Sisestamise eest eriline tänu Helenile

LÄHTEKOHAD

Eetiline teadlikkus on professionaalsuse selgroog. Ei ole olemas üksikasjalikke eetilisi toimimisjuhiseid, kuna kliendid ja nende elusituatsioon on ainukordsed. Oluline on erinevate huvide ja vastuolude eetiline hindamine. Professionaal vastutab oma tegude ja valikute eest. Eetilised põhimõtted on mõeldud kompassiks argipäeva vastuolulistes valikusituatsioonides, neid võib kasutada peeglina oma käsitluste konkreetsete otsustuste korral. Ka ühised vestlused eetiliste küsimuste üle toetavad töötajat valikute tegemisel.

Käesolev juhiste kogu toetub IFSW (International Federation of Social Workers) dokumendile: "Sotsiaaltöö eetika: printsiibid ja standardid" ("The Ethics of Social Work: Principles and Standards"), mis kiideti heaks 1994. aastal. Rahvusvaheline eetikadeklaratsioon ning professionaalse eetika põhimõtted ja juhised on kohustuslikud nii Sotsiaaltöötajate Liidu liikmesorganisatsioonidele, kui nende liikmetele. Ametkond suunab oma üksikliikmed identifitseerima ja käsitlema oma professionaalse töö eetilisi küsimusi.

Eetiline juhendmaterjal on avalik. Liidu liikmesorganisatsioonid ja liikmed toimivad aktiivselt eetiliste põhimõtete ja juhiste avalikustamisel, selleks et sotsiaalalal töötajate kliendid ja tööandjad, teised ametkonnad ja kodanikud tunneksid professionaalse sotsiaalala töö juhtivaid põhimõtteid ja võiks eeldada ka nimetatud põhimõtete kohast toimimist.

EETILISED PÕHIMÕTTED

Professionaalsed sotsiaalala töötajad aitavad kaasa inimlikule kasvule ja sotsiaalsele progressile, sidudes end järgmiste põhimõtetega, mille allikaks on ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon.

1. Inimväärikus ja õigulus
Iga inimene on iseenesest väärtuslik ja tal on õigus moraalselt väärikale kohtlemisele.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja austab inimväärikuse puutumatust ja edendab sotsiaalset õiglust.

2. Iseseisvus ja kontroll oma elu üle
Igal inimesel on õigus oma valikuteks ja eneseteostuseks eeldusel, et ta oma toimingutega ei riiva teiste samalaadset õigust. Samas on inimene ühiskonna liikmena vastutav oma valikute tagajärgede eest.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja austab inimese iseseisvust ja kontrolli oma elu üle.

3. Kõrvalejäämise takistamine ja osaluse toetamine
Igal inimesel on õigus olla ühiskonna täisväärtuslik liige.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja ennetab ja takistab indiviidide ja rühmade sotsiaalset kõrvalejäämist ja kõrvaldab kannatuste tagajärgede mõju inimeste elule.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja hoolitseb eriti kõige halvemas olukorras olevate inimeste õiguste realiseerumise eest.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja edendab kliendi võimet ja võimalusi iseseisvaks eluks ja täieõiguslikuks kodanikuks olemist ning toimib kliendi huvide eest seisjana (advokaadina).

4. Võitlus diskrimineerimise ja vägivalla vastu
Kõigil inimestel on samad õigused, sõltumata nende east, maailmavaatest või usulistest tõekspidamistest, rahvusest, rassist, keelest ja etnilisest päritolust, sugupõlvest ja sotsiaalsest positsioonist, poliitilistest veendumustest, soost, soolisest orientatsioonist või puudest. Kõigil on õigus võrdväärsele kohtlemisele.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja võitleb diskrimineerimise vastu, väldib diskrimineerivaid tegevusi ja struktuure ühiskonnas ja oma toiminguis.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja seisab vastu vägivallale, ta ei toeta ei otseselt ega kaudselt terrorit, piinamist või muid füüsilise või psüühilise vägivalla toiminguid.

5. Kliendi enesemääramisõigus
Kliendil on esmaõigus teha oma elu puudutavaid otsuseid.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja teeb koostööd kliendiga.
· Professionaalne sotsiaalala töötaja laiendab kliendi valikuvõimalusi.
· Kui asjaosaliste huvid on omavahel vastuolus, seisab sotsiaalala esindaja selle eest, et kõik osapooled kuulatakse ära ja erinevad seisukohad võetakse arvesse.

