelkõige HT esimese staadiumi haigetel.

Sellega paraneb ka aju vereringe.

Samuti kasutatkse elektriuinutit.

HT haigete psühholoogiline rehabilitatsioon

Selle edukus sõltub:

1. haige ja arsti suhtumisest rehabilitatsiooni võtetesse.
2. haige psüühilisest seisundist olenevalt haiguse staadiumist ja kulust.
3. haige isiksuse iseärasustest ning suhtumisest oma haigusesse.
4. arsti ja haige vastastikustest suhetest.
5. medikamentoossete ja ebamedikamentoossete ravivõtete kasutamisest haige psühhoemotsionaalse seisundi korrigeerimisel.

Rehabilitatsiooni väikese efektiivsuse põhjuseks on küllalt sageli haige käitumise iseärasused, mille määravad tema psühholoogiline eelsõltumus tervise ja ravisuhetest. Suhtumine ravisse sõltub haige teadmistest haiguse ja ravivõimaluste kohta. Haige aktiivset osalemist rehabilitatsioonis takistavad sellised isiksuslikud iseärasused nagu madal konformsus, tervise mittehindamine, mitteadekvaatne sotsiaalne positsioon, väike kommunikatiivsus.

Täiendavaid raskusi tekitab haige kalduvus autokraatsusele (abist, ravist loobumine), kalduvus mitte esitada kaebusi.

Rehabilitatsiooni reziimist mitte kinni pidamise põhjused:

1. arvatakse, et haigus on kerge,
2. eitav suhtumine ravimitesse,
3. keeruline ravimite tarvitamise skeem,
4. arsti mitte usaldamine.

Rehabilitatsiooni aitab alati parandada haige võimalikult täielik informeerimine oma haiguse kohta.

Rehabilitatsioon on alati efektiivsem nende haigetega, kes on seltsivamad, osalevad aktiivselt sotsiaalses elus, on konformsed ja tunnevad huvi oma tervise vastu.

Haigete psühhoemotsionaalne seisund.

Need hälbed esinevad kõige sagedamini hüpohondria kujul, ängistuse, hüsteerilise reaktsioonina, kardiofoobilise sündroomina.

Hüpohondrilisele sündroomile on iseloomulik põhjendamatu muretsemine oma tervise pärast. Esitab ebaobjektiivseid kaebusi, mis sageli muutuvad. Haige tähelepanu on kinnitunud oma haigusele. Ei usaldata ühtegi arsti.

Ängistavale sündroomile on omane saabuva õnnetuse eelaimdus, kerge ärritatavus, pidev rahutus ja muretsemine, esinevad painjalikud unenäod. Kaasnevateks tunnusteks on murelik nägu, vilavad silmad ja häbelikkus. Tavaliselt sellised haiged küsivad palju igasuguseid küsimusi ja paluvad rahusteid. Otsivad täiendavat infot oma haiguse kohta. Püüavad analüüsida uuringute tulemusi, nõuavad üha uusi analüüse. Käivad pidevalt arsti juures.

Hüsteerilisele sündroomile on iseloomulik egotsentrism, püüd tõmmata teiste inimeste tähelepanu evdale, demonstratiivsus. Nad on ekstravagantsed. Kaebusi esitades ja neid kirjeldades mängivad maha terve näitemängu. Kõige sagedamini esinevad kaebused on peavalu, valud südames klimbitunne kurgus, sageli minestavad.

Kardiofoobia sündroom avaldub hirmu kujul südameatakki tekke suhtes, samuti infarkti, insuldi ja surma ees. Nende hirm suureneb tavaliselt füüsilise pingutuse korral, samuti väljaspool haiglat ja kodu. Need haiged on väga ettevaatlikud kõigi rehabilitatsiooni võtete suhtes.

Depressioonile on iseloomulik rõhutud meeleolu, apaatsus, pessimism, usu puudumine haiguse ja ravikulgu, miimika väljendab kurbust, vastused küsimustele ühesõnalised, kõne ja liigutused aeglased. Kaasneb alaväärsuskompleks ja süütunne, halveneb mälu, eriti raske uue omandamine.

Esineb ka neurasteenilist reaktsiooni, seda iseloomustavad vihapursked, mis tekivad seoses uute haigusnähtude ilmnemisega. Iseloomulik on viha väljavalamine esimesele ettejuhtuvale, millele järgnevad pisarad ja kaastunne. Sellised haiged ei talu valu. Nad on väga kannatamatud ja konfliktsed, kuid enesekriitika on säilinud.

