Tallinna Pedagoogikaülikool

Sotsiaalpoliitika (konspekt)

Üles tähendatud Lauri Leppiku loengul, kuid ei pruugi kokku langeda lektori nägemusega. Pigem kajastab konspekteerija arusaama ainest.
Konspekti kasutamisega seotud riskid on kogu ulatuses konspekti kasutaja kanda.

Sotsiaalpoliitika definitsioon.

/MY: sotsiaaltöötaja vajadus - /sund/ - vabadus tegeleda sotsiaalpoliitikaga./

Seisukohavõtt à otsus; tegutsemine à abinõud.

Mõisted sotsiaalpoliitikas juba osalt sisaldavad hinnanguid ja on võtnud seisukoha erinevate valikute suhtes.

Policy - tegevust juhtivad printsiibid

Walker Alan à Sotsiaalpoliitika on `üdi` millele tugineb selliste institutsioonide kasutamine, mis mõjutavad ressursside, staatuse ja võimu jaotust ühiskonnas erinevate indiviidide ja gruppide vahel.

 

Sotsiaalpoliitika hõlmab nii väärtusi ja printsiipe (ressursist), millele tugineb jaotussüsteem kui ka selliste jaotuste tagajärgi. /MY: Eestis väärtustatakse nt. majandusarengut ja kaitsevõimet?/

 

/MY: Sotsiaaltöötaja jagab riigi poolt sätestatud tingimuste alusel abi. Kui seoses poliitika muutumisega (uus valitsus) muutuvad ka tingimused ja sotsiaaltöötaja ei soovi uute tingimuste järgi (mis on talle eetiliselt vastuvõetamatud) enam abi jagada, peab ta lahkuma? Seega on ka sotsiaaltöötaja otsesemalt sõltuv poliitikutest kui rahva tahtest (poliitikud võivad rahva tahet tõlgendada erinevalt või seda lihtsalt ignoreerida). Mida peab sotsiaaltöötaja tegema, nähes märgatavaid erinevusi rahva tahte ja valitsuse poliitika vahel? Kumba teenida - rahvast või valitsust? Igapäevaelus vast olulisi vastuolusid ei tohiks olla...või siiski?/

 

Sotsiaalkulutuste % SKP-s. Kes ikkagi võtab vastutuse (sotsiaalpoliitika eest) - ühiskond või riik?

 

Sotsiaalpoliitika:

à valik erinevate sotsiaalsete esmärkide ja vahendite vahel

à sotsiaalsete probleemide lahendamine (leevendamine)

à jaotussüsteem väljaspool turujõude

à sekkumine turumehhanismi

 

Heaolu 3 allikat (ühiskonnas, süsteemis)

  1. Perekond 2) Turg 3) Sotsiaalpoliitika

 

Sotsiaalpoliitika

1) Mõtted, seisukohavõtud

 

Sotsiaalpoliitika:

- nägemus või tegevus

- üks või mitu (ametlik või mitteametlik)

- mida hõlmab (4 valdkonda)

- keda hõlmab

- kas poliitikute pärusmaa

 

/MY: kuivõrd saavad ressursid olla jaotamise aluseks? Ametlikult ei ole nii - öeldakse ju , et toimetulekupiir (1997. a. nov.-st 500 krooni üheliikmelise pere puhul) on piisav äraelamiseks. Valjult ei räägita sellest, et rohkem ei võimalda riigieelarve struktuur (kardetakse veelgi suurenevat kriitikat selles osas, otsene oht valitsusele, poliitikutele riigikogus jms.)

On ebaeetiline ja ebapopulaarne öelda, et just tingituna ressursside jaotusest ei saa osad inimesed (ka mittekodanikud!) rahuldada oma esmavajadusi (toit, peavari)/

 

Lauri kommentaar à Manifesteesmärgid ja tegelik taust (ametlik ja mitteametlik sotsiaalpoliitika)

 

 

Sotsiaalpoliitika osalusvaldkonnad tegevusalade järgi:

Sotsiaalpoliitika osalusvaldkonnad sihtrühmade järgi:

 

Millised küsimused sotsiaalvallas on politiseeritud à ühisosa poliitika ja sotsiaalpoliitika vahel.

