|
Loodusravi * Maarohud
* Koduapteek
- 60 haigust
23. TUBERKULOOS
Tuberkuloos on kogu maailmas laialdaselt levinud ohtlik
nakkushaigus.
Tuberkuloosi haigestunul hakkab pikkamööda süvenema
väsimus. Õhtuti on väike palavik, haiguse kulgedes
muutub see püsivamaks ja kõrgemaks. Iseloomulik on
higistamine, eriti öösiti. Väheneb isu ja haige
hakkab kõhnuma. Esialgne vähene köha asendub
rohke rögaeritusega köhaga. Tuberkuloosi äratundmiseks
aga nendest tunnustest ei piisa. Tingimata on vaja teha röntgenuuringud
ning eritiste bakterioloogilised uuringud. Seetõttu on
arsti poole pöördumine vältimatu.
Keerukat ravi võib toetada järgmiste rahvameditsiinivahenditega.
· Mais. Segage 60 g maisiemakasuudmeid ja 60
g karamellsuhkrut, valage peale keeva vett, laske 30 minutit
seista ja jooge nagu teed. Ravikuur kestab 10 päeva ning
pärast 10-päevast vaheaega võib seda korrata.
Kokku võib teha 6 kuuri.
· Aaloe. Laske 4 aaloelehel 7 päeva pooles
liitris 70% tõmbuda ning võtke 3 korda päevas
40 tilka.
· Küüslauk. Valage 250 g puhastatud küüntele
½ l 3% äädikat, laske 7 päeva seista ning
võtke siis iga päev 3 küüslauguküünt,
kuni need otsa lõpevad.
· Elueliksiir. Tegemist on üldtugevdava vahendiga,
mis tõstab toonust ja suurendab elujõudu. Segage
1 kl porgandi-, 1 kl peedi- ja 1 kl mädarõikamahla
(riivige 1 kl rõikajuurt, lisage 200 viina, hoidke ööpäev
ja pigistage mahl välja). Mahlade segule lisage 1 kl kreeka
pähkleid ja 1 kl rosinaid, olles need enne läbi hakklihamasina
ajanud, 1 kl mett ning 2 peenestatud sidrunit. Segatud ained
valage suletavasse nõusse ja hoidke külmkapis.
Esimesel kahel päeval võetakse eliksiiri 2 tl, edaspidi
aga 1 spl 3 korda päevas, kas 1 tund enne või 2 tundi
pärast sööki. Ravikuur kestab 2 kuud ning 20 päeva
pärast võib seda korrata.
Seda vahendit kasutatakse peale tuberkuloosiravi ka nõrgaks
jäänud organismi turgutamiseks ning ateroskleroosi
ja onkoloogiliste haiguste ennetamiseks.
· Ravimsegu. Võtke 1 klaas peenestatud aaloelehti,
200 g oliiviõli, 150 g kasepungi, 50 g pärnaõisi,
1,2 kg pärnaõiemett ja 2 klaasi vett.
Lisage sulatatud meele aaloe ja keetke hästi läbi.
Valmistage kasepungadest ja pärnaõitest vesitõmmis
ja laske minut aega keeda. Kui mesi on jahtunud, lisage kurnatud
tõmmis, valage segu kahte pudelisse, lisage mõlemale
võrdne kogus oliiviõli ja võtke 3 korda
päevas 1 spl, olles pudelit enne loksutanud.
· Okaspuuvaik. Kui vaik on liiga paks, lahustage
see 39% piirituses (valatakse nii palju piiritust, et see kataks
vaigu 1-2 sentimeetrise kihina). 3-4 päeva pärast on
vaik lahustunud. Segage 1 osa vaiku 2 osa sea ploomirasvaga ja
sulatage, võtke siis nõu tulelt, jahutage umbes
60 kraadini, lisage pärnaõiemesi (1:1), segage hoolega
ja puistake juurde põletatud valget kondijahu.
Võtke seda rohtu tuberkuloosi, pleuriidi või kroonilise
bronhiidi korral 3 korda päevas 1 tl.
24. TUULERÕUGED
Tuulerõugete tekitajaks on viirus. Nakkusallikaks
on tuulerõugeid põdev inimene, kes on teiste jaoks
nakkusohtlik alates lööb ilmumisest ja 5 päeva
jooksul pärast viimaste värskete villikeste ilmumist.
Viirus kandub edasi piisknakkuse teel. Ta on väga lenduv
ja võib levida kaugele (mööda ventilatsioonisüsteemi,
koridore ja trepikodasid). Tekitaja edasikandumist esemete ja
kolmandate isikute kaudu pole täheldatud tema vähese
püsivuse tõttu väliskeskkonnas. Kõige
vastuvõtlikumad on 2-6-aastased lapsed. 10.-14. eluaastaks
omandavad praktiliselt kõik lapsed immuunsuse. Täiskasvanud
haigestuvad harva, nagu ka lapsed esimestel elukuudel. Kuid kui
emal puudub immuunsus, siis võib ka vastsündinu haigestuda.
Enamasti algab haigus järsku kehatemperatuuri tõusuga
37,5-38,5 kraadini ja lööbe tekkimisega.
Esimesed villikesed ilmuvad tavaliselt peanahale või näole.
Seejärel levib lööve kehale ja jäsemetele.
Algul tekib väike plekk, mis mõne tunni jooksul muutub
villikeseks. Viimastel päevadel villikesed kuivavad ja muutuvad
koorikuteks, mis kukuvad ära endast jälgi jätmata.
See protsess kestab 1-3 nädalat.
Lööve ei ilmu tavaliselt mitte igale poole korraga,
vaid 2-5 päeva jooksul. Igale uuele lööbele võib
kaasneda kehatemperatuuri tõus.
Haiguse kriisi ajal täheldatakse üldist haiglast olekut,
söögiisu langust, unehäireid; lapsed muutuvad
kapriisseteks, neid häirib sügelemine. Tihti ilmuvad
villikesed limaskestadele.
Tüsistused esinevad tuulerõugete puhul harva. Tüsistuseks
on näiteks kopsukahjustus pneumoonia kujul. Harvadel juhtudel
tekib närvisüsteemiga seotud tüsistusi: entsefaliidid,
meningoentsefaliidid.
Ravimisel on otsustav osa hügieeniabinõudel. Tuleb
jälgida haige käte, voodipesu, riiete puhtust.
Löövet määritakse briljantrohelise lahusega,
vältides seejuures villikeste vigastamist. Vajalik on hoolitseda
suuõõne, suguorganite, silmade ja nina limaskesta
eest.
Tavaliselt isoleeritakse tuulerõugehaige 9 päevaks
alates lööbe ilmumise momendist.
25. HAMBAVALU
Hambavalu tabab meid ootamatult. On hea, kui saame kohe
arsti poole pöörduda, aga kui hammas hakkab valutama
öösel või suvemajas, tuleb abi otsida rahvameditsiinist.
· Hambavalu puhul aitab ravimtaimede, näiteks
salveitõmmisega loputamine. Loputamiseks võib
kasutada ka tammekoorekeedust või teelehetõmmist.
Suvel on kõige parem hõõruda igemesse värsket
teelehemahla. Teelehed pestakse koos varreosaga külmas vees
puhtaks, raputatakse kuivemaks, valatakse keeva veega üle,
aetakse läbi hakklihamasina ja pigistatakse mahl läbi
tiheda riide välja.
· Valuvaigistamiseks võib hambale vajutada tükikese
hapuoblikat või punast peeti ning hoida
peal, kuni valu möödub.
· Valu vastu aitavat ka granaatõunaseemned,
mida tuleb närida koos meega.
· Kui valutavas hambas on auk, tuleb see toidujäänustest
puhastada ja panna sinna tükike taruvaiku. Kõlbab
ka küüslauguplomm. Segage peenestatud küüslauguküüs
leivasisuga ja pange seda massi hambaauku.
· Hästi leevendab valu võrdsetes kogustes
võetud küüslaugu, sibula ja soola
segu, mida pannakse hambaauku ja kaetakse vatitampooniga.
· Hambavalust võib lahti saada veel teekummeli
või naistepunaga. Valage ürdile peale keeva
vett, kurnake, pigistage taimemass veidi tahedamaks, mässige
marlisse ning pange igeme ja põse vahele.
26. PARODONTOOS
Parodontoosi korral kahjustub ige, hävib hambajuureümbris,
hammas kaotab ühenduse lõualuuga ja lõpuks
langeb välja. Haiguse esimesteks tunnusteks on igemete sügelemine
ja pakitsev valu. Ige tursub, muutub sinakaspunaseks ning veritseb
söömisel ja hammaste puhastamisel.
Parodontoosi puhul ei asenda kodused vahendid küll stomatoloogi
määratud ravi, kuid võivad siiski kasuks tulla,
kui ei oodata kiireid tulemusi, vaid kasutatakse neid järjekindlalt
mitu kuud.
Masseerige kord päevas mikroelementidega soolasse kastetud
harjaga igemeid. Ärge ainult liiga hoogu minge, muidu hakkavad
igemed veritsema.
· Võtke hommikul ja õhtul pärast sööki
suhu kaks lusikatäit päevalilleõli ja
loputage sellega 20 minutit hoolikalt igemeid - see aitab isegi
siis, kui arstirohud pole soovitud tulemust andnud.
· Püüdke süüa rohkem A- ja E-vitamiini
rikkaid toite.
· Parodontoosi vältimiseks õpetage lapsi sööma
koredaid toite, mis annab igemetele ja hammastele rohkem tööd
ning tagab rohke sülje- ja seedemahlade erituse, mistõttu
suhu jääb vähem toidujäänuseid.
27. KONJUNKTIVIIT
Konjunktiviit on silma sidekesta põletik. See silmalaugude
tagakülge ja osalt ka silmamuna eestpoolt katva limaskesta
haigus, mida võivad põhjustada mikroobid, keemilised
aine, ultraviolettkiirgus, kuumus ja prügi. Peale selle
kaasneb silma sidekesta põletik ka mõnede ülahaigustega
(leetrid, sarlakid jt).
Haiguse peamine tunnus on punetus, mis levib silma sidekestalt
kogu silmamunale. Iseloomulik on ka limane või mädane
eritis.
Haiged kaebavad hõõrdumistunnet, silmavalu, valgustundlikkust
ja nägemismuutusi.
Raviks tuleb silma desinfitseerivate vahenditega (nagu nõrga
kaaliumpermanganaadi- või boorhappelahusega) pesta.
Kroonilise sidekestapõletiku tunnused häirivad vähem
kui äge põletik: sidekestad punetavad mõõdukalt,
laugude sisepind on kobestunud, silmanurkadesse koguneb limast
eritist.
Rahvameditsiin soovitab kasutada silma sidekesta põletiku
korral järgmisi ravimtaimi.
· Kask. Valage 1 spl kaselehtedele või
-pungadele 500 ml keeva vett, keetke 5 minutit, laske tund aega
tõmbuda ja peske saadud vedelikuga silmi.
· Ristikhein. Laske 1 spl kuivadel ristikheinanuttidel
tund aega klaasis keevas vees tõmbuda, kurnake ja loputage
silmi.
· Teeleht. Valage 15-20 g kuivadele peenestatud
lehtedele klaas keeva vett, laske tund aega tõmbuda, kurnake
ning kasutage loputamiseks ja kompressi tegemiseks.
· Mustikas. Niihästi mahla kui marjadega võib
põletikulistele silmadele kompressi teha.
· Sookail. 15 g kuivatatud peenestatud lehtedele
valatakse klaas keeva vett, lastakse 1 tund tõmbuda, kurnatakse
ja kasutatakse välispidiselt.
28. GLAUKOOM
See laialt levinud ja tõsine silmahaigus seisneb
silmasisese rõhu tõusus, mille tõttu kannatab
nägemine: vaateväli aheneb, nägemisteravus väheneb
ning inimene võib pimedaks jääda. Esialgu tõuseb
silmasisene rõhk vaevumärgatavalt ja ainult aeg-ajalt,
enamasti hommikul. Väliselt on silm seejuures täiesti
normaalne, ei valuta ega puneta, sellepärast ei panda ühe
silma haigestumist sageli tähelegi.
Mõnikord tõuseb rõhk mõõdukalt
ja saavutab ainult aegajalt kõrgema taseme. Silmad hakkavad
veidi punetama ja silmamuna tundub valulik. Haigel on silme eest
udune ja ta näeb valgusallika ümber mitmevärvilisi
ringe, mis ei kao ka pärast silma hõõrumist.
Niisuguse seiskunud tõusu puhul suureneb rõhk esialgu
harva ja lühikeseks ajaks 10-15 minutiks, kusjuures vahepeal
on nägemine normaalne. Edaspidi hakkab silmasisene rõhk
paraku tõusma järjest sagedamini ning teised haigustunnused
ilmnevad üha selgemini.
Glaukoomi ravitakse rohtudega, mida määrab silmaarst.
Sel ajal tuleb vältida igasugust erutumist ja hoiduda end
üle väsitamast. Magada on vaja vähemalt kaheksa
tundi ööpäevas. Igapäevaseid toimetusi tehes
on soovitav vältida asendeid, mille puhul veri valgub pähe.
(Haigel pole lubatud pühkida ja pesta kummargil olles põrandaid,
pesta end kuumas saunas ja võtta leili, kanda raskusi
jne.) Vedelikutarbimist tuleks vähendada kuue klaasini ööpäevas
ning pidada võimaluse korral piima- ja taimedieeti. Alkohoolsed
joogid ja suitsetamine on haigele keelatud. Kahjulik on viibida
pimedas või hämaras ruumis, sest siis silmaterad
laienevad ja silmasisene rõhk võib tõusta.
Samal põhjusel ei maksa vaadata liiga palju televiisorit,
töötada arvutiga ning tegelda fotograafia ja muu säärasega.
Lugemine ja käsitöö on kasulikud, sest pilk on
siis suunatud lähedale ning silmaterade ahenedes silmasisene
rõhk langeb.
Rahvameditsiinis on glaukoomi ravitud järgmiste vahenditega.
· Salvrätti niisutatakse veega pooleks tembitud
vereurmarohumahlas ja pannakse nii katarakti kui glaukoomi
puhul kaks korda päevas haigele kohale (kuid mitte haigushoo
ajal).
· Järgmist ravimit valmistatakse maikuus korjatud
taimedest. Pool klaasi nõgeseid ja teelusikatäis
maikellukeseõisi segatakse ühe supilusikatäie
veega, lastakse 9 tundi pimedas kohas tõmbuda, lisatakse
pool teelusikatäit söögisoodat ja pannakse saadud
segu kaks korda päevas silmale.
· Glaukoomi vältimiseks võib määrida
ülemisi silmalauge enne magamaheitmist mee ja vee (1:1)
seguga.
29. AKNE (NOORUKITE VISTRIKUD)
Vistrikud kujutavad endast mädaseid sõlmekesi,
mis rasupunnidest lähtudes tekivad näole, rinnale ja
seljale.
Enamikku noorukeid vaevavad vistrikud, mis vanemaks saades
kaovad. Sellegipoolest pole vaja oodata, kuni see häda iseenesest
mööda läheb: igaühel on võimalik ka
endal midagi ette võtta, et nahk võimalikult puhas
oleks.
Vistrikuline lööve kaasneb rasvase ja suurepoorilise
nahaga, kuiva nahka see ei kimbuta.
Esmajoones tuleb meeles pidada kõige tähtsamat: vistrikke
ei tohi mingil juhul pigistada. Pigistatakse ju tavaliselt nii
kaua, kuni saadakse välja ka tilgake verd või lümfi.
Nõnda vigastatakse kapillaare ja lümfisüsteemi
ning sinna pääseb nakkus. Siis ilmuvad vistrikud peatselt
ka kaelale ja rinnale.
Teiseks ei tohi vistrike korral süüa maiustusi - eriti
shokolaadikompvekke.
Igal õhtul tuleks nägu pesta lasteseebi või
habemeajamisvahuga. Esialgu loputatakse nägu jaheda
veega, seejärel pigistatakse niiskele vatitükile vahutavat
kreemi ja määritakse sellega nägu.
Olles vahu maha pesnud, hõõrutakse nahka veel spetsiaalse
näoveega.
Selle valmistamiseks valatakse 1 spl mündile klaasitäis
keeva vett ning kui tõmmis on jahtunud, segatakse seda
sama suure koguse viinaga ja pigistatakse klaasitäie segu
hulka ühe sidruni mahl. Sidrunimahla asendab ka 1-2
spl õuna- või söögiäädikat.
Põletikulistele vistrikkudele võivad eelneda komedoonis
- mustad täpid. Sel puhul lisage lasteshampoonile natuke
soodat ning hõõruge nägu selles niisutatud
vatiga, tehes õrnu ringliigutusi.
Hästi puhastab poore seegi, kui hõõrute nägu
sooja vette kastetud rukkileivakoorukesega.
Niisugust puhastamist võib teha ainult siis, kui ei ole
põletikulisi vistrikke.
Mädavistrike puhul tuleb nahka esialgu antuke näovee
ja vahutava kreemiga ravida. Enne puhastamist on soovitav teha
auruvanni: valada potti kuuma vett, puistata sinna võimaluse
korral münti, pärnaõisi, teelehti või
kummelit, katta pea käterätikuga ja kummarduda auru
kohale. Alles pärast seda võib puhastada nahka rukkileiva,
sooda ja shampooni segu või lihtsalt vähese soolaga.
Kui nahale kipub sageli tekkima vistrikuline lööve,
kastke vatt hapupiimasse, hõõruge sellega nägu
ja hoidke hapupiim näol 10-15 minutit: happeline keskkond
tapab stafülokokid. Kui hapupiim on liiga vedel, lisage
sellele kohupiima. Pärast pesemist hõõruge
nahka näoveega.
30. EKSEEM
Ekseem on sage nahahaigus, mida võivad põhjustada
nii ainevahetus- ja närvihäired kui ka nahka ärritavad
ained. Nahk ketendab või on kaetud vesivillidega.
· Segage saialilleõisi, murakalehti, põldosjalehti
ja varsi, roosi õielehtede keedist ning tamme-
ja raudürdikoort, valage supilusikatäiele segule
200 ml külma keedetud vett ning keetke 15 minutit. Ekseemi
ja seentõve raviks tuleb teha saadud keedusega mähiseid,
vahetades neid sedamööda, kuidas need kuivavad.
· Valage 1 spl takja- ja 1 spl võilillejuurtele
600 ml külma keedetud vett, laske öö läbi
seista, keetke hommikul 10 minutit ja jooge 3 korda päevas
100 ml.
· Rasunäärmete talitluse häirest tuleneva
seborröa korral tuleks panna kahjustatud nahale ööseks
apelsinikoori.
· Peanaha kuiva ekseemi ja juuste väljalangemise
korral on soovitatud hõõruda kord nädalas
pärast pesemist veerand tundi pead keedusoolaga ja
loputada siis sooja veega. Juba kuue protseduuri järel pidavat
ekseem taanduma.
· Märja ekseemi raviks kasutatakse munakollasega
segatud kapsalehti.
· Männi-, nulu- või kuusevaigust
on samuti märja ekseemi ja troofiliste haavandite puhul
abi saadud. Määrige kahjustatud piirkondi vaiguga ja
haigus hakkab taganema.
· Ekseemist kahjustatud kohti pestakse noore paju
kuivatatud koore kange keedusega. Paranemist on märgata
juba 3-4 protseduuri järel.
· Ekseemivastase salvi valmistamiseks segage 20 g kaupa
kuivatatud takjalehti, kummeliõisi, metspiprajuurt
ning pajulillelehti ja -varsi (ahtalehine põdrakanep).
Valage peenestatud ainetele 800 ml vett, laske keema, lisage
1 spl võid ja 2 klaasi kanget heinapebretõmmist
ning keetke, kuni tekib paksu hapukoore taoline mass. Kurnake,
pigistage vedelik välja ja segage sama suure koguse glütseriiniga.
See salv annab väga häid tulemusi, ent mõju
on veelgi tugevam, kui joote ravimise ajal takjajuurekeedust.
Selle valmistamiseks keetke 15 g takjajuuri 10 minutit aeglasel
tulel klaasitäies keevas vees, laske 2 tundi tõmbuda,
kurnake ja võtke 1 spl enne sööki.
· Väikese igihalja keedusega määrimine
aitab märgade ekseemide, löövete ja naha sügelemise
korral.
· Aaloed kasutatakse välispidiselt nii puhtal
kujul (mass, mahl) kui salvidena. Peenestatud lehti segatakse
vahekorras 1:4 mageda võiga ja määritakse saadud
salviga kahjustatud kohti 2 korda päevas.
· Harilik võilill. Ekseem paraneb, kui määrite
nahka sageli võilillemahlaga.
