SISUKORD
Saateks
Vanurid ja puuetega inimesed - vastused korduvatele küsimustele
Vanuritele ja puuetega inimestele osutavate teenuste pakkujad
Lapsed - vastused korduvatele küsimustele
Lastele osutatavate sotsiaalteenuste pakkujad
Töötud - vastused korduvatele küsimustele
Töötutele sotsiaalteenuste pakkujad
Kodutud ja vangist vabanenud - sotsiaalteenuste pakkujad
Toimetulekutoetus
Riiklikud toetused ja pension
Ravikindlustus
Sotsiaaltöötajate kontaktandmed

Saateks

Teatmik on mõeldud levitamiseks haiglates, koolides, sotsiaalasutustes, mittetulundusühingutes ja üksikisikutele ülevaate saamiseks täna olemasolevatest sotsiaalteenustest Pärnu maakonnas
Loodame, et leiate järgnevast endale kasulikku.
Teie ettepanekud ja soovitused teatmiku kohta palume saata:
Pärnu Maavalitsus
Akadeemia 2, 80088 Pärnu
Sotsiaal- ja tervishoiuosakond

Telefon 79 706
E-post: monika_k@mv.parnu.ee

VANURID JA PUUETEGA INIMESED - VASTUSED KORDUVATELE KÜSIMUSTELE

Vanurite ja puuetega inimestega seotud küsimustega tuleb pöörduda valla või linna sotsiaaltöötaja poole (vt sotsiaaltöötajate kontaktandmed).

Kust saab vanur või puudega inimene päevast hooldust ja veeta vaba aega?
Päevakeskustes, milliseid Pärnu maakonnas on kokku 6.

Kuidas lahendada probleemi, kui vanur või puudega inimene ei saa kodus üksi hakkama aga ta ei soovi hooldekodusse minna?
19 omavalitsuses on tööle rakendatud koduhooldustöötajad, kes aitavad abivajajal igapäevaeluga toime tulla tema enda kodus seni, kuni see on vähegi võimalik.

Kuidas on ajutiselt hättasattunud inimesele võimalik määrata tugiisikut või isiklikku abistajat?
Tugiisiku teenuse või isikliku abistaja teenuse tellimiseks puudega inimesele või vanurile tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Teavet nende teenuseliikide kohta pakub ka Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda (Pärnu, Tammsaare tn 5, tel 45 800).

Kui palju on Pärnumaal vanurite hooldekodusid ja kui suur on keskmine kohamaksumus?
Pärnumaal on 11 omavalitsustele kuuluvat hooldekodu. Lisaks neile on Tori Hooldekodu, kuhu saab paigutada ainult raske vaimupuudega või krooniliselt psüühikahaigeid inimesi.
Keskmine kohamaksumus Pärnu linna hooldekodudes on 3500-3600 krooni, maavaldade hooldekodudes 2000-3000 krooni.

Kes ja kui palju maksab hooldekodu koha eest?
Inimene tasub oma pensionist hooldekodu kohamaksu, kuid mitte rohkem kui 85% oma pensionist. Ülejäänud osa eest on kohustatud maksma seadusjärgsed ülalpidajad või nende puudumisel omavalitsus.

Kuidas toimub rasket vaimuhaigust põdeva või sügava vaimupuudega inimese suunamine hooldekodusse?
1. lähedane inimene või eestkostja pöördub omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole;
2. omavalitsuse sotsiaaltöötaja esitab erihoolduse taotluse Pärnu Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna puuetega inimeste ja vanurite spetsialistile;
3. sotsiaal- ja tervishoiuosakonna puuetega inimeste ja vanurite spetsialist konsulteerib psühhiaatritega kõnesoleva inimese erihoolduse vajadusest ja selle sobivatest vormidest (avahooldus, asutusesisene);
4. kui erihooldus asutuses on möödapääsmatu ja isik on läbinud 6 kuulise rehabilitatsiooni päevakeskuses või sotsiaalkorteris, otsib spetsialist koha võimalikult elukohalähedases hooldekodus.

Kuhu peab pöörduma vanur või puudega inimene sanatoorse ravituusiku saamiseks?
Sanatoorse ravituusiku saamist puuetega lastele, mittetöötavatele invaliididele ja teistele mittetöötavatele pensionäridele korraldab lapse, invaliidi või pensionäri elukohajärgne pensioniamet taotluste esitamise järjekorras.
Taotlusega tuleb pöörduda Pärnumaa Pensioniameti poole aadressil Riia mnt 2k, Pärnu linn. Avaldusele tuleb lisada arsti tõend ravi vajalikkuse kohta.

Kuhu peab pöörduma inimene, et registreerida end liigese endoproteesi eraldamise järjekorda?
Pärnu maakonna liigese endoproteesi vajav haige peab järjekorda registreerimiseks pöörduma Pärnu Haigla traumatoloogia osakonda (Sillutise tn 6) konsultatsioonile.
Proteesimise avaldusi vaatab läbi piirkondlike haigekassade juures tegutsev komisjon. Kui taotleja ei ole komisjoni otsusega rahul, on tal õigus pöörduda selle vaidlustamiseks Keskhaigekasse poole.

