James O'Brien - - - TÖÖOTSING JA TURUNDUS

11. peatükk
Töökoha kindlustamine

Potentsiaalse tööandjaga kohtumine

Uue tööandjaga võib kohtuda pärast esmakontakti telefoni või kirja teel või siis mitteformaalselt äri- ja vaba aja üritustel. Hoolimata olukorrast, milles kohtutakse, mõjutab esmamulje edasist ärisuhet tööandjaga.

Esimene kohtumine tööandjaga ja mulje, mille me talle jätame, mõjutab meie edasise pikaajalise suhte edukust. Toetatud töö agentuuri töötajad peavad ennast pidama inimressursside spetsialistideks. Tööandjaga tuleb juba esimesel kohtumise luua professionaalne suhe, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel ja kasul. Eesmärgiks on tasuva töö kindlustamine tööotsijale koos sellega kaasnevate hüvedega tööandja jaoks.

Esmamulje

Teil ei tule teist võimalust esmamulje jätmiseks.

Meie arvamus inimese kohta kujuneb esimese kümne kuni kolmekümne sekundi jooksul. See ongi esmamulje ja sellel on tõenäoliselt püsiv mõju meie edasisele suhtele selle inimesega. Tasuks meeles pidada, et

  55% esmamuljest koosneb meie väljanägemisest
38% enese esitlemisviisist
7% sellest, mida me ütleme		  

 

Esimene telefonikõne

Tihti toimub esimene kontaktivõtmine telefoni teel. Pidage meeles, et põhiliselt tuleks telefoni kasutada kokkusaamiste määramiseks, mitte töökohtade saamiseks. Toetatud töö reklaamimine õnnestub paremini silmast silma. Kuid alus esimesele kohtumisele pannakse esimese telefonivestluse jooksul, see pärast arvestage nõuannetega alapeatükis "Telefoni kasutamine", ja mis peamine, ärge andke eksitavat või valeinfot. Kõige õigem on anda tööandjale vaid hädavajalik info selleks, et määrata kohtumine. Pika seletamise ja jutu tagajärjeks võib olla tööandja soov kohtumist määramata ajaks edasi lükata. Sel juhul on hiljem temaga palju raskem kontakti luua.

Pange oma mõtted enne telefonivestlust paberile ja kasutage oma märkmeid vestluse ajal. Sõnum peab olema nii selge ja kokkuvõtlik kui võimalik, sest selles faasis on eesmärgiks kokkusaamise määramine, mitte töökoha kindlustamine. Paberile pandud vestlus võib olla näiteks järgmine:

"Tere hommikust, hr Smith, minu nimi on Jim O'Brien ja ma töötan firmas Westlink Konsultatsioonid. See on tööturuagentuur ja ma otsin hetkel köögiabilise kohta ühele meie kliendile. Ta on kahekümne kahe aastane, õppinud kokandust ja tal on sööklas töötamise kogemus. Hetkel on ta töötu ning osaleb programmis, mis aitab tal leida uut sobivat töökohta. See programm pakub ka tööandjale suuri eeliseid ja ma sooviksin Teiega kohtuda, et anda Teile selle kohta lisainformatsiooni.
Kas teil järgmisel nädalal on selleks hetk vaba aega?"

Mõned nõuanded.
Ma ei maini teadlikult tööotsija puuet. Kui te teate, et tööandja suhtub puuetega inimeste töölerakendamisesse soosivalt, siis võite seda mainida. Kuid paljudel tööandjatel on oma väljakujunenud suhe puuetesse ja nad võivad sellele negatiivselt reageerida. Puudega seonduvaid küsimusi on parem arutada silmast silma, et te saaksite hajutada mõningaid müüte ja arvamusi ning rõhutada tööotsija positiivseid omadusi.

Ma lõpetan oma jutu küsimusega. Parem on küsida selline küsimus, millele ei saa vastata "ja" või "ei". Eeldage, et te suudate kokkusaamise määrata ja kasutage küsimust tulemuse kinnitamiseks. Proovige ära aimata, millised küsimused, kommentaarid või vastuväited tööandjal võivad tekkida ja valmistage ette vastused.