 

Sotsiaalpoliitika eesmärgid (näited, Anneli Auvinen):

(Hellstein, Riihinen) à teatud heaolu miinimumtasme kindlustamine igaühele

à võrdvääruse suurendamine

à majandusarengu edendamine

/MY: Sotsiaalpoliitika määratlemine eesmärkide kaudu à peab ikkagi käsitlema sotsiaalseid eesmärke eraldi aga mitte lähtuma muudest valdkondadest järelejäänud ressursside kasutamisest. ?/

 

Sotsiaalpoliitika eesmärgid:

 

Eesmärgid võivad olla ka ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed.

 

Sotsiaalpoliitika sõltub: à ühiskonna väärtuste süsteemist, - sotsiaalsest struktuurist, poliitiliste jõudude vahekorrast, - majandusest (domineerivad mõjutegurid).

 

Sotsiaalpoliitika ja väärtuste süsteem. Võrdsus ja õiglus

Siinjuures võrdus = võrdväär(tu)s(likk)us /MY: miks naised enne paati?/

võrdõigsus (seaduse ees)

võrdsed võimalused (puuetega inimesed)

võrdne kohtlemine (rassilisus, rahvus)

  1. Humaansed põhjendused - õiglus indiviidi vaatenurgast
  2. universaalsed põhjendused - ratsionaalsus ühiskonna vaatenurgast.

 

Demokraatia - enamuse võim (diktaat) vähemuse üle /MY: sageli muundub keskpärasuse, haali massi diktaadiks originaalse, individuaalse üle/

Dihhotoomne - kahene (jaotus)

  1. HV (humaansed väärtused?)

a) kesksed eetilised põhimõtted

 

Sotsiaalpoliitika põhimõtted

 

Sotsiaaltöö põhineb inimõiguste põhimõtetele, inimväärikuse puutumatusele jne.

Sotsiaaltöö seob ennast ühiskonnas ühe konkreetse väärtussüsteemiga.

Sotsiaaltöötaja peab põhjendama ühiskondlikku väärtushinnangut ja ratsionaalsust ühiskonna vaatenurgast (?)

 

Sotsiaalpoliitika ühiskondlikud funktsioonid

  1. Poliitilise võimukasutuse legitimeerimine õig(s)ustamine
  2. Tööjõu taastootmine
  3. Mittetöötava elanikkonna ülalpidamine
  4. Humaanne abistamine
  5. Ühiskonda kohandamine
  6. Normide kinnistamine

/MY: tegelikult neid eesmärke ju ei järgita/

 

K.Raunio " Sotsiaalpoliitikan lähtekohtat"

/MY: kas vägivald saab olla eetika aluseks? Vägivaldne elushoidmine? Enesetapu takistamine?/

Jaotusprintsiibid

  1. Võrdselt
  2. Vastavalt vajadusele
  3. Vastavalt võimalustele
  4. Vastavalt teenetele või saavutustele
  5. Vastavalt otsesle panusele (tulemus olemas, alati mõõdetav)
  6. Vastavalt jõupingutustele

 

Sotsiaalne struktuur s.o sotsiaalse süsteemi elementide ja nendevaheliste seoste korraldatud kogum. Ühiskonnaliikmete jaotumine sotsiaalsetesse ja demograafilistesse gruppidesse, nende gruppide olemus, suurus, majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed suhted.

 

Sotsiaalpoliitika kesksed kvaliteedid seoses ühiskonna sotsiaalse struktuuriga.

 

Kas sotsiaalpoliitika on suunatud olemasoleva struktuuri alalhoidmisele või selle muutmisele. Kui suures osas on ümberjaotamine sotsiaalpoliitika eesmärgiks ja vahendiks. Vahendiks - peaaegu alati. Majanduslik ümberjaotus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Generatsioonidesisene ümberjaotus ja generatsioonidevaheline ümberjaotus.

 

Generatsioonisisene:

Generatsioonidevaheline:

 

Ümberjaotused pensionisüsteemis. Indiviiditasandi ümberjaotus isiku ühelt eluperioodilt teisele.

Lõik Eesti inimarengu aruandest 1997 a.

 

Tulude jaotumise ebaühtluse taset mõõdetakse harilikult Gini koefitsiendi abil. Mida suurem on koefitsiendi väärtus, seda ebaühtlasemalt jaotuvad tulud perede vahel ja seda väiksem on ühiskonna sidusus. Eesti oludes on Gini koefitsiendile

rajaneva mõõtmismeetodi puuduseks küll see, et ei joonistu piisavalt selgesti välja kõrgeima ja madalaima tuluga detsiilide sidusus ülejäänutega, kuid perede valdava osa kohta annab koefitsient üsna ilmeka pildi. Jättes kõrvale esimese ja kümnenda tuludetsiiliga seonduva, näeme Gini koefitsiendi nelja-aastast dünaamikat jälgides, et enamiku perede tuluerisused on

hooajalistest hälvetest hoolimata vähenenud

 

GIN`i koefitsent à tulude differentseerituse aste ühiskonnas, aluseks väljaminek ühe leibkonnaliikme kohta.

