SOTSIAALHOOLDAJA II
Social care worker II
TERVISHOIU
JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU
võetud aadressilt http://www.koda.ee/editmodeII/est/kutsestandard.html
EESSÕNA
Sotsiaalhooldaja II kutsestandard on asjaomaste institutsioonide
poolt kokkulepitud nõuete kogum konkreetsel kvalifikatsioonitasemel
töötajale esitatavatest oskustest, teadmistest ja vajalikest
isikuomadustest.
Kutsestandardi kavandi koostas Tervishoiu ja Sotsiaaltöö
Kutsenõukogu juurde moodustatud sotsiaalala töötajate
töörühm koosseisus:
Laine Helmdorf Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus
Elle Ott Aarike Hooldekodu
Helle Lepik Kuusalu Vallavalitsus, Koduabi Selts
Silvi Köök Silvi Köögi Rakvere Hooldekodu
Maiu Kullamäe Tallinna Pedagoogiline Seminar
Siiri Hanson Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing
Klenja Tiitsar EELK Diakooniakeskuse Kool
Mare Kraav Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Riina Soom Tallinna Psühhiaatriahaigla
Ajavahemikus 24.09.99 - 20.10.99 viidi läbi kutsestandardi
kavandi arvamusküsitlus Eesti erinevates piirkondades moodustatud
töörühmades, millede koosseisu kuulusid 43 ettevõtte
esindajad.
Sotsiaalhooldaja II kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel
on töörühm arvestanud kutsestandardi kavandi kohta
arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Käesolev kutsestandard on koostatud esmakordselt.
Kutsestandardi koostamisel on arvestatud Suurbritannia NVQ-de
(National Vocational Qualifications - rahvuslikud kutsekvalifikatsioonid)
kutseoskusnõuetega, CEDEFOP'i (European Centre for the
Development of Vocational Training - Euroopa Kutsehariduse Arenduskeskus)
poolt koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide kutseoskusnõuete
võrdleva analüüsiga ja Soome kutsekvalifikatsiooninõuetega
(näyttotutkintojen kuvaukset).
Sotsiaalhooldaja II kutsestandard on kinnitatud 06.12.1999.a.
Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega
nr. 4.
Kutsestandard on registrisse kantud ………………………………………..
1 KASUTUSALA
- fikseerida nõuete kogum oskustele, teadmistele ja
isikuomadustele;
- anda alus vastava kutseala riikliku õppekava väljatöötamiseks
tööalase kompetentsuse nõuete osas;
- diferentseerida tööjõu kvalifikatsiooni tasemed;
- toetada tööalase koolituse vastavusse viimist tööturu
vajadustega.
2 TERMINID JA MÄÄRATLUSED
Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi termineid
alljärgnevas tähenduses.
Kutsestandard - kokkulepitud nõuete kogum kutse
või eriala konkreetsel tasemel vajalikest oskustest, teadmistest
ja isikuomadustest.
Kutsekvalifikatsioonitasemed
Algtase - puudub nõue kutsealastele teadmistele ja oskustele;
tööülesanded rutiinsed, ettekirjutatud; tööülesanne
juhib töötajat; vastutus kaudne.
I tase - kutsealased teadmised ja oskused on omandatud kas läbi
koolituse või pidevalt töötades; töö
kellegi juhendamisel; toimetulek piiritletud tööülesannetega
ja vastutus selles ulatuses.
II tase - kutsealastele teadmistele ja oskustele lisandub vilumus;
toimetulek erinevate tööülesannetega ja vastutus
nende eest; eeldatav koostöövõime meeskonnas.
III tase - kutsealaste teadmiste ja oskuste edasiõpetamine;
toimetulek keerukate ja vahelduvate tööülesannetega;
valmisolek vastutuseks teiste töö ja ressursside jagamise
eest.
IV tase - kutsealastele teadmistele ja oskustele lisanduvad juhtimisalased
teadmised, oskused ja hoiakud; toimetulek paljude keerukate ja
vahelduvate tööülesannetega muutuvates olukordades;
vastutus teiste töö ja ressursside jagamise eest.
V tase - majandustegevuse valdkonna teoreetiliste aluste tundmine;
toimetulek mitmekesiste menetlusviiside valdamist eeldavate tööülesannetega
muutuvates ja ootamatutes olukordades; suur iseseisvus, vastutus
analüüside, diagnooside ja otsuste ning nende elluviimise
eest.
Kutseoskusnõuded
Üldoskused ja -teadmised - majandustegevuse valdkonnast
lähtuvad konkreetse kutsekvalifikatsioonitasemega seotud
nõuded üldistele teadmistele ja oskustele.
Põhioskused ja -teadmised - kutsespetsiifilised konkreetse
kutsekvalifikatsiooniga seotud nõuded teadmistele ja oskustele.
Erioskused ja -teadmised - nõuded teadmistele ja oskustele,
mis on seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised - mittekohustuslikud nõuded
teadmisetele ja oskustele, mis süvendavad või laiendavad
põhioskusi.
Isikuomadused - nõuded kutsealal töötamiseks
eeldatavatele isikuomadustele ja
-võimetele.
3 KUTSESTANDARDI TÄHIS
Fikseerub pärast kutsestandardite registri pidamise põhimääruse
jõustumist.
4 KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONITASE
Sotsiaalhooldaja II
Inglise keeles: social care worker II
5 KUTSEKIRJELDUS
Sotsiaalhooldaja on kutsealase ettevalmistusega töötaja,
kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused
abivajajate hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks.
Sotsiaalhooldaja teeb koostööd nii kollektiivi kui
ka abivajajate ja nende lähedastega. Ta on orienteeritud
kliendikesksusele ja pidevale oma töö täiustamisele.
Sotsiaalhooldaja töö eesmärgiks on abistada klienti
inimväärse elu korraldamisel ja võimalikult
kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Sotsiaalhooldaja võib
töötada avahoolduses ja hoolekandeasutustes.
Eeldatav haridustase kutse omandamisel on keskharidus.
Sotsiaalhooldaja kuulub EMTAK- i järgi tervishoiu ja sotsiaaltöö
tegevusvaldkonda (kood 85). ISCO järgi kuulub sotsiaalhooldaja
isikuhooldustöötajate allrühma (kood 513).
6 KUTSEOSKUSNÕUDED
6.1 Üldoskused ja-teadmised
6.1.1 Teada inimõigusi, sotsiaalhoolekandesüsteemi,
teada vastavaid seadusi, määrusi ja osata neid rakendada.
6.1.2 Mõista inimese, ühiskonna, kultuuri ja looduse
omavahelisi seoseid.
6.1.3 Osata näha inimest füüsilise, psüühilise
ja sotsiaalse tervikuna läbi elukaare.
6.1.4 Teada kutseala eetilisi põhimõtteid, tegutseda
neist lähtuvalt.
6.1.5 Teada ja rakendada tervisekaitse ja tööohutuse
nõudeid, osata tegutseda kriisiolukorras ja anda esmaabi.
6.1.6 Teada ja osata rakendada ergonoomika põhimõtteid.
6.1.7 Osata oma tööd organiseerida.
6.1.8 Osata töötada dokumentidega, kasutada arvutit
baasoskustasemel - moodul AO3 (Lisa A).
6.1.9 Osata rakendada klienditeenindus- (Lisa B) ja meeskonnatöö
põhimõtteid.
6.1.10 Osata suhelda kliendiga riigikeeles keeleoskuse kesktasemel
(Lisa C).
6.1.11 Osata leida võimalusi pidevaks enesetäiendamiseks,
rakendada uusi teadmisi.
6.2 Põhioskused ja -teadmised
6.2.1 Teada abivajaduse olemust läbi kõigi elukaare
etappide.
6.2.2 Teada hooldustöö eesmärke, põhimõtteid,
meetodeid ning osata neid rakendada.
6.2.3 Teada kliendile osutatavaid teenuseid ja nende osutamise
tingimusi, tunda teenuste osutamisega seotud mõisteid
ning sisu.
6.2.4 Teada tervist ohustavaid ja puudeid põhjustavaid
tegureid.
6.2.5 Osata saada ülevaadet kliendi tervislikust seisundist
ja rakendada ennetavaid menetlusi kliendi tervise edendamisel,
osata suunata klienti tervislikele eluviisidele.
6.2.6 Osata valida kliendi eale, arengule ja vajadustele vastavaid
arendamis- ja abistamisviise, rehabilitatsioonimeetodeid ning
neid rakendada.
6.2.7 Teada erivajadustega klientide hooldusega seotud probleeme,
osata leida lahendusi.
6.2.8 Osata teha koostööd kliendi ja tema lähedastega.
6.2.9 Osata luua klienti toetavat võrgustikku.
6.2.10 Tunda hooldus-, abi- ja töövahendeid, osata
neid korras hoida ja kasutada.