Mõned tavalised vastused tööandjatelt

Tööandja: "Meie firma on juba ühes sellises programmis osalenud ning see läks meile maksma palju aega ja raha. Enne teiega kohtumist tahaksin ma teie programmist rohkem kuulda."
Vastus: "Ma mõistan teie vajadust üksikasjade järele, seepärast olen kokku pannud ulatusliku infopaketi, mida me saaksime vaadata kokkusaamise käigus. Seda on parem teha silmast silma, sest nii te saate minult kõike otsekohe küsida. Kas teile sobib rohkem hommiku- või õhtupoolne aeg?"

Tööandja: "Ma ei otsi hetkel uusi töötajaid, seepärast pole meil praegu mõtet kohtuda."
Vastus: "Kuigi teil hetkel vabu kohti pole, usun ma, et info meie programmi kohta võib teile tulevikus kasulikuks osutuda. Ma saan teile jätta tööotsija andmed juhuks, kui teil peaks lähemas tulevikus uut töötajat vaja minema. Niimoodi võite te aega ja raha kokku hoida ning ei pea töötajat ajalehe kaudu otsima. Kas teile sobib rohkem aeg nädala alguses või selle lõpupoole?"

Tööandja: "Mul ei ole aega teiega kohtuda, meil on praegu kiire aeg."
Vastus: "Ma mõistan, kui väärtuslik teie aeg on ja seetõttu olen valmis teiega kohtuma ükskõik millisel teile sobival ajal, ka varahommikul või hilisõhtul. Kui olen teile programmiga kaasnevaid hüvesid tutvustanud, siis te olete kindlasti minuga nõus, et need paar minutit teie ajast olid kohtumist väärt."

Õige riietus

Selleks, et jätta positiivne ja professionaalne esmamulje, on oluline olla õigesti riides. Riietumise normid on eri riikides ja isegi ühe riigi eri piirkondades erinevad. Kuid enamasti kehtivad ärirõivastusele samad normid ja agentuuri personal peab neid järgima.

See ei tähenda, et agentuuri personal peaks tööandjatega kohtudes alati lipsu ja ülikonda kandma. Kui külastatakse väikest kondiitriäri või talupidajat maal, siis piisab täielikult vaba aja riietusest. Kindlasti aga peaks kandma ärirõivastust, kui kohtutakse rahvusvahelise organisatsiooni juhi või riigiametnikuga.

Me peame hoolikalt mõtlema, mis riietus sobib mingis olukorras. Pidage meeles, et 55% esmamuljest saadakse meie välimuse kaudu, nii et õige riietus on tõesti oluline. Tööandjatega kohtudes peame alati olema puhtad ja hoolitsetud.

Agentuuri abi tööandjale

Tööandjad teevad oma tööd erinevatel põhjustel, kas kasumi saamiseks või siis valitsus- ja mittetulundusasutuste puhul selleks, et pakkuda teenuseid. Tööandjad ei tegele oma tööga selleks, et puudega inimestele tööd pakkuda. Kuid nad võtavad puudega inimese tööle, kui see on nende endi huvides.

"Miks ma peaksin värbama puudega inimese, kui tööotsijaid on nii palju?"

Seda küsitakse toetatud töö agentuuri töötajate käest pidevalt ja nad peavad olema suutelised sellele küsimusele positiivselt vastama. Tööandja peab mõistma, missugused hüved kaasnevad talle ja tema ettevõttele puudega inimese töölerakendamisega. Loomulikud on need hüved iga tööotsija puhul erinevad. Me peame tööandjaid veenma, et puudega inimeste värbamine on kasulik äriotsus. Tööandja saab:

  • abi sobivate töötajate värbamisel
  • usaldusväärse ja produktiivse töötaja
  • lojaalse ja pühendunud töötaja
  • tasuta koolituse ja toetuse töökohal
  • nõu töökoha kohandamise, teisendamise ja erivarustuse osas
  • abi tööülesannete ja -kirjelduste väljatöötamisel
  • juurdepääsu tööturuprogrammidele
  • avaliku tunnustuse
  • majanduslikke stiimuleid
  • moraali paranemise personali hulgas

Esitlus

Igasuguse - kas üksikisikule, väiksele grupile või suurele publikule - tehtud esitluse edukus sõltub eeltööst. Tavaliselt viiakse esitlusi läbi tööotsija juuresolekuta, kuid see ei pea alati nii olema. Puudega inimene, kes on avatud tööturul olnud edukas, võib väga edukalt ka esitluses osaleda.