Kui Gini koefitsent = 0 siis kõigi isikute väljaminekud on võrdsed

Kui Gini koefitsent = 1 siis kõik väljaminekud on sooritanud 1 inimene

Eestis oli 1997. a. 1 kv. Gini koefitsent 0,34

 

Lõik Eesti inimearengu aruandest 1997 a. Elanike tulud ja tarbimine

Ühiskonna homogeensuse seisukohast on oluline, et elanike tulude ja tarbitavate hüvede jaotumine oleks sujuv, et ei tekiks järsult eristuvaid rühmi. Kõige põhjalikum informatsioon hüvede jaotusest ühiskonnas saadakse pere-eelarvete andmetest ning leibkondade rühmitamisest detsiilide (kümnendike) kaupa tulude kasvavas järjekorras nii, et 10% kõige väiksema tuluga peresid (sissetulek pereliikme kohta) moodustavad esimese tuludetsiili ja nii edasi, kuni 10% kõige suurema tuluga peresid moodustavad kümnenda detsiili.

Homogeense jaotuse korral on detsiile eristav samm suhteliselt ühesugune. Eesti elanike tulude jaotumisele on aga iseloomulik üsna suur hälve ideaalskeemist.

Isegi põgus pilguheit allpool toodud graafikule (joonis 3.1.) toob esile selle, et esimene ja kümnes detsiil eristuvad märgatavalt oma naabritest – teisest ja üheksandast detsiilist. Järgmisse tuludetsiili siirdumiseks tuleb esimesse ja üheksandasse detsiili kuulujatel ületada suhteliselt kõrgem barjäär kui teistesse tuludetsiilidesse kuuluvatel peredel oma sotsiaalse seisundi tõstmiseks.

 

Leibkondade arv igas detsiilis on võrdne, liikmete arv võib olla erinev ?

Vt. statistika aastaraamat.

1 tuludetsiil – suured pered, 3 ja enam last, samuti töötuga pered

4-5-6 à need on tavaliselt pensionäride detsiilid.

 

07 aprill 1998 – teisipäev, sotsiaalpoliitika loeng….

Pensionikindlustus

 

 

 

 

 

Kogu töötajate arvust Eestis on u. 51% mehi ja 49% naisi.

 

Töötu toetused, peretoetused

 

 

 

 

 

 

Kas olemasolev sotsiaalpoliitiline skeem mõjutab sotsiaalset struktuuri ja millises ulatuses?

 

Sotsiaalpoliitika ja majanduspoliitika vajeline seos (interaktsioon).

Ajalooliselt majanduspoliitilised arengud on tinginud sotsiaalpoliitika.

  1. Industrialiseerimine (tööstuslik pööre)
  2. Urbaniseerumine

Traditsiooniline näide – Bismarcki süsteem. Tööõnnetuste kasvu tõttu tekkis vajadus sotsiaalkindlustuse järele. Perekonnakeskne majandussüsteem. Muutus ühiskondliku tööjaotuse tekkimisega. Lastehoid. Vanurite hooldus à kausaalne seletus.

funktsionaalne seletus – ilma loodud sotsiaalpoliitikata poleks majandus saanud edasi areneda à oli vaja vabastada perekond tal varem lasunud funktsioonidest.

Sotsiaalpoliitika – kas see on (majandusele) koorem või aitab ta (majandust) edasi. Ideoloogilise värvinguga küsimus.

Tootmine – jaotamine. Investeerimine, säästmine – tarbimine

 

Majanduspoliitilised doktriinid

 

Keinslus (Keynes)

1935 a. Roosevelt – "New Deal"

à suurendada avaliku sektori töötajate palkasid

à seega suureneb nende ostujõud

à see suurendab nõudlust ja tarbimist

à põhjustab tootmise kasvu

à töökohtade teke, suurem tööhõive

 

 

Soosib suuremat riigi sekkumist, suuremat avalikku sektorit ja laiemat sotsiaalpoliitikat kui avaliku sektori osa.

