Dr. John Preston - Kuidas jagu saada
depressioonist
Negatiivse mõtlemise peatamiseks ei piisa üksnes sellest, kui annate endale aru, et mõtlete negatiivselt. Teil tuleb astuda konkreetsed sammud. Esiteks peate õppima tunnetushäireid ära tundma. Alustagem sellest, et loetleme üles ja kirjeldame mõningaid levinumaid depressiooni põhjustavaid tunnetushäireid.
Tunnetushäirete tüübid
|
Üksik mees kutsub naise kohtamisele, kuid saab korvi. Mees mõtleb: "Ma ei leia elu sees kedagi, kes tahaks minuga olla." Depressiooni käes vaevlev naine mõtleb: "See depressioon on kestnud juba kuid. Ma ei saa sellest ealeski üle... Selle depressiooni vastu ei aita mitte miski." |
Mõlema näite puhul on tagajärjeks süvenev meeleheide või lootusetus.
|
Naine teeb ülemusele ettekande, kuid too leiab selles vigu. Naine mõtleb: "Ma teen kõik alati valesti." Tegelikult teeb ta palju asju õigesti. Eelmisel nädalal koostas ta viis ettekannet ja need kõik olid tipp-topp, kuid naine keskendub üksnes äsjasele kriitikale ja jõuab valele järeldusele: "Ma teen kõik alati valesti." Hiljuti lahutatud mees oli reede õhtul kodus. Ta lootis, et mõni sõber helistab, kuid keegi ei helistanud. Ta teeb järelduse: "Keegi ei hooli minust." Tegelikult on tal võib-olla mitu sõpra ja sugulast, kes temast väga hoolivad, kuid tol õhtul ei juhtunud nad lihtsalt helistama. |
| Mees kandideerib töökohale ja talle öeldakse: Helistame teile esmaspäeval, kui te konkursist läbi saate." Kui mehele pole esmaspäeval kella 12ks helistatud, järeldab ta: "Ma tean, et ma ei saanud seda töökohta." |
| Keskealine mees möödub peeglist ja märkab oma õllekõhukest. Ta mõtleb: "Ma olen igavene jäledik. Mõni ime, et naised minu vastu huvi ei tunne." Ta võib küll olla veidi ülekaaluline, kuid peegli ees seistes ei suuda ta enam millestki muust mõelda. Ta peab end eemaletõukavaks. Ta on unustanud, et ta on äärmiselt meeldiv ja heasüdamlik sell, ja keskendub üksnes osale endast. |
| Mees tuleb tööle ja ütleb ülemusele: "Tere hommikust!" Too noogutab, kuid ei lausu sõnagi. Mees teeb järelduse: "Kindlasti on ta minu peale vihane." See võib olla tõsi, ent võib ka mitte olla. Kui mees seda ülemuselt järele ei küsi, võib ta tarbetult muretsema jääda. Võib-olla on ülemus lihtsalt mõttes, võib-olla on ta pahur, sest tülitses oma naisega. Võimalusi on mitmeid. Paraku ei suuda me teise mõtteid lugeda ning depressioonis inimene kipub kõike südamesse võtma - eriti kui ta kardab kriitikat või pelgab saada tõrjutud. |
|
"Ma pean selle ülesande eeskujulikult täitma. Muidu tunnen ma end nagu viimane äbarik!" "Mu naine peaks aru saama, mida ma tunnen. Me oleme kakskümmend aastat abielus olnud!" "Ta ei oleks tohtinud mind maha jätta. Ma olin tema vastu nii hea... Ma pühendasin kogu oma elu ainult talle!" |
Iga eeltoodu lause sõnastusest õhkub veendumust, et asjad peaksid olema mingit kindlat moodi. Sellised mõtted üksnes suurendavad valu ega suuda olukorda parandada.
|
Tabel 12a |
|
|
|
1. Negatiivsed ennustused 2. "Kas kõik või mitte midagi" 3. Ennatlike järelduste tegemine 4. Silmaklapid 5. Isiklikult võtmine 6. "Peaks" - laused |
Igal ülaltoodud tunnetushäirel on teistega kaks ühist
joont: nad moonutavad mingil moel inimese reaalsustaju (tuues
kaasa äärmiselt negatiivseid ja pessimistlikke vaateid
enese, praeguse olukorra ja tuleviku kohta) ning kõik tunnetushäired
süvendavad hingevalu. Kui tunnetushäireid ei märgata
ega parandata, on tagajärjeks pidev destruktiivne depressioon.