Eeltöö käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele, et siis kohandada materjal vastavalt olukorrale:

  • Milline on publik? Publiku vanus, positsioon, suhtumine, huvi jne.
  • Kuidas me peame riietuma?
  • Mis on meie sõnumiks?
  • Kuidas me sõnumit edastame?
  • Missuguseid abivahendeid me kasutame (kiled, slaidid, video, diagrammid jne)?
  • Kas jagame välja materjale ja millal?
  • Millist tulemust ootame?
  • Missuguseid küsimusi ja vastuväiteid meile esitatakse?
  • Kuidas me esitluse lõpetame?

Eeltöö tähendab tegelemist ka logistiliste küsimustega, nagu asukoht, valgustus, istekohtade ja heli paigutus. Kontrollige need alati enne üle, ka sel juhul, kui teised inimesed on need korraldanud. Rikkis varustus ja kehv ettevalmistus võivad esitluse ära rikkuda.

Pidage meeles:

  • Esmamuljed on olulised, seepärast jälgige oma riietust, käitumist ja maneere.
  • Tuleb saavutada silmside kogu publikuga.
  • Tuleb tunda esitatavat materjali. Kuigi märkmete kasutamine on lubatud, lõpeb materjali ettelugemine tavaliselt läbikukkumisega.
  • Jagage esitlus kolme etappi: sissejuhatavalt öelge, millest te rääkima hakkate, siis andke edasi oma sõnum ning seejärel tehke öeldus kokkuvõte.
  • Rääkige selgelt, aeglaselt ja enesekindlalt.
  • Korrake sõnumit, et see pärale jõuaks.
  • Saavutage publikuga dialoog.
  • Esitluse lõpp peab olema tugev, et mulje oleks kauakestev.

12. peatükk
Tööintervjuud

Enamik tööandjaid kasutab värbamise ühe osana intervjuud. Intervjuu kindlustab, et tööotsija on tööotsingus aktiivne osapool ning tunneb ennast olukorra peremehena. See ei tähenda, et kõik puudega tööotsijad peaksid intervjuu läbi tegema. Kui inimesel on raske puue ja ta ei suuda mõjusalt suhelda või tema maneerid on tavatud, siis võib olla õigem kasutada mõnda muud viisi tööandjaga kohtumiseks. Kuid enamikul juhtudel saab tööotsija toetatud töö agentuuri töötaja toetusel ise intervjuus osaleda. Eduka intervjuu aluseks on hea ettevalmistus, seega tuleb eelnevalt teha kodutööd.

Agentuuri personal peab silmas pidama järgmist skeemi:

  • valmistage tööotsija ette
  • korraldage uuring tööandja kohta
  • uurige töökohta
  • tehke kindlaks, kes juhib intervjuud
  • valmistuge küsimustele vastamiseks
  • valmistuge küsimuste esitamiseks
  • valmistuge testideks
  • intervjuu
  • määrake kindlaks järgmine samm
  • tagasiside

Valmistage tööotsija ette

Tööintervjuus osalemine on enamikule puudega tööotsijatest suursündmus. Nad on põnevil, närvilised ja tulemuse pärast murelikus. Mõnel juhul on toetatud töö agentuuri töötaja nendega intervjuul kaasas, teinekord nad soovivad olla omaette. Igal juhul on agentuuri ülesanne neid intervjuuks ette valmistada. Puude raskusastmest ja tööotsija võimest intervjuus osaleda oleneb, kui palju tuleb teha eeltööd. Alati tuleb meeles pidada, et tööotsija on iseenda parim esindaja ja et ta peaks intervjuus nii palju kui võimalik ise aktiivselt osalema. Aktiivne osavõtt sõltub sellest, mis on igaühe isiksuse tugevateks ja nõrkadeks külgedeks ning kui palju on nendega eeltööd tehtud.
Tööotsija ettevalmistamisel tuleb järgida allpool esitatud skeemi:

