ÕPPEJÕUD: HELGI HILBORN

Taust
Sihtgrupp: tavakooli algklasside õpilased, kes on erinevatest toimetulekuga peredest, sealhulgas üksikvanemad, paljulapselised, puuetega lastega ja töötud vnemad.
Territoorium: Tallinna Mustamäe linnaosa.
Koolid: linnaosa tavakoolid ja eliitkoolid, erivajadustega laste koolid ja päevakeskused.
Huvitegevus ja vabaajakeskused: Mustamäe Avatud Noorte Keskus, Siilipallikool, koolides tegutsevad huviringid jmt.

Hetkeolukord
Eestis on laste sündimus madalam kui elanikkonna suremus. Ligikaudu 2/3 peredest elab vaesuspiiril, palju töötuid, madalapalgalisi ja üksikemasid. Osad pered elavad abiraadest ja sotsiaaltoetustest.

Kool - lapsed õpivad kodukoha või eliit (erikallakuga) koolides, kus õpilaste arv klassides on u 37; mõnedes koolides toimub õppetöö kahes vahetuses. Kooli õppekavad on sisult mahukad ja koolidele heidetakse ette, et õppekavad on eluvõõrad ja ühiskonna ja koolinõudmised on erinevad. Palju aega kulub kodutöödele, mis väsitab lapsi. Aktuaalseks teemaks on muutunud üha suurenev koolikohustust mittetäitvate laste arv, madal haridustase, puudulik kutseõpe ja töötus. Positiivne on see, et algklassi lastel on tasuta koolilõuna. Negatiivne on tasu ja karistuse süsteem - hinded, klassikursuse kordama jätmine.

Puuetega lapsed - igal lapsel on õigus kasvada oma kodus, ka koolis peaks laps käima kodukohas mitte elama internaatkoolides: praegu on õpetajatel ebapiisav haridus, vähe on toetavaid teenuseid, puudu jääb keskkonna ligipääsetavusest, logopeedi, massööri, kehalise tegevuse ja individuaalõpetusest. Muutuma peavad õpilaste ja õpetajate hoiakud, et kartust ületada ja puudega lapsi võetakse võrdsetena. Arendada tuleks päevakeskuste ja teenuste võrgustikku, kui vaja on raha.

Vähesed vabaaja veetmise võimalused - vanematel puuduvad rahalised võimalused tasumaks laste huviringides osalemiseks, riigi poolt finantseeritavaid vabaaja veetmise võimalusi on vähestele, mille tõttu on lastel peale kooli sisustamata aega. Lahendamist vajavad alaealiste kuritegevuse ja hulkurluse kontrolli alla saamine ja kõrvaldamine. Vanemad töötavad palju, vähe on aega ja võimalusi koos lastega ühiselt vabaaega sisustada. Lapsed veedavad vabaaega televiisori või arvuti ees, tänaval kampades viibides. Mõned lapsed käivad muusikakoolides, sporditreeningutes, huviringides jne.

Olukord aastal 2013
Eestis hinnatakse lapsi ja nende igakülgsele arengule ja kasvamisele on pööratud mitmekülgset tähelepanu. Riiklikul tasandil on loodud mitmeid soodustusi lastega peredele ja riiklikus arengukavas on tähelepanu koondunud erinevate võimaluste loomiseks, et toetada lapsi ja peresid (huviringid, keskused, laagrid).
Kuna kogu maailmas on aktuaalseks teemaks muutunud elanikkonna vananemine seoses eluea pikenemisega, siis on üle kümme aastat tagasi alustatud noorema põlvkonna kaasamist tööturule. Algab kõik inimese väärtustamisest, sest iga inimene on väärtus. Igal inimesel on õigus elada - olla ühiskonna täisväärtuslik kodanik.
Riikliku poliitika kujundamisel on loodud mitmeid võimalusi nagu vanemapalk, lastetoetused, toetavad teenused ja tasuta vabaaja veetmise võimalused, mis pakuvad peredele kindlustunnet laste sünnitamiseks ja kasvatamiseks.

Koolis on unustusse jäänud need ajad kui lapsed õppisid õhtupoolses vahetuses ja laste arv klassides oli ligi 40 - nüüd on õpilasi kuni 20. Õppekavad on paindlikumad ja käivad ühiskonna arenguga kaasas, tundides on aega ka iseseisvaks õppimiseks, seetõttu on peale tunde rohkem vaba aega, et suhelda sõpradega ja huvialaga tegeleda.
Nii õpiraskustega kui andekamatel lastel võimaldab õppeprogramm õppida individuaalse õppeprogrammi alusel ja lõpetada kool koos omaealistega; ei kao huvi õppimise vastu, lapsi ei jääta klassikursust kordama. Koolis tunnevad õpetajad ja õpilased end võrdsete partneritena, tähtsal kohal on lugupidamine ja inimlikkus. Keemia ja füüsika tundides on õpetus üldisem ja lihtsam, kuid andekamad ja huvitatud lapsed võivad saada lisatunde. Kehalise kasvatuse tunnid on vabamad võimaldades liikuda saalis, ujulas, looduses, samas on kadunud normide täitmine, mida saab tehe treeningutes, säilinud on huvi ja mängulisus.

On toimiv õpilaskodude e erikoolide süsteem lastele, kes seda vajavad kas oma erivajaduste, perede toimetuleku või laste käitumisprobleemide tõttu. Süsteem aitab vältida hariduse pooleli jätmist, tänavale sattumist ning toimib kuritegevuse ennetamine läbi võrgustiku - kool, kodu, lastekaitse jm. Koolivägivald, kiusamine ja kaebamine on ebapopulaarsed, sest ükski laps ei taha teistele liiga teha, hoolivad üksteisest.

Puuetega lapsed omandavad haridust tavakoolis, kõrvaldatud on füüsilised takistused ja tagatud ligipääs (nt lift, inva-wc), õpetajad on läbinud erikoolituse, kõiki lapsi võetakse võrdsetena ja neil on õigus olla erinev. Loodud on tugiteenuste süsteem: logopeed, psühholoog, massöör, treener, individuaalõpe.
Lastel on rohkem vaba aega, sest õppekavad ei ole enam nii mahukad kui kümneaastate taguse. Kool on kujunenud nii õppe- kui ka vabaaja asutuseks, kus on võimalused mitmekülgseks vabaaja veetmiseks: kohtumiseks sõpradega, võimalus osaleda ringides, treeningutes, vaadata filme, kasutada arvuteid jne.

On jõutud arusaamisele, et laps ja pere on väärtus, millest hoolitakse; haridus on kõigile võrdselt kättesaadav; riigi tasandil on loodud toimiv võrgustik, mis hõlmab üksikisikuid, lapsi, peresid - toetavad teenused, töötute ümberõpe, et tagada töö abiraha maksmise asemel. Peredel ja lastel on erinevad vabaaja veetmise võimalused ja oluliselt on paranenud eriti lastega perede majanduslik olukord ning toimetulek, mille tulemusel võidavad kõik.

Kasutatud allikad
Tallinna linna arengukava 2001-2005.
http://www.tallinn.ee/linna_juhtimine/juhtimise_lahtekohad/arengukavad_ja_strateegiad/tallinna_arengukava_2001_-_2005/index