MIS ON SKISOFREENIA? Skisofreenia on vaimuhaigustest kõige püsivam ning invaliidistavam. Tavaliselt tabab see inimesi vanuses 16 kuni 30 just siis, kui nad on alustamas või alustanud oma võimete realiseerimist. Üle kogu maailma on skisofreenia esinemissagedus sama: haigestub üks inimene sajast ehk 1% rahvastikust. Kuigi paljudel juhtudel on seisundi paranemine võimalik, täielikku ravi ei tunta. Enesetappe esineb umbes 10 protsendil juhtudest.
Inimmõistusel on neli põhifunktsiooni: mõtlemine, tundmine (emotsioonid), tajumine (viis meelt) ja käitumise kontroll. Harilikult töötavad need neli koos, võimaldades meil:
MIS PÕHJUSTAB SKISOFREENIAT? Veel ei teata, mis seda seisundit põhjustab. Uurijate poolt on üldiselt vastu võetud seisukoht, et teatud defekt ajus, kas siis ehituslik või keemiline, annab eelsoodumuse skisofreenia tekkeks. Vallandada võib selle mingi väline tegur nagu näiteks stress või emotsionaalne murrang. Teadlased on arvamusel, et skisofreenia ei ole mitte üks lihtne haigus, pigem hõlmab see mitmesuguseid erinevaid seisundeid.
MILLISED ON SÜMPTOMID? Sümptomid võivad olla isikuti väga erinevad, kuid siiski on kolm põhilist vaimsete funktsioonide ala, mille piires skisofreeniale viitavad sümptomid tekivad.
MEELEPETTED on väärad, kuid väga tugevad uskumused, mis näivad nende all kannatajale täiesti reaalsed. Inimesel võib tekkida suuresti liialdatud usk oma tähtsusesse, jõudu, teadmistesse, võimetesse või identiteeti. Teisel võib olla aga tagakiusatuse või jälitatuse tunne, arrvamus, et teda rünnatakse, ahistatakse, petetakse, luuratakse või korraldatakse tema vastu vandenõu. Võib esineda veendumus, et televisioonis või raadios pöördutakse just selle konkreetse inimese poole, sageli ähvardavas või muul moel negatiivses vormis. HALLUTSINATSIOONIDEKS nimetatakse selliste asjade tajumist, mida tegelikult ei ole. Kõige tavalisem hallutsinatsioon on häälte kuulmine, kuid mõned skisofreeniat põdevad inimesed ka näevad asju või inimesi ja/või tunnevad ning puudutavad olematuid esemeid, tunnevad olematut maitset või lõhna. ILLUSIOONID on hallutsinatsioonidest vähem intensiivsed tajuhäired. Inimene kogeb meelte tundlikkuse ajutise kõrgenemise perioode, mil helid tunduvad valjemad või teravamad kui tavaliselt ja värvid näivad eredamad või vastupidi: - ta tunneb end olevat "summutatud" maailmas, mingil moel eraldi ümbritsevast. Teistlaadi illusioonid võivad hõlmata muutusi süvatajus - objektid näivad olevat lähemal või kaugemal kui nad tegelikult on - või kuulmises - omaenda või mõne lähedase hääl võib tunduda teistsugune, peaaegu äratundmatu. MÕTLEMISHÄIRED võivad inimese muuta kergesti segadussesattuvaks, hajevilolevaks, tekivad keskendumisraskused või suutmatus mõtteid loogiliselt seostada. Mõtlemisprotsessid võivad kiireneda või aeglustuda või tunduda tõkestatuna, nii et aju näib olevat täiesti tühi. Mõtlemishäireid võrreldakse mõnikord katkise filtriga, mis mis laseb valimatult kõigel teadvusse siseneda, olenemata selle info olulisuse astmest. Näiteks võib inimene omistada ühesuguse tähtsuse nii raadiost kõlavale reklaamile või autonumbritele kui ka õpetaja esitatud küsimusele.
EMOTSIONAALSED JA KÄITUMUSLIKUD SÜMPTOMID
EMOTSIONAALSED MUUTUSED võivad olla hirmutavad. Inimene võib kogeda äkilisi seletamatuid tujumuutusi nagu näiteks tugev kurbus, õnnetunne, elevus, masendus või viha, mis tekivad ilma põhjuse või eelneva hoiatuseta. TUNNETE PUUDUMINE võib olla samavõrra häiriv. Sükptome, mis jätavad inimese ilma reast normaalsetest tunnetest, kirjeldatakse sageli kui "negatiivseid". Inimene näib olevat vähem võimeline midagi tundma, sealhulgas ka valu ja rõõmu. Mõnikord kaob ka minatunnetus. Inimesel kaob reaalsustunne, ta ei tea enam, kes ja kus ta on. Rohkem kui ülalkirjeldatud sümptomid, viitavad võimalikule skisofreeniataolise seisundi olemasolule muutused käitumises. Varane märk häire olemasolust on sageli sotsiaalne tagasitõmbumine, kuna inimesele tundub teistega suhtlemine olevat üha raskem. Sageli kaotab see inimene huvi oma välimuse eest hoolitsemise vastu. Energia, huvide ja motivatsiooni puudumine või vähenenud tegevus, liikumine ning kõne peaksid sõbrad ja pereliikmed valvsaks muutma - midagi on korrast ära. Samuti konkreetse isiku puhul ebatavalised käitumismustrid või selgelt ebaadekvaatsed reageeringud (kohatu liigne naermine või nutmine või enesega rääkimine) võivad viidata skisofreeniaepisoodi lähenemisele.