  • Tooge välja üksikasjad töökoha kohta - tööülesanded, töökeskkond, palgatase ja soodustused töötajale (mõnel juhul ka tema perele).
  • Andke tööotsijale (ja vajadusel tema perele) infot ettevõtte kohta.
  • Rääkige tööotsijale, kuidas töötamine mõjutab tema õigus pensionile ja teistele sotsiaalkindlustustoetustele ja soodustustele.
  • Õpetage tööotsijale, kuidas kulgeb intervjuu (selleks sobib hästi rollimäng).
  • Aidake tööotsijal ette valmistada vastused oletatavatele küsimustele.
  • Kindlustage, et tööotsijal on professionaalselt koostatud CV tööandja tarvis.
  • Tehke kindlaks:
    - intervjuu kuupäev ja kellaaeg
    - mida peaks selga panema
    - missugust transpordivahendit te kasutate
    - millist infot tuleb varuda
  • Tehke koostööd perekonna või teiste lähedastega, et tööotsija oleks kokkulepitud ajal puhas, hoolitsetud ja stardivalmis.
  • Rõhutage, et väljamagamine ja korralik kõhutäis intervjuu päeval on väga olulised.

On üsna tõenäoline, et intervjueerijal on tööotsija puude suhtes küsimusi, isegi kui ta ei taha seda otse välja öelda. Seepärast on väga hea, kui tööotsija suudab oma puuet ja selle mõju oma igapäevaelule selgelt ja arusaadavalt kirjeldada. Nii väheneb intervjueeritava ebakindlus ja intervjueerija saab ilma küsimata oma küsimustele vastused. Tõenäoliselt peab agentuur tööotsijat nende vastuste ettevalmistamisel aitama.

Korraldage uuring tööandja kohta

Üldjuhul on õigem, kui olete enne avalduse saatmist töökohale kandideerimiseks tööandja tausta põhjalikult uurinud. Kui see on mingil põhjusel varem tegemata jäänud, tuleb seda teha nüüd. Igal juhul tuleb nüüd kõik üksikasjad üle vaadata. Meie teadmised ettevõttest avaldavad intervjueerijale positiivset mõju ning näitavad, et oleme oma ala professionaalid. Informatsiooni ettevõtte kohta tuleb jagada ka tööotsijaga, et ta saaks intervjuu käigus esitada arukaid ja põhjendatud küsimusi.

Uurige töökohta

Toetatud töö agentuuri personal on arvatavasti juba kogunud teavet ka konkreetse töökoha ja tööülesannete kohta ja nüüd tuleb see koos tööotsijaga üle vaadata. Tööandjat tuleb veenda, et kui ta saab agentuurilt toetust, on tööotsija sobiv kandidaat tema vabale kohale. See on nii agentuuri kui tööotsija ülesanne. Selleks on hädavajalik omada täit ülesvaadet tööülesannetest ja töökeskkonnast. Mõnikord on juba varem võimalik saada tööandjalt tööülesannete kirjeldusi jm. infot, kuid väga harva on tööandjal võimalik anda meile kirjalikku materjali. Agentuuri töötaja võiks eelnevalt kohapeal ära käia, et ettevõttega tutvuda. Niimoodi võib teiste töötajate kaudu saada lisateavet tööandja kohta.

Tehke kindlaks, kes juhib intervjuud

Intervjuu võib tähendada nii vaba vestlust kui ka formaalset kohtumist ettevõtte juhi või omanikuga. Sellest võib osa võtta üks või mitu ettevõtte esindajat. Intervjuu läbiviija(d) võib intervjuu protseduuri tundmises olla nii asjatundmatu kui kogenematu. Mõned on teie agentuurist ja puuetega inimeste töölerakendamisest kuulnud, mõned mitte. Agentuuri töötajad peavad eelnevalt välja selgitama, kes on intervjueerija, et nii ennast kui tööotsijat olukorrale vastavalt ette valmistada.