Millised soodustused on puuetega inimestel?
1. Kõikidel raske ja sügava puudega inimestel on linnadevahelistel kaugliinibussidel sõit tasuta invaliidsust tõendava dokumendi ettenäitamisel. Raske või sügava puudega inimese saatjale (1 saatja puudega inimese kohta) on kaugliinibussides sõidusoodustus 50%.
2. Transporditoetus - raske ja sügava puudega inimesele.
Toetuse saamiseks esitab inimene ise või tema omavalitsuse sotsiaaltöötaja pensioniametisse (Riia mnt 2k, Pärnu linn) järgmised dokumendid:
· arstiteatis toetuse vajalikkuse kohta;
· arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta;
· avaldus, mis sisaldab ka põhjendust, miks toetust vajatakse;
· pass.
3. Telefoni kasutamise toetus mittetöötavale puudega inimesele, kes kroonilisest haigusest või vigastusest tingitud tervislikust seisundist vajab sageli meditsiiniabi, kellel on nõrk nägevus või kes on pime.
Toetuse saamiseks esitab inimene ise või tema omavalitsuse sotsiaaltöötaja pensioniametisse (Riia mnt 2k) järgmised dokumendid:
· arsti teatis;
· arstliku ekspertiisi otsus puude raskuse kohta;
· inimese omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta;
· avaldus (täidetakse pensioniametis kohapeal)
· pass
· hoiuarve number
4. Õppetoetus mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib 10-12 klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingitud õppetööga seotud lisakulutusi.
5. Liikluskindlustuse tavalepingu sõlmimisel saab iga puudega sõidukiomanik kindlustusfirmas kindlustustariifi maksmisel soodustust, makstes vaid 60% tavalepingu väärtusest. Täiendava soodustuse saamiseks tuleb puudega inimesele pöörduda kindlustuspoliisiga valla või linna sotsiaaltöötaja poole.

Kuidas saavad füüsilise puudega inimesed ja vanurid endale vajaliku abivahendi?
1. isik või tema esindaja pöördub ravi-, pere- või rehabilitatsiooniarsti poole;
2. isik või tema esindaja pöördub koos arstitõendiga omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole abivahendi isikliku kaardi saamiseks;
3. isik või tema esindaja pöördub koos isikut tõendava dokumendi, arsti tõendi ja isikliku abivahendi kaardiga abivahendeid valmistavasse või vahendavasse firmasse, kus ta tasub abivahendi eest osamaksu sotsiaalministri poolt kinnitatud ulatuses;
4. kui isikule tasuda jääv summa on suurem kui tema võimalused, võib ta esitada taotluse omavalitsusele abivahendi muretsemiseks või toetuse saamiseks.
Pärnumaa Abivahendite Keskus asub Pärnus, Kuninga tn 19 (hoovi poolt sissekäik), tel 71 022
Mitmed abivahendid on saadud Norra Kuningriigi Buskerudi maakonnast humanitaarabina ja laenutatakse Pärnumaa elanikele tasuta.

Kuidas saada teavet puuetega inimeste liitude ja seltside töö kohta?
Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojast, Pärnu, Tammsaare 5, tel 45 800

VANURITELE JA PUUETEGA INIMESTELE OSUTAVATE TEENUSTE PAKKUJAD

AUDRU VALD
Jõõpre Hooldekodu, tel 65 531; 65 524
Koduhooldusteenus - 6 hooldustöötajat
Tasulised teenused:
· transporditeenus
· koduteenus isikutele, kellel on olemas seadusjärgsed ülalpidajad

ARE VALD
· üksikvanuritele tasuta kütus 5 ruumimeetrit aastas
· tasuta transport Pärnu-Jaagupisse arsti juurde

HALINGA VALD
Halinga Turvakodu, tel 94 972; 94 974
Halinga Turvakodu pakub tasulisi teenuseid valla elanikele
· koduhooldus
· pesupesemine
· saun
· sooja toidu kojuviimine
Koduhooldusteenus - 1 hooldustöötaja

HÄÄDEMEESTE VALD
Häädemeeste Hooldekodu, tel 98 106; 98 156
Avahooldus - 7 hooldustöötajat (töötavad hooldekodus)
Hooldekodu pakub väljapoole hooldekodu pesupesemise teenust

KOONGA VALD
sotsiaalkorterid
Sotsiaalkorterites töötab 4 hooldustöötajat. Sotsiaalkorterite baasil:
· pesupesemine
· isikliku hügieeni teenus
Lõpe Küla Päevakeskus.
· pesupesemine
· pesu triikimine
· isikliku hügieeni teenus
· tegutseb vanurite võimlemisrühm

PAIKUSE VALD
Paikuse Valla Sotsiaalmaja
Sotsiaalmajas tegutseb:
· Päevakeskus
Teenus: pesupesemine
Ringide töö ja ürituste korraldamine
· Tervisekeskus
· Sotsiaalkorterid
Koduhooldusteenus - 2 hooldustöötajat

SAARDE VALD
Tihemetsa Hooldekodu, tel 92 444

Koduhooldusteenus - 3 hooldustöötajat

SAARDE VALD
· koduhooldusteenus - 2 hooldustöötajat
· sotsiaalkorterid

SURJU VALD
Surju Hooldekodu "Videvik", tel 60 835
pakub väljapoole hooldekodu pesupesemise teenust
· koduhooldus - 1 koduhooldustöötaja

Jaama Küla Päevakeskus
· saunateenus
· sooja toidu kojuviimine
· ringide töö ja ürituste korraldamine