 

 

Monetarism (Friedman)

1979 a. Margareth Thatcher

à vähendada makse – väiksem maksukoormus

à suurem säästmine

à vaba raha investeeringuteks

à uued investeeringud = tootmise kasv

à tootmise kasv = uued töökohad

Tegelikult investeeriti välismaale ja töökohti tuli juurde seal. Tehnoloogia täiustumise tõttu ei lisandunud uusi töökohti ka emamaal.

Monetarism - eelistab vähem sekkumist ja väiksemat avalikku sektorit, kitsamates piirides sotsiaalpoliitikat.

 

Kas ja millises ulatuses riik sekkub turujõududesse ja majandusse?

Kuidas mõjutab sotsiaalkulutuste suurus (- % SKP-st) majanduskasvu (SKP reaalkasv)?

Kindlat seost pole. Ühendriikides on suhteliselt väikesed kulutused sotsiaalsektorile ja stabiilne majanduskasv. Rootsis on kulutused suht suured kuid ka majanduskasv on suur.

Eestis on sotsiaalkulutused SKP-st u. 18%, Rootsis aga 48%.

 

 

 

Sotsiaalpoliitika loeng, 16. mai 1998, Lauri Leppik

 

Sotsiaalpoliitika seosed ühiskonnapoliitilise süsteemiga

 

Ingl. k. politics ja policy. Politics – rohkem erakonnapoliitika osa sotsiaalpoliitikas. Vimasel ajal on erakonnapoliitika laienenud – erinevate väärtushinnangute tõttu ja valimispoliitika aktiviseerimise tõttu.

Sotsiaalpoliitiline ideoloogia – kogum poliitilistest väärtusseisukohtadest ja käsitlusest selle kohta, milline peaks olema (mida peaks tegema) reaalne sotsiaalpoliitika.

Sotsiaalpoliitika ideoloogi ülesanne – reaalse sotsiaalpoliitika õigustamine v. kritiseerimine (Raunio).

 

4 põhiideoloogiat , (Rootsi sotsiaalpoliitiku A. Ronnby alusel)

  Põhiväärtused Riigi roll Sotsiaalpoliitika roll

Konservatism

(Isamaa, Reformierakond)

vabadus

individualism

ebavõrdsus

usk turgu

põhiväärtuste edendamine

 

võimalikult minimaalne sekkumine

eraalgatuslik ja heategevuslik

 

abistamise rõhutamine

Sotsiaalliberalism

(Koonderakond, Mõõdukad)

vabadus

individualism

demokraatia

õiglus

vaesuse leevendamine

 

sekkumine kui vabaturg ja eraalgatus ei toimi

tagada kõigile minimaalne elatustase

omaabi ja vabathatliku abi täiendamine

Sotsiaaldemokraatia

(Keskerakond)

võrdväärsus

vabadus

solidaarsus

demokraatia

humanism

parandada turusüsteemi

 

hoolitseda ühiskonna liikmete sotsiaalsete vajaduste eest

tagada kõigile sotsiaalsed põhigarantiid

 

palgatööliste sissetulekute kaitse
Kommunism

võrdsus

vendlus

vabadus

 vastutab planeerimise, tootmise ja jaotamise eest täielikult kõrvaldada vaesus ja ebavõrdsus

 

 

Konservatismi põhiväärtused

 

 

 

 

 

 

Konservatism toetub paljuski monetaarsele rahapoliitikale ja Friedmani teooriatele

 

 

Sotsiaal-liberialism – teatud juhtudel vaja riigipoolset sekkumist – õigluse kaalutlusel!

Tugineb Keynesi teooriatele, samuti Beveridgele.

 

Sotsiaaldemokraatia – tugineb Keynesi teooriatele, möönab suurema sekkumise põhjendatust, sotsiaalpoliitika põhiautoriks on Richard Titmuss.

 

Kommunism – majandusteooria põhineb Marxile

 

Parempoolsed – rõhutavad isikuvabadus ja toovad vastukaaluks isiku vastutuse

Vasakpoolsed – rõhutavad ühiskonna vastutust ja toovad vastukaaluks üksikisiku kohustused

 

Sotsiaalpoliitika teostamine

Erinevad tegevusstrateegiad.