Valmistuge küsimustele vastamiseks

Puudega tööotsijatel on tavaliselt vähe kogemusi intervjuu osas, neil puuduvad oskused ja enesekindlus, et intervjueerija küsimustele vastata. Kuid tööotsijad jätavad tööandjale palju parema mulje, kui nad intervjuus aktiivselt osalevad. Tööotsijad on põnevil ja närvilised, mis on ka täiesti loomulik, kuid eelnev harjutamine aitab neil lõdvestuda ja esitatavatele küsimustele vabalt vastata. Kui tööotsija ei räägi või ei suuda/soovi vastata, võib agentuuri töötaja teda selles aidata. Samas peab tööotsijale enne andma kõik võimalused ise vastata. Paljud küsimused, mida intervjuul esitatakse, on etteaimatavad ja me saame aidata tööotsijal vastuseid valmis mõelda. Kirjutage vastused üles, et tööotsija saaks neid vajadusel intervjuu käigus kasutada. Teinekord puutume kokku tööandjatega, kes on intervjuu läbiviimises täiesti kogenematud ja ei tea, mida tööotsijalt täpselt küsida (minuga on seda korduvalt juhtunud). Sel juhul võib agentuuri töötaja intervjueerijat aidata ja ise tööotsijale küsimusi esitada, kui tööotsija on valmis vastama. Näiteks:

"John, kas sa räägiksid hr Smithile, mis sa tahad tema firmas töötada?"

See annab tööotsijale võimaluse intervjuus osaleda ja aitab intervjueerijal lõdvestuda. Tõesti, ka mõned tööandjad on intervjueerimise suhtes närvilised ja ebakindlad!

Mõned tavalised küsimused tööotsijale:

  • Miks sa soovid seda töökohta?
  • Kas sa usud, et suudad selle töö ära õppida?
  • Kuidas sa tööle sõidad?
  • Kas sinu puue mõjutab kuidagi sinu tööd?
  • Kas sa saad teiste inimestega hästi läbi?
  • Kuidas sinu perekond sinu töötamisse suhtub?
  • Missugust abi sa agentuurilt vajad?
  • Millega sa vabal ajal tegeled?
  • Kas sul on hobisid?
  • Millist tööd sa kaitstud töö keskuses teed?
  • Miks sa tahad kaitstud töö keskusest lahkuda?

Kui see on tööandja ja toetatud töö agentuuri esimene kohtumine, siis esitatakse palju küsimusi ka agentuuri esindajale. Kuid üldjuhul leiab nende omavaheline kohtumine aset juba enne intervjuud. Sellest kohtumisest oleme eespool juba rääkinud.

Valmistuge küsimuste esitamiseks

Tavaliselt küsib intervjueerija intervjuu lõpul, kas kandideerijal on talle küsimusi. See annab tööotsijale võimaluse täiendava teabe saamiseks töökoha kohta, sest intervjuu on ikkagi kahepoolne kõnelus, ja võimaldab tööotsijal näidata üles huvi tööandaja ja tema ettevõtte vastu. Tööotsija peab olema valmis küsima paar lihtsat küsimust. Hea oleks eelnevalt rohkem küsimusi valmis mõelda, sest tööandja võib osale küsimustest juba vastanud olla. Küsimuste arv sõltub tööotsija võimest neid meelde jätta, pealegi on alati parem üks küsimus meeles pidada kui kümme ära unustada.
Kui tööotsija oskab lugeda, on õigem küsimused enne intervjuud kirja panna, et neid oleks võimalik intervjuu käigus üle lugeda. Agentuuri esindaja võib vabalt tööotsijale küsimusi meelde tuletada. Näiteks: "Robert, sa tahtsid hr Smithilt nende toodangu kohta küsida."

Mõned näited küsimustest, mida tööotsija võiks tööandjale esitada:

"Kas ma pean selles töös kasutama masinaid või muud varustust?"
"Kas ma töötan koos teiste inimestega?"
"Kui palju teil töötajaid on?"
"Milles minu töö seisneb?"
"Kellele te oma toodangut müüte?"
"Kes on minu juhendaja?"
"Kui pikk on minu tööaeg?"

NB! Tööotsija peaks vältima küsimusi mitmesuguste hüvede, nagu puhkus, kohvipausid, lõunapaus, tööaeg, haigusraha jne kohta ja keskenduma rohkem andmetele töökohast ja tööandjast. Teavet töökoha hüvedest on õigem koguda kas enne või pärast intervjuud.