Ristiküla Päevakeskus
· ravimite toomine abivajajatele
· transporditeenus arsti juurde sõiduks

TORI VALD
· transporditeenus - 1 kord nädalas Jõesuu külast Tori alevikku
· naabriabi kokkuleppel

TÕSTAMAA VALD
Tõstamaa valla Hooldekodu, tel 96 121
Hooldekodu baasil teenused:
· isikliku hügieeni teenus
· pesupesemine
· vajadusel sooja toidu kojuviimine

Tõstamaa Valla Taastusravikeskus, tel 96 111
· massaaz
· füsioteraapia
· ergoteraapia
· mudaprotseduurid (Erimistu järve muda)
· mullivann

TAHKURANNA VALD
Koduhooldus - hooldustöötaja 0,5
Tahkuranna Valla Sotsiaalmaja
5 sotsiaalkorterit

VARBLA VALD
Varbla Valla Hooldekodu, tel 96 695
· pesupesemisteenus
· sooja toidu kojuviimine
· isikliku hügieeni teenus
· transporditeenus
· naabriabi

Varbla Valla Päevakeskus
· odava toidu toomine hulgilaost ja kätte toimetamine sotsiaalselt mittetoimetulevatele isikutele
· matmisteenus
hooldustöötaja 1, 25 ametikohta

VÄNDRA ALEV
Vändra Vanurite Elamu, tel 95 730
Vändra Alevi Puuetega Inimeste ja Vanurite Hoolekandekeskus
· pesupesemise teenus
· sooja toidu kojuviimine
· saunateenus
· ajalehtede ja ajakirjade lugemise ja televiisori vaatamise võimalus
· ringide töö
· loengud (ajakava kohalikus ajalehes)

Lastepäevakodu "Rukkilill"
Töötab lasteaiarühm vaimse arengu peetuse ja kõnehäiretega lastele.
· kõneravi
· eripedagoog
· toimetulekuõppe rühm

VÄNDRA VALD
Koduhooldusteenus vajadusel.
Hooldustöötajaid 8, töötavad sotsiaalkorterites.
Sotsiaalkorterid:
1. Pärnjõe küla: kolm 4-toalist korterit ja 3-toaline korter
2. Vihtra küla: kaks 3-toalist korterit ja 1-toaline korter
3. Suurejõe küla: 5-toaline eramu liikumispuudega isikutele
pesupesemise teenus sotsiaalkorterite baasil.
Igal abivajajal on võimalus valida endale ka rahalist koduteenust ja nende osutamine on tagatud lepinguga.

LAVASSAARE VALD
· koduhooldus - 1 hooldustöötaja

TOOTSI VALD
Tootsi Valla Hooldekodu, tel 68 524
· ravi
· hooldus
· rehabilitatsioon
· koduhooldus - 4 hooldustöötajat

KILINGI-NÕMME LINN
· koduhooldus - 3 hooldustöötajat
· tasuline koduteenus
· naabriabi
Kilingi-Nõmme Hooldusosakond haigla ruumides
· ööpäevaringne hooldus

SINDI LINN
Sindi Linna Päevakeskus MTÜ PERETARE, tel 51 172
· toitlustamine
· pesupesemine
· saunateenus
· geriaatrilise ravi protseduurid ja konsultatsioonid
· infokeskus
· ringide töö
· ürituste korraldamine
Koduhooldus - 4 koduhooldustöötajat

PÄRNU LINN
Pärnu Vanurite Hooldekodu
Tammsaare 11, tel 43 969

Tammiste hooldekodu
Tammiste tee 1, tel 20 817

Vanurite Päevakeskus
Tammsaare 11, tel 43 969
koduhooldus, supiköök supi kojuviimise võimalusega, transporditeenus, pesupesemisteenus, võimalus tegelda hobidega.

MITTETULUNDUSÜHINGUD

Pensionäride ühendus
Kuninga 15

Pensionäride Liit
Tammsaare 11, tel 41 530
Huvitegevus, sotsiaalne ja meditsiiniline rehabilitatsioon.

Pärnu OKÜ Orvuna Kasvanute Ühendus
Rääma 21a/23, tel 37 715
Lastekodust, hälvikute erikoolist, koolkodust pärit või vanemate hoolitsuseta jäänud üle 15-aastastele noortele majutus ja rehabilitatsioon.

AS Invaru
Kuninga 19 (hoovi poolt sissekäik), tel 71 022
Tehniliste abivahendite ja hooldusvahendite laenutus ja müük.

Pärnumaa Kurtide Ühing
Lubja 48a, tel 33 671

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda
Tammsaare 5, tel 45 800
Invaorganisatsioonide tegevuste koordineerimine, Pärnumaa puuetega inimeste huvide eest seismine.

Invatakso
Tammsaare 5, tel 45 800
Transporditeenus

Pärnumaa Downi Klubi
Tammsaare 5, tel 21 445

Pärnu Suhkruhaigete Selts
Suur-Sepa 16
4 korrus, kab 404, tel 056 48 65 55

Tugikodu "Maarja"
Lõuna 2a, tel 31 262
Nõrga või keskmise vaimupuudega, füüsilise puudega ja liitpuudega laste hooldamine, õpetamine ja rehabilitatsioon (füsioteraapia).
Päevahoiuteenus ja nädalarühm

Pärnu Ratastooliklubi
Tammsaare 5, tel 45 800

Pärnumaa Invaühing
Tammsaare 5, tel 43 655, 45 800
Liikumispuuetega inimeste probleemide lahendamisele kaasaaitamine.

Eesti Punase Risti Pärnumaa Selts
Kuninga 19, tel 43 553
Meditsiiniliste abivahendite laenutamine, vererõhu mõõtmine, õnnetustesse sattunud inimeste materiaalne abistamine.
Humanitaarabi vahendamine.
Sõjakeerises kaotsiläinud sugulaste otsimine.
Hauakülastamiseks külastuste organiseerimine (välismaalastele).

KOGUDUSED

Pärnu Metodisti Koguduse "Agape" keskus
Männi 2, tel 42 122
Puuetega inimeste sotsiaal-psühholoogiline, sotsiaalne ja pedagoogiline rehabilitatsioon.

Pärnu Elisabeti Kogudus
Nikolai tn. 22, tel 43 083
Hoolitsus Pimedate Ühingu liikmete eest, vaimse puudega noorte hoolekanne, kodude külastamine. Külatoimkonnad maavaldades abistavad puuetega inimesi ja vanureid.

RIIKLIKUD ASUTUSED

Pärnu Maavalitsus
Sotsiaal- ja tervishoiuosakond
Akadeemia 2, tel 79 703
Vanurite ja puuetega inimeste kaitse spetsialist

Pensioniamet
Riia mnt 2k, tel 77 600
Riiklikud toetused, pensionite ja lastetoetuste arvestus, puuetega inimeste toetused, matusetoetus

Haigekassa
Riia mnt 2k, tel 77 666
Haigekassakaartide väljastamine ja vahetus

LAPSED - VASTUSED KORDUVATELE KÜSIMUSTELE

Kes tegeleb lastekaitse ja laste hoolekandega?
Laste ja perede probleemidega on kohustatud tegelema kohalik omavalitsus.

Kes on vanemliku hoolitsuseta laps?
Orb või laps, kelle vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused.

Kes saab lapsendada?
Vähemalt 25 aastane isik (erandjuhul noorem), kes on füüsiliselt ja vaimselt terve, omab elamispinda ja kindlat sissetulekut ning on suuteline last kasvatama ja ülal pidama.

Kuhu pöörduda lapsendamise soovi korral?
Pärnu Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonda tuba 101, telefon 79 712, isiku ja perekaitse spetsialisti poole, kelle juures on andmebaas lapsendada soovijatest ja lastest, keda on võimalik lapsendada.

Kuhu pöörduda lapse perekonnanime vahetamiseks?
Elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.

Mis on kasupere?
Pere, kus kasvab võõras, vanemlikust hoolitsusest ilmajäänud laps, kes ei ole sellesse peresse lapsendatud ega eestkostel. Lapsel säilivad sidemed oma bioloogilise perega. Kasupere ei ole selle lapse seaduslik esindaja.

Milline pere saab olla kasupere?
Pere, kellel on:
· kindel elukoht ja sissetulekuallikas;
· kes ei ole kriminaalkorras karistatud;
· kes on soovitavalt abielus;
· kes on läbinud pereuuringu psühholoogide juures vastava koolituse ja kohaliku sotsiaalameti poolt positiivse hinnangu saanud.

Kes tegeleb kasuperedeks vormistamisega ja kasuperede koolitusega?
Pärnu Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna isiku ja perekaitse spetsialist, tel 79 712.
Pärnu linna Pereabikeskuse kasuperespetsialist, tel 31 133 (reedeti).

Mis on eestkoste?
Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks. Eestkoste seatakse vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud lapse üle ja seda korraldab kohalik omavalitsus. Otsuse teeb kohus. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest.

LASTELE OSUTATAVATE SOTSIAALTEENUSTE PAKKUJAD

AUDRU VALD
Audru Lastekaitse Ühing, tel 64 307
Perede psühholoogiline nõustamine (tasuta)
Suvel õpilasmalev, tel 65 513, 051 08 839

SINDI LINN
Sindi Gümnaasiumis klass käitumisraskustega lastele
Suvel lastele töö- ja puhkelaager, tel 52 444

HÄÄDEMEESTE VALD
Tugiisik probleemsetele lastega peredele, tel 99 160
Sotsiaalmajas turvatuba lastele: söök, õppimis- ja ööbimisvõimalus
Kabli Lastekaitse Ühing, tel 99 155

KOONGA VALD
Turvatuba Lõpel - söök, pesupesemine, tel 62 274

PAIKUSE VALD
Beebikool Päevakeskuses, tel 53 263
Suvel töö- ja puhkelaager, tel 53 256

TÕSTAMAA VALD
Tugiisik probleemsetele lastega peredele, tel 96 256

SAUGA VALD
Laste päevahoid, tel 61 121

VÄNDRA VALD
Sotsiaalkorter ajutiseks elamiseks emale, lapsele, tel 95 839

VÄNDRA ALEV
Lastekaitse spetsialist, tel 95 964

TOOTSI ALEV
Suvel töö- ja puhkelaager, tel 68 267

VARBLA VALD
Suvel töö- ja puhkelaager, tel 96 624

PÄRNU LINN
Pärnu linna Pereabikeskus, Supeluse 1, tel 31 133
Laste ja perede probleemide lahendamine, sotsiaalnõustamine, varjupaik, päevakeskus.