  1. Reformistlik – (Popper à Piecemeal social engineering ) – probleemide identifitseerimine (vastastikusel kokkuleppel) ja tegevus nende kõrvaldamiseks, muutus saab toimuda vaid olemasolevat parandades ja täiustades,väikeste sammude kaupa
  2. Radikaalne – (Popper à utopian social engineering) – teoreetiliselt on võimalikud ka kohesed suuremad muudatused, praktikas teooria ei toimi. Kontseptsiooni ja ideoloogia osas saavutavatakse (poliitiliste jõudude kokkulepe kuid see puruneb kui eelnevaid ideid hakata rakendama ellu. Teooria rakendamisel avalduvad osapoolte erinevad väärtushinnangud ja tekib vastasseis.

 

Sotsiaalpoliitika teostamise erinevad aspektid

  1. Otsuste vastuvõtmine
  2. Korraldamine
  3. Abinõude teostamine

 

Mehhanismide struktuurid

  1. Parlamentaarne – valitsevate kogude kaudu toimiv sotsiaalpoliitika, otsused võetakse vastu rahva (enamuse) poolt valitud kogude poolt (riigikogu, omavalitsus)
  2. Korporatiivne – otsuseid teevad sotsiaalsed partnerid ühisotsustena (valitsus, tööandjad, töövõtjad)

Mõned otsused – miinimumpalk, töösuhete reguleerimine, sotsiaalkindlustus

Parlamentaarse ja kaorporatiivse vahekord ja suhe?

 

 

 

 

 

 

 

 

Anglo-ameerikaline traditsioon sotsiaalpoliitika teostamisel – keskne roll sotsiaalpoliitika teostamisel on erasektoril, puudujäägid lapib riik, erasektor on võimeline kiiremini nägema ja reageerima ühiskonna probeemidele

Skandinaavia ja mandri-Euroopa traditsioon – sotsiaalpoliitika teostamine on riigi ja kohalike omavalitsuste funktsioonideks, erasektori roll on teisejärguline, n.ö. varumängija roll. Nt. kui erasektorist alguse saanud lahendus (mingile sotsiaalsele probleemile) on hea ja toimiv siis mingil ajal kohalik omavalitsus võtab selle teenuse pakkumise funktsiooni erasektorist üle.

 

MY! meil praegu taandumine rahajagavalt poliitikalt rohkem teenuseid pakkuvale poliitikale. St. alati ei pea inimesele raha kätte andma (et ta saaks vajaliku teenuse osta), mõnikord on otstarbekas pakkuda inimesele teenust (alkohoolik kui nõrgenenud vastutusvõimega isik?). On juhtumeid, kus raha kätteandmine võib inimese toimetulekuraskusi süvendada (mängur, alkohoolik).

 

Sotsiaalpoliitilised abinõud (sotsiaalse kaitse poliitika)

  1. Rahalised abinõud
  2. Teenused
  3. Sotsiaalse kontrolli abinõud

 

Rahalised abinõud

  1. Kõigile võrdse määraga (flat – rate) – Eestis on valdav enamus sellised – lasterahad, töötu abiraha, rahvapension, invaliidsus ja toitjakaotuspension, matusetoetus
  2. Palgast sõltuvad (earnings-related) – haigushüvitis (80% palgast), tulevikus ka pension
  3. Vajadustele vastavad (means-tested) - toimetulekutoetus
  4. Vastavalt otsesele panusele
  5. Vastavalt teenetele v. saavutustele
  6. Vastavalt jõupingutustele

 

Teenused

  1. Sotsiaalnõustamine
  2. Abivahenditega varustamine
  3. Koduteenused
  4. Eluasemeteenused
  5. Hooldamine perekonnas (peaks olema primaarne)
  6. Hooldamine hooldusasutuses (võiks olla sekundaarne)

 

Sotsiaalkindlustus

  1. Pensionikindlustus
  2. Ravikindlustus
  3. Peretoetused
  4. Töötu toetused
  5. Matusetoetus

Sotsiaalpoliitika finantseerimisinstrumendid

  1. Üldised maksud

    riiklikud maksud à käibemaks (suurim), aktsiis, tulumaks. à nende maksmisest ei tule vahetult maksjale mingisuguseid õigusi.

    kohalikud maksud

  2. Sihtotstarbelised maksud (nt. sotsiaalmaks)
  3. Maksed – on mingisuguse sotsiaalse hüve saamiseks makstav raha. Isik saab selle kaudu õiguse kasutada teatud sotsiaalseid hüvesid.
  4. Klienditasud – kliendi poolt (sotsiaal)teenuse eest makstav tasu (nt. visiiditasu)

 

Riikliku pensionikindlustuse laekumiseks planeeritakse 1998 a. 5,3 miljardit krooni, ravikindlustusele laekub üle 3 miljardi krooni.

 

Ümberjaotuse skeem

Finantseerimisinstrumendi vorm

  1. kõigile võrdne summa – sotsiaalmaks
  2. palgaga proportsionaalne makse – sotsiaalmaks tulevikus
  3. progressiivne maks(e)

Hüvitise vorm

  1. lähtuvalt vajadusest
  2. kõigile võrdne
  3. palgaga proportsionaalne (haigekindlustuse puhul 80% palgast)

Eelnevaid tuleks alati vaadata koos , siis selgub jaotamise võrdusus võ ebavõrdsus, õiglus v. ebaõiglus.

Sotsiaalpoliitilised mudelid

Richard Titmuss, 1974 a. klassifikatsioon. Põhiküsimus – mis on selle liigituse aluseks.

  1. Universaalne (J.Sipilä käsitluses = institutsionaalne)
  2. Residuaalne (selektiivne, marginaalne)
  3. Korporatiivne (sooritusel põhinev)

 

 

Universaalne

Teenuseid ja raha osutatakse universaalse kriteeriumi põhjal (vanus, kodakondsus, laste olemasolu jms.)

Sotsiaalkulutused suured.

Teenused, raha on nähtud õigusena

Abinõudega ei toimu ümberjaotamist

Eesmärgiks "normaalne" toimetulek.

Otsustamine riigi tasandil

Domineeriv riiklik sektor

 

Residuaalne

(residual – jääk, ülejääv)

Teenuseid, raha antakse vajaduse järgi

(vajaduse kindlakstegemise objektiivsus)

Sotsiaalkulutused väiksemad.

Abinõudega kaasneb stigma (teatav sildistamine).

Abinõud on ümberjaotatavad

Eesmärgiks minimaalne toimetulek

Otsustamine madalaimal tasandil

Domineeriv erasektor

 

Korporatiivne

Abinõusid osutatakse töösuhte põhjal

Abinõudega ei toimu ümberjaotamist

Korporatiivne otsustamine

Eelarvevälised fondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sotsiaalpoliitika keskseid küsimusi

Kas omavastutus v. ühisvastutus?

Kas eesmärgiks on minimaalne v. normaalne toimetulek?

Kas võimaluste võrdsus või lõpptulemuste võrdsus?

Kas ümberjaotamine on sotsiaalpoliitika eesmärgiks ja/või vahendiks?

Otsustamine riigi v. kohalikul tasandil?

Kas raha või teenus?

Kas kõigile v. ainult abivajajale?

Kas abinõusid teostab avalik sektor või erasektor?

 

Uue pensioniseaduse järgi Koef = Isiku eest makstud sotsiaalmaks/ keskmine sotsiaalmaks

Kui maksad rohkem (see juhtub suurema kui keskmise palga puhul) – koefitsent kasvab ja saad ka rohkem pensioni.

Kui maksad vähem – ka pension jääb väiksemaks.

Tänase miinimumpalga koef. on 0,3

Kui ema on lapsega kodus siis arvestatakse nagu ta töötaks miinimumpalgaga. Samuti on

ametlikul töötul penisoni arvestuse aluseks koefitsent 0,3. (?)

MY! Kas ei peaks ajakirjanduses tõstatama selle samuse lapsega kodus olevate vanemate küsimuse?

 

20% brutopalgast laekub pensioni sihtkapitali, praegu on brutopalk üle 20 miljardi ja pensionifondi suuruseks kujuneb 5,3 miljardi kanti.

 

 

 

 

Libe liba liberiaaan

 

Loe kirjandust!

 

Friedman originaalis.

Ajakiri "The Critical Social Policy", igakuine väljaanne Inglismaal, lähtekohad kommunistlikud

Eesti erakondade programmid, sotsiaalpoliitika osas

Uus sotsiaalmaksu seadus (vv. 15 aprill 1998)

Pensionireformi kontseptuaalsed alused – seal veel ettepanek arvstada pensioni suuruse määrmisel ka laste arvuga.

 

Broshüür "Sotsiaaltöö küsimusi" (Lühike sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse, autor Jorma Sipilä) EV Sotsiaalministeerium. Tln. 1994., tlk. Lembit Vahesaar.


Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .