Clive S. Lewis Lihtsalt kristlus Tlk. Aino Henno, LOGOS 1992, (orig. Mere Christianity, N.Y. 1952) Kui sõna kaotab kirjeldava funktsiooni, ei anna ta edasi enam fakte vastava objekti kohta vaid väljendab kõneleja suhtumist objektisse Inimesed üle kogu maailma teavad, kuidas nad peaksid käituma, kuid tegelikult nad niimoodi ei käitu. Soov aidata erineb tundest, et peaksime aitama. Tõeliselt õnnelikud ja kaitstud saavad inimesed olla vaid ühiskonnas, kus kõik on ausad (ja see ongi põhjus, miks nad püüavad käituda sündsalt?) Kui oleme teelt eksinud, ei vii edasiminek meid eesmärgile lähemale. (? aga kõik teed pole ju sirged, seega….?) Teise inimese mõistmiseks on õigem ta ära kuulata, kui vaadata tema ehitatud maja. Kristlik maailmavaade - algselt (suhteliselt?) hea maailm on heast ära pöördunud, aga säilitab mälestuse sellest, milline ta peaks olema. Me võime olla head headuse enese pärast aga mitte (kunagi) kurjad kurjuse pärast. Jõud, mis võimaldab kurjusel tegutseda, on pärit headuselt. Jumal lõi vaba tahtega olendid - vaba, talitamaks hästi või halvasti. Kristus võttis karistuse vabatahtlikult (!?) enda peale ja seepärast jätab jumal meid karistamata(?) Kristuse surm taastas inimeste õige vahekorra jumalaga. Enne kui jumal meid enda juurde tagasi võtab, nõuab ta meilt meeleparandust. Kellelt siis veel abi oodata, kui mitte sellelt, kes on tugevam (äkki- õiglasemalt?). Ilma heade inimesteta pole head ühiskonda. Seadus ei saa muuta inimest paremaks. Inimestele tuleb pigem meelde tuletada, kui neid õpetada. Turvalisuse vajadus muutub sageli kiusatuseks. Jumal mõistab kohut moraalsete valikute põhjal. Mõned inimesed on küll pealtnäha kenad, kuid kasutavad liiga vähe oma häid eeldusi ja kasvatust. Jumal mõistab kohut selle põhjal, mis inimene oma eeldustega peale hakkab. Paremaks muutudes märkab inimene endas üha selgemini halba. Halvemaks muutudes märkame oma pahesid üha vähem Uhkus ei leia rõõmu millegi omamisest, vaid ainult sellest, kui tal on midagi rohkem kui teistel. Uhkeks teeb meid võrdlus, nauding olla teistest üle. Keegi ei tea, kui halb ta on, kui ta pole pingutanud selleks, et olla hea. Meil pole jumalale anda midagi, mis poleks juba ennem tema oma. Inimene, kes hakkab teraselt jälgima, kas ta uinub, jääb kauaks ärkvele. See, mis paiskub inimesest välja enne, kui ta on jõudnud maski ette panna, on tõde. Isa - meie ülal, Poeg- meie kõrval, Vaim - meie sees.