Lastekaitsespetsialistid piirkondlikes hoolekandekontorites:
Kesklinnakontor, Kuninga 19, tel 45 473;
Mai hoolekandekontor, Mai 28-102, tel 59 850;
Rääma hoolekandekontor, Oja 37, tel 34 883;
Vana-Pärnu hoolekandekontor, Jannseni 5, tel 32 234

Pereabikeskuse psühholoogiateenistus
Kuninga 19, tel 40 047
Kriisiabi, laste, täiskasvanute ja perede nõustamine

Ohvriabi
Kuninga 19, tel 31 412

Laste psühhiaater
Pärnu Haigla Polikliinik, Suur-Sepa 16, tel 43 424

Pärnu Noorte Infopunkt
Kuninga tn 24, tel 31 515
Teave kõrg-, kesk-, põhi- ja huvialakoolidest Eestis ning õppimisvõimalustest välisriikides. Võimalus kohtuda kutsenõustaja, psühholoogi ja teiste erialade spetsialistidega. Ülevaade fondidest, stipendiumidest ja projektidest ning võimalus kasutada arvutit. Võimalus infopunkti kaudu ühendust saada tegutsevate noorsooühendustega.
Infopunkt on avatud kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti kell 12.00-19.00. Laupäeviti kell 11.00-14.00. Suletud esmaspäeviti ja teisipäeviti.

Pärnu Linna Haridusameti Õppenõustamiskeskus
Kuninga tn 24, tel 31 463
Hetkel osutab teenust Pärnu linnas elavatele inimestele; psühholoogiline abi, eripedagoogiline nõustamine, võimete testid, kutsenõustamine, konfliktolukordade lahendamine.

Pärnu Kodumajanduskool
Pühavaimu 26, tel 41 669
Erirühm lihtsustatud õppekavaga põhikooli lõpetanutele;
Kodumajanduse eriala - sobilik põhikooli lõpetanud vaegkuuljatele, kerge füüsilise puudega isikutele;
Puhastus-teeninduse eriala - sobilik kerge vaimse või füüsilise puudega inimestele.

MITTETULUNDUSÜHINGUD JA VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID

Orvuna Kasvanute Ühenduse Noortekodu
Rääma 21a/23, tel 37 715
Majutus lastekodust või eriinternaatkoolidest tulnud, elamispinnata noortele. Toimetulekuõpetus, tööteraapia, toitlustamine. Vaimupuuetega noortele psühholoogiateenus.

Pärnu Linna Lastekaitseühing
Supeluse 1, tel 31 133
Laste õiguste kaitse, suvelaagrite korraldamine, lastevanemate toetamine, töö alaealiste õigusrikkumistele kalduvate noortega, lepitusteenistus (perelepitus, kannatanu ja süüdlase lepitud) alko- ja narkoennetustöö.

Abikeskus "SHALOM"
Papiniidu 8/10, tel 20 144
Laste päevane järelvalve, töö tänavalastega

Eesti Punase Risti Pärnumaa Selts
Kuninga 19, tel 43 553
Laste ja noorte vaba aja veetmise sisustamine (laagrite korraldamine).
Usaldustelefon
Kuninga 19, tel 43 333

Lasterikaste Perede Liit
Suur-Sepa 8, tel 34 240, faks 55 018

Pärnumaa Üksikvanemate Liit
Kuninga 15, tel 051 00 193

TÖÖTUD - VASTUSED KORDUVATELE KÜSIMUSTELE

TÖÖTUKS REGISTREERIMINE

Missugused on vajalikud dokumendid, et töötuks registreerida?
· pass või seda asendab dokument
· haridust ja kvalifikatsiooni tõendav dokument
· tööraamat või muud dokumendid, mis tõendavad hõivatust töö või tööga võrdsustatud tegevusega eelnenud 12 kuu jooksul.

Inimene võib taotleda töötuna registreerimist, kui ta 10 tööpäeva jooksul tööhõivetalituses registreerimisest alates pole tööd leidnud. Töötuks registreerimise eelduseks on, et isik on töövõimeline, valmis koheselt tööle või tööturukoolitusele asuma.

Kes saab registreerida end töötuks?
Isik, kes:
· otsib tööd;
· on vanuses 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani;
· on hõivamata töö või tööga võrdsustatud tegevusega;
· 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva on:
- töötanud või tegutsenud ettevõtjana Eestis;
- õppinud päevase õppevormiga asutuses;
- teeninud kaitseväes või asendusteenistuses;
- kasvatanud emana, ema puudumisel või ema töötamise ajal isana või eestkostjana lapsinvaliidi või alla 7-aastast last;
- omanud invaliidsusgruppi;
- viibinud vahi all või kinnipidamiskohas.

Kes ja kui palju saab töötu abiraha?
Õigus saada töötu abiraha on töötuna registreeritutel, kellel puudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses. Abiraha ei maksta töötule, kes saab lastetoetustega kehtestatud ülalpidamistoetust. Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi ja töötuskindlustuse hüvitisi. Abiraha makstakse üldjuhul kuni 180 päeva. Abiraha suurus on 400 krooni.

Erandina eelneb töötu riikliku abiraha määramisele 60 päevane ooteperiood, arvates töötuna registreerimisest, isikutele, kes:
1. on enne töötuna registreerimist õppinud päevase õppevormiga õppeasutuses;
2. on viimases töökohas lõpetanud töötamise või teenistuse omal algatusel.

Keda ei registreerita töötuks?
· töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu või liikmelisuse alusel töötavat isikut;
· ettevõtjana töötavat isikut;
· päevase õppevormiga õppeasutuses õppivat isikut;
· kaitseväes või asendusteenistuses olevat isikut;
· rasedat, kui arsti poolt määratud sünnituseni on jäänud vähem kui 70 kalendripäeva;
· riiklikku pensioni või stipendiumi saajat;
· muud tulumaksuga maksustatava tulu saajat.

Isik, keda ei saa registreerida töötuna, võib tööhõivetalitusse arvele jääda tööotsijana.

Kes saavad rohkem kui 180 päeva töötu abiraha?
Isikud:
· kellel on jäänud vanaduspensionini vähem kui 180 kalendripäeva;
· kellel on arsti poolt määratud sünnituse tähtajani jäänud vähem kui 70 kalendripäeva;
· kelle peres kasvab kolm või enam alla 18-aastast last - lisaks veel 90 päeva jooksul;
· kes ei ole leidnud 180 päeva jooksul sobivat tööd ja kelle kuusissetulek ühe pereliikme kohta on alla kehtestatud toimetulekupiiri - kuni 90 päeva;
· hädaabitööl oldud aja eest;
· pärast tööturukoolituse läbimist, kui ta ei ole leidnud tööd - tööturukoolitusel oldud aja võrra.

Mis on tasuta tööturuteenus?
· teave vabadest töökohtadest tööandja poolt esitatud tingimustel;
· tööturuvahendus;
· teave tööturukoolituse võimalustest;
· teave töötu sotsiaalse kaitsega seotud õigusaktidest.

Kellele osutatakse tasuta tööturuteenust?
Tööotsijatele ja töötutele.

Lisaks eelnevale võib töötu taotleda:
· tööturukoolitust;
· tööturutoetust;
· hädaabitööd.

Mis on tööturutoetus ja kes saab seda taotleda?
Töötu võib saada tööhõivetalitusest ettevõtluse alustamiseks vajalikku teavet, koolitust ja rahalist toetust majandustegevuse alustamiseks.
Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks on kuni 10 000 krooni.

Tööturutoetust võib taotleda töötu, kes:
· on vähemalt 18 aastat vana;
· on läbinud ettevõtlusalase koolituse või omab vastavaid kogemusi.

Kuidas taotleda tööturutoetust?
Tööturutoetuse saamiseks tuleb riigi tööhõivetalitlusele esitada:
· avaldus ja vastav äriplaan;
· dokumendid, mis tõendavad ettevõtlusalase koolituse läbimist või vastavate kogemuste olemasolu.
Otsese tööturutoetuse andmise kohta teeb komisjon, kuhu kuuluvad tööhõivetalituse, kohaliku omavalitsuse ja maksuameti esindaja.

Kes saavad koolitust tööbüroo kaudu?
Tööturutoetust on õigus taotleda töötul ja tööd otsival osalise töövõime kaotanud invaliidsuspensionäril:
· kes ei leia tööd eriala puudumise või madala kvalifikatsiooni tõttu;
· kelle erialal ei ole vabu töökohti ja tööle rakendumiseks on vajalik uue eriala omandamine;
· kes tööjõuturul enda konkurentsivõime tõstmiseks soovib omandada lisaoskusi;
· kes ei saa tervisliku seisundi tõttu endisel erialal töötada.

Tööturukoolituse kestus on kuni 6 kuud.

Kas koolituse ajal makstakse ka stipendiumi?
Töötule makstakse õppestipendiumi vähemalt 10 õppepäeva kestvast tööturukoolitusest osavõtmise korral. Õppestipendiumi suurus on 600 krooni kuus.
Kui koolitus ei toimu kliendi elukohas, on tal õigus taotleda riigi tööhõivetalituselt sõidukulude (kuni 400 krooni kuus) ja majutuskulude (kuni 50 krooni ööpäevas) hüvitamist.

Kas on mingeid soodustusi ka tööandjatele?
Kui tööandja võtab tööle väiksema konkurentsivõimega töötu, makstakse talle palgakulude korvamiseks toetust ühe aasta jooksul. Esimese poole aasta jooksul makstakse iga kuu ühe kuupalga alammäär ja teisel poolaastal 50% kuupalga alammäärast.

Väiksema konkurentsivõimega töötud on:
· puuetega isikud;
· rasedad ja naised, kes kasvatavad alla 6-aasta vanuseid lapsi;
· noored (vanuses 16-20 eluaastat);
· isikud, kellel on vanaduspensioni eani jäänud kuni 5 aastat;
· kinnipidamiskohtadest vabanenud isikud.

Mis on hädaabitöö?
Hädaabitöö on ajutine töö, mille tegemiseks on nõuta töötult erialast ettevalmistust. Erialase ettevalmistuse või töökogemuse olemasolul ja töötu nõusolekul võib teda rakendada eriettevalmistust nõudval tööl.

Hädaabitööd tegevale töötule maksab palga ja katab hädaabitööde korralduskulud tööandja.

