Loodusravi * Maarohud * Koduapteek - 60 haigust


23. TUBERKULOOS

Tuberkuloos on kogu maailmas laialdaselt levinud ohtlik nakkushaigus.

Tuberkuloosi haigestunul hakkab pikkamööda süvenema väsimus. Õhtuti on väike palavik, haiguse kulgedes muutub see püsivamaks ja kõrgemaks. Iseloomulik on higistamine, eriti öösiti. Väheneb isu ja haige hakkab kõhnuma. Esialgne vähene köha asendub rohke rögaeritusega köhaga. Tuberkuloosi äratundmiseks aga nendest tunnustest ei piisa. Tingimata on vaja teha röntgenuuringud ning eritiste bakterioloogilised uuringud. Seetõttu on arsti poole pöördumine vältimatu.

Keerukat ravi võib toetada järgmiste rahvameditsiinivahenditega.

· Mais. Segage 60 g maisiemakasuudmeid ja 60 g karamellsuhkrut, valage peale keeva vett, laske 30 minutit seista ja jooge nagu teed. Ravikuur kestab 10 päeva ning pärast 10-päevast vaheaega võib seda korrata. Kokku võib teha 6 kuuri.
· Aaloe. Laske 4 aaloelehel 7 päeva pooles liitris 70% tõmbuda ning võtke 3 korda päevas 40 tilka.
· Küüslauk. Valage 250 g puhastatud küüntele ½ l 3% äädikat, laske 7 päeva seista ning võtke siis iga päev 3 küüslauguküünt, kuni need otsa lõpevad.
· Elueliksiir. Tegemist on üldtugevdava vahendiga, mis tõstab toonust ja suurendab elujõudu. Segage 1 kl porgandi-, 1 kl peedi- ja 1 kl mädarõikamahla (riivige 1 kl rõikajuurt, lisage 200 viina, hoidke ööpäev ja pigistage mahl välja). Mahlade segule lisage 1 kl kreeka pähkleid ja 1 kl rosinaid, olles need enne läbi hakklihamasina ajanud, 1 kl mett ning 2 peenestatud sidrunit. Segatud ained valage suletavasse nõusse ja hoidke külmkapis.
Esimesel kahel päeval võetakse eliksiiri 2 tl, edaspidi aga 1 spl 3 korda päevas, kas 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki. Ravikuur kestab 2 kuud ning 20 päeva pärast võib seda korrata.
Seda vahendit kasutatakse peale tuberkuloosiravi ka nõrgaks jäänud organismi turgutamiseks ning ateroskleroosi ja onkoloogiliste haiguste ennetamiseks.
· Ravimsegu. Võtke 1 klaas peenestatud aaloelehti, 200 g oliiviõli, 150 g kasepungi, 50 g pärnaõisi, 1,2 kg pärnaõiemett ja 2 klaasi vett.
Lisage sulatatud meele aaloe ja keetke hästi läbi. Valmistage kasepungadest ja pärnaõitest vesitõmmis ja laske minut aega keeda. Kui mesi on jahtunud, lisage kurnatud tõmmis, valage segu kahte pudelisse, lisage mõlemale võrdne kogus oliiviõli ja võtke 3 korda päevas 1 spl, olles pudelit enne loksutanud.
· Okaspuuvaik. Kui vaik on liiga paks, lahustage see 39% piirituses (valatakse nii palju piiritust, et see kataks vaigu 1-2 sentimeetrise kihina). 3-4 päeva pärast on vaik lahustunud. Segage 1 osa vaiku 2 osa sea ploomirasvaga ja sulatage, võtke siis nõu tulelt, jahutage umbes 60 kraadini, lisage pärnaõiemesi (1:1), segage hoolega ja puistake juurde põletatud valget kondijahu.
Võtke seda rohtu tuberkuloosi, pleuriidi või kroonilise bronhiidi korral 3 korda päevas 1 tl.

24. TUULERÕUGED

Tuulerõugete tekitajaks on viirus. Nakkusallikaks on tuulerõugeid põdev inimene, kes on teiste jaoks nakkusohtlik alates lööb ilmumisest ja 5 päeva jooksul pärast viimaste värskete villikeste ilmumist.

Viirus kandub edasi piisknakkuse teel. Ta on väga lenduv ja võib levida kaugele (mööda ventilatsioonisüsteemi, koridore ja trepikodasid). Tekitaja edasikandumist esemete ja kolmandate isikute kaudu pole täheldatud tema vähese püsivuse tõttu väliskeskkonnas. Kõige vastuvõtlikumad on 2-6-aastased lapsed. 10.-14. eluaastaks omandavad praktiliselt kõik lapsed immuunsuse. Täiskasvanud haigestuvad harva, nagu ka lapsed esimestel elukuudel. Kuid kui emal puudub immuunsus, siis võib ka vastsündinu haigestuda.
Enamasti algab haigus järsku kehatemperatuuri tõusuga 37,5-38,5 kraadini ja lööbe tekkimisega.
Esimesed villikesed ilmuvad tavaliselt peanahale või näole. Seejärel levib lööve kehale ja jäsemetele. Algul tekib väike plekk, mis mõne tunni jooksul muutub villikeseks. Viimastel päevadel villikesed kuivavad ja muutuvad koorikuteks, mis kukuvad ära endast jälgi jätmata. See protsess kestab 1-3 nädalat.
Lööve ei ilmu tavaliselt mitte igale poole korraga, vaid 2-5 päeva jooksul. Igale uuele lööbele võib kaasneda kehatemperatuuri tõus.
Haiguse kriisi ajal täheldatakse üldist haiglast olekut, söögiisu langust, unehäireid; lapsed muutuvad kapriisseteks, neid häirib sügelemine. Tihti ilmuvad villikesed limaskestadele.
Tüsistused esinevad tuulerõugete puhul harva. Tüsistuseks on näiteks kopsukahjustus pneumoonia kujul. Harvadel juhtudel tekib närvisüsteemiga seotud tüsistusi: entsefaliidid, meningoentsefaliidid.
Ravimisel on otsustav osa hügieeniabinõudel. Tuleb jälgida haige käte, voodipesu, riiete puhtust.
Löövet määritakse briljantrohelise lahusega, vältides seejuures villikeste vigastamist. Vajalik on hoolitseda suuõõne, suguorganite, silmade ja nina limaskesta eest.
Tavaliselt isoleeritakse tuulerõugehaige 9 päevaks alates lööbe ilmumise momendist.

25. HAMBAVALU

Hambavalu tabab meid ootamatult. On hea, kui saame kohe arsti poole pöörduda, aga kui hammas hakkab valutama öösel või suvemajas, tuleb abi otsida rahvameditsiinist.

· Hambavalu puhul aitab ravimtaimede, näiteks salveitõmmisega loputamine. Loputamiseks võib kasutada ka tammekoorekeedust või teelehetõmmist. Suvel on kõige parem hõõruda igemesse värsket teelehemahla. Teelehed pestakse koos varreosaga külmas vees puhtaks, raputatakse kuivemaks, valatakse keeva veega üle, aetakse läbi hakklihamasina ja pigistatakse mahl läbi tiheda riide välja.
· Valuvaigistamiseks võib hambale vajutada tükikese hapuoblikat või punast peeti ning hoida peal, kuni valu möödub.
· Valu vastu aitavat ka granaatõunaseemned, mida tuleb närida koos meega.
· Kui valutavas hambas on auk, tuleb see toidujäänustest puhastada ja panna sinna tükike taruvaiku. Kõlbab ka küüslauguplomm. Segage peenestatud küüslauguküüs leivasisuga ja pange seda massi hambaauku.
· Hästi leevendab valu võrdsetes kogustes võetud küüslaugu, sibula ja soola segu, mida pannakse hambaauku ja kaetakse vatitampooniga.
· Hambavalust võib lahti saada veel teekummeli või naistepunaga. Valage ürdile peale keeva vett, kurnake, pigistage taimemass veidi tahedamaks, mässige marlisse ning pange igeme ja põse vahele.

26. PARODONTOOS

Parodontoosi korral kahjustub ige, hävib hambajuureümbris, hammas kaotab ühenduse lõualuuga ja lõpuks langeb välja. Haiguse esimesteks tunnusteks on igemete sügelemine ja pakitsev valu. Ige tursub, muutub sinakaspunaseks ning veritseb söömisel ja hammaste puhastamisel.

Parodontoosi puhul ei asenda kodused vahendid küll stomatoloogi määratud ravi, kuid võivad siiski kasuks tulla, kui ei oodata kiireid tulemusi, vaid kasutatakse neid järjekindlalt mitu kuud.
Masseerige kord päevas mikroelementidega soolasse kastetud harjaga igemeid. Ärge ainult liiga hoogu minge, muidu hakkavad igemed veritsema.
· Võtke hommikul ja õhtul pärast sööki suhu kaks lusikatäit päevalilleõli ja loputage sellega 20 minutit hoolikalt igemeid - see aitab isegi siis, kui arstirohud pole soovitud tulemust andnud.
· Püüdke süüa rohkem A- ja E-vitamiini rikkaid toite.
· Parodontoosi vältimiseks õpetage lapsi sööma koredaid toite, mis annab igemetele ja hammastele rohkem tööd ning tagab rohke sülje- ja seedemahlade erituse, mistõttu suhu jääb vähem toidujäänuseid.

27. KONJUNKTIVIIT

Konjunktiviit on silma sidekesta põletik. See silmalaugude tagakülge ja osalt ka silmamuna eestpoolt katva limaskesta haigus, mida võivad põhjustada mikroobid, keemilised aine, ultraviolettkiirgus, kuumus ja prügi. Peale selle kaasneb silma sidekesta põletik ka mõnede ülahaigustega (leetrid, sarlakid jt).

Haiguse peamine tunnus on punetus, mis levib silma sidekestalt kogu silmamunale. Iseloomulik on ka limane või mädane eritis.
Haiged kaebavad hõõrdumistunnet, silmavalu, valgustundlikkust ja nägemismuutusi.
Raviks tuleb silma desinfitseerivate vahenditega (nagu nõrga kaaliumpermanganaadi- või boorhappelahusega) pesta.
Kroonilise sidekestapõletiku tunnused häirivad vähem kui äge põletik: sidekestad punetavad mõõdukalt, laugude sisepind on kobestunud, silmanurkadesse koguneb limast eritist.
Rahvameditsiin soovitab kasutada silma sidekesta põletiku korral järgmisi ravimtaimi.

· Kask. Valage 1 spl kaselehtedele või -pungadele 500 ml keeva vett, keetke 5 minutit, laske tund aega tõmbuda ja peske saadud vedelikuga silmi.
· Ristikhein. Laske 1 spl kuivadel ristikheinanuttidel tund aega klaasis keevas vees tõmbuda, kurnake ja loputage silmi.
· Teeleht. Valage 15-20 g kuivadele peenestatud lehtedele klaas keeva vett, laske tund aega tõmbuda, kurnake ning kasutage loputamiseks ja kompressi tegemiseks.
· Mustikas. Niihästi mahla kui marjadega võib põletikulistele silmadele kompressi teha.
· Sookail. 15 g kuivatatud peenestatud lehtedele valatakse klaas keeva vett, lastakse 1 tund tõmbuda, kurnatakse ja kasutatakse välispidiselt.

28. GLAUKOOM

See laialt levinud ja tõsine silmahaigus seisneb silmasisese rõhu tõusus, mille tõttu kannatab nägemine: vaateväli aheneb, nägemisteravus väheneb ning inimene võib pimedaks jääda. Esialgu tõuseb silmasisene rõhk vaevumärgatavalt ja ainult aeg-ajalt, enamasti hommikul. Väliselt on silm seejuures täiesti normaalne, ei valuta ega puneta, sellepärast ei panda ühe silma haigestumist sageli tähelegi.

Mõnikord tõuseb rõhk mõõdukalt ja saavutab ainult aegajalt kõrgema taseme. Silmad hakkavad veidi punetama ja silmamuna tundub valulik. Haigel on silme eest udune ja ta näeb valgusallika ümber mitmevärvilisi ringe, mis ei kao ka pärast silma hõõrumist. Niisuguse seiskunud tõusu puhul suureneb rõhk esialgu harva ja lühikeseks ajaks 10-15 minutiks, kusjuures vahepeal on nägemine normaalne. Edaspidi hakkab silmasisene rõhk paraku tõusma järjest sagedamini ning teised haigustunnused ilmnevad üha selgemini.
Glaukoomi ravitakse rohtudega, mida määrab silmaarst. Sel ajal tuleb vältida igasugust erutumist ja hoiduda end üle väsitamast. Magada on vaja vähemalt kaheksa tundi ööpäevas. Igapäevaseid toimetusi tehes on soovitav vältida asendeid, mille puhul veri valgub pähe. (Haigel pole lubatud pühkida ja pesta kummargil olles põrandaid, pesta end kuumas saunas ja võtta leili, kanda raskusi jne.) Vedelikutarbimist tuleks vähendada kuue klaasini ööpäevas ning pidada võimaluse korral piima- ja taimedieeti. Alkohoolsed joogid ja suitsetamine on haigele keelatud. Kahjulik on viibida pimedas või hämaras ruumis, sest siis silmaterad laienevad ja silmasisene rõhk võib tõusta. Samal põhjusel ei maksa vaadata liiga palju televiisorit, töötada arvutiga ning tegelda fotograafia ja muu säärasega. Lugemine ja käsitöö on kasulikud, sest pilk on siis suunatud lähedale ning silmaterade ahenedes silmasisene rõhk langeb.

Rahvameditsiinis on glaukoomi ravitud järgmiste vahenditega.

· Salvrätti niisutatakse veega pooleks tembitud vereurmarohumahlas ja pannakse nii katarakti kui glaukoomi puhul kaks korda päevas haigele kohale (kuid mitte haigushoo ajal).
· Järgmist ravimit valmistatakse maikuus korjatud taimedest. Pool klaasi nõgeseid ja teelusikatäis maikellukeseõisi segatakse ühe supilusikatäie veega, lastakse 9 tundi pimedas kohas tõmbuda, lisatakse pool teelusikatäit söögisoodat ja pannakse saadud segu kaks korda päevas silmale.
· Glaukoomi vältimiseks võib määrida ülemisi silmalauge enne magamaheitmist mee ja vee (1:1) seguga.


29. AKNE (NOORUKITE VISTRIKUD)

Vistrikud kujutavad endast mädaseid sõlmekesi, mis rasupunnidest lähtudes tekivad näole, rinnale ja seljale.

Enamikku noorukeid vaevavad vistrikud, mis vanemaks saades kaovad. Sellegipoolest pole vaja oodata, kuni see häda iseenesest mööda läheb: igaühel on võimalik ka endal midagi ette võtta, et nahk võimalikult puhas oleks.
Vistrikuline lööve kaasneb rasvase ja suurepoorilise nahaga, kuiva nahka see ei kimbuta.
Esmajoones tuleb meeles pidada kõige tähtsamat: vistrikke ei tohi mingil juhul pigistada. Pigistatakse ju tavaliselt nii kaua, kuni saadakse välja ka tilgake verd või lümfi. Nõnda vigastatakse kapillaare ja lümfisüsteemi ning sinna pääseb nakkus. Siis ilmuvad vistrikud peatselt ka kaelale ja rinnale.
Teiseks ei tohi vistrike korral süüa maiustusi - eriti shokolaadikompvekke.
Igal õhtul tuleks nägu pesta lasteseebi või habemeajamisvahuga. Esialgu loputatakse nägu jaheda veega, seejärel pigistatakse niiskele vatitükile vahutavat kreemi ja määritakse sellega nägu.
Olles vahu maha pesnud, hõõrutakse nahka veel spetsiaalse näoveega.
Selle valmistamiseks valatakse 1 spl mündile klaasitäis keeva vett ning kui tõmmis on jahtunud, segatakse seda sama suure koguse viinaga ja pigistatakse klaasitäie segu hulka ühe sidruni mahl. Sidrunimahla asendab ka 1-2 spl õuna- või söögiäädikat.
Põletikulistele vistrikkudele võivad eelneda komedoonis - mustad täpid. Sel puhul lisage lasteshampoonile natuke soodat ning hõõruge nägu selles niisutatud vatiga, tehes õrnu ringliigutusi.
Hästi puhastab poore seegi, kui hõõrute nägu sooja vette kastetud rukkileivakoorukesega.
Niisugust puhastamist võib teha ainult siis, kui ei ole põletikulisi vistrikke.
Mädavistrike puhul tuleb nahka esialgu antuke näovee ja vahutava kreemiga ravida. Enne puhastamist on soovitav teha auruvanni: valada potti kuuma vett, puistata sinna võimaluse korral münti, pärnaõisi, teelehti või kummelit, katta pea käterätikuga ja kummarduda auru kohale. Alles pärast seda võib puhastada nahka rukkileiva, sooda ja shampooni segu või lihtsalt vähese soolaga.
Kui nahale kipub sageli tekkima vistrikuline lööve, kastke vatt hapupiimasse, hõõruge sellega nägu ja hoidke hapupiim näol 10-15 minutit: happeline keskkond tapab stafülokokid. Kui hapupiim on liiga vedel, lisage sellele kohupiima. Pärast pesemist hõõruge nahka näoveega.

30. EKSEEM

Ekseem on sage nahahaigus, mida võivad põhjustada nii ainevahetus- ja närvihäired kui ka nahka ärritavad ained. Nahk ketendab või on kaetud vesivillidega.

· Segage saialilleõisi, murakalehti, põldosjalehti ja varsi, roosi õielehtede keedist ning tamme- ja raudürdikoort, valage supilusikatäiele segule 200 ml külma keedetud vett ning keetke 15 minutit. Ekseemi ja seentõve raviks tuleb teha saadud keedusega mähiseid, vahetades neid sedamööda, kuidas need kuivavad.
· Valage 1 spl takja- ja 1 spl võilillejuurtele 600 ml külma keedetud vett, laske öö läbi seista, keetke hommikul 10 minutit ja jooge 3 korda päevas 100 ml.
· Rasunäärmete talitluse häirest tuleneva seborröa korral tuleks panna kahjustatud nahale ööseks apelsinikoori.
· Peanaha kuiva ekseemi ja juuste väljalangemise korral on soovitatud hõõruda kord nädalas pärast pesemist veerand tundi pead keedusoolaga ja loputada siis sooja veega. Juba kuue protseduuri järel pidavat ekseem taanduma.
· Märja ekseemi raviks kasutatakse munakollasega segatud kapsalehti.
· Männi-, nulu- või kuusevaigust on samuti märja ekseemi ja troofiliste haavandite puhul abi saadud. Määrige kahjustatud piirkondi vaiguga ja haigus hakkab taganema.
· Ekseemist kahjustatud kohti pestakse noore paju kuivatatud koore kange keedusega. Paranemist on märgata juba 3-4 protseduuri järel.
· Ekseemivastase salvi valmistamiseks segage 20 g kaupa kuivatatud takjalehti, kummeliõisi, metspiprajuurt ning pajulillelehti ja -varsi (ahtalehine põdrakanep). Valage peenestatud ainetele 800 ml vett, laske keema, lisage 1 spl võid ja 2 klaasi kanget heinapebretõmmist ning keetke, kuni tekib paksu hapukoore taoline mass. Kurnake, pigistage vedelik välja ja segage sama suure koguse glütseriiniga. See salv annab väga häid tulemusi, ent mõju on veelgi tugevam, kui joote ravimise ajal takjajuurekeedust. Selle valmistamiseks keetke 15 g takjajuuri 10 minutit aeglasel tulel klaasitäies keevas vees, laske 2 tundi tõmbuda, kurnake ja võtke 1 spl enne sööki.
· Väikese igihalja keedusega määrimine aitab märgade ekseemide, löövete ja naha sügelemise korral.
· Aaloed kasutatakse välispidiselt nii puhtal kujul (mass, mahl) kui salvidena. Peenestatud lehti segatakse vahekorras 1:4 mageda võiga ja määritakse saadud salviga kahjustatud kohti 2 korda päevas.
· Harilik võilill. Ekseem paraneb, kui määrite nahka sageli võilillemahlaga.
· Kasepungakeeduse valmistamise võetakse 100 ml keeva vee kohta 1 tl pungi. Ekseemi korral juuakse seda vedelikku 3 korda päevas 2-3 spl.
· Hariliku maavitsa varte tipud. 100 g kuivatatud toorainele valatakse 1,5 l keeva vett, lastakse 6 tundi tõmbuda ning kasutatakse ekseemide korral loputamiseks ja kompresside tegemiseks. Selle taime piiritustõmmist on kasutatud ka sarkoomi ehk sidekoekasvaja raviks.

31. PSORIAAS

Psoriaasi puhul tekivad nahale mitmesuguse suurusega roosakad laigud, mis võivad olla ka nahapinnast veidi kõrgemad ning on kaetud valgete hõbedaläikeliste sarvestunud liistakutega.

Juba mitukümmend aastat on dermatoloogid püüdnud leida radikaalset meetodit, millega ravida psoriaasi, kuid kõige kiuste ei allu see haigus ikkagi teraapiale. Psoriaasi tekkimise kohta on mitu hüpoteesi, kuid ükski neist ei peegelda selle tõelist olemust. Leidub siiski üks seaduspärasus: kõikidel haigetel on avastatud maksatalitluse häireid.
Uuringud võimaldasid oletada, et osal inimestel on kaasasündinud psoriaasisoodumus. Loogiline on järeldada, et nende veres ringlevad seda haigust esilekutsuvad erilised valkained. Psoriaasi raviks tuleks kõrvaldada verest need hüpoteetilised ained ning normaliseerida maksa töö. Edukad on olnud katsed, mil patsientidele hakati määrama verd puhastavaid rohtusid ning maksatalitlust normaliseerivaid taimi, nagu salveid, punet, osja, pohlalehti, kasepungi ja kalmusejuuri. Kuu aja pärast olid psoriaasinaastud muutnud kahvatumaks ja lamedamaks ning paljudesse kohtadesse olid tekkinud terve naha kolded.

Rahvameditsiingi tunneb paljusid psoriaasirohtusid.

· Psoriaasinaaste tuleb määrida kasetõrvast, searasvast, vereurmarohu pulbrist ja eleuterokokiekstraktist (võrdsetes osades) ning munavalgest valmistatud salviga.
· Hea efekti annavad igapäevased meresoola ja okkaekstraktiga (4 spl) vannid.
· Väga hästi aitavad vaarikalehetõmmisega tehtud kompressid. 3 spl lehtedele valatakse klaas keeva vett ja lastakse 15 minutit tõmbuda. Tervendavalt mõjuvad ka mustikakompressid.
· Haigeid kohti võib määrida 2-3 korda päevas marli sisse pandud peenestatud küüslaugu või kalanhoega.
· Tõhusa toimega on ka kuivatatud vereurmarohupulbrist ja vaseliinist või lanoliinist (3:1) valmistatud salv. Sügisel võib teha vereurmarohumahla (koos kauntega, aga ilma õiteta). Laske tooraine läbi hakklihamasina, pigistage mahl välja ja hoidke seda suletud rohelise klaasnõuga pimedas jahedas kohas. Nende vahenditega määritakse nahka 1-2 korda päevas.

32. SEENHAIGUSED

Seentõbede tekitajaks on taimeriiki kuuluvad mikroorganismid - pärmid ja seened.

Seenhaiguse põhjustatud ebameeldivuste nimekiri on aukartustäratavalt pikk:

· tuhmid paksenenud ebaühtlased ja murenevad varbaküüned, millel on kollakad plekid ja voldid;
· varbavahede punetus ja sügelemine;
· kestendamine, sarvkihi paksenemine, taldadele ja jalakülgedele tekkinud halvasti paranevad lõhed;
· rohked villid, mis purunedes laatuvad, kattuvad koevedelikuga, muutuvad põletikuliseks ning tekitavad palavikku ja halba enesetunnet.

Seentest aitavad kiiresti ja vaevata võitu saada nüüdisaegsed kohaliku toimega preparaadid, nagu seenevastased salvid, kreemid, lahused, pihustid ja puistepulbrid, mida müüakse apteegis. Tuleb üksnes teada, millises järjekorras neid kasutada.

· Määrige labajalgu, eriti küüsi, varbavahesid ja kandu seenevastase kreemiga ja puistake siis peale spetsiaalset pulbrit, mis imab niiskust ega lase tekkida villidel.
· Määrige küüsi ja nende ümber olevat nahka iga päev söögiäädikaga.
· New Yorgi meditsiinikolledzi seenhaiguste spetsialist Susan Levin soovitab puistata jalataldadele iga päev näpuotsaga soodat või segada see vähese veega puderjaks massiks ning määrida tallad ja varbavahed sellega kokku. Sama hästi mõjub soodat sisaldav hambapasta. Laske sel 15 minutit peal olla, peske siis maha ja hõõruge jalad hästi kuivaks.
· Küsige apteegist urotropiini ja talgi segu (1:1). See pulber ei lase seentel paljuneda, imab niiskust ja vähendab higistamist. Seente arengut takistab ka salitsüül- ja boorhappepulber: seened ei talu happelist keskkonda. Puistepulbri võite valmistada ka ise 10 g talgist ja 40 g tsinkoksiidist.
Kanada spordiarst Glenn Copland soovitab lahustada 2 liitris soojas vees 4 tl soola ja hoida jalgu 5-10 minutit selles lahuses. Niisugust vanni tuleks teha jalgadele 1-2 korda päevas, sest soolvesi takistab seente kasvu, leevendab sügelust, pehmendab nahka ja suurendab paiksete seenevastaste vahendite toimet.
· Laske peotäis sibulakoori klaasi veega keema, soojendage veel 2-3 minutit, jahutage siis ning määrige jalgu 2-3 korda päevas keedusesse kastetud vati või marlitükiga.
· Sibulakoorekeedusega võite teha ka jalavanni.
· Määrige seenhaigusest kahjustatud nahka mitu korda päevas värskelt pigistatud aaloemahlaga ja laske sellel kuivada.
· Leotage jalgu soojas vereurmarohutõmmises. Selle valmistamiseks valage 100 g värskele või kuivatatud ürdile liiter keeva vett, laske 20 minutit tõmbuda, valage tõmmis pesukaussi, lisage sooja vett, nii et see kataks pahkluid, ja pange jalad 15-20 minutiks ligunema. Pärast kümmet protseduuri peaks seen kadunud olema.

33. ROOS

Roos on naha ja nahaaluse koe äge põletik, mida tekitavad streptokokid. Haigus algab ootamatult ja ägedalt peavalu, iivelduse, oksendamise ja kõrge palavikuga. Nakatunud koht punetab ja on valulik.

Kergema vormi puhul võib haigus nädala ajaga iseenesest mööda minna, raskemal juhul aga tekivad nahal läbipaistva vedelikuga täidetud villid, nahk kärbub ning järele jäävad armid.
· Paiselehed ja kummeliõied. Võtke neid võrdsetes kogustes, segage meega ja määrige nakatunud kohale. 3-4 korda päevas võite sisse võtta 1 spl paiselehe- ja kummelitõmmist.
· Raudrohi. Valmistage värskest ürdist ja magedast võist salv ning määrige sellega haigeid kohti.
· Takjas. Muljuge värske takjaleht pehmeks, segage paksu hapukoorega ja pange haigele kohale. See vähendab valu ja alandab põletikku.
· Teeleht. Segage hästi peenestatud ja pehmitatud lehti sama suure koguse meega, keetke tasasel tulel, laske 3-4 tundi seista ja määrige saadud salvi haigele kohale.
· Salvei. Segage salveilehtede pulbrit vahekorras 1:1 kriidipulbriga, raputage haigele kohale ja siduge kinni. Sidet tuleb uuendada 3-4 korda ööpäevas.
· Rukkijahu. Laske see läbi tiheda sõela, raputage haigele kohale, pange peale sinine pakkimispaber (nn suhkrupaber) ja siduge kinni. Sidetu tuleb vahetada igal hommikul. Rukkijahu asemel võib kasutada ka puhast hästi sõelutud kriidipulbrit.

 Jätkub siit...

Tagasi sisukorda

 Terviktekst pdf formaadis, 285 kb


Veel raamatutest