Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz
Kinnipeetavate elukvaliteet ja
neile osutavad teenused
Referaat sotsiaalpoliitika aines
Gätlin Ardel
Pärnu 2000
l. KURITEGEVUS JA KURITEGEVUSE KONTROLL EESTIS
Traditsiooniliselt vaadatakse kuritegevust kui inimkonna progressiga
kaasnevat sotsiaalset aherainet, mille efektiivne kontrollimine
kuulub riigi pädevusse. Kuna kuritegevus näitab kogu
maailmas ilmseid kasvutendentse, kulutatakse selle nähtusega
toimetulekuks märkimisväärseid vaimseid ja materiaalseid
ressursse.
Ka taasiseseisvunud Eesti on silmitsi kuritegevuse kõrge
taseme ja elanike vähenenud turvalisuse probleemidega. Sageli
on räägitud kuritegevuse plahvatuslikust kasvust, kuna
võrreldes nõukogude perioodiga on nii registreeritud
kuritegevuse näitajad kui avalikkuse tähelepanu sellega
seonduvale oluliselt suurenenud. Siirdeühiskonna Eesti seesugust
olukorda on interpreteeritud normist kõrvalekaldumise
ja sotsiaalse desorganisatsiooni ilminguna, mis seletab intensiivistunud
kuritegevust inimeste sisemiste normide nõrgenemise ja
riikliku kontrolli vähenemisega. Koos riigivõimu
tugevnemise ja uue stabiilsuse kujunemisega loodetakse ka kuritegevus
allutada senisest efektiivsemale kontrollile.
Kahtlemata on neis arusaamades oluline annus tõtt,
kuid oleks õige näha ka muid, märksa üldisemaid
trende, mis siinset kriminogeenset situatsiooni ja kuritegevuse
kontrolli üha enam mõjuavad. Neist esimesena tuleks
välja tuua läänemaailmas leviv tõrjuv hoiak
kõikvõimsa riigi ja selle institutsioonide liigse
sekkumise suhtes inimeste ellu. Postmodernistlik diskursus paigutab
kuritegevuse ühte ritta niisuguste nähtustega nagu
domineerivad ideoloogiad, sotsiaalne kontroll laias mõttes,
informatsiooni valdamine, massikultuur, kultuurikonflikt, vähemusgrupid
jne. Üha ilmsemaks on saanud seejuures riigivõimu
mitteühetähenduslik suhtumine kuritegevuse (kui inimkäitumise
erivormi) kontrolli, mida reeglina kõik poliitilised huvigrupid
serveerivad oma tegevuse olulise prioriteedina. Vastupidiselt
üldlevinud arusaamale on võimalik väita, et
registreeritud kuritegevus suuresti seetõttu kasvabki,
et sellega võitlemiseks nii intensiivselt kulutusi tehakse.
Teiseks ei nähta kuritegevust enam mitte niivõrd
reaalselt esineva tegelikkuse faktina, vaid seda vaadeldakse
pigem kui sotsiaalset konstrukti. On ju kuritegelikena määratletud
käitumisviiside ning nendele reageerimise puhul tegemist
olulisel määral väärtushinnangulise kategooriaga.
Seetõttu püütakse rohkem süveneda küsimustesse,
mida üldse tähendab fenomen ühiskonnas, millised
on selle funktsioonid, mis viisil ja kelle poolt määratletakse
piir kuritegeliku ja seaduskuuleka käitumise vahel ning
kui usaldusväärse pildi kuritegevusest annab ametlik
kuritegevuse statistika ja kuidas seda statistikat interpreteerida.
Registreeritud kuritegevus Eestis
Kriminoloogiliselt on kõige huvipakkuvam tahtlike tapmiste
arv, kuna seda loetakse väikese latentsuse astmega kuriteo
liigiks, mille tase sõltub suhteliselt vähe riikliku
registratsiooni eripäradest. Seetõttu saab neid riigiti
suhteliselt hästi võrrelda.
Tapmiste dünaamika on analoogiline raskete isikuvastaste
kuritegudega, mille arv Eestis hakkas järsult kasvama 1990.
aasta alguses. Maksimum hulk tapmisi pandi toime 1994. aastal,
mil vastavaks arvuks kujunes 365 ehk 24,2 tapmist 100 000 elaniku
kohta.