TÖÖTUTELE SOTSIAALTEENUSTE PAKKUJAD

PÄRNU LINNAS
Pärnumaa Tööhõiveamet
Ringi 12
Igal tööpäeval on avatud infotuba kell 8.00-16.00.
Konsultantide vastuvõtuaeg E-N 9-12 ja 13-15.
Reedeti vastuvõtt tööandjatele ja ettevõtjatele.
Tel 41 465, 30 613, faks 44 355

Pereabikeskus
Riia mnt 1b, tel 42 774
Rehabilitatsioonigrupp pikaajalistele töötutele, tugiisiku teenus.

HÄÄDEMEESTE VALLAS
Häädemeeste piirkonna aktiviseerimiskeskus
Häädemeeste, Pärnu mnt 25a, tel 65 160
Koolitus, ümberõpe, nõustamine, eneseabigrupid

KILINGI-NÕMME LINNAS, SAARDE JA TALI VALLAS
Sihtasutus "Saarkunda"
Kilingi-Nõmme, Kiriku 16, tel 90 058
Pikaajaliste töötute koolitus ja ümberõpe

KODUTUD JA VANGIST VABANENUD - SOTSIAALTEENUSTE PAKKUJAD

PÄRNU LINN
Pereabikeskus (end. Hoolekandekeskus)
Riia mnt 1b, tel 42 774
Kodutute ja kriminaalse minevikuga inimeste probleemide lahendamine

Linnaarst
Kuninga 19, tel 45 082
Haiguskindlustuseta (haigekassakaardita) Pärnu linna kodanike nõustamine, suunamine ravile või konsultatsioonile.
Vastuvõtt neljapäeviti 14.00-17.00, vajalik eelregistreerimine sotsiaalhoolekandeametis.

MITTETULUNDUSÜHINGUD JA VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID

Samaaria Eesti Misjon
Sauga-Jõekalda 1, tel 051 42 195
Varjupaik täiskasvanuile, vangist vabanenud isikutele. Pakutakse peavarju, riideid, toitlustamist. Kristliku suunitlusega.

Halastusühing "Ärkamine"
Karja 6, tel 43 367
Supiköök

Eesti Punase Risti Pärnumaa Selts
Kuninga 19, tel 43 553
Õnnetustesse sattunud inimeste materiaalne abistamine.
Humanitaarabi.

TOIMETULEKUTOETUS

Toimetulekutoetust taotletakse elukohajärgse valla või linnavalitsuse sotsiaalosakonnast

Kellel on õigust saada toimetulekutoetust?
Eesti Vabariigi territooriumil alaliselt elaval eesti kodanikul ja alalist elamisluba omaval välismaalasel, kelle 1 kuu sissetulek peale alalise eluaseme normpinna kulude katmist jääb allapoole toimetulekupiiri.
Toimetulekutoetust määrab ja maksab linna, alevi või valla sotsiaalamet riigi poolt eraldatud toimetulekuvahenditest.

Kui suur on pere toimetulekupiir?
Toimetulekupiir alates 1. jaanuarist 1999 on:
1 liikmelisele perele - 500 krooni;
2 liikmelisele perele - 900 krooni;
3 liikmelisele perele - 1300 krooni;
4 liikmelisele perele - 1700 krooni;
5 liikmelisele perele - 2100 krooni;
6 liikmelisele perele - 2500 krooni;
7 liikmelisele perele - 2900 krooni;
8 liikmelisele perele - 3300 krooni;
9 liikmelisele perele - 3700 krooni;
10 liikmelisele perele - 4100 krooni;

Mis on pere sissetulek?
Kõikidel ühel elamispinnal elavate inimeste sissetulekud, sealhulgas ka lasteraha, alimendid, pensionid. Sissetuleku hulka ei arvata ühekordseid sotsiaaltoetusi.

Kui suur on normpind?
18 ruutmeetrit üldpinda inimese kohta + 15 ruutmeetrit perekonna kohta.
Valla või linnavalitsuse otsusega võib erandina normpinnaks lugeda üksielava pensionäri 2-toalise korteri. Kui üksielav pensionär elab suuremas korteris kui 2-toaline, võib lugeda normpinnaks 51 m2.

Kellele ja kuidas makstakse täiendavat ühekordset toetust toimetuleku soodustamiseks?
Täiendavat toetust maksab omavalitsus riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest või mõnest muust allikast rahalise ressursi piisavuse korral toimetulekuraskustes isikutele.
Reeglid selle kohta, keda loetakse toimetulekuraskustes isikuks, kehtestab omavalitsus oma volikogu otsusega ja need on erinevates omavalitsustes erinevad. Toetuse taotlemise avaldus tuleb esitada omavalitsuse sotsiaaltöötajale, kuid otsuse raha eraldamise kohta teeb sotsiaalkomisjon.

RIIKLIKUD TOETUSED JA PENSION

Riiklikke toetusi ja pensione maksab riigieelarve vahenditest pensioniamet.
Pärnu maakonna pensioniamet asub aadressil:
Pärnu, Riia mnt 2k, tel 77600

Peretoetused pensioniameti kaudu:
1. lapsetoetus
2. lapse sünnitoetus
3. lapsehooldustasu
4. üksikvanema lapse toetus
5. eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus
6. ajateenija lapse toetus
7. lapse koolitoetus
8. elluastumistoetus

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused:
1. puudega lapse toetus
2. puudega 16-aastase ja vanema isiku toetus
3. hooldajatoetus
4. puudega vanema toetus
5. õppetoetus
6. rehabilitatsioonitoetus
7. täiendkoolitustoetus
8. transporditoetus
9. telefoni kasutamise toetus

Matusetoetus

Kellel on õigus saada vanaduspensioni?
1. Isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku staazi või pensionikindlustusstaazi.
2. Vajalik iga.

