Üles tähendatud S. Väljataga loengul, kuid ei pruugi kokku langeda lektori nägemusega. Pigem kajastab konspekteerija arusaama ainest.
Konspekti kasutamisega seotud riskid on kogu ulatuses konspekti kasutaja kanda.

Biblioteraapia eesmärk – inimese tundeelu tasakaalustamine

Biblioteraapia kuulub esteetikateraapia alla (sh. muusika, kunsti jm. teraapiad)

Tundeseisundid

Afekt – äge tundehoog mille puhul teadvus kitseneb ja on suunatud vaid ühele objektile. Kestab suhteliselt lühikest aega
Kirg – pikk ja äge, nagu pikendatud afekt

(Vaimse?)šokiseisundi puhul aitab biblioteraapia väga hästi.

Peaks kontakteeruma arstiga, kui inimesel on :

Neuroos – inimese tegutsemis ja otsustamisvõime pole häiritud
Psühhoos – (maniakaal-depressiivne) – otsustusvõime on langenud

Biblioteraapiat rakendatakse

1. ravitegevuse tasandil – psühhogeensete seisundite ja psühhooside tõrjeks
2. rehabilitatsiooniperioodil
3. soodsa emotsionaalse fooni loomiseks (laiem ja levinum tasand = psühhohügieen)

Biblioteraapia rakendamine konflikti laadi järgi

1. konfliktid mis kaasnevad ägeda või kroonilise haigusega (vt. 2 tasand)
2. arusaamatused peres, pereprobleemid
3. lähedase inimese surm
4. õppe ja tööalased konfliktid
5. üksindus
6. moraalne konflikt (isik tunneb ühtviisi aga tegutsema peab teistviisi)

Biblioteraapia vastunäidustused.

Peaks jälgima raamatu mõju lugejale ..> kui lugejal tekivad miskid kummalised assotsiatsioonid – tueks lugemine katkestada, vestelda.

Madal lugemistehniline tase pole vastunäidustus.

Raamat peab olema lähedane konfliktile millega inimene tegeleb, kunstiline tase pole siis primaarne (kui on teada konkreetne probleem). (Nt. invaliidistuimise puhul soovitada vastava sisuga raamatut – Kaugveri, Vladislav Titov – "Surma kiuste")

Vastunäidustatud on julmus, räiged probleemid. Probleemi lahendus peaks olema inimlik.

Roman Kapot – reaalsusest võetud julmused ja patoloogia.

Hästi ei pruugi mõjuda ka jõuetust ja allajäämist kirjeldavad teosed. Mõned näited neg. mõjuga teostest – Camus "Katk", Kati Murutar – "Naisena sündinud". Mõnikord ei sobi ka traagilise lõpuga lugu.

Millest lähtuda raamatu soovitamisel?

1) konflikti iseloom (vt. eespool)

2) lugeja vanus – vanemad inimesed loevad paremini noorusaega meelde tuletavaid teoseid.

Toonuse säilitajatena tulevad arvesse – Tammsaare, Kalman "oma talu", "Ukuaru", Sergo "Näkimadalad", Uustulndi "Tuulte tallermaa", Kalda "7 tähte taevasõelas" jms.

3) sugu – naised loevad paremini pere, looduse ja lasteteemalisi lugusid, samuti biograafiaid. Orianteeritud rohkem meeleolule.

Mehi köidavad enam probleemid, ajalugu, loodus, olustik, huumor (Hašek, Bloch (Murphy seadused)

4) haridus – haritum lugeja on tihtipeale enam võimeline lugema keerulisemat teksti. Ka luule mõistmine ja haridutase on tihti seotud. Luule – kõige intiimsem ja nõudlikum zanr.

5) elukogemus ja maailmavaade

1. moraalsed tõekspidamised – kaasaegsed romaanid mis sisaldavad erootilisi kirjeldusi

ei pruugi sobida vanemale lugejale.

Zanrid

Muinasjutt – sobib hästi biblioteraapiaks. Astrid Lindgren, Andersen, Iiri-soti muinasjutud, Dove Jansoni "Muumitroll", Doolittle, Tolkinen, Hannu Mäkela, Winnie Pooh, White "Charlotte koob võrku".

Romaan – Bronte, Hemingway
Biograafilised romaanid – Schweitcher, Irving Stone "Meremees sadulas" (Jack Londonist".
Memuaarid – O. Lutsu mälestused, Jaan Lattik "Teekond läbi öö" I osa
Loomajutt – Tammsaare, Durrell, Herriot
Huumor – neile kel on huumorimeelt

Biblioteraapia lastele

Lapsi peaks õhutama lugema. B.Bettelheim (Chicago Ülikooli prof.) – kui lapsel jääb muinasjutuelamus saamata, tekivad tal täiskasvanuna probleemid. Muinasjututeraapia.

Muinasjutud – see etapp on laste arenguks väga vajalik. Läbi samastamise ta õpib. St – kelle moodi ma tahan olla. Muinasjutt aitab lastel lahendada nii eksistentsiaalseid kui sotsiaalseid probleeme. Aitavad välja elada hirmukomplekse.

Jakobson "Suur onu ja väike vennapoeg", Hainsalu "Pikkurilli", Biset "Kõnelused tiigriga" , Hauff "Väike Mukk"

Lahusoleku puhul aitavad Lumivalgeke , Punamütsike, Hunt ja 7 kitsetalle, Inetu pardipoeg, Okasroosike.

Väikse kasvu probleem – soovitada pöialpoisilugusid. Annavad veendumust et kunagi see (ebameeldiv) olukord lõpeb.

Kui laps on liiga enesekeskne ja kujutab end suuremana, kui ta tegelikult on, siis sobib lugemiseks anda 7 kitsetalle, tuhkatrinu,saabastega Kass, hiiglasemuinasjutud, kilplasemuinasjutud.

Arglikele sobivad – Inetu pardipoeg, Muumitrollide loost "Nähtamatu laps"

Üldiselt tuleks vältida moraliseerivaid lugusid. Loetu teemal ei ole vaja vestelda.

1. Tutvuda inimese lugemislaadiga ja probleemikäsitlusega. Algul sissejuhatuseks probleemivaba raamat. Järgnev juba probleemi käsitlev. Loo kangelane peab olema lugejaga.
2. Üks võimalik probleemide lahendamise viis on on omalooming, oma probleemidest kirjutamine v. kirjutamine üldse (päeviku pidamine). Igasugune sõnastamine maandab! Hingelise kasvamise jaoks on parem sõnaline läbielamine

Biblioteraapia – sügavalt individuaalne tegevus.

Kriteeriume lugejatüübi määramiseks. Oluline on lugeja taasloova e. reprodutseeriva fantaasia tase.

1. Nõrga reprodutseeriva fantaasiaga lugeja – lepib kunstiväärtuseta tekstiga, loeb suhteliselt kiiresti. Kriminaalromaanid, naisteromaanid.
2. Reprodutseeriv fantaasia toetub kujutluspildi loomisel omaenda varasematele kogemustele
3. Reprodutseeriv fantaasia toetub omaenda kogemustele kuid arvestab ka teksti antud ainest. Loevad aeglasemalt. Tekst peab olema kunstiliselt kandev. Talle peaks soovitama head (?) kirjandust.
4. Reprodutseeriv fantaasia sulab ühte kirjaniku poolt antuga, loevad suht kiiresti, teosed peavad olema kõrgema kunstiväärtusega. Soovitada nt. väliskirjandust.

Suhe autorisse – lugejal peab olema autoriga postiivne suhe.

Distantseeritus tekstist – lugeja eab aru saama, mida autor püüab öelda teosega tervikuna.

Kellog "Ogalinnud"
Peeter Sauteri "Indigo" – noore hipi probleemid. (põlvkonna probleem)
Maria Augusta Trapp "Trapi pere ansambel" (selle järgi fmuusikal "Helisev muusika".
Capeki "Aedniku aasta"
"Kristiina Lauritsatütar"

riiklikul tasandil – see pole hea väljend, parem on öelda riiklikult v. riigis