Vanemaealiste südamehaigete rehabilitatsioon

Vanemaealiste inimeste sagedaim südamehaigus on koronaartõbi (südame pärg e koronaararterite ateleskleroos). Selliste haigete rehabilitatsiooni teeb keeruliseks asjaolu, et neil esineb samaaegselt koronaartõvega diabeet, ajuveresoonte haigused, perifeersete veresoonte haigused, kõrgvererõhutõbi ja kroonilised kopsuhaigused.

Vanemaealiste südamehaigete füüsilise rehabilitatsiooni käigus tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:

1. tuleb vältida suure intensiivsusega koormusi,
2. harjutusele eelnev soojendus ja sellele järgnev lõdvestusperiood peavad olema pikad (15-20 min), vanemaealiste kuni 30 min,
3. harjutamine peab algama väikese intensiivsusega ja koormused suurenevad järkjärgult ja ettevaatlikult,
4. mitu lühiajalist kordust on sama kasulikud nagu üks pikaajaline harjutusperiood,
5. sooja ja niiske ilmaga tuleb harjutada väiksema intensiivsusega, sest südamehaigetel on soojusregulatsioon alati halvenenud,
6. harjuatmisega võib kaasneda osadel inimestel ortostaatiline hüpodensioon – seisund, kus vertikaalasendis inimesel vererõhk järsult langeb. Vanematel inimestel on selle põhjuseks asjaolu, et nende veresoonte rõhuretseptorid ei reageeri küllalt kiiresti vererõhu muutumisele,
7. lihaste treenimise tulemusena suudab haige inimene ka iseenda eest paremini hoolitseda.

Kõrgvererõhu haigete rehabilitatsioon

Hüpertooniatõbi (HT) on kõige levinum südameveressonkonna haigus, mida eriti sageli esineb vanemas eas inimestel. See haigus on ühtlasi kõige varajasem väljakujunev veresoonkonna haigus. Hiljem võivad lisanduda mitmed teised haigused ja tüsistused (vere kapillaaride lõhkemine ajus, silmas ja mujal).

HT-e tekkes etendab suurt tähtsust ka psühhoemotsionaalne stress.

HT tähtsus seisneb järgnevas:

1. see tõbi on kõige sagedasem haigus üldse. Eesti elanikkonna hulgas (100 000 Eesti elaniku kohta) 57,8 südameveresoonkonna haiget.
2. HT on paljude teiste haiguste riskitegur. Selle haiguse kaudu võivad kujuneda südame koronaartõbi, ajuinsult ja – infarkt, südame puudulikkus ja neeru puudulikkus.

• Ajuinsult – aju veresoon lõhkeb, tekib verevalum ajus (halvatused).
• Ajuinfarkt – mõne aju veresoone umbumise tagajärjel. Teatud ajuosa jääb ilma verevarustuseta. Kõik need funktsioonid, mida antud ajuosa juhib, langevad välja.

1. HT avastamine on suhteliselt lihtne, piisab ainult arteriaalse vererõhu mõõtmisest.
2. HT haigete rehabilitatsioon on suhteliselt kergesti läbiviidav.
3. HT riskitegurid on teada ja järelikult selle tõve profülaktika on reaalselt võimalik.

HT profülaktika puhul räägitakse esmasest ja teisest profülaktikast.

• Esmane profülaktika tähendab HT riskitegurite vältimist ja seega ka haigestumisest hoidumist.
• Teisene profülaktika tähendab HT taasilmumise või taasägenemise vältimist ja tüsistustest hoidumist.

HT olulisemad tüsistused on:

1. haiguse halvaloomuline kulg ja kiire progresseerimune
2. krooniline neerupuudulikkus
3. silma võrkkesta irdumine ja võimalik pimedus
4. ajuinsult

HT riskitegurid:

1. Kestev e pikaajaline psühhoemotsionaalne pinge. Mõjub eriti neile, kellel esineb kaasasündinud adaptatsiooni mehhanismi nõrkus. Kestev pinge kutsub esile KNS-I talituse häired, mis avalduvad kas neuroosina või psühhosomaatilise haigusena.
2. Pärilikkus – seda haigust esineb üsna korrapäraselt, hüperdensiooniga sugulaste hulgas ja samuti ühemunaraku kaksikutel.
3. Keedusoola rohke tarvitamine toiduga. Maailmas kehtestatud normid (USA-s 6g soola, Rootsis 8g, Soomes 6-10g, NSVL-s 15-20g).
4. Liigne kehakaal (HT kujunemise risk on suure kehakaaluga inimestel 6X suurem kui normaalse kehakaaluga inimestel).
5. Alkoholi liigne tarbimine.
6. Vähene liikumine e hüpodünaamika. Eriti selge on selle mõju kesk- ja vanemaealistele inimestele. Samuti langetab süstemaatiline harjutamine vererõhku.
7. Arteriaalse vererõhu tõusmine ohtlikusse tsooni (140 ja 100 mmHg).
8. Inimese vanus. Kriitiline 40 ea ja rohkem. Kui selles vanuses avastatakse vererõhu tõus võib suure tõenäosusega oodata HT kujunemist.
9. Müra ja vibratsioon. Eriti selgelt mõjuvad need tegurid eelsoodumusega inimestele.

Arteriaalse hüperdensiooni klassifikatsioon

I variant

Klassifitseerimine arteriaalse vererõhu taseme alusel (normaalne aala 140 ja 90 mmHg). Ohtlikuks tsooniks loetakse 140/90 mmHg kuni 159/94 mmHg.

Päris kindel hüperdensioon algab 160/95 mmHg.

II Variant

Klassifitseerimine arteriaalse hüperdensiooniga kaasnevate elundkondade kahjustuste alusel

1. esimeses staadiumis kahjustusi ei esine
2. teises staadiumis esineb üks nimetatud kahjustustest:

• südame vasaku vatsakese hüpetroopia
• silma võrkkesta arterite ahenemine
• esineb valk uriinis

1. kolmandas staadiumis kujunevad mitmed elundi kahjustused:

• vasaku vatsakese puudulikkus
• aju verevalumid
• silma võrkkesta irdumine, tekkivate verevalumite tagajärjel

III variant

Klassifitseerimine sotsioloogilise põhimõtte alusel

1. Esmane arteriaalne hüperdensioon – tõeline HT
2. Teisene e sümtomaatiline hüperdensioon

Sotsiaaltöötaja tegevustaktika HT haigetega suhtlemisel (käsitlemisel)

I variant

Arteriaalne vererõhk normis. Kui vererõhk on inimesel alla 140 ja 90 mmHg ning viimase 2 nädala jooksul ei ole tarvitanud hüpotentiivseid ravimeid, võib arvata, et inimene on terve või HT-st paranenud.

II variant

Kui arteriaalne vererõhk on tõusnud tuleb inimene suunata perearsti juurde.

III variant

Arteriaalne vererõhk on ohtlikus tsoonis 140/90-159/94 mmHg. Sel juhul uuritakse igatpidi, siis antakse soovitused töö, puhke ja toitumisreziimi kohta. Kindlasti määratakse korduva külastuse aeg. Kui korduval külastusel selgub, et vererõhk on alla 140 ja 90 mmHg ja kaebusi ei ole, kutsutakse inimene taas arsti juurde alles aasta pärast. Kui korduval külastusel on rõhk ohtlikus tsoonis, kuid uurimused ei ole haiguslikud, talle rohtusid ei anta ning määratakse erireziim. Arsti juurde tuleb inimene uuesti 6 kuu pärast.

Kui korduvkülastusel on ka uuringute andmetel patiloogilisi ilminguid, jääb inimene pideva arstliku kontrolli alla.

IV variant

Vererõhk inimesel on tõusnud ning on piires 160/95 – 179/104 mmHg või rohkem, siis suunatakse ta kindlasti arsti juurde. Teda uuritakse. Juhul kui lisaks kõrgele vererõhule on inimesel halb enesetunne ja kaebused (pearinglus ja valud südames), suunata kindlasti arsti juurde. Vajavad kohe arstlikku abi.

NB! HT I staadiumiga haige külastab arsti 4-6 X aastas. II ja III staadiumiga 6-8 X aastas.

lämbumine

Ohustab eelkõige lapsi. Selle korral on tegemist hingamisteede mehhaanilise sulgumisega. Lämbumine muutub eluohtlikuks kui hingamisteed sulguvad ninaneelus, kõrikõrgusel ja trahheas. Nimetatud kõrgusel piisab ainult ühest võõrkehast. Järgmised on bronhid ja bronhioolid (tavalisel läheb võõrkeha paremasse bronhhi).

Võõrkehad: lastel kuulikesed, puust ümarad asjad. Väga halvaks ninaneelu ja kõri ummistamise asjadeks on toidupalad – liha.

Võtted võõrkehadest vabanemiseks:

1. lastel: (kõige efektiivsem viis välja saada on selline, kui lapsel haarata jalgadest kinni)

• pea alla poole oma käe peal ja kergelt teise käega lüüa abaluude vahele. Kui tegemist on suurema lapsega panete üle painuatud jala põlvele ja lööte abaluude vahele.