Ehkki järgneval viiel aastal võis selle kuriteoliigi
osas täheldada olulist tagasiminekut, jääb tapmiste
tase Eestis, võrreldes teiste demokraatlike Euroopa riikidega,
endiselt väga kõrgeks. Optimaalne tapmiste tase Eesti
jaoks, lähtudes selle kuriteoliigi siinsest pikaajalisest
dünaamikast, võiks olla 100-150 tapmist aastas, vastab
näitajale 6.9 - 10,3 tapmist 100 000 elaniku kohta. Seniste
arengute jätkudes oleks selle taseme saavutamine jõukohane
järgneva kolme kuni viie aasta jooksul. Elanikkonna kriminaalse
aktiivsuse 2 tase oli statistikaandmetel kõige kõrgem
Tallinnas, Narvas ja Ida - Virumaal. Nii 1997. kui ka 1998. aastal
pandi just neis piirkondades toime suhteliselt kõige rohkem
kuritegusid. Vastavad koefitsendid olid 1998. aastal Tallinnas
1,79, Narvas 0,86 ja Ida- Virumaal 0,85. Kolm kõige madalama
kriminaalse aktiivsusega piirkonda on Hiiumaa, Saaremaa ja Viljandi
maakond, kus nimetatud koefitsendid olid vastavalt 0,21, 0,29,
ja 0,49. Seega iseloomustab kõrge kuritegevuse tase eelkõige
Eesti linnastatumaid ja heterogeense elanikkonnaga piirkondi
ning madalam kuritegevuse tase homogeensema elanikkonnaga maaregioone.
2. KARISTUS JAVANGLAD
Kohtuotsuse alusel kitsendatakse süüdimõistetu
õigusi või võetakse need ara kriminaalkoodeksis
ette nähtud ulatuses. Siiski ei ole sellise karistuse eesmärk
füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse
alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu
süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning
mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste
tegude toimepanemisest.
Kriminaalkoodeks liigitab karistused järgmiselt:
# rahatrahv
# teataval ametikohal või teatava] tegevusalal tegutsemise
õiguse aravõtmine
# arest
# vabadusekaotus
Eesti kohtud on hakanud rohkem kohaldama vabadusekaotuslikku
karistust 1995. aastal oli kasv võrreldes 1994. aastaga
1,3 %, 1996. aastal võrreldes 1994. aastaga 1,7 %. 1997.
aasta alguseks oli Eesti kinnipidamiskohtades üle 4600 süüdimõistetu.
Sotsioloogilisest vaatekohast lähtudes on vangla "noor"
leiutis ning tema eksisteerimine on tihedalt seotud läänemaailma
revolutsioonidega ning uute riikide tekkega 18. sajandi lõpul.
Vangla loodi kui alternatiiv surmanuhtlusele, aga samuti kergematele
karistustele. Vangla all mõistetakse siinkohal ainult
ja eranditult spetsiaalset asutust, mis massiliselt tegeleb kurjategijatega.
19. sajandi algul oli tänapäevase vangla tõus,
arvati optimistlikult, et kurjategijate parandamise teel likvideeritakse
kuritegevus täielikult. Selleks on vaid tarvis kurjategijate
hoidmise spetsiaalseid meetodeid. Ülaltoodut arvestades
võib vanglat defineerida järgmiselt:
vangla on kinnine asutus, kus püütakse massiliselt
ja spetsiaalseid meetodeid kasutades mõjutada kurjategijaid.
19. sajandil olid sellisteks meetoditeks range töö,
eneseanalüüs (üksindus) ja religioosne kasvatus.
"Täitevmenetluse seadustik" sätestab kinnipidamiskohad
Eestis. Vanglate Amet korraldab isikute kinnipidamise järgmistes
kinnipidamiskohtades:
# politsei arestimajas
# politsei arestikambris
# avavanglas
# poolkinnises vanglas
# kinnises vanglas
# noortevanglas
# eelvangistusmajas
# interneerimislaagris
Vabadusekaotust kannab kinnipeetav kinnises, poolkinnises
või avavanglas, alaealaine kannab temale mõistetud
vabadusekaotust noortevanglas.
Poolkinnised vanglad: Harku, Rummu, Tallinna, Pärnu,
Viljandi SR, Keskvangla majandusosakond
Kinnised vanglad: Harku, Murru, Kaskvanglakarantiiniosakond,
Ämari, Pärnu
Avavangla: Sooniste
Noortevanglad: Harku osakond. Viljandi, Maardu
Vanglate Keskhaigla
Vangla erinevad reziimid:
Avavangla:
Avavangla territoorium on märgistatud selgelt nähtavate
tähistega. Majutamiseks on avavanglas elamud kuni neljakohaliste
tubadega.
Töökohustuste täitmiseks on avavangla juures tööstus-,
teenindus- või põllumajanduslikud ettevõtted.
Avavangla territooriumil liikumine on suhteliselt vaba äratusest
kuni öörahuni. On lubatud kanda isiklikku riietust
ning hoida enda juures raha ja väärtasju.
Avavangla soodusreziimil olev kinnipeetav võib töötada
väljaspool vangla territooriumi ajutiselt või alaliselt.
Võib elada koos perekonnaga omaette elamispinnal kas avavangla
territooriumil või selle läheduses.
Saabumisel hoitakse kinnipeetavat vastuvõtuosakonnas järjest
kuni kolm kuud, kuid mitte rohkem kui üks kolmandik karistusajast
Üldreziimil kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea
kokkusaamise ja ausa töössesuhtumise korral võib
kinnipeetava üle viia soodusreziimile. Kui kõrgemale
reziimile üle viidud kinnipeetav rikub või ei pea
kinni asutuse sisekorraeeskirjadest, võib teda tagasi
viia rangemale reziimile, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.
Poolkinnine vangla:
Poolkinnise vangla on müüri või muu piirdega
vanglaasutus, kus kinnipeetavad majutatakse kuni neljakohalistesse
tubadesse.
Vanglas on kolm kinnipidamise reziimi: karantiini-, üld-
ja soodusreziim. Vangla territooriumil on töötamiseks
töökojad või tsehhid. Soodusreziimil olijad
on lubatud suunata tööle väljapoole vanglaterritooriumi
järelvalveta või järelvalve all.
Saabuja läbib reziimid alates karantiinireziimist, see on
teistest osakondadest eraldiolev osakond. Kambrid on neljakohalised
ööpäevaringselt lukustatud ruumid, kus on võimalik
kinnipeetavate pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine,
selles osakonnas rakendatakse kinnipeetavaid töödele,
mis ei nõua kambrist väljumist Karantiinireziimil
võib kinnipeetavat hoida järjest kuni kuus kuud,
kuid mitte rohkem kui üks kolmandik karistusajast.
Üldrezmil elavad kinnipeetavad kuni neljakohalistes kambrites,
mis lukustatakse öörahu algusest kuni äratuseni
ning kus on võimalik kinnipeetavate visuaalne või
elektrooniline jälgimine. Äratusest kuni öörahuni
on lubatud liikuda territooriumil ja hoonetes, v. a. karantiinireziimi
osakonnas ja sisekorraeeskirjadega sätestatud hoonetes.
Üldreziimil kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea
käitumise ning ausa töössesuhtumise korral võib
kinnipeetava üle viia soodusreziumile.
Kui kõrgemale reziimile üle viidud kinnipeetav paneb
toime reziimi rikkumisi või rikub sisekorraeeskirju, võib
teda viia tagasi rangemale reziimile kuni kuueks kuuks.
Poolkinnise vangla soodusreziim on korraldatud eraldi osakonna
või väljaspool asutuse valvatavat piiret.
Väljaspool asutuse valvatavat piiret kinnipeetaval on lubatud:
# liikuda vabalt kuni öörahuni osakonna territooriumil
ja hoonetes
# seoses õppimise või töötamisega liikuda
väljaspool territooriumi administratsiooni loal
# kanda isiklikku riietust, hoida enda juures rabaja väärasju,
saada ja saata postisaadetisi
# saada poolaastas kuni üks nädal puhkust
# saada lühi-ja pikaajalisi kokkusaamisi väljaspool
vangla territooriumit
Kinnine vangla:
Kinnine vangla on valvatava müüriga piiratud vanglaasutus.
Kinnipeetavate majutamiseks on vanglas kambriblokid lukustatavate
kambritega. Kinnises vanglas on kolm kinnipidamise reziimi: karantiini-,
üld- ja soodusreziim. Kontaktid ja suhtlemine erinevatele
reziimidele määratud kinnipeetavate vahel ei ole lubatud.
Kinnipeetav alustab karistuse kandmisi karantiinireziimilt.
Kinnise vangla karantiiniosakonnakambrid on ühe- või
kahekohalised ööpäevaringselt lukustatud ruumid,
kus on võimalik kinnipeetavate pidev visuaalne või
elektrooniline jälgimine. Karantiinireziimil kinnipeetavaid
rakendatakse töödel, mis ei nõua kambrist väljumist
Vangla üldreziimiosakonnas on kambrid neljakohalised, mis
lukustatakse öörahust äratuseni. Kinnipeetaval
on lubatud vabalt liikuda üldreziimi osakonna elutsoonis
ja olmeruumides.
Soodusreziimiosakonnas on neljakohalised kambrid, mis on ööpäevaringselt
lukustamata. Kambri võib lukustada vanglas tekkinud eriolukorra
ajaks. Soodusreziimi osakonnas kinnipeetavale on lubatud vabalt
liikuda osakonna territooriumil. Kinnisesse vanglasse karistuse
kandmisele saabunud isikut on lubatud hoida karantiinireziimi
osakonnas järjest kuni üks aasta, kuid mitte rohkem
kui üks kolmandik karistusajast. Kinnipeetaval, kes paneb
toime reziimirikkumisi või rikub asutuse sisekorraeeskirju,
võib pikendada karantiinireziimil viibimise tähtaega
ühe aasta võrra, Kinnise vangla üldreziimil
kinnipidamine ei ole ajaliselt piiratud. Hea käitumise ja
ausa töössesuhtumise korral võib kinnipeetava
üle viia soodusreziimile.
Kui kõrgemale reziimile üle viidud kinnipeetav paneb
toime reziimi- või sisekorraeeskirjade rikkumisi, võib
teda tagasi viia rangemale reziimile, kuid mitte kauemaks kui
üheks aastaks.
Kui soodusreziimil olev kinnipeetav on näidanud üles
kohusetundlikku töössesuhtumist ja temale saab kohaldada
ennetähtaegset vabastamist, võib vangla direktor
koos vanglakomisjoni otsusega taotleda tema üleviimist poolkinnisesse
vanglasse peale kolmandiku karistuse ärakandmist.
Kinnipeetava kohta, kellele ei ole kohaldatav ennetähtaegne
vabastamine, võib esitada taotluse poolkinnisesse vanglasse
üleviimiseks poole karistusaja möödumisel.
Kinnisest vanglast poolkinnisesse vanglasse üle viidud kinnipeetav
ei ole lubatud väljaspool asutuse valvatavat piiret asuvasse
soodusreziimiosakonda üle viia enne kolmandikku kohtu poolt
määratud karistuse ära kandmist.
Kokkusaamisvõimalused vanglas:
Vanglaasutuses on kinnipeetaval lubatud kokku saada oma pereliikmete,
sugulaste ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglaasutuse
administratsioonil põhjendatud kahtlusi.
Välisriigi kodanikust kinnipeetaval on õigus kokku
saada oma riigi konsulaartöötajaga.
Pikaajalisi kokkusaamisi võimaldatakse abikaasa, isa,
ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või
õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga võimaldatakse
tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine
majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud
kooselu enne karistuse kandmise algust.
Lühiajalisi kokkusaamisi võimaldatakse lisaks perekonnaliikmetele
ja sugulastele ka lähedaste inimestega.
Pikaajaline kokkusaamine on kuni 3 päeva kestev koosolemine
selleks ettenähtud ruumides ilma administratsiooni esindaja
juuresolekuta. Lühiajaline kokkusaamine toimub administratsiooni
esindaja juuresolekul kuni kolm tundi.
Administratsioonil pole õigust lühiajalist kokkusaamist
katkestada enne kahe tunni möödumist ja pikaajalist
enne ühe ööpäeva möödumist, kui
asjaosalised ei soovi ise aega vähendada,
Lühiajalise väljasõidu pikkus koos teeloleku
ajaga ei tohi ületada seitset ööpäeva. Sõidu-
ja muud kulud kannab kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu
aeg arvatakse karistusaja hulka, kui kinnipeetav ei pane väljasõidu
ajal toime õigusrikkumisi.
Distsiplinaarkaristuse kandmiseks lukustatud kambrisse või
lukustatud kartserisse paigutatud kinnipeetavale kokkusaamisi
ei võimaldata.
Esimese kokkusaamise võib kinnipeetavale võimaldada
kohe pärast tema üleviimist karantiinireziimilt üldreziimile.
Kokkusaamiste liitmine või ühe kokkusaamise jagamine
mitmeteks perioodideks ei ole lubatud.
Pikaajaliste kohtumiste jaoks on vangla juures tavaliselt eraldi
tubade kompleks, kus on olemas WC, köök ja pesemisvõimalused.
Pikaajalise kohtumise toa eest tuleb tasuda administratsiooni
poolt ettenähtud korras. Kohapeal on võimalik kasutada
nõusid, voodipesu. Mõnes vanglas on võimalik
kasutada ka väikelapsevoodit.
Külastajal endal tuleb kaasa võtta söök
kõikideks päevadeks, sest vahepeal külastustubade
kompleksist väljuda ei saa.
Külastustuppa saabumisel, seal elamisel ja sealt väljumisel
kehtib kindel kord, mida ei muudeta vastavalt külastatava
vajadustele.
Keelatud esemete ja ainete toomisel võidakse kokkusaamine
ära keelata.
Kui külastaja võttis kaasa ravimeid, mida ta tarvitab,
tuleks sellest otskohe informeerida administratsiooni esindajat.
Läbiotsimised. Kahtluse korral võidakse külastajat
allutada läbiotsimisele.
3. KINNIPEETAVA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Kinnipeetava õigused
Välja on töötatud spetsiaalselt kinnipeetavate
õiguste nimekiri. Kinnipidamisreziimist ja sisekorraeeskirjadest
tulenevate kitsendustega on kinnipeetaval õigus:
# tervise säilitamist tagavate eluruumile, toidule, riietusele
ja töökaitsele
# arstiabile
# kirjavahetusele ja telefonikõnedele administratsiooni
kontrolli all
# käsi- ja postipakkide ning rahakaartide saamisele ja saatmisele
administratsiooni kontrolli all
# kokkusaamistele perekonnaliikmete, sugulaste ja lähedaste
inimestega
# saada üld- ja kutsealast haridust, praktilist kutseõpetust
ja sotsiaalõpet
# osaleda kultuurilistes või religioossetes üritustes
# administratsiooni loal ja kontrolli all tegeleda huviala või
individuaaltööga ning omada ja kasutada selleks vajalikke
tööriistu
# esitada avaldusi ja kaebusi
# valida tööd nende töökohtade vahel, mida
vanglaasutuse administratsioon pakub ja saada töötasu
kehtestatud korras
Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures järgmisi
toiduaineid ja esemeid (kinnipeetavale kuuluvate esemete üldkaal
ei tohi ületada 50 kilogrammi):
# leiva- ja saiatooted
# soolakala
# rasvained
# juust
# kuivad kondiitritooted
# juur- ja puuviljad
# konservid
# piimatooted
# kuivsupid
# kohv, kakao, tee
# halvaa
# kompvekid (v. a. karamell)
# mesi
# riide-ja saapaharjad, saapamääre
# kellad
# raadio, magnetofon, televiisor
# veekiirkeetja (max võimsusega 0,5 kW)
# riietus, jalatsid, peavarjud ja voodivarustus - vastavalt kehtestatud
normidele
# kruus, lusikas
# kargud, kepid, proteesid arsti loa!
# õpikud ja õppevahendid
# kirjandus kuni 5 raamatut kinnipeetava kohta
# kirjapaber, vihikud, pliiatsid, sulepea, ümbrikud, postkaardid,
margid
# male, kabe, doomino - l komplekt
# isiklik kirjavahetus, fotod, albumid
# suitsetamistarbed, tubakatooted
# spordidress
# peegel, mehhaaniline või elektripardel
Kinnipeetava kohustused
Kinnipeetav on kohustatud:
# täitma vangla sisekorraeeskirju, päevakorda ja vangla
töötajate korraldusi
# säästlikult ja heaperemehelikult suhtuma vangla varasse
# kohusetundlikult töötama ja osalema õppetöös
# hoidma puhtad elu-, olme- ja teenistusruumid ning töökohad,
täitma isikliku hügieeni nõudeid
# kandma rinnas kehtestatud näidise järgi valmistatud
nimesilti
# olema teiste kinnipeetavate vastu viisakas
# mitte väljuma lokaaltsooni territooriumilt ilma administratsiooni
loata
# mitte hoidma enda juures keelatud esemeid või toiduaineid
või lubatud toiduaineid ülekoguses
# mitte võõrandama või teiste kasutusse
andma oma isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid või
aineid, samuti mitte neid teistelt omandama või laenama
# mitte mängima laua- või muid mänge materiaalsete
või muu kasu saamise eesmärgil
# mitte rikkuma kirjavahetuse kohta kehtivat reeglistikku
# mitte tegema endale või teistele kinnipeetavatele tätoveeringuid
# mitte kasutama hüüdnimesid ja zargooni
# mitte pidama loomi ega linde
# mitte riputama seintele, kappidesse ja mujale fotosid, reproduktsioone,
ajakirjade väljalõikeid jm
# mitte riputama oma magamiskoha ette eesriiet, mitte seadma
magamiskohti sisse olme- või teenistusruumides, mitte
vahetama administratsiooni loata magamiskohti.
Kuigi on olemas konkreetsed kinnipeetavate õigused
ja kohustused toimub siiski nende mõlema aktiivne rikkumine.
Seda nii kinnipeetavate kohustuste täitmise poolelt, kuigi
siin on eeldatavasti rikkumisi vähem, sest kohustuste täitmist
on võimalik paremini kontrollida. Seevastu kinnipeetavate
õiguste korrektset järgimist on juba raskem teostada
ning tänapäevane vanglasüsteem näib soosivat
nende õiguste rikkumist. Üheks näiteks võib
tuua tervise säilimist tagavate eluruumide puudumise osades
vanglates, samuti on olemas fakt, et kinnipeetavate hõive
on väga madalal tasemel.
4. VANGLATE MÕJU, VANGLAPERSONAL JA KINNIPEETAVAD
Vanglad peetakse üheks liigiks totalitaarsetest institutsioonidest,
s.t. nendest asutustest, mis üksikasjalikult ja täielikult
valitsevad oma asukate elu üle.
Vabaduses elavate inimeste ja totalitaarsetes asutustes elavate
inimeste erinevused seisnevad järgnevas:
# eu erinevate külgede (elukoht, töö, puhkus)
toimimine on samas kohas ja samade autoriteetide mõjutuse
all.
# iga selline toiming leiab aset suures inimestegrupis, igasse
sellise grupi liikmesse suhtutakse ühesuguselt ning nõutakse
ühesugust tegevust.
# kõik tegevused on allutatud rangele graafikule, üks
tegevus järgneb teisele teatud kindlal ajal.
# kõik kohustused on allutatud ühele ratsionaalsele
plaanile, mis aitab saavutada asutuse ametlikku eesmärki.
Totalitaarne asutus võtab inimeselt tema isiksuse,
sellega käivad kaasas teatud alandamisrituaalid.
Vanglasse sattumisega astub kinnipeetu vanglaühiskonda a
omandab järkjärgult vanglakultuuri. Sellist protsessi
võib käsitleda kui eelnenud elukvaliteedi ümberkujundamist
uueks elukvaliteediks, et tulla toime oma eluga. Prisonisatsioon
võib olla erineva intensiivusega ja kiirusega, kuid kõik
kinnipeetavad prisonaliseeruvad mingil tasemel. Võetakse
omaks vangla subkultuur. Selle üheks eriliigiks on kuritegelik
subkultuur. Subkultuuri mõiste koos temas sisalduva hälbelise
käitumise ning kuritegevuse teooriatega on tihedalt seotud
anoomia teooriaga. Subkultuur annab võimaluse pehmendada
anoomiast lähtuvat survet, ta annab võimaluse sotsiaalselt
tõusta. Subkultuuri keskset funktsiooni nähakse selles,
et ta aitab luua, koondada ja tugevdada isiksust. Subkultuur
kindlustab isiksust nendes situatsioonides, milles muidu inimese
probleemid oleksid teravnenud ja viinud enesetapu või
psüühilise tervise häireni. Seega võib
subkultuuri vanglas vaadelda kui hädavajalikku alternatiivi,
kui ellujäämisstrateegiat võitluses vangla totalitaarsusega,
pideva kontrolli ja järelvaatusega.
Kuid vangla kultuur ei ole üksnes kinnipeetavate kultuur.
Selle kultuuri kandjateks on ka vanglatöötajad.
Uuringute käigus on selgunud, et vanglatöötajad
suhtuvad pragmaatiliselt töösse - kõiki tegevusi
vanglas tuleb edendada ja võimalikult väheste pingutustega.
See pragmatism on loonud ka ühise suhtumise ümberkäimisel
kinnipeetavatega:
otsustavus, ühetaolisus, usaldamatus, asjalikkus.
Vanglatöötajatel on kinnipeetavatest ka mittepragmaatilisi
ettekujutusi. Tihti vaatlevad valvurid kinnipeetavaid kui ebastabiilse
iseloomuga ebanormaalseid ja hälbelisi isiksusi. Sellepärast
arvavad paljud töötajad, et kinnipeetav peab oma karistusaja
jooksul kannatama. Sellise suhtumise funktsioon seisneb just
selles, et seadustada vanglad ja vangivalvurite töö
vangis. Vangla sisemine reziim ei paistaks ju mõistlik,
kui kinnipeetavaid ei käsitletaks kui hälbelisi ja
ohtlikke isikuid. Vangla saab omaks ja mõistuspäraseks,
kui teda käsitletakse kui korra sümbolit, mis kaitseb
ühiskonda varitseva languse ja kaose eest.
Kinnipeetavate elukvaliteet sõltub suures osas vangla
sotsiaaltöötajast. Sotsiaaltöötaja ülesanneteks
on vangide ärakuulamine, väljaspool vanglamüüre
ja nende müüridesisese maailma kontaktishoidmine ning
kinnipeetava abistamine kerkivate probleemide lahendamisel. Seetõttu
peangi kõige olulisemaks just sobiva sotsiaaltöötaja
olemasolu vanglates, kuna nende võimuses on väga
paljugi, et kinnipeetavate eluolu oleks vähemalt inimväärne.
Vangide subkultuuril ja töötajate kooslusel on terve
rida kokkupuutepunkte. Nad ei välista teineteist, vaid täiendavad.
Kinnipeetavate puhul on väga keerukas rääkida
nende elukvaliteedist ja osutatavatest teenustest. Seda eelõige
seetõttu, et vanglates on nad sundseisus, erinevalt vabaduses
viibivatest kodanikest pole seal võimalik muutusi planeerida.
Sama kehtib ka teenuste osas. Ainsa teenusena võib mingil
määral käsitleda sotsiaaltöötaja poolset
tegevust. Kuid tegelikult kuulub seegi lihtsalt vangla juurde.
Seega on kinnipeetavate elukvaliteet neile peale surutud heaolutase
ehk teisisõnu vanglate tingimused, mis on erinevad sõltuvalt
vanglast ja seal kehtivast reziimist.
Meedia on üsna põhjalikult käsitlenud vanglate
tingimusi ja seoses sellega kinnipeetavate elukvaliteeti. Enamik
Eesti kinnipidamiskohti pärineb nõukogude ajast,
kus domineeris laagritüüpi vanglasüsteem koos
sellest tulenevate puudustega. Eesti vanglaid on kirjeldatud
kui laohooneid, kus hoitakse inimesi ilma, et nendega midagi
ette võetaks. Võimalusi tööks, õppimiseks
ja enesearendamiseks seal pole. Kambrid on pilgeni täis
tuubitud, üksikkambreid on vähe. Erineval tasemel töö-
ja õppimisvõimalustele pole mõeldud, puuduvad
õppekeskused, samuti juhendid ja nõuandeprogrammid
kinnipeetavate kohtlemiseks.
Vanglapersonali vaadeldes ilmnevad kolm suurt puudust.
Esiteks: vanglapersonali töökeeleks ei ole veel kujunenud
eesti keel eestlastest vangidega suhtlemisel. Süsteem on
jäänud endiselt venekeelseks.
Teiseks: vanglapersonal koosneb valdavalt meestest. Vanglapersonali
feminiseerumine naistöötajate töölevõtmisega
on ilmselt vajalik.
Kolmandaks: vanglapersonali ettevalmistus ei vasta professionaalsetele
nõuetele, palgad on madalad ja töö ebapopulaarne.
Tööle on võetud ka muudel elualadel kõlbmatuks
osutunud isikuid, kuna puudub võimalus valida töötajat,
ametialasele edule orienteeritud inimeste hulgast.
Arvestades ülaltoodut võib väita, et kinnipeetavate
elukvaliteet on suhteliselt halb. Eriti, kui võrrelda
olukorda Euroopa riikide kinnipidamisasutustega. Siiski pööratakse
aina enam ressursse vanglatesse sealse olukorra parandamiseks.
Tallinna vanglas on avatud kaks uut korpust. 2001. aasta teisel
poolel peaks lõppema 500-kohalise Tartu Ropka tööstusrajooni
ehitatav üks maailma moodsamaid vanglaid. Vangid hakkavad
istuma 8 m2 üksikkongides. Seal on: WC, voodi, laud, dush.
Vanglasse on kavandatud spordisaal, kool, vaba ajaveetmise kohad.
Vanglasse paigutatakse kõik Eesti eluaegsed vangid, lisaks
ka Tartu, Jõgeva, Võru, Põlva ja osa Viljandi
maakonna vangid ja eeluurimisalused. Korruptsiooni piiramiseks
kavatseb Vanglate Amet Tartu vanglasse tööle võtta
täiesti uued inimesed, kes pole varem vanglasüsteemiga
kokku puutunud. Tavakodanikule paistab eurovangla kindlasti luksushotellina,
kuid tegelikult saab see olema väga askeetlik - näiteks
voodid planeeritakse valmistada rauast või betoonist.
Silmas pidada tuleb fakti, et uus vangla on 500 vangile, see
aga moodustab vaid ~ 1/9 kogu Eesti kinnipeetavate arvust.
Hoolimata uuest rajatavast vanglast jääb olukord süsteemis
samaks. Ühiskonnast isoleeritud inimene on jäänud
üksi oma psühholoogiliste ja psühhiaatriliste
probleemidega, sest individuaalne lähenemine kinnipeetavale
puudub. Kinnipeetav on vangla subkultuuri mõjusfääris,
mis saab otsustavaks tema edaspidise elukäigu kujunemisel.
STATISTIKALISA
Väljaselgitatud kuritegudes süüdistatavad isikud
|
1994 |
1995 |
1996 |
1997 |
1998 |
1999 |
Naised |
682 |
761 |
926 |
976 |
949 |
1006 |
Eestlased |
5353 |
5923 |
6221 |
5881 |
5520 |
6109 |
Alaealised (alla 18-aastased) |
1693 |
2074 |
2044 |
1894 |
1779 |
1824 |
18-29-aastased |
4377 |
4592 |
5044 |
4994 |
4681 |
5546 |
30-39-aastased |
1903 |
2084 |
2145 |
2015 |
1965 |
2152 |
Varem karistatud |
2981 |
3254 |
3770 |
3772 |
3656 |
4092 |
Ei tööta |
5205 |
5387 |
5493 |
5187 |
4780 |
5477 |
Panid kuriteo toime grupis |
4829 |
5294 |
6022 |
5311 |
4837 |
5036 |
Panid kuriteo toime joobes |
4247 |
4402 |
4232 |
3935 |
3464 |
3837 |
KOKKU |
9316 |
10316 |
10847 |
10494 |
9950 |
11192 |
Kinnipidamiskohtades viibivate isikute arv
|
1994 |
1995 |
1996 |
1997 |
1998 |
1999 |
KOKKU |
4401 |
4224 |
4638 |
4790 |
4379 |
4712 |
Eeluurimis- ja kohtualused |
1725 |
1671 |
1691 |
1540 |
l323 |
l639 |
Arestitud isikud |
5 |
8 |
8 |
20 |
16 |
13 |
Interneeritud |
70 |
25 |
50 |
29 |
21 |
20 |
Eluaegse vanglakaristusega** |
... |
... |
... |
11 |
20 |
24 |
Surmamõistetud |
6 |
5 |
13 |
10 |
... |
... |
Süüdimõistetud |
2595 |
2515 |
2876 |
3159 |
2999 |
3016 |
Naised |
48 |
54 |
69 |
101 |
108 |
113 |
Eestlased |
1262 |
1253 |
1345 |
1384 |
1289 |
1288 |
Süüdimõistetud vanuse järgi: |
13-14-aastased |
- |
2 |
- |
1 |
1 |
- |
15-17-aastased |
35 |
34 |
72 |
59 |
47 |
53 |
18-21-aastased |
403 |
368 |
383 |
457 |
455 |
436 |
22-24-aastased |
390 |
366 |
454 |
441 |
407 |
428 |
25-29-aastased |
533 |
531 |
665 |
727 |
643 |
682 |
30-39-aastased |
795 |
782 |
847 |
825 |
853 |
782 |
40-49-aastased |
324 |
312 |
332 |
466 |
415 |
460 |
50-59-aastased |
86 |
91 |
90 |
138 |
139 |
129 |
60 ja vanemad |
29 |
29 |
33 |
45 |
39 |
46 |
Süüdimõistetud karistusaja järgi: |
kuni l aasta
kuni l aasta |
64 |
75 |
183 |
141 |
109 |
137 |
1-2 aastat |
459 |
333 |
462 |
391 |
347 |
311 |
2-3 aastat |
511 |
567 |
648 |
492 |
381 |
406 |
3-5 aastat |
662 |
730 |
768 |
670 |
613 |
615 |
5-10 aastat |
694 |
634 |
628 |
1175 |
1228 |
1209 |
10-15 aastat |
203 |
174 |
185 |
288 |
295 |
333 |
15-30 aastat
... |
... |
... |
... |
26 |
5 |
|
Eluaeg |
2 |
2 |
2 |
... |
... |
... |
|