Seepärast on ülitähtis sellesse protsessi sekkuda.
Esiteks tuleb tunnetushäire ära tunda. Tunnetushäirete
peamiseks probleemiks on see, et nad toimuvad ebateadlikult. Selleks
et nende masinlikku toimimist katkestada, tuleb esmalt neid märgata.
Isegi kui te lõpetaksite selle koha peal raamatu lugemise,
teate te juba nii mõndagi tunnetushäiretest, mis teil
võivad esineda. Juba see ise peaks aitama, sest nüüd
oskate end selliste vigade tegemiselt tabada. Ent kui te edasi
loete, saate tuttavaks mõningate võtetega, mis aitavad
seda destruktiivset protsessi tõhusamalt peatada.
Tunnetushäirete märkamine
Sageli ei märka inimesed mõtteid, mis hingevalu ajal nende sisimas kobrutavad. Kuid tunne on täiesti märgatav. Tunnetushäirete märkamisel tuleks kasutada tundeid signaalina. Tunnetushäirete märkamisel tuleks kasutada tundeid signaalina. Järgmine kord, kui tunnete midagi ebameeldivat, tegutsege nii. Niipea kui märkate sellist tunnet, näiteks kurbust või frustratsiooni, võtke seda märgina: "Midagi on teoksil." Seejärel esitage endale üks või mitu alljärgnevatest küsimustest:
"Mis minu peas praegu sünnib?"
"Mida ma mõtlen?"
"Mida ma endale sisendan?"
"Mida ma tajun olukorrast, mis selle tunde vallandas?"
Meenutagem näidet peatükis 11, lennuväljale
jõudmist. Inimest võib vallata hirmus ärevus
ja rahutus. Ta võib endale öelda: "Ma hakkan
pabinasse minema. Mulle pole järele tuldud. Mida ma mõtlen?
Mis minu peas sünnib?... Noh, ma mõtlen, et nad ei
tule.. ja et järsku on nad teinud raske autoavarii."
See on väga tähtis samm. Midagi rasket siin pole, kuid
vaja läheb tublisti harjutamist. Tundeid pole võimalik
otseselt muuta, küll aga tunnetusi. Et seda teha, peate kõigepealt
omaenda mõtetes ja tajumustes selgusele jõudma.
Tunnetushäire võitmine
Kõige tõhusama mooduse tunnetushäire muutmiseks
on välja toonud dr David Burns. Võtke leht paberit
ja tõmmake keskele joon. Kui olete endalt küsinud:
"Mis minu peas praegu sünnib?", pange lehe vasakule
poolele sõna-sõnalt kirja kõik oma mõtted.
Mitmed kognitiivterapeudid on neid esialgseid mõtteid/tajusid
nimetanud automaatseteks mõteteks, sest nad voolavad peast
masinliku kiirusega läbi. Järgmine samm on vaadata neid
mõtteid ning küsida endalt: "Kas see kõlab
tunnetusehäire moodi?" ja "Kas see mõte
vastab tegelikkusele?" Lennuväljanäites (peatükk
11) võiks ootaja oma mõtted kirja panna ja mõelda:
"Tundub, et ma teen ennatlikke järeldusi. Ma ei tugine
faktidele."
Seejärel tuleb mõtet muutma asuda. Teie eesmärk
on sundida end hindama olukorda või ennast realistlikult,
pidades meeles, et tunnetuste muutmise põhieesmärk
on vähendada ülemäärast või tarbetut
hingevalu.
Tahaksin rõhutada, et teie eesmärk pole mingil juhul
reaalsust ilustada. Reaalsusele tuleb tingimata näkku vaadata,
isegi kui läbielamised on äärmiselt valulised.
Sellises olukorras võite endale öelda: "Tundub,
et ma teen ennatlikke järeldusi. Millised on faktid? Ma tean,
et nad on hiljaks jäänud. Ma ei tea, miks. Sellel võib
olla mitu põhjust. Võimalik, et nad on teinud avarii,
kuid ma ju ei tea, kas see on nii." Seejärel pange paremale
lehepoolele kirja realistlikum, mõistlik reaktsioon. (tabel
12b).
|
Tabel 12b |
|
|
|
|
| Nad ei tule... võib-olla on nad teinud ränga autoavarii." (Ennatlike järelduste tegemine) | "Ma ju ei tea, kas nad on teinud avarii.. Nende hilinemisel võib olla mitu põhjust." |
Kas suudate seda mõttes teha? Muidugi, kuid soovitan
tungivalt kirjapanekut, sest see on palju efektiivsem.
Nii muutub see protsess märksa konkreetsemaks ja teadvustatumaks.
Tunnetushäiretega võitlemiseks on kindel retsept -
tuleb endalt küsida: "Kui realistlikult ma mõtlen?"
täpsustage faktid, võrrelge oma mõtteid tegelikkusega
ning sõnastage uus, realistlikum mõte.
Mõned konkreetsemad näited, kuidas tunnetushäireid
muuta:
Tabelis 12c on toodud näited levinumatest tunnetushäiretest
ning nendega kaasnevatest automaatsetest mõtetest. Pange
tähele, kuidas neid häireid võib kahtluse alla
seada ning kuidas olukorrale realistlikumalt reageerida.
|
Tabel 12c |
|
|
|
|
| 1. "Ma ei leia elu sees kedagi, kes tahaks koos minuga olla." (Negatiivne ennustus) | 1. "Ma ei tea, mis tulevik toob. Tean ainult, et see naine ei tahtnud minuga kohtama tulla ja ma olen pettunud." |
| 2. "See depressioon on kestnud juba kuid. Ma ei saa sellest ealeski üle. Mitte miski ei aita." (Negatiivne ennustus) | 2. "Kust ma võin seda ette teada? Miski ei tõesta, et ma ei saa kunagi terveks." |
| 3. "Ma teen kõik alati valesti." (Kõik või mitte midagi) | 3. "See pole tõsi. Ma teen paljusid asju õigesti. Ülemus kritiseeris ainult seda ettekannet. |
| 4."Keegi ei hooli minust!" (Kas kõik või mitte midagi) | 4. "On see tõsi? Tõsi on ainult see, et ma lootsin, et keegi helistab, aga keegi ei helistanud. See ju ei tähenda, et mitte keegi ei hooli minust. Ma tean, et mul on palju häid sõpru." |
| 5. "Ma tean, et ma ei saanud seda töökohta." (Ennatlike järelduste tegemine) | 5. "Oot-oot! Kust ma seda tean? Ma ei oska teiste mõtteid lugeda. See töökoht on mulle väga tähtis, kuid ei maksa teha ennatlikke järeldusi." |
| 6. "Ma olen eemaletõukav. Mõni ime, et naised minu vastu huvi ei tunne." (Silmaklapid, ennatlike järelduste tegemine) | 6. "Võib-olla on tõsi, et ma olen kaalus juurde võtnud ja need lisakilod pole kuigi kaunid, aga minus on muudki kui õllekõht. Ma olen hea ja tore inimene. Ma olen tubli töömees. Ma ei tohi keskenduda oma nõrkustele, see teeb ainult haiget. Pean endale meelde tuletama, et vaataksin end kui tervikut." |
| 7. "Kindlasti on ta minu peale vihane." (Isiklikult võtmine ja ennatlike järelduste tegemine) | 7. "Võib-olla on ta minu peale vihane, aga tema käitumisel võib olla ka teisi põhjusi." |
| 8. "Ma pean selle ülesande eeskujulikult täitma." ("Peaks" - lause) | 8. "Ma tahan seda tööd hästi teha." |
| 9. "Mu naine peaks teadma, mida ma tunnen." ("Peaks" - lause) | 9. "Ma tahan, et ta mõistaks mind, aga ta ju ei suuda minu mõtteid lugeda." |
| 10. "Ta poleks tohtinud mind maha jätta!" ("Peaks" - lause) | 10. "Ma ei tahtnud, et ta lahkuks, ja ma olen kurb ja vihane." |
"Teine naine..."
Vaatame teise näite varal, kuidas tunnetushäired
võivad depressiooni süvendada. Võtame kaks
naist, kes on ühesuguses olukorras. 25 aastat kestnud abielu
järel on mees neid noorema naise pärast maha jätnud.
