Ljudmilla
Atškasov SH II

Muusikateraapia on jõudnud meieni Soomest, Rootsist, Inglismaalt, Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis on muusikateraapia õppetool.
Muusikateraapia viib teid u 60 minutiks erilisse muusikamikrokosmosesse, mis alateadvuse kaudu tasakaalustab inimese sisemaailma harmooniat.

• Vibroakustilise muusikateraapia   protseduur on lõõgastav, rahustav ja vererõhku normaliseeriv - patsient lebab "helivoodis", kus lisaks spetsiaalse sagedusega helidele mõjutab teda sama sagedusega vibratsioon voodi sees.
• Resonantsmuusikateraapia   ajal istub patsient mugavas tugitoolis ja kuulab kõrvaklappidest spetsiaalselt peavalude raviks, stressi raviks või unetuse raviks kirjutatud lõõgastavat muusikat. Protseduur kindlustab tõelise lõõgastumise peale mudaprotseduuri või vesiravi, samuti sobib ta hästi järgnema mistahes tugevatoimelisele protseduurile.

Füsioakustiline teraapia on muusikateraapia üks osa, mida teostatakse füsioakustilise tooli abil. Füsioakustilisel teraapial on oluline osa raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega laste tervise edendamisel. Füsioakustilise teraapia üldtunnustatud efektiks on üldine rahustav ja lõõgastav toime. Samas on täheldatud stimuleerivat mõju nii füüsiliste funktsioonide kui vaimse arengu osas. Füsioakustiline teraapia soodustab lapse ja terapeudi kontakti, rahustab, suurendab keha sensitiivsust ning toob kaasa positiivseid muutusi puudega laste eneseväljenduses, motoorsetes funktsioonides ja vaimses arengus. Uurimused on näidanud, et füsioakustilise teraapia mõjul vähenevad lihaspinged, ärevus, ennastkahjustav ja stereotüüpne käitumine ning suureneb kontroll keha liigutuste üle.

Leidub vähe inimesi, kes üldse mingisugust muusikat ei kuula. Helid pole mitte ainult lôôgastavad, ergutavad või julgustavad, vaid nad võivad ka ravida. Juba 5000 aastat tagasi ravisid Egiptuse preestrid haigeid muusikaga.

Niikaua, kui on eksisteerinud inimeste ravi, kuulub selle juurde ka muusika. Muusika suurendab valu taluvust ja vähendab stressi. Efekte on vôimalik ka mõõta. Muusikaline taust alandab vererôhku, harmoniseerib hingamisrütmi. Muusika aitab aga ainult siis, kui seda väga sihipäraselt kasutada. Muusikateraapia on ennast ôigustanud krooniliste valude ravimisel. Patsientidele pakutakse erinevaid muusikaprogramme: môned on sellised, mis mõjuvad lõõgastavalt , teised aga ergutavalt.

Mitte ainult muusika kuulamine ei oma ravivat toimet, vaid ka muusikainstrumentidel mängime aitab kaasa valude leevendamisele. Näiteks trummimäng ja rütmiline liikumine lôdvestavad pingul lihaseid. Muusikalisi helisid kasutatakse veel ka unetuse korral, samuti südameinfarktide puhul.  

Madalsageduslikud helid alates 30 Hz-st on rohkem tuntavad kui kuuldavad ja seda omadust helisagedusel kasutatakse raviva toimena.
Ravimeetodi võttis kasutusele Norra muusikapedagoog Olaf Skille.
Heliravi voodi külge on ehitatud madalsageduskõlarid (6 tükki).
Lindid on valmistatud nii, et madalsageduslike helide kasutamisel tekib massa~iefekt. Taustaks kasutatakse tavaliselt muusikat, millel puudub kindel rütm, mis mõjub lõõgastavalt.
Vibratsioon mõjub inimesele otseselt-mehaaniliselt ja kaudselt-reflektoorselt, närvisüsteemi kaudu. Meetodit kasutatakse Soomes, Saksamaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides on kolmes suures ülikoolis alustatud teaduslikke uuringuid, Jaapanis valmistatakse kõrgekvaliteedilist aparatuuri.
Jüri Tervisekeskuses on dr. Riina Raudsik kasutanud seda meetodit alates 1991-sr aastast. Tulemusi tööst on ette kantud mitmel ülemaailmsel muusikateraapia kongressil Hispaanias, Saksamaal, Miami Ülikooli Kliinikus tutvustatud ravi olemust.
1997a.-l ilmus Ameerikas raamat “Muusika, Vibratsioon”, kus kokkuvõtte vibroakustilise teraapia töö tulemusteset Jüri Tervisekeskuses on teinud dr. Riina Raudsik.
Helimassa~ mõjub:
1.Lõõgastavalt vöötlihastele ja silelihastele
2.Kiirendavalt ainevahetusele
3.Tasakaalustavalt vegetatiivsele närvisüsteemile, balansseerides erutus-ja pidurdusprotsesse.
Enamus inimestele jääb meeldiv kogemus virgutavast või rahustavast toimest, oleneb milliseid sagedusi on kasutatud ja milliseid tulemusi soovitud saada. Nende põhiliste toimemehhanismide kaudu leiab ravimeetod ka kasutamist:

• Närvisüsteemi ülepingest tingitud seisundid (unehäired, silmade mittetahtlik pilgutamine e. tikk, enamasti lastel, kogelemine, öine voodimärgamine lastel, südame pekslemine noorematel hüperkineetilise vereringega patsientidel, ärevusseisundid jne).
• Soodsaid tulemusi on saadud epileptikutel, kellel muidu ka ravimite foonil esineb haigushoogusid, kuid uuringuid on veel vähe.
• Arteriaalset vererõhku langetava toime tõttu oleme rakendanud mitmetel inimestel, kellel on tekkinud vaevused seedetrakti poolt, et anda ajutiselt puhkust maole ravimite kasutamisest.
• Välismaal kasutatakse seda ravi palju liitpuuetega ja vaimse alaarenguga laste ja täiskasvanute tervise edendamisel. Uuringud on näidanud, et selline ravi soodustab patsiendi-terapeudi kontakti, rahustab, suurendab keha sensitiivsust ja toob kaasa positiivseid muutusi patsiendi eneseväljenduses, motoorses funktsioonis ja vaimses arengus. Siit sai ka alguse ravimeetodi laiem kasutamine, kuna uuringud on tõestanud, et pinges lihas juhib vibratsiooni paremini ja lõõgastub seetõttu hästi. Ka stressis inimesel lokaliseerub lihaspinge eeskätt õlavöötme piirkonda ja raviga on saadud kergendust kiiremini.

Muid (koolitus)materjale