	Naised		Mehed
Pensioniikka jõudmise aeg	sünniaasta	vanus	sünniaasta	vanus
1999/2000	1942	57 a ja 6 kuud	1937	62 a ja 6 kuud
2001	1943	58 a	1938	63 a
2002/2003	1944	58 a ja 6 kuud
2004	1945	59 a
2005/2006	1946	59 a ja 6 kuud
2007	1947	60 a
2008/2009	1948	60 a ja 6 kuud
2010	1949	61 a
2011/2012	1950	61 a ja 6 kuud
2013	1951	62 a
2014/2015	1952	62 a ja 6 kuud
2016	1953	63 a

RAVIKINDLUSTUS

Ravikindlustus on inimestel, kes:
1. Töötavad ametlikult ja kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja;
2. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ise maksavad oma tulult sotsiaalmaksu;
3. Kuuluvad ühte järgmistest gruppidest:
· Ravikindlustusega inimese ülalpidamisel olev abikaasa;
· Ravikindlustust omava inimese ülalpidamisel olev vanem või vanavanem;
· Alla 18. a laps;
· Päevases õppevormis õppiv õpilane või üliõpilane;
· Alla 18.a lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi hooldav vanem, eestkostja või hooldaja;
· I grupi invaliidi hooldaja;
· Alla 3 aastast last kasvatav mittetöötav inimene;
· Rase;
· Pensionär;
· Töötuna registreeritud inimene;
· Kaitseväelane.

Kui inimene ei kuulu ühtegi eelpoolnimetatud gruppi:
Sel juhul tuleb pöörduda elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes koostöös arstiga aitab korraldada ravi eest tasumise.
Esmaabi osutatakse EV kodanikele ja siin viibivatele kodanikele tasuta.

Pärnumaa Haigekassa
Riia mnt 2k, tel 77 666
Haigekassakaartide väljastamine ja vahetus.

SOTSIAALTÖÖTAJATE KONTAKTANDMED OMAVALITSUSTES

ARE VALD
Sotsiaalnõunik Urve Pikner, tel 63 518, Suigus tel 63 425

AUDRU VALD
Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalnõunik Peep Tarre
Haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Siiri Jõerand
Sotsiaaltöö inspektor Irina Rand
Tel 64 307

HALINGA VALD
Sotsiaaltöötaja Eve Sartakov, tel 73 710

HÄÄDEMEESTE VALD
Sotsiaalnõunik Tiiu Talvak
Sotsiaaltöötaja Marvi Loorents
Sotsiaaltöötaja Tiiu Savi
Tel 99 160; 98 158

KAISMA VALD
Sotsiaaltöö spetsialist Evelin Rikker, tel 93 440

KIHNU VALD
Sotsiaaltöötaja Aime Kott, tel 69 910

KOONGA VALD
Sotsiaalnõunik Malle Tamsalu, tel 62 575

LAVASSAARE ALEV
Sotsiaaltöötaja Merike Püüding, tel 63 324

PAIKUSE VALD
Sotsiaalnõunik Aime Käärats
Toetuste spetsialist Alli Vohu
tel 53 256

SAARDE VALD
Sotsiaalnõunik Mare Kurri, tel 92 444

SAUGA VALD
Sotsiaalnõunik Valli Jaansen
Sotsiaaltöötaja Vilve Kiisler
Tel 61 121

SURJU VALD
Sotsiaalnõunik Elve Tilk, tel 60 819

TAHKURANNA VALD
Sotsiaalnõunik Klaudi Tints, tel 60 125

TALI VALD
Sotsiaalametnik Eha Tiitus, tel 91 640

TOOTSI ALEV
Sotsiaalspetsialist Annika Aav, tel 68 267

TORI VALD
Sotsiaalspetsialist Silvi Pool, tel 66 952

TÕSTAMAA VALD
Sotsiaalnõunik Endla väli, tel 96 256

VARBLA VALD
Sotsiaalnõunik Maie Ausmeel, tel 96 624

VÄNDRA VALD
Sotsiaalnõunik Lembit Uulimaa
Sotsiaaltoetuste spetsialist Luule Kaljumäe
tel 95 839

VÄNDRA ALEV
Sotsiaal-, haridus- ja kultuurinõunik Kersti Tilk, tel 95 964

KILINGI-NÕMME LINN
Sotsiaalnõunik Mae Annast, tel 92 940

SINDI LINN
Sotsiaalnõunik Madis Kadak, tel 52 367

PÄRNU LINN
Kesklinna hoolekandekontor
Kuninga 19, tel 45 473

Mai hoolekandekontor
Mai 28, krt 102, tel 59 850

Rääma hoolekandekontor
Oja 37, tel 34 883

Vana-Pärnu hoolekandekontor
Jannseni 5, tel 32 234

Seoses 1. augustist 2000 AS Eesti Telefoni üleminekuga üle uuele, Euroopas aktsepteeritavale valimiskorrale muutub mobiiltelefonile helistamise kord - endise numbri nt: 25x xx xxx asemele valitakse nüüd 05x xx xxx