Olgem ausad, see on igal juhul äärmiselt valus, kui
realistlikult ka ei mõeldaks. Ometi sõltub täiesti
inimesest, kuidas ta oma olukorda ja ennast näeb.
|
KATHY: Mõtted ja tajud Kathy mõtleb tihtilugu: "Ma armastasin oma meest kõigest südamest." (Tunnete väljendamine)... "Ta poleks tohtinud mind maha jätta. Ma pühendasin talle kogu oma elu." ("Peaks"-lause)... "Ilmselt ei suuda ma lihtsalt meestele meele järele olla." (Kas kõik või mitte midagi)... "Küllap pole ta juba aastaid minu vastu midagi tundnud." (Ennatlike järelduste tegemine)... "Ma jään surmani üksi. Kes mind tahaks." (Negatiivsed ennustused)... "Ta ei hooli minust." (Võimalik, et tõsi)... "Keegi ei hooli minust." (Kõik või mitte midagi)... "Mul on nii paha. See kurbus ei lähe kunagi üle." (Negatiivne ennustus) |
BETTY: Mõtted ja tajud Betty mõtleb tihtilugu: "Ma armastasin oma meest kõigest südamest. Ma olen väga kurb, et ta mu maha jättis. (Tunnete väljendamine. Tunnetushäireid pole)... "Ma ei tea, miks ta lahkus... Sellega on kindlasti raske harjuda... Küllap olen nüüd sageli üksi... Ma pean mõtlema, kuidas seda üksindust talutavaks teha." (Realistlikud tulevikunägemused. Betty hakkab tegema plaane, kuidas kaotusest üle olla.) "Ma ei tea, mida tulevik toob. Ma tean, et olen tore inimene ja olen kergesti sõbrunenud. Küllap suudan seda ka tulevikus... Kurbus on täiesti inimlik... nutt on täiesti normaalne." |
|
KATHY: Tagajärjed |
BETTY: Tagajärjed |
|
| 1. Meeletu kurbus | 1. Sügav kurbus ja võimalik viha abikaasa vastu. Betty lubab endale nutta ja kaotuse üle kurvastada. | |
| 2. Enesest lugupidamise ja enesehinnangu kadumine. Kathy on oma väärtusetuses nii veendunud, et ei püüagi abi otsida. See võib põhjustada üha suuremat enesesse tõmbumist. | 2. Betty säilitab enesehinnangu. | |
| 3. Pessimism ja lootusetus | 3. Betty jaoks on tulevik ebakindel, kuid mitte trööstitu. Minu vastuvõtul käinud naine, kes sarnaneb Bettyga, ütles: "Ma ei usu, et keegi suudaks kunagi täita seda paika mu südames, kus abikaasa oli kakskümmend viis aastat... Kuid jumal tänatud, et ma mõistsin: neid, kes minust hoolivad, on palju." | |
| 4. Kathy eitab või pisendab teisi inimsuhteid oma elus. Ütleme, et tal on terve hulk häid sõpru, mitu last ja õde, kes kõik temast hoolivad. Kas nende inimeste olemasolu vähendab kaotusvalu? Muidugi mitte, kuid hingevalu ajal on nendest sidemetest kindlasti kasu. | 4. Betty säilitab sidemed sõprade ja pereliikmetega, kes on talle rasketel hetkedel toeks. |
Kindlasti tuleb Bettyl ette ka aegu, mil teda piinab kurbus
ja kaotuskibedus. Ta nutab ja tunneb end üksildasena. Ent
samal ajal ta ka paraneb. Kathy on samuti üle elanud valulise
kaotuse, kuid ta teeb end pidevalt maha, vaevleb pessimismi käes
ning tõmbub üha rohkem enesesse. See depressioon on
enda poolt esile kutsutud. Ta pole sellist lisavalu ära teeninud.
Vaadakem nüüd, kuidas Kathy võiks oma tunnetushäirete
tulva vastu võidelda. Esiteks peab ta otsustama: "Olen
juba küllalt valu tundnud... Ma ei luba endal piinelda rohkem
kui vaja." Ta võib hakata oma negatiivset mõtteviisi
lammutama. Iga kord, kuid ta märkab ebameeldivat tunnet,
võiks ta veidi järele mõelda ning panna kirja
nii automaatsed mõtted kui realistliku reaktsiooni. Kui
ta ei saa seda teha siin ja praegu, võib ta õhtul
pühendada 10-15 minutit päevasündmuste ja tunnete
meenutamisele. Selle protsessi võtab kokku tabel 12d.
