Dr. John Preston - Kuidas jagu saada depressioonist

Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile.
Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib näiteks hormonaal- ja immuunsüsteemi ning füüsilisi talitlusi (unetsükleid, isu, sugutungi ja rõõmu tundmise võimet).
Kõrvuti hüpotalamusega asuvad limbilise süsteemi moodustised. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, sest siin asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbiline süsteem funktsioneerivad normaalselt, jääte hästi magama ja magate rahulikult, tunnete end puhanuna, teil on normaalne isu ja normaalne sugutung ning te tunnete toredatest asjadest rõõmu. Raskete läbielamist puhul tunnete kurbust või lähete rööpast välja, kuid südamevalu ei võta teie üle võimust (tunnete mõõdukuse eest kannab hoolt limbiline süsteem).
Limbilist süsteemi ja hüpotalamust reguleerib aju neurokemikaalide habras tasakaal. Paraku võib see tasakaal mitmel põhjusel kaduda. Selle tulemuseks võib olla bioloogiline depressioon. Mis võib seda süsteemi kõigutada? Keemilistel väärtalitlustel on viis peamist põhjust.

Ravimite kõrvalnähud

Mõned retseptiravimid võivad põhjustada aju keemilise tasakaalu muutusi, mis kutsuvad esile raske bioloogilise depressiooni (vt. tabel 7a). Sellised kõrvalnähud on suhteliselt haruldased, kuid neid tuleb siiski ette. Kui depressioonil pole loogilist põhjust (suuremaid üleelamisi või kaotusi) ning depressiooni algus langes kokku tabelis 7a toodud ravimite manustamise algusega, tuleb kahtlustada ravimit. Sellisel puhul tuleb pöörduda ravimi välja kirjutanud arsti poole.

Tabel 7a.

Ravimid, mis võivad põhjustada depressiooni
Tüüp	Üldnimetus
Hüpertooniaravimid (kõrgvererõhuravimid)	Reserpiin Propranolool Metüüldopa Guanetidiin Klonidiin Hüdralasiin
Kortikosteroidid	Kortisoon
Hormoonid	Östrogeen Progesteroon
Parkinsoni tõve ravimid	Levodopa & karbidopa Levodopa Amantadiin
Rahustid	Diasepaam
Rasedusvastased tabletid	Kloordiasepoksiid ja teised

Krooniline alkoholi ja/või uimastite kuritarvitamine

Bioloogilise depressiooni teine peamine vallandaja on kauane alkoholi või teiste mõnuainete pruukimine. Mõned nn tujutõstvad uimastid, näiteks kokaiin ja amfetamiinid, on tuntud oma võime poolest kutsuda esile eufooriat. Kauase kasutamise järel esinevad paljudel uimastipruukijatel pärast kaifi kadumist rängad depressioonisümptomid. Veelgi tavalisem on see kauase või kroonilise alkoholi kuritarvitamise puhul. Alkohol võib esile kutsuda äärmiselt rasket depressiooni. Sageli kaob depressioon paar nädalat pärast alkoholipruukimise lõppu. (NB! Kui kavatsete alkoholi ohtra tarvitamise lõpetada, on võõrutusnähtude ennetamiseks targem pöörduda spetsialistide poole.)

Füüsiline haigus

Füüsiline haigus võib depressiooni soodustada kahel moel (vt tabel 7b). Haigus võib neurokemikaalid tasakaalust välja lüüa ja/või viia patsiendi depressiooni oma tagajärgedega. Näiteks reumaatiline liigesepõletik võib patsiendile põhjustada igapäevaseid füüsilisi piinu. Rasked südamehaigused sunnivad inimest oma eluviisi täiesti muutma. Vähki põdev inimene võib silmitsi seista abituks jäämise ja surmaga. Rasked füüsilised haigused kutsuvad sageli esile psühholoogilisi reaktsioone. Kuid on ka haigusi, mis võivad ise ajus põhjustada bioloogilist depressiooni tekitavaid keemilisi muutusi (vt tabel 7b).

Hormonaalsed muutused

Te näete, et tabelis 7b on välja toodud sünnitusjärgsed meeleolumuutused, premenstruaalne sündroom ja menopaus. Need pole haigused, vaid seisundid, millega kaasnevad märkimisväärsed hormonaalsed muutused. Depressiooni esineb naistel palju sagedamini kui meestel ning üks põhjus võib olla naissuguhormoonide mõju meeleolule. Uurimused on näidanud, et depressioon tabab naisi sagedamini just suuremate hormonaalsete muutuste aegu, näiteks pärast lapse sündi. Mõne teadlase väitel esineb menstruatsioonieelset meeleolumuutust kuni 40%, ränka depressiooni aga 5% naistest. Ehkki pole täpselt teada, kuidas, tunduvad hormoonid aju habrast keemilist tasakaalu sageli mõjutavat.

Haigused ja tervishäired, mis võivad esilekutsuda depressiooni
Addisoni tõbi (pronkstõbi) AIDS Alatoitumus Aneemia Astma Cushingi tõbi Gripp Haavanduv koliit Kilpnäärme alatalitlus Kilpnäärme liigtalitlus Kroonilise väsimuse sündroom Krooniline põletik (mononukleoos, tuberkuloos) Krooniline valu Rasked südamehäired	Menopaus Nakkuslik hepatiit Pahaloomulised kasvajad (vähk) Porfüüria (ainevahetushäire) Premenstruaalne sündroom Reumaatiline liigesepõletik Sclerosis multiplex Suhkruhaigus Sünnitusjärgsed meeleolumuutused Süüfilis Lupus erythematosis

Stress

Vaimne stress, eriti kui see kestab pikka aega, võib samuti põhjustada ajus neurokeemilisi muutusi. Iseäranis tõenäoline on see 1) tõsise kaotuse puhul; ja 2) raskete ülesannete puhul, mis tunduvad käivat üle jõu, nii et inimest valdab abitus. Olukorrad, mis põhjustavad abitustunnet, kutsuvad esile bioloogilisi reaktsioone nii inimestes kui ka loomades.

Endogeenne depressioon

Bioloogilised depressioonid on kõige sagedamini tingitud endogeensest depressioonist, mis tekivad mõningatel vastuvõtlikel inimestel teadmata põhjustel. Sellistel inimestel esineb perioodiliselt raskeid neurokeemilisi häireid, millega kaasneb depressioon.

• Bipolaarne häire ehk maniakaal-depressiivne sündroom on vaimuhaigus, mida enamiku ekspertide arvates põhjustavad eranditult neurokeemilised häired. Seda sageli pärilikku haigust iseloomustavad sagedased ägedad meeleolukõikumised sügavast depressioonist eufooriani. Maniakaalses faasis võib patsient olla äärmiselt energiline, tema enesehinnang on kõrgenenud, ta tegutseb pidevalt ning vajab vähe und. Seda hoogu, mis on depressiooni täielik vastand, nimetatakse maaniaks või hüpomaaniaks (maania kergem vorm). Esmapilgul tundub maania lausa ihaldusväärse seisundina. Kes ei tahaks olla täis energiat ja eufooriat? Paraku muutub maniakaalses faasis patsiendi käitumine sageli ettearvamatuks ja kaootiliseks, sarnanedes automootoriga, mis käib nii kiiresti, et hakkab osadeks lendama.
  Õnneks on bipolaarne häire sageli ravitav. Selleks kasutatakse näiteks liitiumi (vt peatükk 15). Kui teil või teie pereliikmeil ilmneb sümptomeid, mis viitavad bipolaarsele häirele, soovitan teil tungivalt pöörduda psühhiaatri poole.
• Sesoonne depressioon on depressiivne seisund, mille ilmselt kutsub esile päikesevalguse vähenemine. Kas pilvised päevad tekitavad teis tusatuju? Paljud inimesed vajuvad norgu, kui päikest väljas pole, kuid mõnel võib sügisega saabuv hallus esile kutsuda üliraske bioloogilise depressiooni. Päikesevalguse mõjul toimuvad hüpotalamuses muutused, mis põhjustavad mõnel inimesel aju keemilise tasakaalu muutusi, nii et neid tabab päikesevalguse vähenedes ränk bioloogiline depressioon. Sügismasenduse ohvritele on viimasel ajal hakatud määrama valgusravi: patsient istub talvisel ajal iga päev 1-2 tundi eredas valguses (2500 luksi). Samal ajal võib ta tegelda oma tavapäraste asjadega. Lisaks soovitatakse sügismasenduse all vaevlejatel iga päev vähemalt tund aega õues olla, sest isegi pilvise ilmaga on seal piisavalt valgust, et masendust peletada.

Kui depressiooni vallandavad käesolevas peatüki käsitletud bioloogilised tegurid, võivad inimesel ilmneda tõsised sümptomid, millele ta ei leia loogilist põhjendust. Bioloogiline depressioon on õnneks sageli täiesti ravitav. Ravimeetodeid vaatleme pikemalt peatükis 15.

Tabel 7c

Kokkuvõte: depressiooni põhjused

Eelsoodumused A. Lapsepõlvetraumad Varajased kaotused Tundetud vanemad Kalk kodune atmosfäär Kasvutoetuse puudumine Vägivald ja lapsepilastus B. Pärilikkus Pidevad või hiljutised tegurid A. Lähedase inimese kaotus B. Eksistentsiaalsed kaotused Unistuse purunemine Oma surelikkuse tajumine C. Sündmused, mis alandavad enesehinnangut D. Füüsiline haigus E. Kauane stress Bioloogilised tegurid A. Ravimite kõrvalnähud B. Krooniline alkoholi/uimastite kuritarvitamine C. Füüsiline haigus D. Hormonaalsed muutused E. Stress F. Endogeenne depressioon

II   Mida ma saan depressiooni alistamiseks teha

8. Depressiooni käik ja relapsi ennetamine

Ehkki paljusid inimesi tabab depressioon vaid üks kord elus, on enamik depressioone - ligi kaks kolmandikku - pidev seisund, mis kas kestab kogu aeg või tuleb ikka ja jälle tagasi.
Depressiooni kui pideva seisundiga tuleb arvestada, sest see on äärmiselt levinud ning toob ravis kaasa lisaeesmärgi. Esmane eesmärk on loomulikult olemasolevate depressioonisümptomite leevendamine ja elimineerimine. Pideva depressiooni all kannatajatel on ka teine siht: ennetada haiguse kordumist ehk relapsi.
Õnneks annab pikaajalise depressiooni tsüklit mitmel moel murda, kuid esmalt peate te teadma, millega teil on tegemist. Alles siis olete valmis tegutsema. Niisiis vaadelgem, kuidas võib depressioon välja näha ning kuidas see mõjutab relapsi ennetamist.

Depressiooni käigu lühiiseloomustus

Depressiooni käigust võib aimu saada ajadiagrammide abil. Näiteks diagramm 8a kujutab üht depressiooniepisoodi.

Diagramm 8a

Kui depressiooni ei ravita, kestab enamik episoode keskmiselt 12 kuud. Raviga võib seda aega muidugi oluliselt lühendada.
Diagramm 8b kujutab veelgi levinumat seisundit: korduvat depressiooni. Episoodide vahe võib olla kaks-kolm aastat.

Diagramm 8b

Kui teil esineb depressioon esimest korda, on raske aimata, kas ta hakkab hiljem korduma, kuid mõningate märkide järgi võib seda ennustada. Teadlased on välja selgitanud riskifaktorid, mille korral võib eeldada depressiooni kordumist:
1) suguvõsas esinenud depressioonijuhtumid;
2) esimene episood enne 18. eluaastat ja/või
3) väga raske depressioon koos ilmsete bioloogiliste sümptomitega.

Ma ei taha mingil juhul teisse pessimismi süstida, kuid fakte tuleb teada. Kui kuulute riskirühma, pidage meeles, et relapsi saab väga tulemusrikkalt ennetada. Kuidas, seda käsitleme tagapool.
Umbes 15-20% neist, kellel on olnud raske depressioon, tervenevad üksnes osaliselt (isegi ravi saades) ning jäävad põdema kroonilist kerget depressiooni, mis võib kesta aastaid (vt diagramm 8c). Paraku arvavad paljud neist inimestest, et see kergem depressioon tuleb lihtsalt välja kannatada. Ei tule. Kui sellesse rühma kuulute ka teie, ärge kõhelge tegutsemast. Tänapäeval on üliefektiivseid ravimeid, mille abil kaob depressioon täiesti.

Diagramm 8c

Düstüümia - kergekujuline depressioon, mis saab sageli alguse lapsepõlves või teismeeas ning võib kesta elu lõpuni. Seda kujutab diagramm 8d. Vahel nimetatakse düstüümiat "kergeks depressiooniks", sest ta on kergekujuline ega muutu tavaliselt eluohtlikuks. Kuid see nimetus on väär. Düstüümia all kannatab keskmiselt 3% inimestest, kes tunnevad iga päev madalat enesehinnangut, jõuetust, huvipuudust, keda valdavad negatiivsed mõtted. Korrutage need päevad inimese eluaastatega, ning see pole enam tähtsusetu probleem. Düstüümia röövib inimestelt elurõõmu ning mõjub ka nende lähedastele.
Õnneks on düstüümia antidepressantidega edukalt ravitav. Patsiendid, kellele minu määratud ravim on kergendust toonud, nendivad alati: "Ma pole end elu sees nii hästi tundnud!" Sellistel juhtudel muudab ravi tõepoolest kogu elu.

Diagramm 8d

Düstüümia all kannatajad võivad aeg-ajalt langeda ka ägedasse depressiooni. Kui raskekujuline episood on möödas, taastub jälle tavaline nivoo. Ka selle seisundi puhul, mida nimetatakse tsüklotüüniaks, on ravi edukas.7

Diagramm 8 e

Diagramm 8f illustreerib bipolaarset häiret, mida käsitlesime peatükis 7. Siin on näha ägedad meeleolukõikumised depressiivse ja maniakaalse faasi vahel.

Diagramm 8f

Relapsi ennetamine

Kõik, kes on läbi elanud ühe raskekujulise depressiooni, tunnevad hirmu nende põrgupiinade kordumise ees. Te ei pea seda kõik uuesti läbi tegema, kui teate, mis teid ootab, ning olete valmis selle vastu võitlema.
Ülaltoodud kirjeldatud pidev või korduv depressioon on äärmiselt levinud. Niisiis tuleb meil keskenduda relapsi ärahoidmisele. Keskendugem kolmele peamisele lähenemisviisile.
Otsene tegutsemine: Jõudke selgusele, millised olukorrad või sündmused kutsusid depressiooni viimati esile. Kõige tavalisem depressiooni põhjustav olukord on problemaatiline suhe, kus teid näiteks kasutatakse ära, ignoreeritakse või alandatakse. Depressiooni võib esile kutsuda ka meelepärase tegevuse (hobid, kirik, heategevus) puudus. Terved lähisuhted ja seltsielu annavad elule tähenduse. Kui need kaovad, võib elurõõm järk-järgult kaduda. See aga tüürib teid depressiooni poole.
Toon ühe võrdluse. Kui teil puhkeb kodus tulekahju, võite lihtsalt aknad lahti teha ja suitsu välja lasta - kuid see on ajutine lahendus. Kõige targem on tuli kohe kustutada. Relapsi ennetamiseks on tähtis muuta neid tegureid, mis võivad depressiooni esile kutsuda. See oleks ju loogiline? Kuid liiga paljud inimesed lükkavad probleemide lahendamist edasi, kuni kriis on lõpuks käes.

Kui teile teevad südamevalu lähisuhted, püüelge probleemide lahendamise poole. Kui probleemid on tõsised ja suhe on teile äärmiselt tähtis (näiteks abielu), võib lahenduse tuua psühhoteraapia või abielunõustaja.
Kui probleem seisneb sotsiaalsete kontaktide või ühiskondliku töö nappuses, on tegevussuund kõige otsesem: lööge uuesti kampa. Leidke seltskond, kellel on teiega sarnased huvid: muusika, sport, teater, heategevus vms.
Märgake hoiatussignaale: relapsi ärahoidmisel on teine tähtis samm õppida ära tundma depressiooni kordumise esimesi märke. Need varieeruvad inimeseti. Mõnel annab depressioon endast märku päevase väsimuse või ärrituvusena või unehäirete tekkimisega. Teised märkavad end seltskonnast eemale tõmbuvat või kaotavad huvi tegevuste vastu, mis pakuvad neile enne palju rõõmu.
Selliste märkide ilmnemise puhul on teie suurim vaenlane eitus. Ärge ignoreerige hoiatussignaale, sest depressiooni tugevaim vastumürk on kiire tegutsemine. Niipea kui märkate, et depressioon hakkab tagasi tulema, võtke end käsile. Kui saite varem abi psühhoteraapiast, pöörduge otsekohe oma terapeudi poole. Kui saite kasu eneseabitaktikatest, võtke riiulist see raamat, värskendage mälu ning asuge tegutsema. Kui enne tõid teile leevendust antidepressandid, minge kohe arsti vastuvõtule ning küsige retsepti. Enamikku korduvaid depressioone on võimalik juba eos lämmatada, asudes võitlusse enne, kui masendus on süvenenud.
Kaaluge antidepressantravi: Need, kellel on kasu olnud antidepressantidest, soovitan relapsi ennetamiseks kaaluda pidevat tablettide võtmist. Kui raskekujuline depressioon on mitu korda uuesti välja löönud, suudab pidev antidepressantravi haiguse kordumist ära hoida. See võib tunduda drastilise soovitusena. Ent kes tahaks põdeda üht rasket depressiooni teise järel? Teadlased on tõestanud, et pidev ravi suudab relapsi edukalt tõrjuda. (Antidepressante vaatleme pikemalt peatükis 15).
Ehk aitab teil otsustada selline mõtteviis: kui mul diagnoositakse suhkruhaigus, teaksin, et pean terve elu insuliini võtma. Kas siis teie vaimne tervis pole väärt samasugust mõttekäiku?
Käesolevas peatükis oleme puudutanud relapsi ennetamist ja kroonilise depressiooni leevendamist üksnes pinnapealselt. Kõik selles peatükis ja raamatu kogu teises osas kirjeldatud taktikad on kaalumist väärt. Kui olete otsustanud, et ei taha depressiooniga enam mingit tegemist teha, uurige neid taktikaid põhjalikult, leidke need, mis teile kõige rohkem sobivad, ning järgige neid. Seda, millist rõõmu toob depressioonivaba elu, teate te juba isegi.

Jätkub siit...9 Ravi valik

Tagasi sisukorda