Valmistuge testideks

Üldjuhul ei paluta puudega tööotsijatel teha tööks sobivuse või isiksuse omaduste teste. Tavaliselt tuleb neil aga teha võimete test või antakse neile võimalus ennast katseajal proovida, enne kui tehakse lõplik otsus. Agentuuri töötaja peab nendes nõuetest eelnevalt teadlik olema, et tööotsijat testideks ette valmistada. Ootamatu testimine põhjustab tööotsijale väga sügava stressi. Kõige parem on seesuguseid teste läbi teha enne intervjuud, et tööotsija saaks juurde enesekindlust ja tema testitulemused oleksid paremad.
Mõned tööandja nõuavad, et tööotsija oleks läbi teinud arstliku läbivaatuse. Sel juhul on oluline see juba enne intervjuud tööotsija ja tema perekonnaga läbi arutada, et tervislik seisund ei saaks ootamatuks takistuseks töökoha kindlustamisel.

Intervjuu

Intervjuu päeval tuleb tööotsijal ja agentuuri esindajal viisteist minutit enne intervjuu algust kohale ilmuda, võttes kaasa CV koopiad, soovituskirjad ja vajadusel ka töönäidised. Nii jääb enne suursündmuse algust aega lõdvestumiseks, kuid ka liiga vara kohal olla pole hea. Liiga pikk ooteaeg võib stressi suurendada, ja seda ei soovi keegi. Esmamulje on oluline, seega peavad tööotsija ja agentuuri esindaja olema hästi riides ning hoolitsetud, hoiduma suitsetamisest ja närimiskummi mälumisest. Kabinetti sisenemisel tuleb sügavalt sisse hingata, lüüa selg sirgu, naeratada ja saavutada ruumis olevate inimestega silmside. Kõigepealt tuleb agentuuri esindajal tutvustada ennast ja alles seejärel tööotsijat, vajadusel intervjueerijal kätt suruda ja oodata, et intervjueerija näitaks, kuhu istuda.
Enne intervjuu algust selgitagu agentuuri esindaja intervjueerijale, mis ta intervjuus osaleb ning milline roll tal selles on. Paluge, et intervjueerija suunaks oma küsimused otse tööotsijale, kui need just ei puuduta agentuuri poolt pakutavaid teenuseid. Leppige tööotsijaga eelnevalt kokku, et ta annaks teile märku, näiteks pilguga, kui ta vajab abi küsimusele vastamisel. Toetatud töö agentuuri töötaja on tavaliselt enesekindel ja omab intervjueerimise kogemusi ning ta peaks oma oskusi kasutama, et mõjutada intervjuu kulgu agentuuri ja tööotsija kasuks. Püüdke alati lõpetada intervjuu positiivse tooniga.

Määrake kindlaks järgmine samm

Intervjuu lõpul tööandja otsustab, kas tööotsija sellele töökohale sobib või mitte. Kui otsust ei langetata, tuleb intervjueerijaga läbi arutada, mis saab edasi. Tuleb saada vastused küsimustele:

  • Millal otsus langetatakse?
  • Millist nõu tööotsijale antakse?
  • Kas tööandja soovib lisaintervjuud?
  • Kas otsuse langetajaks on intervjueerija või peab ta otsust teistega arutama?
  • Kas intervjueerija vajab täiendavat teavet?

Tagasiside

Vaatamata intervjuu tulemustele, tuleb üksikasjad koos tööotsijaga läbi arutada ning võimalikult kiiresti oma perele ja teistele lähedastele tagasisidet anda. Kui intervjuu oli edukas, tuleb kindlaks teha, millal töötaja tööga alustab jne. Kui aga intervjuu oli edukas, tuleb kindlaks teha, millal töötaja tööga alustab jne. kui aga intervjuu ei olnud edukas, tuleb analüüsida ja läbi arutada intervjuu positiivsed ja negatiivsed küljed ning teha plaane järgmiseks intervjuuks. Tõenäoliselt vajab tööotsija ja võib-olla ka tema perekond agentuuri abi ja toetust pettumusest ülesaamiseks.

 Järgmine peatükk - Tööandja vastuseisu ületamine ja tehingu lõpuleviimine   Raamat .doc (pakitud zip) ja pdf formaadis

SISUKORD


Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .