Eessõna
Järgnev töö on koostatud uurimuse planeeringuna. Teema käsitlemine sellisel kujul on põhjustatud sellest, et tutvudes kirjandusega ei leidnud ma ühtegi materjali, mis käsitleks küsimust sellest vaatenurgast, millest huvitun. Planeerimisel võtsin aluseks arvamuse, et Eestis tegeletakse tavakodanike probleemidega peamiselt eksperdi tasandil ning laste probleeme käsitletakse täiskasvanu seisukohast, kusjuures kaldutakse unustama asjaga seotuid endid. Pean oluliseks sotsiaaltöö, lastekaitse-ja noortetöö arengus just klientide arvamuse ära kuulamist. Kui me kuuleme inimese enda suust, mida ta oma olukorrast arvab, siis kõik teda aidata tahtvad inimesed võivad sellele baseerudes anda oma eksperthinnangu ning koostada tegevusplaani. Usun, et objektiivsest hinnangust lähtumine, aitab kokku hoida alati ebapiisavaid ressursse ning kujundada mainet kui inimeste/kliendikesksest süsteemist.
Järgnev töö on ülesehitatud 3-s osas. Esimeses osas kirjeldan õpilaste olukorda ja kooli probleeme. Teises osas on planeeritava uurimuse osad ja ülesehitus ning viimases kolmandas osas on väljatoodud õpilast reguleerivad osad Eesti haridust käsitlevast seadusandlusest. Piirdutud on üldhariduskoolidega, seega on väljajäänud koolieelne haridus ja kutseharidus.
Planeeritud uurimuse eesmärgiks oleks teada saada, kuidas tunnevad end õpilased koolis tegelikult ja kui, siis mida annaks muuta, et kool muutuks meeldivamaks köhaks kui ta praegu tundub olevat.

l. Sissejuhatus
Eesti sotsiaal- ja haridussüsteemis töötavad inimesed on ammusest ajast tunnistanud Eesti üheks suurimaks probleemiks negatiivse iibe ehk teisisõnu Eesti laste vähenemise. Seoses lastesünni vähenemisega langeb iga aasta ka l. klassi minejate arv. See ongi see kriitiline aeg, millal tuleb ilmsiks eelpool mainitud probleemi tõsidus. Enne kooliminekut on vanemate vaba valik, kas laps käib lasteaias või mitte. Olukorda illustreerib asjaolu, et aastal 1998/99 läks kooli 60% vähem lapsi kui sellele eelnenud aastal. Üldse õppis 1998/99 aastal üldhariduskoolides 295 216 õpilast, mis moodustab veidi üle 20% kogu Eesti elanikkonnast. (Lapsed Eestis; 2000 ÜRO, Tallinn)
Vastavalt Eesti Haridusseadusele (vt. lk 9) on koolikohustuslik õpilane 7-17 eluaastani, või kuni põhihariduse omandamiseni. Lähtudes Eesti Lastekaitseseadusest (vt. lk 7) on laps kuni 18 aastane isik, mis näitab, et kohustuslikud koolis käimise eluaastad moodustavad üle 55% protsendi lapseks olemise ajast. Koolis käimise ajal toimuvad inimese elukaares olulised psühholoogilised, sotsiaalsed ja bioloogilised muutused, millega harjumiseks ja toimetulemiseks vajab laps tuge. Peamine muutus on, et kooli ajal muutuvad kõik kooli läinud lapsed noorteks.
Viimasel ajal on hakatud koolist rääkima palju ja eri kontekstides. Kahjuks ei ole need jutud alati positiivsed. Peamised negatiivsed kooli puudutavad teemad on olnud koolivägivald ja koolikohustuse mittetäitmine. Hiljutisest vestlusest praktiseeriva koolisotsiaaltöötajaga kerkis esile mõte, et kuigi koolikohustuse eiramine on juriidilises keeles seaduserikkumine, siis ükski koolis mittekäiv laps/noor ei mõtle oma tegevusest nii.

Eestis on väljakujundatud lastekaitsesüsteem, kuid autori arvates puudub töötav noorsoosüsteem. On küll olemas noorsoopolitsei, kuid sellel on pigem käristav kui vajalik noort toetav ja abistav funktsioon.
Lähtuvalt eelnevatest probleemidest ja vestlustest antud teemal tekkis autoril huvi uurida õpilaste heaolu ja neile pakutavaid teenuseid. Tutvudes kirjandusega tuli ilmsiks, et antud teemal on kirjutatud suhteliselt vähe. Enamus on kooli seisukohast. Autorit huvitab aga rohkem õpilase elu õpilase seisukohast. Selleks pidas autor vajalikuks planeerida ja hiljem ka läbi viia uurimus.
Teema aktuaalsus tuleb ilmsiks tutvudes viimase mõne kuu ajakirjandusega, kust leiab palju artikleid, mis puudutab koolielu ja haridusküsimusi. Samuti on aluseks võetud statistilised näitajad ja õpilase elu reguleerivad seadused- Eesti Põhiseadus, Eesti Lastekaitseseadus, Eesti Haridusseadus ja Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus, millest on töö kolmandas osas välja toodud õpilast puudutavad osad. Materjaliga töötades selgus, et seaduse kohaselt ei ole õpilane koolis oluline, kuigi ta võiks olla tähtsuselt esimene, kuna kui ei ole õpilast ei ole ka kooli. Siiski käsitletakse õpilast seaduses vaid väga põgusalt.

II Planeeritav uurimus
Planeeritav uurimus lähtub kvalitatiivse uurimuse põhimõtetest ja kasutab ka kvalitatiivse uurimuse meetode. Kvantitatiivseid uurimusi on juba korraldatud ja statistilised andmed haridussüsteemi kohta on kättesaadavad kõigile. Kvalitatiivne uuring võimaldab saada infot mittemõõdetavate isiklike kogemuste ja arvamuste kohta. Eeliseks on veel seegi, et eri uuringud samal teemal võivad toota erinevaid tulemusi ja annaks seega põhjalikuma pildi olukorrast.

Uuritav probleem
Õpilaste heaolu ja toimetulek Eestis ning nende tagamiseks vajalikud teenused.

Uurimuse küsimused
Mis on õpilase heaolu?
Kas see on oluline?
Kuidas tunneb end õpilane tänapäeva koolis?
Mis annaks parandada?
Meetod
Kasutatav meetod on fenomenoloogiline uurimus. Uuritaks õpilasi, kelle roll on seadusega reguleeritud. Ning õpilaseks olemine koolikontekstis ongi fenomen, mida uuritakse. Meetod võimaldab uurida nähtusi selle kogejate isiklikust seisukohast.
Tehnika- poolstruktureeritud süvaintervjuu.

Valim
Süvaintervjuu 10-ne suurlinnakoolis õppiva abituriendiga. Abiturient on läbinud juba kõik koolietapid ning seisab silmitsi uute tulevikku puudutavate küsimustega, mille lahendamiseks vajab ta tuge.

Probleemi valiidsus
Aktuaalsus ilmneb, kui tutvuda ajakirjandusega, kust võib leida palju materjali kooli olukorra kohta Eestis.
Teemat on uuritud tuginedes spetsialistide ja õpetajate hinnangutele, kuid puuduvad õpilaste enda hinnangud olukorrast. Selle muutmiseks, peab autor vajalikuks, uurida just õpilaste arvamusi.

Poolstruktureeritud süvaintervjuu küsimused
1. Mida tähendab sinu jaoks olla õpilane?
2. Kas sa oled teadlik, mida nõuab Eesti seadusandlus ja kooli põhimäärus sinult kui õpilaselt?
3. Kes peaks seda infot levitama ja kuidas?
4. Kas sa tunned end koolis turvaliselt ja hästi?
5. Kuidas saavad sinu koolis läbi õpilased, õpetajad ja koolijuhtkond?
6. Kas tunned, et sa oled sinu kooli jaoks vajalik?
7. Kuidas tuleks õpilastesse suhtuda?
8. Sina kui abiturient, kuidas on teie koolis korraldatud tulevaseks eluks ettevalmistus, kutsesobivuse ja eriala valiku nõustamine?
9. Kas seda süsteemi peaks arendama kooli tasandil või ka üldse?
10. Kui sul on probleeme kas tead kelle poole abi saamiseks pöörduda?
11. Kuidas on sinu piirkonnas korraldatud kooliväline tegevus?
12. Kas seda süsteemi peaks rohkem arendama koolis või väljas pool seda?
13. (Kui süsteem ei meeldi) Kas oleksid nõus tegutsema koolis peale koolitöö lõppu?
14. Milliseid võimalusi peaksid koolid pakkuma väljaspool õppetööd?
15. Kui palju ja kuidas peaks kaasatama vanemaid õpilasi kooli huvi- ja õppetöö korraldamisse?

III Seadusandlus
Lapse hariduse omandamist reguleerivad eelkõige EV Põhiseadus, EV Lastekaitseseadus, EV haridusseadus ja Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Järgnevalt annan ülevaate, kuidas eelpool mainitud seadused reguleerivad õpilase elu.

EV Põhiseadus
II peatükk §37
Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole.
Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.
Hariduse andmine on riigi järelvalve all.

EV Lastekaitseseadus
I peatükk §2
Käesolev seadus peab lapseks kuni 18-aastasi inimesi.
VI peatükk LAPS JA HARIDUS
§ 39 Lapse õigus haridusele
Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja latse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervisliku isiksuse, sealhulgas:
1) kasvatab lugupidamist vanemate, kaasinimeste, iseenda ja kõige elava vastu;
2) õpetab austama emakeelt, eesti rahvuskultuuri ning teisi keeli ja kultuure;
3) valmistab ette iseseisvaks eluks vabas ühiskonnas sallivuse, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste austamise vaimus;
4) õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist;
§ 40 Õppimise vabadus
1) õpetamine ei või olla seotud kehalise või vaimse vägivallaga;
2) õpetamine ei või olla ideoloogiliselt ühekülgne ega õhutada vaenu ja vägivalda;
§ 41 Õpetamise põhimõtted
Õpetamine peab olema isiksusekeskne, lähtuma sugupoolte erinevusest ning rajanema õpilaste edusammude tunnustamisel;
§ 42 Hälvikute õpetajate ja kasvatqjate ettevalmistus
1) hälvikute (keha-, meele-, kõne- ja liithälbed; vaimu-, närvi-, psüühika- ja käitumishälbed) õpetajad ja kasvatajad peavad olema eriharidusega ning selleks tööks sobivad;
2) sotsiaaltalitus võib tõstatada hälvikutega tegelevate inimeste kutsesobivuse küsimuse;
§ 42 Lapse töölelubamine
1) põhihariduse omandanud laps, kes ei soovi või ei ole võimeline jätkama õpinguid, saab tööle asuda vastavalt seadusele;
2) põhihariduseta lapse või vanemliku hoolitsuseta lapse tööleasumise,
vastavalt seadusele, otsustab tööhõivetalitus koos sotsiaaltalitusega. § 43 Laste töö korraldamine
l) koolid on kohustatud informeerima sotsiaaltalitust kõigist lastest, kellel kätkeb põhihariduse omandamine.
2) tööhõivetalitus on kohustatud pidama mittetöötatavate ja mitteõppivate laste arvestust ja informeerima neist sotsiaaltalitust;
3-) sotsiaaltalitus on kohustatud abistama mittetöötavaid ja mitteõppivaid lapsi nende õppimise ja töötamise korraldamisel;

EV Haridusseadus
I Üldsätted
§ l Haridusseaduse ülesanne
Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.
§ 2 Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed
1) käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
2) Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.
3) Hariduse eesmärk on:
- Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuse ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
- Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
- Luua igaühele eeldused pidevõppeks;
4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus uid-, kutse- ja huvialahariduseks.
5) Kooskõlas UNESCO hariduse klassifikatsiooni rahvusvahelise standardiga on haridusel järgmised tasemed:
- alusharidus;
- põhiharidus (hariduse I tase)
- keskharidus (hariduse II tase)
- kõrgharidus (hariduse III tase) 6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslike teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldus.

§ 3 Haridussüsteem
1) Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist:
- hariduses, mis on kujundatud ülesannete ja tasemete alusel;
- haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest;
2) Haridusasutused on koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvialakoolid, täiendusõppeasutused ja muud, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.
3) Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks. § 4 Haridussüsteemi korralduse põhimõtted
1) Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras.
2) Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel.
3) Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades.
4) Usuõpetuse õppimine ja õpetamine on vabatahtlik.
5) Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele.
6) Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist.
7) Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta.
8) Haridusasutused kasutavad järgmisi õppevorme: päevane ja kaugõpe, eksternatuur, kodu-ja individuaalõpe. Samuti võib kasutada teisi vorme. Õppevormi määrab haridusasutuse põhikiri või põhimäärus.
9) Haridussüsteemi juhtimisel lähtutakse otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest.
10) Haridusasutuste juhtimisel ühendatakse vastutus, kollegiaalne otsustamine ja ühiskonna järelevalve. III Koolikohustus § 8 Koolikohustus ja selle täitmine
1) Õppimine on kooliealisel lastel õigusaktides kehtestatud ulatuses kohustuslik.
2) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta l. oktoobriks saab seitsme aastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
4) Koolikohustust võib Haridusministeeriumi poolt ettenähtud korras täita ka koduõppe vormis.
5) Koolikohustuse täitmise ja koolikohustuslike laste arvestamise korda reguleeritakse õigusaktidega.
6) Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, välja arvatud välisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuste alla. § 9 Õppimisvõimaluste tagamine orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele § 10 Hälvikute õpetamine
l) Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.
2) Kasvatuse eritingimusi vajavatele lastele tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse õppida selleks loodud õppeasutustes, kindlustades nende täieliku ülalpidamise õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel.
3) Õppe- ja kasvatusasutuse tüüp või õppevorm määratakse või soovitatakse hälvikute meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal.

IV Hariduse liigitus ülesannete alusel
§ II Üldharidus
Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.

Põhikooli-ja gümnaasiumiseadus

Kooli moodustamine
§12
3)Koolil on oma põhimäärus, kus peavad olema järgmised andmed:
- täielik nimi, asukoht ja liik;
- tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
- õppekeel;
- õppe- ja kasvatuskorralduse alused;
- õpilaste õigused ja kohustused;
- kooli töötajate (personali) õigused ja kohustused;
- finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused;
- ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord;

§15
1) Valla- ja linnavalitsus moodustab koolis vajadusel eraldi klasse 7. -9. klassi kasvatusraskustega õpilastele. Kasvatusraskustega 7. -9. klassi õpilastele eraldi klasside moodustamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
2) Haridusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vastavalt vajadusele koole tervisehäiretega lastele ja hälvikutele.
3) Kooli direktor võib valla- ja linnavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi, pikapäevarühmi ja kooliintemaate.
31) parandusõpperühm on õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde
õpiabi osutamiseks moodustatud rühm.
4) Koolis on raamatukogu.
5) Koolieelikute ettevalmistusrühmade, hälvikute eriklasside, tervisehäiretega hälvikute erikoolide, parandusõpperühmade, pikapäevarühmade, samuti kooli internaatide ja raamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridusminister määrusega. III Koolikohustus §17
l) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta l. oktoobriks saab seitsme aastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
11) Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist.
12) Käesoleva paragrahvi lõikes l1 nimetatud taotluse rahuldamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
2) Riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama soovijatele võimaluse keskhariduse omandamiseks.
3) Vanemate soovil võib esimese klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30-aprilliks saanud kuueaastaseks.
4) Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps, on koolikohustuslik.
5) Koolikohustuslike laste arvestust peab valla- või linnavalitsus.
Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täitmiseks valla- ja linnavalitsus koos kooliga.
6) Vanemad on kohustatud looma lapsele kõdus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
7) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele haldusõiguserikkumiste seadustiku § 153 sätteid.
8) Koolikohustuslike laste arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 18 Vanematele on koolikohustusliku lapse kooli jaoks valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti. §19
1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.
2) Kooli teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli teeninduspiirkonna kinnitavad ühiselt vastavad valla- või linnavolikogud. § 20 Koolikohustust võib täita ka kõdus õppides. Koduõppe korra kehtestab haridusminister määrusega.
§21
1) Valla- või linnavalitsus võimaldab hälvikutel õppida elukohajärgses koolis haridusministri kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis.
2) Kasvatuse eritingimusi vajav laps õpib ja täidab koolikohustust selleks moodustatud koolis.
3) Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse hälvikutele
meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal nõustamiskomisjoni otsusega. Hälvikute nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
3') Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega. Linnavalitsus võib kooskõlastatult maakonna nõustamiskomisjoniga moodustada linna nõustamiskomisjoni.
32) Nõustamiskomisjon on viieliikmeline. Maakonna nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab maavanem korraldusega, linnavalitsuse nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab linnapea. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja j a vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja.
33) Nõustamiskomisjoni pädevuses on:
- määrata hälvikule võimetekohane õppekava või õppevorm;
- suunata hälvik lapsevanema (hooldaja) nõusolekul sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli või eriklassi;
- otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine;
4) Sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli ja -klassi võetakse õpilane vastu lapsevanema kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli ja -klassi vastuvõtmise ning väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
41) Haridusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vajadusel riigi- või munitsipaalkoolis järgmised klassid:
- keha-, kõne-, meelepuuetega ja psüühikahäiretega laste klassi;
- tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks;
- abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks;
- toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks;
- hooldusklassi rakse ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks;
5) Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või hälvikute erikoolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata Õpinguid endises koolis. § 22 Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.

V Õpilased ja nende vanemad §30 .
1) Õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda.
2) Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.
3) Õpilastele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet,
mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. § 31 Õpilasel on õigus:
1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras.
2) Moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega.
3) Osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide
lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse.
4) Kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid.
5) Saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest.
6) Saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras.
7) Saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta.
8) Pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole.

§311
1) Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt
otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu (nõukogu) ning kinnitab direktor.
4) Õpilaskonnal on õigus:
- moodustada teste õpilaskondadega liite ja organisatsiooni õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
- astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
- otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. §32
1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse- eeskujade ja -normide kohase päevakava.
2) Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab õppeasutuse omanik koos valla- ja linnaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. § 33 Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõusumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelvalvet teostava ametiisiku poole. § 34 Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt kehtestatud korrale.
§ 35 Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

Kasutatud kirjandus
Lapsed Eestis; 2000 ÜRO, Tallinn
EV Põhiseadus
EV Lastekaitseseadus
EV Haridusseadus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Haridusministeeriumi kodulehekülg