Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz

 

Kinnipeetavate elukvaliteet ja neile osutavad teenused

Referaat sotsiaalpoliitika aines

 

Gätlin Ardel

Pärnu 2000



l. KURITEGEVUS JA KURITEGEVUSE KONTROLL EESTIS

Traditsiooniliselt vaadatakse kuritegevust kui inimkonna progressiga kaasnevat sotsiaalset aherainet, mille efektiivne kontrollimine kuulub riigi pädevusse. Kuna kuritegevus näitab kogu maailmas ilmseid kasvutendentse, kulutatakse selle nähtusega toimetulekuks märkimisväärseid vaimseid ja materiaalseid ressursse.

Ka taasiseseisvunud Eesti on silmitsi kuritegevuse kõrge taseme ja elanike vähenenud turvalisuse probleemidega. Sageli on räägitud kuritegevuse plahvatuslikust kasvust, kuna võrreldes nõukogude perioodiga on nii registreeritud kuritegevuse näitajad kui avalikkuse tähelepanu sellega seonduvale oluliselt suurenenud. Siirdeühiskonna Eesti seesugust olukorda on interpreteeritud normist kõrvalekaldumise ja sotsiaalse desorganisatsiooni ilminguna, mis seletab intensiivistunud kuritegevust inimeste sisemiste normide nõrgenemise ja riikliku kontrolli vähenemisega. Koos riigivõimu tugevnemise ja uue stabiilsuse kujunemisega loodetakse ka kuritegevus allutada senisest efektiivsemale kontrollile.

Kahtlemata on neis arusaamades oluline annus tõtt, kuid oleks õige näha ka muid, märksa üldisemaid trende, mis siinset kriminogeenset situatsiooni ja kuritegevuse kontrolli üha enam mõjuavad. Neist esimesena tuleks välja tuua läänemaailmas leviv tõrjuv hoiak kõikvõimsa riigi ja selle institutsioonide liigse sekkumise suhtes inimeste ellu. Postmodernistlik diskursus paigutab kuritegevuse ühte ritta niisuguste nähtustega nagu domineerivad ideoloogiad, sotsiaalne kontroll laias mõttes, informatsiooni valdamine, massikultuur, kultuurikonflikt, vähemusgrupid jne. Üha ilmsemaks on saanud seejuures riigivõimu mitteühetähenduslik suhtumine kuritegevuse (kui inimkäitumise erivormi) kontrolli, mida reeglina kõik poliitilised huvigrupid serveerivad oma tegevuse olulise prioriteedina. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale on võimalik väita, et registreeritud kuritegevus suuresti seetõttu kasvabki, et sellega võitlemiseks nii intensiivselt kulutusi tehakse.
Teiseks ei nähta kuritegevust enam mitte niivõrd reaalselt esineva tegelikkuse faktina, vaid seda vaadeldakse pigem kui sotsiaalset konstrukti. On ju kuritegelikena määratletud käitumisviiside ning nendele reageerimise puhul tegemist olulisel määral väärtushinnangulise kategooriaga. Seetõttu püütakse rohkem süveneda küsimustesse, mida üldse tähendab fenomen ühiskonnas, millised on selle funktsioonid, mis viisil ja kelle poolt määratletakse piir kuritegeliku ja seaduskuuleka käitumise vahel ning kui usaldusväärse pildi kuritegevusest annab ametlik kuritegevuse statistika ja kuidas seda statistikat interpreteerida.