· Kasepungakeeduse valmistamise võetakse
100 ml keeva vee kohta 1 tl pungi. Ekseemi korral juuakse seda
vedelikku 3 korda päevas 2-3 spl.
· Hariliku maavitsa varte tipud. 100 g kuivatatud
toorainele valatakse 1,5 l keeva vett, lastakse 6 tundi tõmbuda
ning kasutatakse ekseemide korral loputamiseks ja kompresside
tegemiseks. Selle taime piiritustõmmist on kasutatud ka
sarkoomi ehk sidekoekasvaja raviks.
31. PSORIAAS
Psoriaasi puhul tekivad nahale mitmesuguse suurusega roosakad
laigud, mis võivad olla ka nahapinnast veidi kõrgemad
ning on kaetud valgete hõbedaläikeliste sarvestunud
liistakutega.
Juba mitukümmend aastat on dermatoloogid püüdnud
leida radikaalset meetodit, millega ravida psoriaasi, kuid kõige
kiuste ei allu see haigus ikkagi teraapiale. Psoriaasi tekkimise
kohta on mitu hüpoteesi, kuid ükski neist ei peegelda
selle tõelist olemust. Leidub siiski üks seaduspärasus:
kõikidel haigetel on avastatud maksatalitluse häireid.
Uuringud võimaldasid oletada, et osal inimestel on kaasasündinud
psoriaasisoodumus. Loogiline on järeldada, et nende veres
ringlevad seda haigust esilekutsuvad erilised valkained. Psoriaasi
raviks tuleks kõrvaldada verest need hüpoteetilised
ained ning normaliseerida maksa töö. Edukad on olnud
katsed, mil patsientidele hakati määrama verd puhastavaid
rohtusid ning maksatalitlust normaliseerivaid taimi, nagu salveid,
punet, osja, pohlalehti, kasepungi ja kalmusejuuri. Kuu aja pärast
olid psoriaasinaastud muutnud kahvatumaks ja lamedamaks ning
paljudesse kohtadesse olid tekkinud terve naha kolded.
Rahvameditsiingi tunneb paljusid psoriaasirohtusid.
· Psoriaasinaaste tuleb määrida kasetõrvast,
searasvast, vereurmarohu pulbrist ja eleuterokokiekstraktist
(võrdsetes osades) ning munavalgest valmistatud
salviga.
· Hea efekti annavad igapäevased meresoola
ja okkaekstraktiga (4 spl) vannid.
· Väga hästi aitavad vaarikalehetõmmisega
tehtud kompressid. 3 spl lehtedele valatakse klaas keeva vett
ja lastakse 15 minutit tõmbuda. Tervendavalt mõjuvad
ka mustikakompressid.
· Haigeid kohti võib määrida 2-3 korda
päevas marli sisse pandud peenestatud küüslaugu
või kalanhoega.
· Tõhusa toimega on ka kuivatatud vereurmarohupulbrist
ja vaseliinist või lanoliinist (3:1) valmistatud
salv. Sügisel võib teha vereurmarohumahla (koos kauntega,
aga ilma õiteta). Laske tooraine läbi hakklihamasina,
pigistage mahl välja ja hoidke seda suletud rohelise klaasnõuga
pimedas jahedas kohas. Nende vahenditega määritakse
nahka 1-2 korda päevas.
32. SEENHAIGUSED
Seentõbede tekitajaks on taimeriiki kuuluvad mikroorganismid
- pärmid ja seened.
Seenhaiguse põhjustatud ebameeldivuste nimekiri on
aukartustäratavalt pikk:
· tuhmid paksenenud ebaühtlased ja murenevad varbaküüned,
millel on kollakad plekid ja voldid;
· varbavahede punetus ja sügelemine;
· kestendamine, sarvkihi paksenemine, taldadele ja jalakülgedele
tekkinud halvasti paranevad lõhed;
· rohked villid, mis purunedes laatuvad, kattuvad koevedelikuga,
muutuvad põletikuliseks ning tekitavad palavikku ja halba
enesetunnet.
Seentest aitavad kiiresti ja vaevata võitu saada nüüdisaegsed
kohaliku toimega preparaadid, nagu seenevastased salvid, kreemid,
lahused, pihustid ja puistepulbrid, mida müüakse apteegis.