|
Tabel 12d |
|
|
|
|
| 1. "Ma armastasin oma meest kõigest südamest." | 1. "See on täiesti tõsi." |
| 2. "Ta poleks tohtinud mind maha jätta." | 2. "Küsimus pole selles, kas ta tohtis või ei tohtinud mind maha jätta. Ta jättis mu maha ja ma ei tahtnud seda." |
| 3. "Ilmselt ei suuda ma lihtsalt meestele meele järele olla." | 3. "See pole ilmne! Ta jättis mu mingil põhjusel maha, aga ma ei tea, miks. Võimalik, et ma polnud talle meele järele, aga ta on ju ainult üks mees. Mis tõestab, et ma ei köida mehi?" |
| 4. "Küllap pole ta juba aastaid minu vastu midagi tundnud." | 4. "Ma ei tea, kas see on tõsi. Ma ei suuda tema mõtteid lugeda." |
| 5. "Ma jään surmani üksi..." | 5. "Kus see kirjas on? Ma ei osak tulevikku ennustada. Ma pole ju ihuüksi ja ma ei tea, mida tulevik toob." |
| 6. "Ta ei hooli minust." | 6. "See on ilmselt tõsi." |
| 7. "Keegi ei hooli minust." | 7. "On see ikka tõsi? Ei ole. Minust hoolib terve hulk inimesi." |
| 8. "Mul on nii paha... See kurbus ei lähe kunagi üle." | 8. "Ma ei tea, mida ma tulevikus tunnen. Ma teen endale ainult haiget, kui ma kõike nii süngetes värvides näen. Ainus, mida ma kindlalt tean, on see, mida ma praegu tunnen." |
Kui Kathy paneb kõik oma negatiivsed reaktsioonid kirja
ja analüüsib neid, tunneb ta end juba paari minuti pärast
paremini. Patsiendid on mulle sageli öelnud: "Kui olin
realistlikud reaktsioonid üles tähendanud, polnud ma
enam nii õnnetu. Elu ei tundunudki enam nii trööstitu.
Tuju tõstis ka see, et olin osanud ennast aidata. Kuid
kurb olin ma endiselt. Mitte sama kurb, kuid siiski kurb."
Kaotused teevad haiget, sellest pole pääsu. Me hoolime
oma lähedastest ning murtud süda paraneb aeglaselt.
Kuid tähtis on see, et Kathy suudab oma valu leevendada ning
märkab peaaegu kohe, et tema tuju on veidi tõusnud.
Ühekordsest rünnakust negatiivsete tunnete vastu ei
piisa. Võimalik, et ta peab neidsamu negatiivseid mõtteid
nädalate viisi iga päev materdama. Vähehaaval võib
see protsess moonutatud mõtetest põhjustatud depressioonile
punkti panna. Enamikul inimestel, kes on otsustanud selliseid
tunnetushäireid iga päev parandada, taanduvad depressioonisümptomid
paari nädalaga.
Reaalsustaju viib tervenemisele
Depressioonis inimestega töötades olen sageli kuulnud:
"Ma ei tea, mis minuga lahti on... Ma ei tohiks nii õnnetu
olla." Inimene kannatab, kuid püüab ühtlasi
valu eitada. Sageli on ravi pöördepunktiks eituse lõpetamine
ja reaalsusele silmavaatamine. Keegi naine, kelle tütar oli
autoavariis surma saanud, kordas alatasa: "Nutt ei aita.
Ta on läinud. Ma pean olema tugev ja eluga edasi minema."
Ühel päeval koitis talle, mida ta õigupoolest
ütleb. Ta lausus mulle: "Loomulikult olen ma kurb! Ma
kaotasin oma tütrekese. Mida üks ema peaks siis
tundma?" Ta puhkes nutma. See pole enam tunnetushäire,
see on aus südamevalu.
Kalli inimese kaotuse puhul pole midagi normaalsemat kui nutt,
tähtsa ülesande luhtumise puhul midagi inimlikumat kui
meeletu pettumus. Kui keegi teeb teile haiget või kasutab
teid ära, on viha täiesti loomulik tunne. Tunnetushäiretest
vabade tunnete avalik väljendamine pole mitte üksnes
loomulik ja inimlik, vaid ka ääretult tähtis. Ehkki
aus kurbus on sageli valus, viib see lõpuks tervenemisele.
Kui olete otsustanud depressiooni vastu võidelda tunnetushäireid kahtluse alla seades ja ühtlasi andes endale loa inimlikke tundeid evida ja väljendada, olete teel tervenemise poole. See lootus on täiesti realistlik.
| Jätkub siit...13. Teisi eneseabitehnikaid | Tagasi sisukorda |