Registreeritud kuritegevus Eestis

Kriminoloogiliselt on kõige huvipakkuvam tahtlike tapmiste arv, kuna seda loetakse väikese latentsuse astmega kuriteo liigiks, mille tase sõltub suhteliselt vähe riikliku registratsiooni eripäradest. Seetõttu saab neid riigiti suhteliselt hästi võrrelda.
Tapmiste dünaamika on analoogiline raskete isikuvastaste kuritegudega, mille arv Eestis hakkas järsult kasvama 1990. aasta alguses. Maksimum hulk tapmisi pandi toime 1994. aastal, mil vastavaks arvuks kujunes 365 ehk 24,2 tapmist 100 000 elaniku kohta.
Ehkki järgneval viiel aastal võis selle kuriteoliigi osas täheldada olulist tagasiminekut, jääb tapmiste tase Eestis, võrreldes teiste demokraatlike Euroopa riikidega, endiselt väga kõrgeks. Optimaalne tapmiste tase Eesti jaoks, lähtudes selle kuriteoliigi siinsest pikaajalisest dünaamikast, võiks olla 100-150 tapmist aastas, vastab näitajale 6.9 - 10,3 tapmist 100 000 elaniku kohta. Seniste arengute jätkudes oleks selle taseme saavutamine jõukohane järgneva kolme kuni viie aasta jooksul. Elanikkonna kriminaalse aktiivsuse 2 tase oli statistikaandmetel kõige kõrgem Tallinnas, Narvas ja Ida - Virumaal. Nii 1997. kui ka 1998. aastal pandi just neis piirkondades toime suhteliselt kõige rohkem kuritegusid. Vastavad koefitsendid olid 1998. aastal Tallinnas 1,79, Narvas 0,86 ja Ida- Virumaal 0,85. Kolm kõige madalama kriminaalse aktiivsusega piirkonda on Hiiumaa, Saaremaa ja Viljandi maakond, kus nimetatud koefitsendid olid vastavalt 0,21, 0,29, ja 0,49. Seega iseloomustab kõrge kuritegevuse tase eelkõige Eesti linnastatumaid ja heterogeense elanikkonnaga piirkondi ning madalam kuritegevuse tase homogeensema elanikkonnaga maaregioone.

 

2. KARISTUS JAVANGLAD

Kohtuotsuse alusel kitsendatakse süüdimõistetu õigusi või võetakse need ara kriminaalkoodeksis ette nähtud ulatuses. Siiski ei ole sellise karistuse eesmärk füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest.

Kriminaalkoodeks liigitab karistused järgmiselt:
# rahatrahv
# teataval ametikohal või teatava] tegevusalal tegutsemise õiguse aravõtmine
# arest
# vabadusekaotus

Eesti kohtud on hakanud rohkem kohaldama vabadusekaotuslikku karistust 1995. aastal oli kasv võrreldes 1994. aastaga 1,3 %, 1996. aastal võrreldes 1994. aastaga 1,7 %. 1997. aasta alguseks oli Eesti kinnipidamiskohtades üle 4600 süüdimõistetu.

Sotsioloogilisest vaatekohast lähtudes on vangla "noor" leiutis ning tema eksisteerimine on tihedalt seotud läänemaailma revolutsioonidega ning uute riikide tekkega 18. sajandi lõpul. Vangla loodi kui alternatiiv surmanuhtlusele, aga samuti kergematele karistustele. Vangla all mõistetakse siinkohal ainult ja eranditult spetsiaalset asutust, mis massiliselt tegeleb kurjategijatega. 19. sajandi algul oli tänapäevase vangla tõus, arvati optimistlikult, et kurjategijate parandamise teel likvideeritakse kuritegevus täielikult. Selleks on vaid tarvis kurjategijate hoidmise spetsiaalseid meetodeid. Ülaltoodut arvestades võib vanglat defineerida järgmiselt:
vangla on kinnine asutus, kus püütakse massiliselt ja spetsiaalseid meetodeid kasutades mõjutada kurjategijaid.
19. sajandil olid sellisteks meetoditeks range töö, eneseanalüüs (üksindus) ja religioosne kasvatus.

"Täitevmenetluse seadustik" sätestab kinnipidamiskohad Eestis. Vanglate Amet korraldab isikute kinnipidamise järgmistes kinnipidamiskohtades:

# politsei arestimajas
# politsei arestikambris
# avavanglas
# poolkinnises vanglas
# kinnises vanglas
# noortevanglas
# eelvangistusmajas
# interneerimislaagris

Vabadusekaotust kannab kinnipeetav kinnises, poolkinnises või avavanglas, alaealaine kannab temale mõistetud vabadusekaotust noortevanglas.

