Madis Habakuk Eesmärk-otsus-juhtimine Tallinn, Valgus 1976 Otsustamine - seisneb eesmärgi ja selle saavutamiseks vahendite valimises --> valik kus kahest või enamast alternatiivist (variandist) valitakse 1. Juhtimisfunktsioonid - eesmärgi püstitamine, prognoosimine, planeerimine, organiseerimine, korralduste andmine, motiveerimine ja kontroll. Kõikide funktsioonide tehnoloogia - info kogumine, analüüs ja otsustamine. Otsustamine --> kõiki teise juhtimisfunktsioone läbiv tegevus. 1) Otsustamine tegevuse seisukohalt variandid olemas - hinnata alternatiive, valida parim alternatiive veel pole - on vajadus vaid muuta olukorda (enamus olukordi on just sellised) (probleemide leidmne, alternatiivide väljatöötamine, valik ja otsustamine) Deskriptiivne e. kirjeldav Vendelin -->situatsioonianalüüs, probleemide (ja alaprobleemide) väljaselgitamine ja formuleerimine, faktide määratlemine ja formuleerimine, alternatiivide väljatöötamine ja hindamine, otsustamine, otsuste ellurakendamine. Üksvärav -->Probleemide määratlemine, probleemide analüüs, lahendusvariantide kujundamine, otsustamine, otsuste ellurakendamine. Otsustamisprotsess Üldine Probleemi selgitamine Alternatiivsete lahendite väljatöötamine Valik e. otsustamine Otsuse ellurakendamine. Probleemi tekkimise allikas - rahulolematus olemasoleva olukorraga. Probleemi selgitamine diagnostika tingimuste formuleerimine, millele lahend peab vastama 1) Eesmärkide formuleerimine üldistes joontes - peavad olema kooskõlas ja tulenema organisatsiooni üldiste eesmärkidega eesmärgid peavad olema reaalsed s.t .tuleb arvestada olemasolevaid ressursse. Probleemi selgitamine (kes teeb otsuse, kellega konsulteerida, keda informeerida, otsuse tegemise tähtaeg) Faktide kogumine - missugust infot on vastava küsimuse lahendamiseks tarvis. Enamiku otsuste tegemisel ei omata küllaldaselt informatsiooni, sest täiendav informatsioon pole lihtsalt kättesaadv. Soovitatav väljatöödatavate variantide arv 3-5 (max. 7) Leida äärmuslikud lahendid 2. Leida äärmustevaheline lahend 3. Vahepealsete lahendite leidmine Valik e. otsustamine Kuidas võimaldavad alternatiivid püstitatud eesmärki saavutada alternatiivide efektiivsus ressursside seisukohalt.     E - alternatiivi efektiivsus     T - oodatavad tulemused, mis alternatiivi ellurakendamisel saadakse     R - oodatavate tulemuste saavutamiseks vajaminevad ressursid Risk Otsuse ellurakendamine eeldab inimeste nõusolekut. Deskriptiivne teooria - eesmärgiks võimalikut täpselt tegelikkust kirjeldada. Valikut kirjeldavad deskriptiivsed otsustamisteooriad. 1.Otsustamine = valik kahe v. enama alternatiivi vahel (staatilise) otsustamisteooria järgi (kirjeldab ainult hindamise ja valiku viimast momenti) - otsustamise etapid: Alternatiivid, mis on kujundatud kontrollitavatest muutujatest. Tegelikud olukorrad, mis koosnevad kontrollimatutest muutujatest. Tagajärjed ja tulemused spetsiifilise strateegia rakendamisel mingis teatud kindkas olukorras. Tõenäosused, mis eeldavad kui suure sagedusega üks või teine olukord esineb. otsustamiskriteeriumid, mis dikteerivad ülaltoodud informatsiooni kasutamise viisi ning aitavad välja valida plaani v. strateegiad. Otsustamismaatriks - alternatiivsete võimaluste hindamiseks. Parimat alternatiivi määramatuse olukorras aitavad selgitada Waldi, Bayes-Laplace ja Savage kriteeriumid. Wald - selgitada minimaalne tulemus iga alternatiivi lõikes ja valida suurima (minimaalse) tulemusega alternatiiv (pessimistlik otsustamisjuhend). Bayes-Laplace - mitteküllaldase aluse printsiip. Kõigi tegelike olukordade esinemissagedused loetakse võrdseiks - leitakse iga strateegia tulemuste aritmeetiline keskmine. Valitakse suurima aritmeetilise keskmisega strateegia. Savage - võimalik kahetsus vähendada miinimumini, aluseks Waldi kriteeriumid. Mida formaliseeritum on teooria, seda halvemini suudab ta tegelikkust kirjeldada. Edukale otsusele esitatavad üldised nõuded: Otsus olgu õigeaegne. Tavaliselt lükatakse otsustamist edasi seetõttu, et puudub küllaldane informatsioon - enne peaks vaatama, - kas on tõenäoline, te täiendava informatsiooni saamisega kasvab otsuse edukus sedavõrd, et see katab venitamisest tekkinud kahjud. Otsus peab tuginema küllaldasele (mitte puudulikule ega ülemäärasele) informatsioonile. Liigne info pikeneb info kogumise, säilitamise ja edasiandmise aeg suurenevad kulud ja aeglustub otsuse tegemine. Tuleb hinnata, kas lisainformatsiooni saamiseks kulutatud aeg ja vahendid end õigustavad. Otsuse tegemisel peab õigesti hindama oma käsutuses olevaid ressursseeriti inimeste käsutuses olevat aega ja energiat. Tähtaegadest kinnipidamist aitab parandada võrk ja plaangraafikute koostamine (suuremahuline töö jagataks väiksemateks etappideks, iga etapi täitmiseks oma tähtajad ja kavad...) Otsus peab vältima huvide teravat konflikti. Töötajad jaotatakse isiklike huvide alusel kolme gruppi. Tähtsustavad enim palka (enamus) Tähtsustavad edutamis ja arenemisvõimalusi (noored meestöötajad) Tähtsustavad töötingimusi (abielus naistöötajad) Kui kellegi huvid on jäänud rahuldamata, võtab too otsuse elluviimisest võrdlemisi vastumeelselt osa. Mida suurem on risk, seda kõrgem peab olema tasu. Operatsioonianalüüs - operatsioonide täiustamiseks, kvantitatiivsete soovituste andmiseks. Operatsioonianalüüsi põhietapid: Ülesande püstitamine ja efektiivsuse kriteeriumi formuleerimine Uuritava süsteemi matemaatilise mudeli koostamine. Lahendi kontroll ja korrigeerimine. Lahendi ellurakendamine. Süsteemianalüüs 1.Ülesande püstitamine probleemi formuleerimine uurimisvaldkonna piiritlemine vajalike algandmete määratlemine soovitatavate eesmärkide seadmine. Alternatiivsete lahendite väljatöötamine. Ressursside uurimine (võimalused olemasolevate ressursside rakendamiseks antud probleemi lahendamiseks) Mudeli koostamine. Koostatakse tegelikuses uuritava protsessi mudel, arvestades ainult kõige olulisemaid tegureid. Hindamiskriteeriumite valik. Alternatiivide võrdlemine ja otsustamine (hindamine varem väljatöötatud kriteeriumite alusel). Operatsioonianalüüs ja süsteemianalüüs langevad mitmeti kokku, ühine eesmärk - otsustamise optimeerimine. Süsteemianalüüs on laiem, selles matemaatilised meetodid (mis OA.-s on põhilised) on vaid loogiliste meetodite osaks. Heale otsustajale vajalikud iseloomujooned. Ideaaliks on juht, kes püüab igas olukorras kõige paremaid tulemusi saavutada. Kui olukord peaks mingite asjaolude tõttu järsult muutuma, muutuvad ka inimeste püüdluste tasemed. Otsustamine grupis Rakendatakse kolmel juhul: Kui probleemi keerukuse tõttu pole üksikisik suuteline seda rahuldavalt lahendama. Grupi kokkukutsumise eesmärgiks on kasutada kõigi grupi liikmete käsutuses olevaid fakte, kogemusi aga ka intuitsiooni. Probleem on mitmetahuline ja selle elluviimisest hakkavad osa võtma väga erinevate huvidega inimesed. Eesmärk - leida lahend, mis ühegi otsust elluviiva isiku huvisid eriti ei riivaks. Kui tippjuht teatud asjaolude tõttu ei soovi otsuse tegemisest tulenevat vastutust enda peale võtta. Otsustamine organisatsioonis - keskseks probleemiks on à kes peab antud küsimuses lõpliku otsuse tegema. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud otsustamine. Juht püstitab probleemi, otsustab ja teatab sellest alluvatele käsu korras. Juht püstitab probleemi, otsustab ja selgitab alluvatele otsuse eesmärki (veenmine). Juht püstitab probleemi, esitab katselisi otsuseid ja rakendab ellu alluvate poolt korrigeeritud otsuse. Juht püstitab probleemi, alluvad töötavad välja alternatiivid, nende põhjal teeb juht valiku. Juht püstitab üldised eesmärgid, määrab kindlaks alluvate õiguste piirid, eesmärkide saavutamise vahendid ja meetodid valivad alluvad, juht kontrollib eesmärgi saavutamist ja õigustest kinnipidamist. Ülaltpoolt on määratud piirid, milles juht ja alluvad tegutsevad. Valdkondades, kus tegvus (tööprotsess) on oma iseloomult pidev ja otsustamisega venitamine võib tegevuse pidevuse (tööprotsessi) katkestada, on otsustamine tavaliselt maksumaalselt detsentraliseeritud. Kui probleem on korduv, on kasulikum anda see alluvatele lahendada ning neid lahendamise käigus (vajadusel) õpetada ja juhendada. Mida tihedamini juht oma alluvaid kontrollib, seda enam ta nende õigusi piirab ja seda enam otsuste tegemine tsentraliseerub. Iga otsus tuleb teha kõige madalamal kompetentsel tasemel. Kõrgematel tasemetel tehtavad otsused on üldjuhul kvaliteetsemad. Madalamatel tasemetel tehtavad otsused on üldjuhul operatiivsemad ja paindlikumad (valida operatiivsuse ja kvaliteedi vahel!) Otsustamine ja optimaalne planeerimine praktikas. Uuringute tulemuste selgus à otsustamise keskseks elemendiks on eesmärk, see on nii otsustamise kui kogu juhtimisprotsessi tuum. Seega tuleb otsustamise ja juhtimise täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks pidada eesmärkide süsteemi täiustamist. Ametikohast tekkinud lojaalsus à see ei võimalda võrreld lojaalsuse piirkonnas asuvaid väärtusi v. eesmärke väljaspool loojaalsuse piirkonda asuvate väärtuste v. eesmärkidega. Kõige tähtsamaks peetakse neid eesmärke, mille eest kantakse vastutust. Peamiseks eri seisukohtade põhjuseks ettevõtetes on eesmärkide erinevus. 3 juhtimisalase otsustamise deskriptiivset mudelit; Juht otsustab, lähtudes oma ametikohast. Juht otsustab, arvestades ettevõtte kui terviku huve. Otsustamine teite mudelite baasil, juhtide kompetentsust arvesse võttes. Kuidas selgitada õigeid eesmärke? Eesmärkide puu. Nõuded eesmärkide puule: Puu pidevus Madalama tasemega eesmärk on kõrgema tasemega eesmärgi saavutamise vajalik tingimus või (ka samaaegselt) alternatiivne võimalus. Üksikprobleemide lahendamiseks võib kasutada eraldi alternatiivide puud ja tingimuste puud (tingimuste probleemi lahendamiseks). Eesmärkide puule paigutatakse kas ainult alternatiivid või ainult vajalikud tingimused. Eesmärkide puud jagunevad : Programmilised, ühekordse iselomuga eesmärkide puud - mingi kindla projekti elluviimiseks, eluiga määratakse programmi kestuse poolt. Staatilise iseloomuga eesmärkide puud. Ülemistel tasemetel tavaliselt kirjas üldise iseloomuga suunad, mille poole püüelda à alleesmärgidà suundade realiseerimise teed ja võimalused. Sobivam majandusorganisatsioonides otsustamiseks. Eesmärkide hindamise võimalusi 1.Suhtelise tähtsuse koefitsent. antud eesmärgi panus kõrgema eesmärgi saavutamiseks. jõupingutused antud eesmärkde saavutamiseks (ressursside vajadus) Kulutuste efektiivsuskoefitsent = a/b Võimaluste koefitsent àmil määral on organisatsioonis võimalik (ühtesid või teisi) abinõusid ellu rakendada Soovitavuse määra koefitsent = kasulikkus (edu korral) * edu tõenäosus/vajalikud kulutused. Mis on peaeesmärk? Ettevõte väline peaeesmärk - pandud ühiskonna poolt, sisene - lähtub organisatsiooni seisukohtadest. Tegevuste puu - organisatsiooni dünaamiline struktuur. Organisatsiooni skeem - staatiline struktuur. Eesmärkide kaalu määramine. Nt. eksperthinnangute põhjal. Eksperdid - vastavate valdkondade juhid. Eesmärkide kaalud näitavad nende tähtsust peaeesmärgi saavutamise seisukohalt. Kaalud peaks perioodiliselt läbi vaatama (ja vajadusel korrigeerima). Esmajoones vastus küsimusele - mida me tahame saada? àEesmärkide puu ülemise taseme formuleerimine. Siis à mis meid piirab?. Edasiarendus. Organisatsioonisisese tööjaotuse täpsustamine. Organisatsiooni struktuur peab tagama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste eduka sooritamise ja seostamise. Tööjaotust täpsustavad vahendid à organisatsiooni skeem, allüksuste põhimäärused, ametijuhendid, kirjaliku info liikumis skeemid. Tegevuste puu alusel tuletatud protseduurireeglid ..> nende abil saab modelleerida organisatsiooni dünaamilist struktuuri (korduva iseloomuga tegevuste korrastatud kogumid). Protseduurireeglid à plokkskeemi kujul. Tegevuse ettappide sooritamise järjekord ja jaotus täitjate lõikes. Protseduur - (maj.) organisatsiooni dünaamilise struktuuri algelement. Protseduurireegel - fikseerib algelemendi sooritamise otstarbeka korra. Protseduurireegel - olulised ka uute töötajate väljaõppel, aitab paremini mõista tema osa tegevuses, selguvad ka piirnevates valdkondades täidetavad vaidlusalused ülesanded. Kes teeb? Mida teeb? Millal teeb? Kust saab infot? Millistest eeskirjadest juhindub? Kellega konsulteerib? Kellega kooskõlastab? Diagnostika - ettevõtte töös esinevate ebakõlade ja vigade leidmine ning nende seoste ja tõeliste põhjuste väljaselgitamine. Abiks jällegi eesmärkide puu meetod. Missuguse tegevuse etapp on antud tehnoloogilises tsüklis kõige kitsam ja limiteerib sama tsükli teistes etappides peituvate võimaluste rakendamist. Kitsaskohtade kaalu määramine. Mida suurem kaal, seda rohkem takistab eesmärkide saavutamist. Ressursside jaotamine eesmärkide puu abil. Infosüsteemi täiustamine eesmärkide puu alusel. Juht peab teadma; Tema ette seatud eesmärke. Eesmärkide saavutamiseks kasutada olevaid ressursse. Juhtimine eesmärkide kaudu. (Managment by objectives). 20% tööülesannetest annab 80% juhi töötulemustest. Juhi tegevuse tähelepanu ei peaks olema kontsentreeritud tegevusele, vaid tulemusele. Seega võib ülemus saavutada aja kokkuhoidu, kui loobub pisiasjade kontrollist ja suurendab alluvate tegevusvabadust. Eelnevalt tarvis piiritleda ülema ja alluvate töö, samuti õigused ja vastutus. Organisatsiooni ja juhtimise analüüs. Registreerida kehtiv olukord. Analüüsida.         a) organisatsiooni formaalset ja tegelikku struktuuri töötajate kvalifikatsiooni tõstmise olukorda otsuste ettevalmistamise ja täitmise kontrolli käigus kasutatavat infosüsteemi ettevõtte tegevuspoliitikat mõjutavaid välitegureid (kõrgemalseisvad organid, eeskirjad, turg, tööjõuvarud, materjalidega varustatus, masinapark jne.) kasutatavaid juhtimismeetodeid töötajate omavahelisi suhteid, nende põhjusi. Eesmärkide täpsustamise 4 põhitingimust. Eesmärk peab olema piiritletud nii, et see vastaks küsimusele àmillal me võime tunnistada, et tööülessanne on hästi täidetud. Eesmärk peab kirjeldama tingimusi ja tulemusi, mida on tarvis saavutada, mitte aga abinõusid (mida oleks tarvis rakendada) Võtmeülesannete püstitamisel jätta kõrvale vähemmõjukad eesmärgid Kui puudub hinnangukriteerium eesmärgi saavutamise määramiseks, märkida eesmärk kaardi 4-ndasse veergu à "Ettepanekud töö organiseerimise ja juhtimise parandamiseks" Tuleb vältida kõike seda, mis kipub isiku hindamise õhkkonda kujundama.