Rabindranadth Tagore

Mõttereliikviad

Tlk. Stella Noa 1995 (orig. 1921, Thought Relics)
Tervikteksti lugemiseks vajuta siia!

Egoism on hind, mida makstakse olemisfakti eest.

Asjad jäävad ja asjad liiguvad - nende kahe vastandliku voolu vahel oleme meie leidnud oma eluaseme ja oma vabaduse.

Meie teod peavad väljendama eelkõige meie vabadust, vastasel korral muutume rataste sarnaseks, mis pöörlevad, kuna neid selleks sunnitakse.

Elamise tõeline mõte on väljaelamises, see on, pidevas iseendast väljakasvamises.

Pillajatel puudub väga tihti tõeline heldus. Enamikel juhtudel ei suuda nad anda, suudavad ainult kulutada.

Me ei saa üksteise jaoks tõeliselt elada, kui iial ei taotle vabadust elada üksinda.

Inimene ei saa ruumi seni, kuni ei suuda tuua teda endasse ja teha enda omaks.

Enamik inimesi tahab teha raha mitte ainult seepärast, et raha on kasulik, vaid pigem küll seepärast, et seda ihaldavad teised.

Kui enamus soovib meie kaudu, siis oleme valmis ohverdama tõdegi ta nõudmistele.

Kahtlused ründavad meid ja jõud ütleb üles me pürgimuses vaimse elu poole peamiselt seepärast, et selline pole ümbritseva rahvahulga pürgimus.

Rahuliku meelega inimesed, veendunud Igaveses
Tões, ei otsi Igavest iial hetkeasjades.

Tähtis on inimese kohustus käituda nii, et ei äparduks tema äratundmine inimesena.

Mida enam kardame valu, seda enam ehitame igasuguseid peidupaiku, millesse peita end omaenda tõe eest.
Meie rikkus ja kuulsus on barrikaadid, mis hoiavad meid kaugel kokkupuutest meie enda tõelise minaga.
Kannatused otsivad meid üles läbi me kaitsete; nad võtavad ära me kunstlikud toed ja seavad meid silmitsi me alasti üksindusega.

Takistusi ja vastuseisu tuleb väljastpoolt alati, kuid nad muutuvad ohtudeks alles siis, kui takistusi ja vastuseisu on ka sees.

Kui inimkonda peaks kord rabama üheainsa religiooni katastroofiline kõikehõlmav üleujutus, siis tuleks Jumalal varuda teine Noa laev, et päästa olendeid vaimsest hävingust.

Kunst on kõikehõlmava väljendamine individuaalse kaudu, ja religioon oma välises aspektis on inimhinge kunst.

Tõe päästmine sündsuse vangikoopast on alati olnud luuletajate ja kunstnike missioon, aga revolutsiooni ajal kalduvad nad kergesti minema kaugemale ja hülgama tõe enda.

Võimuriigis kasvame (omandi) suurendamise teel aga armastuseriigis kasvame loobumise teel.

Palveldamise väärtuseks on mitte tegevus, vaid teadvuse täiuslik väljavool.

Kui küsimus on kasumis, siis on ostmine odavaimalt turult suurim tarkus; aga kui ainsaks eesmärgiks on täielik äraandmine, siis on kokkuhoid iseenda petmine.

Meie vaimse elu voolule on usutunnistused ja rituaalid kanaliteks, mis võivad nurjata või aidata vastavalt oma kinnistatusele või avatusele.

Teose tervikteksti lugemiseks vajuta siia!


 Raamatutest veel.....