Poolkinnised vanglad: Harku, Rummu, Tallinna, Pärnu, Viljandi SR, Keskvangla majandusosakond

Kinnised vanglad: Harku, Murru, Kaskvanglakarantiiniosakond, Ämari, Pärnu

Avavangla: Sooniste

Noortevanglad: Harku osakond. Viljandi, Maardu

Vanglate Keskhaigla

Vangla erinevad reziimid:

Avavangla:

Avavangla territoorium on märgistatud selgelt nähtavate tähistega. Majutamiseks on avavanglas elamud kuni neljakohaliste tubadega.
Töökohustuste täitmiseks on avavangla juures tööstus-, teenindus- või põllumajanduslikud ettevõtted. Avavangla territooriumil liikumine on suhteliselt vaba äratusest kuni öörahuni. On lubatud kanda isiklikku riietust ning hoida enda juures raha ja väärtasju.
Avavangla soodusreziimil olev kinnipeetav võib töötada väljaspool vangla territooriumi ajutiselt või alaliselt. Võib elada koos perekonnaga omaette elamispinnal kas avavangla territooriumil või selle läheduses.
Saabumisel hoitakse kinnipeetavat vastuvõtuosakonnas järjest kuni kolm kuud, kuid mitte rohkem kui üks kolmandik karistusajast Üldreziimil kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea kokkusaamise ja ausa töössesuhtumise korral võib kinnipeetava üle viia soodusreziimile. Kui kõrgemale reziimile üle viidud kinnipeetav rikub või ei pea kinni asutuse sisekorraeeskirjadest, võib teda tagasi viia rangemale reziimile, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.


Poolkinnine vangla:

Poolkinnise vangla on müüri või muu piirdega vanglaasutus, kus kinnipeetavad majutatakse kuni neljakohalistesse tubadesse.
Vanglas on kolm kinnipidamise reziimi: karantiini-, üld- ja soodusreziim. Vangla territooriumil on töötamiseks töökojad või tsehhid. Soodusreziimil olijad on lubatud suunata tööle väljapoole vanglaterritooriumi järelvalveta või järelvalve all.
Saabuja läbib reziimid alates karantiinireziimist, see on teistest osakondadest eraldiolev osakond. Kambrid on neljakohalised ööpäevaringselt lukustatud ruumid, kus on võimalik kinnipeetavate pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine, selles osakonnas rakendatakse kinnipeetavaid töödele, mis ei nõua kambrist väljumist Karantiinireziimil võib kinnipeetavat hoida järjest kuni kuus kuud, kuid mitte rohkem kui üks kolmandik karistusajast.
Üldrezmil elavad kinnipeetavad kuni neljakohalistes kambrites, mis lukustatakse öörahu algusest kuni äratuseni ning kus on võimalik kinnipeetavate visuaalne või elektrooniline jälgimine. Äratusest kuni öörahuni on lubatud liikuda territooriumil ja hoonetes, v. a. karantiinireziimi osakonnas ja sisekorraeeskirjadega sätestatud hoonetes. Üldreziimil kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea käitumise ning ausa töössesuhtumise korral võib kinnipeetava üle viia soodusreziumile.
Kui kõrgemale reziimile üle viidud kinnipeetav paneb toime reziimi rikkumisi või rikub sisekorraeeskirju, võib teda viia tagasi rangemale reziimile kuni kuueks kuuks.
Poolkinnise vangla soodusreziim on korraldatud eraldi osakonna või väljaspool asutuse valvatavat piiret.
Väljaspool asutuse valvatavat piiret kinnipeetaval on lubatud:
# liikuda vabalt kuni öörahuni osakonna territooriumil ja hoonetes
# seoses õppimise või töötamisega liikuda väljaspool territooriumi administratsiooni loal
# kanda isiklikku riietust, hoida enda juures rabaja väärasju, saada ja saata postisaadetisi
# saada poolaastas kuni üks nädal puhkust
# saada lühi-ja pikaajalisi kokkusaamisi väljaspool vangla territooriumit

Kinnine vangla:

Kinnine vangla on valvatava müüriga piiratud vanglaasutus. Kinnipeetavate majutamiseks on vanglas kambriblokid lukustatavate kambritega. Kinnises vanglas on kolm kinnipidamise reziimi: karantiini-, üld- ja soodusreziim. Kontaktid ja suhtlemine erinevatele reziimidele määratud kinnipeetavate vahel ei ole lubatud. Kinnipeetav alustab karistuse kandmisi karantiinireziimilt.
Kinnise vangla karantiiniosakonnakambrid on ühe- või kahekohalised ööpäevaringselt lukustatud ruumid, kus on võimalik kinnipeetavate pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Karantiinireziimil kinnipeetavaid rakendatakse töödel, mis ei nõua kambrist väljumist
Vangla üldreziimiosakonnas on kambrid neljakohalised, mis lukustatakse öörahust äratuseni. Kinnipeetaval on lubatud vabalt liikuda üldreziimi osakonna elutsoonis ja olmeruumides.
Soodusreziimiosakonnas on neljakohalised kambrid, mis on ööpäevaringselt lukustamata. Kambri võib lukustada vanglas tekkinud eriolukorra ajaks. Soodusreziimi osakonnas kinnipeetavale on lubatud vabalt liikuda osakonna territooriumil. Kinnisesse vanglasse karistuse kandmisele saabunud isikut on lubatud hoida karantiinireziimi osakonnas järjest kuni üks aasta, kuid mitte rohkem kui üks kolmandik karistusajast. Kinnipeetaval, kes paneb toime reziimirikkumisi või rikub asutuse sisekorraeeskirju, võib pikendada karantiinireziimil viibimise tähtaega ühe aasta võrra, Kinnise vangla üldreziimil kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea käitumise ja ausa töössesuhtumise korral võib kinnipeetava üle viia soodusreziimile.
Kui kõrgemale reziimile üle viidud kinnipeetav paneb toime reziimi- või sisekorraeeskirjade rikkumisi, võib teda tagasi viia rangemale reziimile, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.
Kui soodusreziimil olev kinnipeetav on näidanud üles kohusetundlikku töössesuhtumist ja temale saab kohaldada ennetähtaegset vabastamist, võib vangla direktor koos vanglakomisjoni otsusega taotleda tema üleviimist poolkinnisesse vanglasse peale kolmandiku karistuse ärakandmist.
Kinnipeetava kohta, kellele ei ole kohaldatav ennetähtaegne vabastamine, võib esitada taotluse poolkinnisesse vanglasse üleviimiseks poole karistusaja möödumisel.
Kinnisest vanglast poolkinnisesse vanglasse üle viidud kinnipeetav ei ole lubatud väljaspool asutuse valvatavat piiret asuvasse soodusreziimiosakonda üle viia enne kolmandikku kohtu poolt määratud karistuse ära kandmist.

Kokkusaamisvõimalused vanglas:

Vanglaasutuses on kinnipeetaval lubatud kokku saada oma pereliikmete, sugulaste ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglaasutuse administratsioonil põhjendatud kahtlusi.
Välisriigi kodanikust kinnipeetaval on õigus kokku saada oma riigi konsulaartöötajaga.
Pikaajalisi kokkusaamisi võimaldatakse abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga võimaldatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust.
Lühiajalisi kokkusaamisi võimaldatakse lisaks perekonnaliikmetele ja sugulastele ka lähedaste inimestega.
Pikaajaline kokkusaamine on kuni 3 päeva kestev koosolemine selleks ettenähtud ruumides ilma administratsiooni esindaja juuresolekuta. Lühiajaline kokkusaamine toimub administratsiooni esindaja juuresolekul kuni kolm tundi.
Administratsioonil pole õigust lühiajalist kokkusaamist katkestada enne kahe tunni möödumist ja pikaajalist enne ühe ööpäeva möödumist, kui asjaosalised ei soovi ise aega vähendada,
Lühiajalise väljasõidu pikkus koos teeloleku ajaga ei tohi ületada seitset ööpäeva. Sõidu- ja muud kulud kannab kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu aeg arvatakse karistusaja hulka, kui kinnipeetav ei pane väljasõidu ajal toime õigusrikkumisi.
Distsiplinaarkaristuse kandmiseks lukustatud kambrisse või lukustatud kartserisse paigutatud kinnipeetavale kokkusaamisi ei võimaldata.
Esimese kokkusaamise võib kinnipeetavale võimaldada kohe pärast tema üleviimist karantiinireziimilt üldreziimile.
Kokkusaamiste liitmine või ühe kokkusaamise jagamine mitmeteks perioodideks ei ole lubatud.
Pikaajaliste kohtumiste jaoks on vangla juures tavaliselt eraldi tubade kompleks, kus on olemas WC, köök ja pesemisvõimalused. Pikaajalise kohtumise toa eest tuleb tasuda administratsiooni poolt ettenähtud korras. Kohapeal on võimalik kasutada nõusid, voodipesu. Mõnes vanglas on võimalik kasutada ka väikelapsevoodit.
Külastajal endal tuleb kaasa võtta söök kõikideks päevadeks, sest vahepeal külastustubade kompleksist väljuda ei saa.
Külastustuppa saabumisel, seal elamisel ja sealt väljumisel kehtib kindel kord, mida ei muudeta vastavalt külastatava vajadustele.
Keelatud esemete ja ainete toomisel võidakse kokkusaamine ära keelata.
Kui külastaja võttis kaasa ravimeid, mida ta tarvitab, tuleks sellest otskohe informeerida administratsiooni esindajat.
Läbiotsimised. Kahtluse korral võidakse külastajat allutada läbiotsimisele.

3. KINNIPEETAVA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Kinnipeetava õigused

Välja on töötatud spetsiaalselt kinnipeetavate õiguste nimekiri. Kinnipidamisreziimist ja sisekorraeeskirjadest tulenevate kitsendustega on kinnipeetaval õigus:

# tervise säilitamist tagavate eluruumile, toidule, riietusele ja töökaitsele
# arstiabile
# kirjavahetusele ja telefonikõnedele administratsiooni kontrolli all
# käsi- ja postipakkide ning rahakaartide saamisele ja saatmisele administratsiooni kontrolli all
# kokkusaamistele perekonnaliikmete, sugulaste ja lähedaste inimestega
# saada üld- ja kutsealast haridust, praktilist kutseõpetust ja sotsiaalõpet
# osaleda kultuurilistes või religioossetes üritustes
# administratsiooni loal ja kontrolli all tegeleda huviala või individuaaltööga ning omada ja kasutada selleks vajalikke tööriistu
# esitada avaldusi ja kaebusi
# valida tööd nende töökohtade vahel, mida vanglaasutuse administratsioon pakub ja saada töötasu kehtestatud korras

Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures järgmisi toiduaineid ja esemeid (kinnipeetavale kuuluvate esemete üldkaal ei tohi ületada 50 kilogrammi):

# leiva- ja saiatooted
# soolakala
# rasvained
# juust
# kuivad kondiitritooted
# juur- ja puuviljad
# konservid
# piimatooted
# kuivsupid
# kohv, kakao, tee
# halvaa
# kompvekid (v. a. karamell)
# mesi
# riide-ja saapaharjad, saapamääre
# kellad
# raadio, magnetofon, televiisor
# veekiirkeetja (max võimsusega 0,5 kW)
# riietus, jalatsid, peavarjud ja voodivarustus - vastavalt kehtestatud normidele
# kruus, lusikas
# kargud, kepid, proteesid arsti loa!
# õpikud ja õppevahendid
# kirjandus kuni 5 raamatut kinnipeetava kohta
# kirjapaber, vihikud, pliiatsid, sulepea, ümbrikud, postkaardid, margid
# male, kabe, doomino - l komplekt
# isiklik kirjavahetus, fotod, albumid
# suitsetamistarbed, tubakatooted
# spordidress
# peegel, mehhaaniline või elektripardel

Kinnipeetava kohustused

Kinnipeetav on kohustatud:
# täitma vangla sisekorraeeskirju, päevakorda ja vangla töötajate korraldusi
# säästlikult ja heaperemehelikult suhtuma vangla varasse
# kohusetundlikult töötama ja osalema õppetöös
# hoidma puhtad elu-, olme- ja teenistusruumid ning töökohad, täitma isikliku hügieeni nõudeid
# kandma rinnas kehtestatud näidise järgi valmistatud nimesilti
# olema teiste kinnipeetavate vastu viisakas
# mitte väljuma lokaaltsooni territooriumilt ilma administratsiooni loata
# mitte hoidma enda juures keelatud esemeid või toiduaineid või lubatud toiduaineid ülekoguses
# mitte võõrandama või teiste kasutusse andma oma isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid või aineid, samuti mitte neid teistelt omandama või laenama
# mitte mängima laua- või muid mänge materiaalsete või muu kasu saamise eesmärgil
# mitte rikkuma kirjavahetuse kohta kehtivat reeglistikku
# mitte tegema endale või teistele kinnipeetavatele tätoveeringuid
# mitte kasutama hüüdnimesid ja zargooni
# mitte pidama loomi ega linde
# mitte riputama seintele, kappidesse ja mujale fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid jm
# mitte riputama oma magamiskoha ette eesriiet, mitte seadma magamiskohti sisse olme- või teenistusruumides, mitte vahetama administratsiooni loata magamiskohti.

Kuigi on olemas konkreetsed kinnipeetavate õigused ja kohustused toimub siiski nende mõlema aktiivne rikkumine. Seda nii kinnipeetavate kohustuste täitmise poolelt, kuigi siin on eeldatavasti rikkumisi vähem, sest kohustuste täitmist on võimalik paremini kontrollida. Seevastu kinnipeetavate õiguste korrektset järgimist on juba raskem teostada ning tänapäevane vanglasüsteem näib soosivat nende õiguste rikkumist. Üheks näiteks võib tuua tervise säilimist tagavate eluruumide puudumise osades vanglates, samuti on olemas fakt, et kinnipeetavate hõive on väga madalal tasemel.

4. VANGLATE MÕJU, VANGLAPERSONAL JA KINNIPEETAVAD

Vanglad peetakse üheks liigiks totalitaarsetest institutsioonidest, s.t. nendest asutustest, mis üksikasjalikult ja täielikult valitsevad oma asukate elu üle.
Vabaduses elavate inimeste ja totalitaarsetes asutustes elavate inimeste erinevused seisnevad järgnevas:
# eu erinevate külgede (elukoht, töö, puhkus) toimimine on samas kohas ja samade autoriteetide mõjutuse all.
# iga selline toiming leiab aset suures inimestegrupis, igasse sellise grupi liikmesse suhtutakse ühesuguselt ning nõutakse ühesugust tegevust.
# kõik tegevused on allutatud rangele graafikule, üks tegevus järgneb teisele teatud kindlal ajal.
# kõik kohustused on allutatud ühele ratsionaalsele plaanile, mis aitab saavutada asutuse ametlikku eesmärki.

