Richard de Bury
Philobiblon e. raamatuarmastusest.
Tlk. Uno Liivaku, Tallinn 1995 (orig. Weimar, 1931)

Iga (mõtestatud, teadvustatud?) tegevuse aluseks on
kaalutlus. (Aristoteles)

Sinu väärtus, oo tarkus, ei kahane ealeski ja su
jõud jääb igavesti värskeks; kes sind omab,
on iga mürgi vastu kaitstud.

Ükski paavst ega keiser pole leidnud midagi, mis nende
surematust paremini säilitaks kui raamat.

Kunagi pole surnud keegi, kes on teadust elustanud (ja sellega
end ajalukku kirjutanud). (Ptolemaios)

Rikkuse väärtuslikeim liik on sõbrad. (Boethius)

Tõe vaatlemine pole kunagi täiuslikum kui raamatuid
lugedes.

Filosofeerimine on üldiselt parem kui raha teenimine,
ehkki mõnikord, kui selleks sunnib hädavajadus, tuleb
pigem valida raha teenimine kui filosofeerimine. (Aristoteles)

Raamat on hindamatu vara (sisaldades tarkust). Seega pole
ükski hind ta eest liiga kõrge.

Mis on kingitud tänamatutele, on pigem kaotus kui kingitus.

Saanud vanemaks, häbenevad nad tasa teha seda, mida oleksid
pidanud noorena õppima.

Aristoteleski - võttis teiste raamatutest häid
mõtteid, eemaldas liigse, täiendas puuduvat ning
kustutas võltsi.

Tänada ei tule ainult seda, kes õpetab vaid ka
seda, kes eksib, sest too näitab teed tõe tunnetamisele.
(Aristoteles)

Inimesele on omane kalduda halbusse.

Seadused on inimeste tehtud sobingud, mille eesmärgiks
on korrastada kooselu või siis on nad ike, mille isandad
on pannud alamate kaela, ja mis seetõttu ei juhindu süümest,
millest tuleneb õiglus.

Paljud seadused pääsevad maksvusele ainult harjumuse
jõul, mitte [teaduste kombel] loogika sunnil. (Aristoteles)

Mis harjumuse jõul püsikindlaks muutub, seda peab
tarvitamata jätmise teel laskma iseenesest kaduda.

Nooruse täiuslikkus on ilu, töötegemise täiuslikkus
on lõbu. (Aristoteles).

Ei tohi pisiasjaks pidada seda, mille abita suur ei saa püsida.
(Cassiodorus)

Filosoofi tuntakse sellest, et ta erinevalt teistest inimestest
rohkem vabastab vaimu keha küljest. (Platon)

Kui parandamist edasi lükata, läheb see pärast
kallimaks.

Patuste loomuse inetu omadus - kaheti mõistetava iseloomuga
tegude puhul halvemat oletada (ja sellele vastavalt väljenduda,
käituda?).

Maailmas pole mõeldav suurem ülekohus kui õelate
inimeste pahasoovlikud jutud, mis kõige paremas korras
asja selle vastandiks muudavad.

Surelikele on vaevalt antud midagi ette võtta, ilma
et sellele (ettevõtmistele) ei langeks edevuse tolmu.

Headuse põhjus on ühtne, kurjus aga tuleb igalt
poolt (hmm? sh. ka headusest).(Dionysios)

|