6.2.11 Omada teadmisi ja oskusi kodumajandusest ja korrastustöödest.
6.3 Erioskused ja -teadmised
6.3.1 Teada tervishoiusüsteemis osutatavaid teenuseid, nende
osutamise tingimusi, tunda teenuste osutamisega seotud mõisteid
ja sisu.
6.3.2 Tunda toitumis- ja ravimiõpetuse aluseid ning osata
neid rakendada.
6.3.3 Teada alternatiivkommunikatsiooni aluseid.
6.4 Isikuomadused
6.4.1 Isiksuse omadused:
1) positiivne ellusuhtumine;
2) sõbralikkus;
3) vastutusvõime;
4) abivalmidus;
5) suhtlemisoskus;
6) empaatiavõime;
7) usaldatavus;
8) sallivus;
9) koostöövõime.
7 KEHTIVUSE AEG
Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib
standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu.
8 KINNITAJA
Kutsestandardi on kinnitanud Tervishoiu ja Sotsiaaltöö
Kutsenõukogu koosseisus:
Siiri Hanson Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing
Tia Mere Eesti Hambatehnikute Liit
Tiia Tali Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Inna Rahendi Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Ille Pukk Eesti Laborantide Ühing
Aide Pille Eesti Lastekodude Sotsiaalpedagoogide Liit
Andres Pree Eesti Optika Ettevõtete Liit
Mart Sepp Eesti Optika Liit
Ilve-Teisi Remmel Eesti Õdede Ühing
Ülle Lember Eesti Ämmaemandate Ühing
Mati Kask Haridusministeerium
Lembit Rägo Riigi Ravimiamet
Terje Altosaar Suuhügienistide Liit
Doris Bärenson Sotsiaalministeerium
Kersti Põldemaa Sotsiaalministeerium
Mare Kraav Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
9 LISAD
Lisa A (teatmeline)
ARVUTI KASUTAMISE OSKUS ELEMENTAARSEL TASEMEL
Arvutikasutaja oskustunnistus-AO (ECDL- European Computer
Driving Licence) on Euroopas välja töötatud infoühiskonna
tundmise ja arvutikasutuse kvalifikatsioonistandard, mis katab
laiatarbe rakendustarkvara praktiliste baasoskuste taseme. (AO
tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)
7 moodulit:
AO1 - Infotehnoloogia ja ühiskond
AO2 - Arvuti kasutamine ja failisüsteemid
AO3 - Tekstitöötlus
AO4 - Tabelarvutus
AO5 - Andmebaasid
AO6 - Joonistus- ja esitlustarkvara
AO7 - Andmevõrgud ja internet
AO1 INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND
1. Infotehnoloogia kasutamine
2. Eesti ja infotehnoloogia
AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID
1. Põhimõisted ja terminid
2. Arvuti kasutamine
3. Failid ja kaustad
AO3 TEKSTITÖÖTLUS
1. Tekstitoimetid, nende formaadid ning üldised tekstiformaadid
(*.txt, *.rft)
2. Töö olemasoleva dokumendiga
3. Uue dokumendi loomine
4. Teksti ümberpaigutamine ja korrigeerimine dokumendis
5. Teksti välimuse muutmine
6. Lehekülje kujundus
7. Töö tabelitega
8. Seosed teiste dokumentide ja programmidega
9. Teksti keele määramine ja õigekeele kontroll
10. Dokumendi trükkimine
AO4 TABELTÖÖTLUS
1. Töö olemasoleva tabeliga
2. Uue tabeli loomine
3. Tabeli kujundamine
4. Andmete sorteerimine (ühe ja mitme tunnuse järgi)
5. Arvutused tabelis
6. Diagrammi loomine
7. Diagrammi parameetrite muutmine
8. Dokumendi päise ja jaluse loomine
9. Tabeli trükkimine
AO5 ANDMEBAASID
1. Olemasoleva andmebaasi kasutamine
2. Uue andmebaasi loomine
3. Päringu koostamine
4. Aruannete koostamine (programmitarga e. nõustaja (Wizard)
abil)
5. Andmetabel tekstitoimetis ja tema kasutamise võimalused
6. Andmete (tabeli, päringu tulemuse, aruande) eksportimine
tekstifailiks (.txt, .rtf, .doc jm)
AO6 ARVUTIGRAAFIKA
1. Esitluse loomine
2. Kujundamine ja joonistamine
AO7 INTERNETI KASUTAMINE
1. Elektronkiri
2. WWW
3. Uudisgrupid
4. Listid
5. FTP
Lisa B (teatmeline)
KLIENDITEENINDUSE ALASED OSKUSED JA TEADMISED
1.1 Teada ja mõista teeninduse kui olulise majandustegevuse
valdkonna mõistet ja olemust.
1.2 Mõista teenindamiseks vajaliku mõttekultuuri
aluseid.
1.3 Teada klienditeenindaja rolli, teenindaja tööks
olulisi isikuomadusi ning viise nende arendamiseks endas.
1.4 Omada teadmisi teeninduse korraldamisest.
1.5 Teada ja osata kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid nagu
verbaalne- ja mitteverbaalne suhtlemine, kehtestav käitumine
jms.
1.6 Vallata hääletehnikat, osata kontrollida oma kõnemaneeri,
diktsiooni ja intonatsiooni.
1.7 Osata toime tulla konfliktidega ning lahendada probleeme.
1.8 Osata käsitleda kaebusi ja pretensioone.
1.9 Mõista klienditeenindaja kui ettevõtte esindaja
rolli, osata luua positiivset (esma) muljet.
1.10 Osata reageerida positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele.
1.11 Osata teenindada erivajadustega kliente: puuetega inimesed,
vanurid, lapsed.
1.12 Osata teenindada erineva kultuuritaustaga kliente.
1.13 Osata paindlikult ja iseseisvalt tegutseda erinevates teenindussituatsioonides.
1.14 Tunda viisakusreegleid ja kutse-eetika põhitõdesid.
1.15 Teada oma vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest
ning osata tegutseda vastavalt olukorrale.
Lisa C (teatmeline)
KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED
Alljärgnevates nõuetes on lähtutud Eesti
Vabariigi keeleseaduses kasutatavatest riigikeele oskuskategooriatest,
laiendades samad nõuded võõrkeelele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1996. a. määrusele
eristatakse kolme keeleoskustaset:
- algtase- keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik
oskus. Isik tuleb toime tuttavates keelekasutusolukordades, saab
aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel,
mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab
täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi
tarbetekste;
- kesktase- keele suuline ja piiratud kirjalik oskus.
Isik tuleb toime mitmekesistes keelekasutusolukordades, saab
aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta
igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada
oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste;
- kõrgtase- keele suuline ja kirjalik oskus. Isik
väljendab ennast vabalt, sõltumata keelekasutusolukorrast,
saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta
keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt
erinevaid tekste.
Nimetatud tasemed vastavad 1989. a. keeleseaduse keeleoskuskategooriatele
A-F järgmiselt:
- algtase = A-C
- kesktase = D
- kõrgtase = E-F
A - riigi/võõrkeelest arusaamine (töötaja
peab aru saama suulisest kõnest ja mõistma kirjalikku
teksti umbes 800 sõnast koosneva baassõnavara piires);
B - riigi/võõrkeele piiratud suuline oskus
(töötaja peab aru saama suulisest kõnest, mõistma
kirjalikku teksti ja oskama riigi/võõrkeeles ametialaselt
suhelda umbes 800 sõnast koosneva baassõnavara
ja sellele lisanduva ametialase terminoloogiamiinimumi piires);
C - riigi/võõrkeele piiratud suuline ja piiratud
kirjalik oskus (töötaja peab aru saama suulisest kõnest
ja mõistma kirjalikku teksti umbes 800 sõnast koosneva
baassõnavara ja sellele lisanduva ametialase terminoloogiamiinimumi
piires; ta peab oskama riigi/võõrkeeles oma eriala
piires suhelda ja täita etteantud piiratud iseloomuga tüüpdokumente);
D - riigi/võõrkeele suuline ja piiratud kirjalik
oskus (töötaja peab aru saama suulisest kõnest,
mõistma kirjalikku teksti ja oskama riigi/võõrkeeles
ametialaselt suhelda umbes 1500 sõnast koosneva baassõnavara
ja sellele lisanduva ametialase terminoloogia piires; ta peab
oskama täita etteantud iseloomuga dokumente ja anda nendekohaseid
selgitusi);
E - riigi/võõrkeele suuline ja kirjalik oskus
(töötaja peab oskama ametialaselt suhelda umbes 2500
sõnast koosneva baassõnavara ja sellele lisanduva
ametialase terminoloogia piires; ta peab oskama koostada töös
vajalikke dokumente ja anda nendekohaseid selgitusi);
F - riigi/võõrkeele valdamine (oskus suhelda
riigi/võõrkeeles ka väljaspool ametiala, koostada
dokumente ja anda selgitusi).
Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud
(koolitus)materjale
.
 alates 16.08.2003 |