Tuleb üksnes teada, millises järjekorras neid kasutada.
· Määrige labajalgu, eriti küüsi,
varbavahesid ja kandu seenevastase kreemiga ja puistake siis
peale spetsiaalset pulbrit, mis imab niiskust ega lase tekkida
villidel.
· Määrige küüsi ja nende ümber
olevat nahka iga päev söögiäädikaga.
· New Yorgi meditsiinikolledzi seenhaiguste spetsialist
Susan Levin soovitab puistata jalataldadele iga päev näpuotsaga
soodat või segada see vähese veega puderjaks
massiks ning määrida tallad ja varbavahed sellega kokku.
Sama hästi mõjub soodat sisaldav hambapasta. Laske
sel 15 minutit peal olla, peske siis maha ja hõõruge
jalad hästi kuivaks.
· Küsige apteegist urotropiini ja talgi segu (1:1).
See pulber ei lase seentel paljuneda, imab niiskust ja vähendab
higistamist. Seente arengut takistab ka salitsüül-
ja boorhappepulber: seened ei talu happelist keskkonda. Puistepulbri
võite valmistada ka ise 10 g talgist ja 40 g tsinkoksiidist.
Kanada spordiarst Glenn Copland soovitab lahustada 2 liitris
soojas vees 4 tl soola ja hoida jalgu 5-10 minutit selles lahuses.
Niisugust vanni tuleks teha jalgadele 1-2 korda päevas,
sest soolvesi takistab seente kasvu, leevendab sügelust,
pehmendab nahka ja suurendab paiksete seenevastaste vahendite
toimet.
· Laske peotäis sibulakoori klaasi veega keema,
soojendage veel 2-3 minutit, jahutage siis ning määrige
jalgu 2-3 korda päevas keedusesse kastetud vati või
marlitükiga.
· Sibulakoorekeedusega võite teha ka jalavanni.
· Määrige seenhaigusest kahjustatud nahka mitu
korda päevas värskelt pigistatud aaloemahlaga
ja laske sellel kuivada.
· Leotage jalgu soojas vereurmarohutõmmises.
Selle valmistamiseks valage 100 g värskele või kuivatatud
ürdile liiter keeva vett, laske 20 minutit tõmbuda,
valage tõmmis pesukaussi, lisage sooja vett, nii et see
kataks pahkluid, ja pange jalad 15-20 minutiks ligunema. Pärast
kümmet protseduuri peaks seen kadunud olema.
33. ROOS
Roos on naha ja nahaaluse koe äge põletik,
mida tekitavad streptokokid. Haigus algab ootamatult ja ägedalt
peavalu, iivelduse, oksendamise ja kõrge palavikuga. Nakatunud
koht punetab ja on valulik.
Kergema vormi puhul võib haigus nädala ajaga iseenesest
mööda minna, raskemal juhul aga tekivad nahal läbipaistva
vedelikuga täidetud villid, nahk kärbub ning järele
jäävad armid.
· Paiselehed ja kummeliõied. Võtke
neid võrdsetes kogustes, segage meega ja määrige
nakatunud kohale. 3-4 korda päevas võite sisse võtta
1 spl paiselehe- ja kummelitõmmist.
· Raudrohi. Valmistage värskest ürdist
ja magedast võist salv ning määrige sellega
haigeid kohti.
· Takjas. Muljuge värske takjaleht pehmeks,
segage paksu hapukoorega ja pange haigele kohale. See vähendab
valu ja alandab põletikku.
· Teeleht. Segage hästi peenestatud ja pehmitatud
lehti sama suure koguse meega, keetke tasasel tulel, laske 3-4
tundi seista ja määrige saadud salvi haigele kohale.
· Salvei. Segage salveilehtede pulbrit vahekorras
1:1 kriidipulbriga, raputage haigele kohale ja siduge
kinni. Sidet tuleb uuendada 3-4 korda ööpäevas.
· Rukkijahu. Laske see läbi tiheda sõela,
raputage haigele kohale, pange peale sinine pakkimispaber (nn
suhkrupaber) ja siduge kinni. Sidetu tuleb vahetada igal hommikul.
Rukkijahu asemel võib kasutada ka puhast hästi sõelutud
kriidipulbrit.
|