Aadu Lintrop Shamaaniraamat Tartu 1995 Shamaanirituaali (nagu paljusid teisigi usulisi rituaale) pole võimalik mõista ilma pärimust detailselt tundmata. Shamaan - sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma huvidest (Ake Hultkranz) Shamaaniks saamine. Tavaliselt allutavad nähtamatud jõud endale (väljavalitud) inimese. Osalt on võimalik ka ise vastavat soovi omades ja kindlaid tingimusi täites (eelduste olemasolul) selleks saada. Siiski peetakse shamaanikutset pigem koormaks kui kingiks. Vaimud võisid endi poolt shamaaniks väljavalitu tolle sõnakuulmatuse (püüe mitte hakata shamaaniks) puhul ka tappa. Shamaanide võimalikud abivahendid - trumm, mingi keelpill, kannel, shamaanirüü ja seal küljes olevad ripatsid v. kellukesed, peegel, sau, kepp, vibu, parmupill jms. Kurja vaimu väljaajamiseks v. kahjutustamiseks üldlevinud võtted -- (õige) vaimu äratundmine (selle all kannatajas) või vaimu sundimine oma nime avaldamiseks. Arvestades, et igal vaimul on oma meloodia, tähendab sellegi äraarvamine vaimu tuvastamist. See, kas mingit käitumisviisi või seisundit peetakse antud ühiskonnas normaalseks või pataloogiliseks, sõltub suuresti kultuurist. Teatud tingimustel võib igast normaalsest inimesest shamaan saada. Vaimselt terved inimesed alluvad hüpnoosile paremini, kui vaimsete hälvetega subjektid. Sest neis on paremini tunnetatud soov hüpnotisöörist sõltuda. Nägemisaistingute (nagu muudegi välisilmast lähtuvate ärritajate) vähedamine näib olevat tähelepanu sissepoole pööramise üldiseks tingimuseks. Indiviidile mõjuv väline surve ning tema enda teadlikud v. alateadlikud motiivid loovad mitmesugustele religioossetele kujutelmadele toetudes ego allsüsteemi, mis ongi inimest valdav üleloomulik olend. Kui meil, vaimudel on süüd, et ei meeldind teile nüüd, mõelge siis, et uneilm oli kõik, mis nägi silm. (Shakespeare, Suveöö unenägu.)