6. Kliendi privaatsus
Kliendil on õigus privaatsusele ja teda puudutava informatsiooni kaitsele.
· Sotsiaalala töötaja toimib taktitundeliselt ja austab kliendisuhte usalduslikkust.

EETILINE KAALUTLUS JA INDIVIDUAALNE VASTUTUS

Sotsiaalala kutsetööle on töö lähtekohtade ja eesmärkide tõttu omane tegutsemine vastuoluliste ja sageli negatiivsete hoiakute valdkonnas, olukordades, mida määratlevad erilised moraalsed, poliitilised ja majanduslikud tegurid. Seetõttu on eetiline kaalutlus oluline osa ametialasest tegevusest.

Professionaalne sotsiaalala töötaja vastutab isiklikult oma ametitöös tehtud eetiliste otsustuste ja valikute eest. Eetiline kaalutlus on selliste ametialaste toimingutega liituvate valikute, abinõude, objektide ja tagajärgede uurimine, analüüs ja käsitlus.

Eetilist kaalutlust vajatakse eriti järgmistes konfliktsituatsioonides:
· Professionaalsete sotsiaalala töötajate erinevad rollid aitaja ja kontrollijana on omavahel seesmises vastuolus;
· klientide või kliendirühmade vastastikused huvid on omavahel vastuolus;
· erinevate professionaalsete rühmade nägemused kliendi huvist on vastuolus;
· kliendi või kliendirühma huvid on vastuolus töötaja huvidega;
· Kliendi või kliendirühma huvi on vastuolus organisatsiooni toimimisstandarditega;
· töötingimused raskendavad eetiliselt põhjendatud tööd;
· kliendi või kliendirühma huvi on vastuolus poliitilise otsustuse või majanduslike ressurssidega.

Eetilisi valikuid tehes on sotsiaalala töötaja siiski sõltuv ka teiste isikute poolt tehtavatest eetilistest otsustustest. Professionaalse sotsiaalala töötaja vastutus ei ole ega saagi olla piirideta. On oluline määratleda vastutuse piirid nii üldises plaanis kui konkreetsetes olukordades, seda eriti juhtudel, kui tekib eetiline vastuolu, kuid töötajal ei ole volitusi otsustusteks.

Töötaja individuaalne vastutus saab sellisel juhul puudutada:
· otsustusi, mida ta on oma kompetentsuse piires teinud;
· informatsiooni, mida ta on esitanud asjas, milles otsuse teeb keegi teine;
· seda, et ta väljendab nii kliendile kui otsuse vastuvõtjale oma hinnangu planeeritud otsuse mõju kohta;
· seda, et ta väljendab selgelt, millal ta ei või võtta vastutust kellegi teise poolt vastu võetud otsuse tagajärgede eest;
· seda, et ta ütleb kliendile, kui pakutav teenus ei vasta kliendi poolt väljendatud vajadustele ja eesmärkidele, et klient võiks võtta vastu oma otsuse.

1. SUHE KLIENDIGA

1.1. Professionaalse sotsiaalala töötaja suhe oma klienti
Professionaalne sotsiaalala töötaja võtab arvesse iga kliendi olukorra ainukordsust. Ta annab endale aru kliendisuhet mõjutavatest võimusuhetest ja kliendiks olemise mõjust kliendi elule. Sotsiaalala töötaja kaitseb kliendi õigusi ja tema tegevuse lähtekohaks on kliendi huvi. Konfliktsituatsioonis seisab ta eriti halvas olukorras olevate inimeste õiguste eest.

1.2. Kliendi osalus ja enesemääramisõigus
Sotsiaalala ametitöös austatakse inimese õigust ja vastutust otsustada oma elu puudutavate asjade üle. Sotsiaalala töötaja püüab oma toimingutega kaitsta kliendi enesemääramisõiguse teostumist, rõhutades samas viimase vastutust oma otsustuste ja toimingute eest. Professionaalne sotsiaalala töötaja selgitab oma kliendile erinevate alternatiivsete lahenduste eeliseid, puudusi ja tagajärgi, et klient võiks teha oma valikud.
Juhul, kui klient ei ole võimeline väljendama oma tahet või võtma vastutust oma toimingute eest, kindlustab sotsiaalala töötaja oma kliendi inimväärse kohtlemise ja tema asja õiglase käsitlemise.