MILLINE ON RAVI? Kuigi skisofreeniast täielikult ei terveneta, on seda siiski võimalik ravida. Umbes 25% skisofreeniadiagnoosiga inimestest saavutavad täieliku paranemise. 50% paranevad osaliselt. 25 protsendil juhtudest on püsivate ja tõsiste sümptomite tõttu vajalik pikaajaline ravi. NEUROLEPTIKUMID (ravimid, mis mõjutavad ajus toimivaid kemikaale) töötavad erinevatel tasemetel. Neil võib olla kohene rahustav toime, vähendades ärevust, rahutust ja arutust skisofreenia sümptomitega inimestel. Üldiselt võtab kuni neli nädalat aega enne, kui ravimite toimel hakkavad vähenema skisofreenia positiivsed sümptomid, s.t. hallutsinatsioonid, meelepetted ja mõtlemishäired. Ravimite pikaajaline tarvitamine aitab vähendada uue haigushoo tekkimise riski. Enamus praegusel ajal kättesaadavatest ravimitest ei ole nii efektiivsed negatiivsete sümptomite kõrvaldamisel (motivatsioonilangus, suhtlemises tagasi tõmbumine, huvi puudumine inimeste ja tegevuste vastu ning kohaste emotsionaalsete reageeringute puudumine). Mõningatel juhtudel võivad ravimid tundlikkust vähendada, nii et sümptomid näivad halvematena. Jätkuvad uuringud eesmärgiga leida ning arendada paremaid neuroleptikume ja teisi antipsühhootilisi ravimeid, millel poleks raskesti talutavaid kõrvaltoimeid. Viimase kümne aasta uuringute edukus annab suurt lootust, et tulevikuravimite abil on võimalik ravida skisofreenia sümptomite kõiki aspekte. Preagu ei taha mõned skisofreeniaga inimesed ravimeid kasutada isegi mitte lühiajaliselt, mõnikord seetõttu, et et nad ei usu, et on haiged, mõnikord aga eelnenud ebameeldivate kogemuste tõttu samalaadsete ravimitega.
SOTSIAALNE TOETUS Skisofreeniat ega ühtegi teist taolist tõsist seisundit ei saa pidada sõltumatuks vajadusest sotsiaalse toetuse järgi. Skisofreenia ning selletaoliste häiretega inimesed on rääkinud, mida nad veel vajavad lisaks meditsiinilisele abile. Neli eelistust on: korralik elukoht, sissetulekutoetus, toetavad sõbrad ja perekonnad ning mingi küllaldase väärtusega tegevus. Sedasorti toetus võib olla, kuid võib ka mitte olla kättesaadav sõltuvalt sellest, millises ühiskonnas elatakse ning sellest, kui tugevat stigmat ("stigma" - kr.k. "märk") ehk häbimärki omistatakse vaimsele haigusele. REHABILITATSIOONIPROGRAMMID Skisofreeniasse haigestutakse enamasti sel ajal, kui parasjagu on käsil oma tööalase karjääri kujundamine, õpingud ja suhted teiste täiskasvanutega. Selle tulemusena jääb tihti puudu sotsiaalsetest ja tööalastest oskustest, nii et isegi kui seisund on ravimite abil kontrolli alla saadud, vajavad need inimesed sotsiaalsete vilumuste treeningut, rahaga ümberkäimise ja probleemilahenduse õpet. Need, kes reageerivad ravile ning suudavad töötada, vajavad sageli edasist treeningut ning toetust töö leidmisel.
PEREDE KOOLITUS (mõnikord nimetatakse pereteraapiaks) Pakub häiretega inimestele, te,a pereliikmetele ning vaimse tervise professionaalidele meeskonnatöövõimalust: töötada koos välja raviplaan, vastastikune toetus ning arusaamine haigusest. Samuti saab pere teada, millised on läheneva akuutse episoodi hoiatavad sümptomid, nii et oleks võimalik alustada raviga, ennetades uut haigusperioodi.
GRUPITERAAPIA See annab skisofreeniaga inimestele võimaluse õppida neilt, kellel on sarnased kogemused, kontrollida oma arusaamu ning korrigeerida ebakohast käitumist. Selline terapeutiline lähenemine usalduslikus õhkkonnas on eriti kasulik psühhootilisest episoodist taastumise alguses.
ENESEABIGRUPID Endiste patsientide või pereliikmete gruppides pakutakse vastastikust toetust ning antakse nõu, kuidas tulla toime mitmesuguste sümptomite ning käitumisega. Perekonna eneseabist suure osa moodustab omaenese tervise säilitamine. Ka skisofreeniaga inimeste füüsilist tervist ei tohi hooletusse jätta. Väga oluline on magada piisavalt ning korralikult toituda. Kahjuks elavad paljud neist, kes ei osale raviprogrammides, äärmuslikes tingimustes.
ÜHISKONNAHARIMISE PROGRAMMID Nende sihiks on saavutada ühiskonnapoolne suurem mõistmine ning toetus skisofreeniahaigete suhtes.
LAIALT LEVINUD VÄÄRARUSAAMAD SKISOFREENIA KOHTA
Kõik haigused on ühtemoodi Skisofreenia on sama mis lõhestunud isiksus Selle põhjuseks on halvad vanemad, nõrk iseloom või psühholoogilised konfliktid Skisofreenia on pöördumatu ning ravimatu Skisofreeniahaiged on ohtlikud ning kalduvad vägivallale Skisofreeniahaiged ei kannata, sest nad ei mõista, et on haiged Skisofreeniat on võimalik tahtepingutusega kontrolli all hoida Skisofreenia tabab vaeseid ja väheintelligentseid Skisofreenia on harvaesinev haigus Skisofreeniahaige on sarnane kõrge loovusega isiksusele
Ükski ülaltoodud avaldustest ei vasta tõele. Stigma tõttu on faktid selle haiguse kohta olnud avalikkuse eest varjatud. See on olnud tohutu suur takistus antud probleemiga tegelemisel