Totalitaarne asutus võtab inimeselt tema isiksuse, sellega käivad kaasas teatud alandamisrituaalid.
Vanglasse sattumisega astub kinnipeetu vanglaühiskonda a omandab järkjärgult vanglakultuuri. Sellist protsessi võib käsitleda kui eelnenud elukvaliteedi ümberkujundamist uueks elukvaliteediks, et tulla toime oma eluga. Prisonisatsioon võib olla erineva intensiivusega ja kiirusega, kuid kõik kinnipeetavad prisonaliseeruvad mingil tasemel. Võetakse omaks vangla subkultuur. Selle üheks eriliigiks on kuritegelik subkultuur. Subkultuuri mõiste koos temas sisalduva hälbelise käitumise ning kuritegevuse teooriatega on tihedalt seotud anoomia teooriaga. Subkultuur annab võimaluse pehmendada anoomiast lähtuvat survet, ta annab võimaluse sotsiaalselt tõusta. Subkultuuri keskset funktsiooni nähakse selles, et ta aitab luua, koondada ja tugevdada isiksust. Subkultuur kindlustab isiksust nendes situatsioonides, milles muidu inimese probleemid oleksid teravnenud ja viinud enesetapu või psüühilise tervise häireni. Seega võib subkultuuri vanglas vaadelda kui hädavajalikku alternatiivi, kui ellujäämisstrateegiat võitluses vangla totalitaarsusega, pideva kontrolli ja järelvaatusega.
Kuid vangla kultuur ei ole üksnes kinnipeetavate kultuur. Selle kultuuri kandjateks on ka vanglatöötajad.
Uuringute käigus on selgunud, et vanglatöötajad suhtuvad pragmaatiliselt töösse - kõiki tegevusi vanglas tuleb edendada ja võimalikult väheste pingutustega. See pragmatism on loonud ka ühise suhtumise ümberkäimisel kinnipeetavatega:
otsustavus, ühetaolisus, usaldamatus, asjalikkus.
Vanglatöötajatel on kinnipeetavatest ka mittepragmaatilisi ettekujutusi. Tihti vaatlevad valvurid kinnipeetavaid kui ebastabiilse iseloomuga ebanormaalseid ja hälbelisi isiksusi. Sellepärast arvavad paljud töötajad, et kinnipeetav peab oma karistusaja jooksul kannatama. Sellise suhtumise funktsioon seisneb just selles, et seadustada vanglad ja vangivalvurite töö vangis. Vangla sisemine reziim ei paistaks ju mõistlik, kui kinnipeetavaid ei käsitletaks kui hälbelisi ja ohtlikke isikuid. Vangla saab omaks ja mõistuspäraseks, kui teda käsitletakse kui korra sümbolit, mis kaitseb ühiskonda varitseva languse ja kaose eest.
Kinnipeetavate elukvaliteet sõltub suures osas vangla sotsiaaltöötajast. Sotsiaaltöötaja ülesanneteks on vangide ärakuulamine, väljaspool vanglamüüre ja nende müüridesisese maailma kontaktishoidmine ning kinnipeetava abistamine kerkivate probleemide lahendamisel. Seetõttu peangi kõige olulisemaks just sobiva sotsiaaltöötaja olemasolu vanglates, kuna nende võimuses on väga paljugi, et kinnipeetavate eluolu oleks vähemalt inimväärne. Vangide subkultuuril ja töötajate kooslusel on terve rida kokkupuutepunkte. Nad ei välista teineteist, vaid täiendavad.
Kinnipeetavate puhul on väga keerukas rääkida nende elukvaliteedist ja osutatavatest teenustest. Seda eelõige seetõttu, et vanglates on nad sundseisus, erinevalt vabaduses viibivatest kodanikest pole seal võimalik muutusi planeerida. Sama kehtib ka teenuste osas. Ainsa teenusena võib mingil määral käsitleda sotsiaaltöötaja poolset tegevust. Kuid tegelikult kuulub seegi lihtsalt vangla juurde. Seega on kinnipeetavate elukvaliteet neile peale surutud heaolutase ehk teisisõnu vanglate tingimused, mis on erinevad sõltuvalt vanglast ja seal kehtivast reziimist.
Meedia on üsna põhjalikult käsitlenud vanglate tingimusi ja seoses sellega kinnipeetavate elukvaliteeti. Enamik Eesti kinnipidamiskohti pärineb nõukogude ajast, kus domineeris laagritüüpi vanglasüsteem koos sellest tulenevate puudustega. Eesti vanglaid on kirjeldatud kui laohooneid, kus hoitakse inimesi ilma, et nendega midagi ette võetaks. Võimalusi tööks, õppimiseks ja enesearendamiseks seal pole. Kambrid on pilgeni täis tuubitud, üksikkambreid on vähe. Erineval tasemel töö- ja õppimisvõimalustele pole mõeldud, puuduvad õppekeskused, samuti juhendid ja nõuandeprogrammid kinnipeetavate kohtlemiseks.
Vanglapersonali vaadeldes ilmnevad kolm suurt puudust.
Esiteks: vanglapersonali töökeeleks ei ole veel kujunenud eesti keel eestlastest vangidega suhtlemisel. Süsteem on jäänud endiselt venekeelseks.
Teiseks: vanglapersonal koosneb valdavalt meestest. Vanglapersonali feminiseerumine naistöötajate töölevõtmisega on ilmselt vajalik.
Kolmandaks: vanglapersonali ettevalmistus ei vasta professionaalsetele nõuetele, palgad on madalad ja töö ebapopulaarne. Tööle on võetud ka muudel elualadel kõlbmatuks osutunud isikuid, kuna puudub võimalus valida töötajat, ametialasele edule orienteeritud inimeste hulgast.
Arvestades ülaltoodut võib väita, et kinnipeetavate elukvaliteet on suhteliselt halb. Eriti, kui võrrelda olukorda Euroopa riikide kinnipidamisasutustega. Siiski pööratakse aina enam ressursse vanglatesse sealse olukorra parandamiseks. Tallinna vanglas on avatud kaks uut korpust. 2001. aasta teisel poolel peaks lõppema 500-kohalise Tartu Ropka tööstusrajooni ehitatav üks maailma moodsamaid vanglaid. Vangid hakkavad istuma 8 m2 üksikkongides. Seal on: WC, voodi, laud, dush. Vanglasse on kavandatud spordisaal, kool, vaba ajaveetmise kohad. Vanglasse paigutatakse kõik Eesti eluaegsed vangid, lisaks ka Tartu, Jõgeva, Võru, Põlva ja osa Viljandi maakonna vangid ja eeluurimisalused. Korruptsiooni piiramiseks kavatseb Vanglate Amet Tartu vanglasse tööle võtta täiesti uued inimesed, kes pole varem vanglasüsteemiga kokku puutunud. Tavakodanikule paistab eurovangla kindlasti luksushotellina, kuid tegelikult saab see olema väga askeetlik - näiteks voodid planeeritakse valmistada rauast või betoonist. Silmas pidada tuleb fakti, et uus vangla on 500 vangile, see aga moodustab vaid ~ 1/9 kogu Eesti kinnipeetavate arvust.
Hoolimata uuest rajatavast vanglast jääb olukord süsteemis samaks. Ühiskonnast isoleeritud inimene on jäänud üksi oma psühholoogiliste ja psühhiaatriliste probleemidega, sest individuaalne lähenemine kinnipeetavale puudub. Kinnipeetav on vangla subkultuuri mõjusfääris, mis saab otsustavaks tema edaspidise elukäigu kujunemisel.