1. täiskasvanul:

• suunata kergelt ettepoole kaldu, toetades käega rindkere (kaenlaalt läbi), lüües vaba käe mõhnaga abaluude vahele 5-6 X järjest. Lüües anda käsklus "KÖHI". Samuti võib panna ta põlvepeale, et rindkere toetuks kõverdatud jalale.

1. Heimlich2i võte: (kelner peab seda kindlasti readma)

• asetate oma rusika (vasaku) selja tagant kaenla alt läbi roiete kaare alusesse nurka kõhupealsesse. Paremaga haarate vasakust rusikast kinni ja tõmbate hästi kõvasti 5-6 X enda vastu ja kasrjute "KÖHI". NB! tervele inimesele seda teha ei tohi.

Märkused:

• Rasedal võib seda võtet kasutada, kuid rusikas tuleb tõsta kämbla jagu kõrgemale rinnaku alusele osale.
• Suuremal lapsel tuleb samuti rusikas asetada kõrgemale.
• Teadvuseta kannatanul kasutatakse Heimlich2i võtet asetades kannatanu kiiresti sellili lamama. Ise astute kahele poole jalgadega nii, et rindkere jääb teie ette. Kokku pandud käed asetatakse roidekaare nurka. Surute labakäe mõhnaga 4-5 X tugevalt. Kui võõrkeha on jõudnud suhu, tuleb inimene keerata kõhuli ja puhastada suu sõrmedega. Pea tuleb alati keerata kuklasse.

Haavad rindkeres

Kujuneb välja õhkrind, samuti võib kopsukelme õõnde sattuda veri. Rõhk muutub kopsus ja kops vajub kokku. Sellise kopsuga enam ei hinga.

Esmaabi andmisel tuleks kannatanu panna lamama. Kõigepealt kas oma või kannatanu käsi haava peale. Seejärel tuleb hankida kile, mis tuleb panna haavale ja kinni kleepida – üks nurk peab lahti jääma, et ei tekiks ülerõhku. Kui leukoplast puudub tuleb teha (kas sallist jne) rõhkside ja ümbert kergelt sidemega kinni siduda.

lahtine kõhu vigastus

See võib olla niivõrd suur, et sooled tulevad välja. Katta kõhu haav kilega ja et tegu on soojade elunditega, tuleb peale panna midagi sooja ja teha õrn, pehme side.

silma vigastused

Kui võõrkeha tungib sarvkesta, siisjuhul kui peale kerget puhastamist see ei eemaldu, siis tuleb silm jätta rahule. Edasi tuleb kannatanul kinni siduda mõlemad silmad. Siis tuleb kannatanu viia arsti juurde.

elustamine

Kahekesi aidates (üksida on see ükspuha) peab juurde minekul olema üks ühelpool inimest ja teine teiselpool. Tuleb ennast kaitsta – marli või kalts enda ja kannatanu suu vahele. Hingamisteede avamiseks tuleb kannatanul painutada pea kuklasse. Tuleb kontrollida suu- ja ninaõõnt.

Kõige pealt tuleb teha 2 tugevat sissepuhumist, samal ajal tuleb vaadata, et rindkere tõuseks.

Kunstliku hingamise tehnika

Ainult kuntsliku hingamise tegemisel 15 X minutis.

Koos mašaaziga:

üksinda 2 X hingata – seejärel 15 survet rindkerele

kahekesi vahekord üks viiele, st 1 X hingata, seejärel 5 survet NB! Loeb see, kes teeb mašaazi

Kõige pealt tuleb teha 2 tugevat sissepuhumist, samal ajal tuleb vaadata, et rindkere tõuseks.

1. Imiku elustamine

   Imikut on soovitav hoida käel, toetades kaela tagant. Mida väiksem on laps, seda vähem kasutatakse sõrmi. Imikul asetate kaks sõrme rinnaku keskele, suruda mitte üle kahe sentimeetri (surve tugevus).

   Suurematel lastel (4-12) kasutada ühte kätt. Surve tugevus 3 cm.

   Pulssi katsuda kaelalt, ühise unearteri pealt.

2. Täiskasvanu elustamine

Õige koht – kaks risti sõrme rinnaku alumisele osale ja käsi nendest ülespoole. Labakäed rinnakuga risti. Õige surve koht on käemõhnad. Käed tuleb asetada paralleelselt, sõrmed ühendada ja alumise käe sõrmed natuke ülesse tõmmata.

NB! Elustamise kriitiline piir 5-6 minutit.