1.3. Sunduse kasutamine
Professionaalne sotsiaalala töötaja kasutab minimaalselt kliendi tahte vastaseid toiminguid. Sunduse kasutamine võib olla kliendi huvides, asjaosaliste või teiste inimeste kaitsmisel vältimatu.
Sundust kasutades toimib sotsiaalala töötaja nii, et klient võiks tulevikus ise oma asjade üle otsustada.

1.4. Kliendi privaatsuse kaitse
Hankides ja vahendades klienti puudutavat informatsiooni, tagab sotsiaalala töötaja, et informatsioon oleks vajalik antava teenuse huvides. Ta selgitab ja näitab kliendile, kuidas informatsiooni talletatakse, milleks vajatakse ja kasutatakse.
Sotsiaalala töötaja ei anna kõrvalistele isikutele klienti puudutavat informatsiooni ilma viimase loata. Erandkorras võib informatsiooni vabaks anda, kui klient ei ole võimeline vastutama oma tegude eest ja konfidentsiaalsus võib asetada kliendi või teised inimesed tõsisesse ohtu.
Sotsiaalala professionaal kaitseb kliendisuhte usalduslikkust ja peab kinni konfidentsiaalsusest. Kui konfidentsiaalsus ja informatsiooni avamise või tõendamise nõue on omavahel vastuolus, toimib sotsiaalala töötaja seaduse poolt ettenähtud korras.

2. SUHE ORGANISATSIOONIGA

2.1. Kliendikesksus
Kliendikesksus on professionaalse sotsiaalala töö keskne põhimõte. Sotsiaalala töötaja aitab kaasa selle põhimõtte teostumisele organisatsiooni kõigil tasandeil ja toimib ebakohtade märkajana eesmärgiga need kõrvaldada.

2.2. Vastutus oma toimingu tulemuslikkuse eest
Sotsiaalala töötaja vastutab oma ametialaste toimingute taseme eest nii oma kliendi kui organisatsiooni ees. Professionaalse töö protsessi kuulub reeglipärane teenuste kvaliteedi hindamine ning tagasiside hankimine klientidelt.

2.3. Organisatsiooni eesmärgid ja vastutustundlik professionaalsus
Sotsiaalala töötaja viib vastutustundlikult ellu organisatsiooni eesmärke, mis teenivad kliendi huve. Professionaalne sotsiaalala töötaja arendab pidevalt töömeetodeid ja -praktikat, et need paremini vastaksid kliendi vajadustele ning kirjeldatud eetilistele põhimõtetele.

Kui sotsiaalala töötaja enda organisatsiooni või selle koostööpartnerite toimingud on vastuolus eetiliste põhimõtetega, kasutab professionaalne sotsiaalala töötaja kõiki seaduslikke viise ebaeetilise tegevuse takistamiseks.

3. SUHTUMINE KOOSTÖÖPARTNERITESSE

3.1. Kollegiaalne koostöö
Professionaalne sotsiaalala töötaja soodustab koostööd kliendi vajadustele vastavate teenuste loomise ja sotsiaalse õigluse teostumise huvides. Ta hindab kriitiliselt nii enda kui koostööpartnerite toiminguid ning soodustab avatud diskussiooni kliendikeskse multiprofessionaalse töö eesmärkidest ja toimimisstandarditest.
Professionaalne sotsiaalala töötaja tunnustab kolleegide ja teiste professioonide esindajate ametialaseid seisukohti ja kompetentsust.

3.2. Koostöö vabatahtliku töö tegijatega
Tehes koostööd vabatahtliku töö tegijatega, seisab professionaalne sotsiaalala töötaja selle eest, et ka vabatahtlikus töös teostuks professionaalse töö eetilised põhimõtted.

4. SUHTUMINE OMA PROFESSIOONI JA AMETKONDA

4.1. Professiooni arendamine
Sotsiaalala töö areneb vastavalt ühiskonna muutumisele. Professionaalne sotsiaalala töötaja arendab oma ametit, analüüsib ja hindab oma töö teoreetilisi lähtekohti, meetodeid ning uurimisviise. Professionaalne sotsiaalala töötaja osaleb oma töö arendamises, toetudes uurimuse ja praktilise töö aktiivsele vastasmõjule.

4.2. Kohustused ametkonna ees
Professionaalse sotsiaalala töö väärtusi ja eetilisi põhimõtteid ning nende teostumist tuleb pideval kriitiliselt hinnata. Professionaalse töö lähtekohti, põhimõtteidi ja ametialast praktikat on vaja põhjendada ja avalikustada, et teha seeläbi võimalikuks avatud diskussioon ja hinnangute andmine.

Professionaalne sotsiaalala töötaja kaitseb oma ametikaaslasi ebaõiglase kohtlemise ja kriitika eest.

Professionaalne sotsiaalala töötaja toimib selle huvides, et ametieetikast ja ametieetiliste juhistega vastuolus olevast tegevusest avalikult diskuteeritaks. Eetiliste põhimõtete rikkumine viiakse vajadusel asjakohasele käsitlusele.

5. SUHTUMINE ÜHISKONDA

Ebakohti ei saa parandada, kui pole julgust neist rääkida.

5.1. Ühiskondlik mõjutamine
Professionaalsed sotsiaalala töötajad saavad oma töö kaudu otsest informatsiooni inimeste elutingimuste, sotsiaalsete probleemide ja eluga toimetuleku raskuste kohta.

Professionaalse sotsiaalala töö eesmärgiks on probleemsituatsioonides jõuvarude lisamine ja positiivsete lahendusmudelite loomine. Märgatud probleemide ja ebakohtade esiletoomine on tähtis ja vältimatu.

Professionaalne sotsiaalala töötaja osaleb oma ala asjatundjana erinevate sotsiaal- ja ühiskondlike arendusprogrammide kavandamisel ja teostamisel.

5.2. Osalemine avalikus arutelus
Professionaalne sotsiaalala töötaja osaleb avalikus diskussioonis, kuigi massikommunikatsioonil ja professionaalsel sotsiaalala töö on erinevad lähtekohad ja nad on omavahel sageli vastuolus.

Avaldades arvamust oma tööga liituvate asjade kohta, taotleb sotsiaalala asjatundja võimalikult maksimaalset avatust võttes samas arvesse konfidentsiaalsusnõuet ning kliendi privaatsuse kaitset. Andes informatsiooni inimeste elutingimuste ja sotsiaalsete probleemide kohta, kaalub sotsiaalala töötaja, millised mõjud võivad olla informatsiooni jagamisel asjasse puutuvate inimeste või kogukonna jaoks.

Sotsiaalala töötaja, osaledes avalikus diskussioonis, peab selgelt väljendama, kas ta esineb oma professionaalses rollis, mingi ametkonna, organisatsiooni või rühma esindajana või üksikindiviidina.

6. TÖÖTAJA ÕIGUSED

6.1. Ametioskuste arendamine
Sotsiaalala töötaja kannab hoolt, et tema ametioskused püsivad aja nõuete tasemel ja esitab oma tööandjale oma koolitus- , tööjuhendamise- ja muud ametioskuste arendamise vajadused.

6.2. Oma heaolu eest hoolitsemine
Professionaalne sotsiaalala töötaja annab endale aru oma ametialastest ja isiklikest piiridest. Ta võtab endale vastutuse oma isikliku tervise ja tegevusvõime eest hoolitsemises. Professionaalsel sotsiaalala töötajal on õigus privaatsusele väljaspool tööd.

Professionaalsel sotsiaalala töötajal on õigus keelduda kas üksi või ilma abita sooritamast toiminguid, milles sisaldub vägivalla oht.

6.3. Õigus töökaitsele ja turvalisusele
Sotsiaalala töötajal on õigus vaimsele ja füüsilisele puutumatusele, töökaitsele ja turvalisusele. Tal on õigus nõuda asjakohaseid töötingimusi oma ametitöö teostamiseks. Tal on õigus mõõdukale klientide hulgale, et teha kvaliteetset ja tulemuslikku tööd.

Soome Sotsiaaltöötajate Liit kannab hoolt selle eest, et tema liikmeskonnal oleks võimalus analüüsida oma tööga liituvaid eetilisi probleeme koos kolleegide, teiste asjatundjate ja/või asjaosalistega.

Selle võimaluse loomiseks on liit moodustanud ametieetika komisjoni. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on tagada sotsiaalala töötajate eetiliselt pädev töö, aga ka toetada oma liikmeid ametialases tegevuses.

AMETIEETIKA KOMISJONI ÜLESANDEKS ON:

· võtta seisukoht sotsiaaltöö ja ka sotsiaalala juhendamis- ja kasvatustöö professioonide tööpraktikaga liituvates eetilistes küsimustes ja väljendada oma seisukohta;
· kanda hoolt, et liidu eetilised juhid vastavad üldtunnustatud eetilisuse tasemele ja et neid juhiseid rakendatakse ametis ettetulevate eetiliste küsimuste korral;
· anda hinnang üksiku professionaali tegevuse eetilisusele ja eetiliste põhimõtete rikkumise korral kasutada vajalikke abinõusid vastavalt individuaalsete asjade käsitlemise reeglistikule;
· teha ettepanekuid liidu juhtkonnale liidu ametivaldkondadega seonduvate eetiliste küsimuste kohta.

I KOMISJONI VOLITUSED
Sotsiaaltöötajate Liidu ametieetika komisjon on kogu liidu jaoks liidu volikogu tegevusorgan vastavalt liidu põhimäärusele, liidu seadustele ja liidu poolt heaks kiidetud (IFSW) ametieetika põhimõtetele ja juhistele ning nende rakendustele.

Põhimõttelistes küsimustes järgib komisjon liidu volikogu või juhatuse otsuseid.

Ametieetika komisjon võib anda hinnangu liidu (liikmesorganisatsiooni) liikme tegevuse eetilisusele, teha selle kohta otsuseid ja soovitada vajalikuks peetavaid abinõusid. Liitu mittekuuluvate isikute tegevusele võidakse anda hinnang tunnustatud ametieetika põhimõtete ja juhiste alusel.
Komisjon järgib oma tegevuse ja vajalikke selgitusi hankides alati eetilisi põhimõtteid ja juhiseid.

Komisjon kohustub oma tegevuse järgima tema poolt esindatavale ametialale olulist konfidentsiaalsusnõuet. Asjade käsitlemisel võetakse arvesse seadusandluses eksisteerivaid infokaitsereegleid.

Komisjon ei võta käsitlusele asju, mille puhul asjaosalised taotlevad seadusandlikke muudatusi nõudvaid abinõusid.

Asja käsitlemist võivad algatada asjaosalised või liikmesorganisatsioonis. Komisjon võib ka iseseisvalt hankida selgitusi ja võtta seisukohti avalikkuses käsitlevate sotsiaalvaldkonna professionaalide kutsetegevuse eetikat puudutavates küsimustes.
Üksikisikut puudutavaid asju käsitleb komisjon ilma tarbetu viivituseta.

II KOMISJONI SEISUKOHAVÕTUD
Komisjoni eesmärgiks on üksmeelne seisukoht. Erimeelsuste korral, juhul kui hääled jaotuvad võrdselt, otsustab hääletuse tulemuse komisjoni esimehe hääl.

Üksikisikut puudutavate asjade käsitlusest koostatakse protokoll, milles konstateeritakse asja arutlusele võtmine, komisjonile tehtud ettekande sisu, komisjoni poolt kasutatavad meetodid asja selgitamiseks ning otsus koos põhjendusega.
Komisjoni otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär.

III TOIMIMISVIIS

1. Palve asja käsitlemiseks esitatakse komisjonile kirjalikult.
2. Komisjoni esimees või viimase ettepanekul komisjon, otsustab, kas asja käsitlemine kuulub komisjoni pädevusse.
3. Ettepaneku tegija peab kirjaliku loa alusel teatama asjast isikule, kes avaldus puudutab.
4. Komisjon palub kirjaliku vastuse töötajalt, keda asi puudutab. Pöördumises tuleb selgitada asja kohta tehtud avalduse sisu, põhjendused ja nõuded ning näidata avaldaja isik.
5. Komisjon võib ära kuulata ka asjaosalise suulise selgituse.
6. Komisjon võib vajadusel kuulata ka teisi asjatundjaid.
7. Komisjon avaldab asjaosalistele oma seisukoha kirjalikult.
8. Komisjoni seisukohavõtt ja võimalike abinõude soovitus tehakse teatavaks asja algatajale.
9. Juhul, kui komisjon on seisukohal, et isik on rikkunud ametieetika põhimõtteid ja tegutsemisstandardeid, mis on talle kui ametiühingu ja Sotsiaaltöötajate Liidu liikmele kohustuslikud, esitab komisjon põhjendatud märkuse asjasse puutuvale isikule ning teeb otsuse ja selle põhjenduse teatavaks ka asjaosalise isiku ametiühingule, et viimane saaks kasutada vajalikke abinõusid. Ametiühingult oodatakse, et see teatab komisjonile kasutatud abinõudest.
10. Komisjoni liikmete, kui asjatundjate otsust ei saa vaidlustada. Põhjendatud juhtudel võib komisjon omaalgatuslikult, asjaosaliste või liidu juhtkonna poolt esitatud probleemi uuesti läbi vaadata.
11. Asja selgitamist fikseerivad dokumendid, mis puudutavad üksikisikut, säilitatakse sellisel viisil, et nad on kättesaadavad vaid komisjonile. Komisjoni poolt lõpetatud juhtumit puudutavad dokumendid ning selgitav ainestik hävitatakse. Protokollid, milles sisaldub komisjoni otsus koos põhjendusega ning avaldus, mille alusel asi algatati, säilitatakse arhiivis.
12. Komisjoni otsus refereeritakse eriala ajalehes "Sotsiaaltöötegija" põhimõttelise seisukohavõtuna.

Ametieetika komisjoni moodustamine oli vältimatu kahel põhjusel. Esiteks vajab sotsiaalala töötaja tuge oma töös. Nõudmised ja pinged professionaalse sotsiaalala töötaja töös on kasvamas, mõjutavad eriti töö hulk ja raskus, ressursside vähenemine, avalikkuse ja ühiskonnapoolne kontroll. Professionaalne sotsiaalala töötaja peab saama tuge oma praktilises töös nii kollektiivilt kui ametiliidult.

Teisalt on küsimus töö kvaliteedi tagamises. Ametkond ja ametiliit peavad toimima ka oma ala ametipraktika järelvalvajaina. Sotsiaalala töötaja töö peab olema eetiliselt pädev, ta peab toime tulema nii kliendi kui teiste ametiinimeste ja avalikkuse kriitikaga. Seetõttu tuleks professionaalne sotsiaalala töötaja töö hindamine suunata mitteprofessionaalidelt professionaalidele.

Komisjoni ülesandeks on:
1. võtta seisukoht nii sotsiaaltöö kui ka sotsiaalala tööjuhendamise ja kasvatustöö praktikaga liituvates eetilistes küsimustes ning avalikustada oma seisukoht.
2. kanda hoolt, et liidu eetilised juhid vastaksid üldtunnustatud eetilisele tasemele ning oleks kasutatavad erialal esinevate aktuaalsete eetiliste küsimuste puhul.
3. anda hinnanguid üksikute professionaalide tegevuse eetilisusele ja eetiliste põhimõtete rikkumise korral, võtta kasutusele vajalikud abinõud, kui juhised seda ette näevad.
4. teha ettepanekuid liidu juhatusele ja volikogule liidu ametivaldkondade eetilisi küsimusi puudutavate abinõude kohta.

Ametieetika komisjoni moodustamine ja koosseis

Sotsiaaltöötegijate Liidu volikogu kiidab heaks juhatuse ettepaneku alusel ametieetika komisjoni kuus liiget tegevusperioodiks, mis vastab liidu volikogu ametiajaga. Iseseisvalt tegutsev komisjon valib enda seast juhataja ja asetäitja ja komisjoni sekretärina tegutseb liidu juhatuse poolt nimetatud isik. Komisjonis on asjatundjana liidu professionaalsete küsimuste eest vastutav ametiisik. Vajadusel võib liidu volikogu komisjoni täiendada.

KASUTATUD KIRJANDUS
Sosiaalityöntekijäin Liito (1999). Sosiaalialan ammatillaisen eetikkaoppas. Helsinki