STATISTIKALISA
Väljaselgitatud kuritegudes süüdistatavad isikud

  1994 1995 1996 1997 1998 1999
Naised 682 761 926 976 949 1006
Eestlased 5353 5923 6221 5881 5520 6109
Alaealised (alla 18-aastased) 1693 2074 2044 1894 1779 1824
18-29-aastased 4377 4592 5044 4994 4681 5546
30-39-aastased 1903 2084 2145 2015 1965 2152
Varem karistatud 2981 3254 3770 3772 3656 4092
Ei tööta 5205 5387 5493 5187 4780 5477
Panid kuriteo toime grupis 4829 5294 6022 5311 4837 5036
Panid kuriteo toime joobes 4247 4402 4232 3935 3464 3837
KOKKU 9316 10316 10847 10494 9950 11192

Kinnipidamiskohtades viibivate isikute arv

kuni l aasta 15-30 aastat
 

1994

1995

1996

1997

1998

1999
KOKKU

4401

4224

4638

4790

4379

4712
Eeluurimis- ja kohtualused

1725

1671

1691

1540

l323

l639
Arestitud isikud

5

8

8

20

16

13
Interneeritud

70

25

50

29

21

20
Eluaegse vanglakaristusega**

...

...

...

11

20

24
Surmamõistetud

6

5

13

10

...

...
Süüdimõistetud

2595

2515

2876

3159

2999

3016
Naised

48

54

69

101

108

113
Eestlased

1262

1253

1345

1384

1289

1288
Süüdimõistetud vanuse järgi:
13-14-aastased

-

2

-

1

1

-
15-17-aastased

35

34

72

59

47

53
18-21-aastased

403

368

383

457

455

436
22-24-aastased

390

366

454

441

407

428
25-29-aastased

533

531

665

727

643

682
30-39-aastased

795

782

847

825

853

782
40-49-aastased

324

312

332

466

415

460
50-59-aastased

86

91

90

138

139

129
60 ja vanemad

29

29

33

45

39

46
Süüdimõistetud karistusaja järgi:
kuni l aasta

64

75

183

141

109

 137
1-2 aastat

459

333

462

391

347

311
2-3 aastat

511

567

648

492

381

406
3-5 aastat

662

730

768

670

613

615
5-10 aastat

694

634

628

1175

1228

1209
10-15 aastat

203

174

185

288

295

333

...

...

...

...

26

5
 
Eluaeg

2

2

2

...

...

...


Muid (koolitus)materjale