383
Lõika läbi olemisvool, mine edasi, braahman! Kui saad aru meeleolude kaduvusest, siis mõistad ka Tekkimatut.
Kui braahman on kahe seadmuse abil jõudnud vastaskaldale, siis langevad temalt, targalt, kõik kütked.
385
Ma nimetan braahmaniks kartmatut ja vabanenut, kes ei tee vahet selle ja teise kalda vahel ning kes ei pea mõlemat kallast üheks ja samaks.
386
Ma nimetan braahmaniks süvenenut, kiretut ja rahulikku, kes teeb seda, mida vaja teha, kelles pole meelemürke ja kes on saavutanud ülima sihi.
387
Päike särab päeval, kuu hiilgab öösel, sõdur sädeleb lahingus, braahman särab süvenenult. Kirgastunu aga särab kirkalt nii päeval kui öösel.
388
Pahedest loobunut kutsutakse braahmaniks, rahus elajat kutsutakse erakuks, end kõntsast puhastanut kutsutakse puhastunuks.
389
Braahmanit ei tohi lüüa, kuid ka braahman ei tohi solvaja peale viha kanda. Häbi braahmani lööjale, veel suurem häbi aga sellele, kes kannab viha solvaja peale!
390
Braahmanile pole midagi paremat, kui hoida oma meelt eemal mõnupakkuvast. Kuivõrd ta suudab kurjameelsust taltsutada, niivõrd ta vabaneb kannatustest.
391
Ma nimetan braaahmaniks seda, kes ei tee kurja ei keha, kõne ega meelega, seda, kes valitseb täielikult neid kolme.
392
Nii nagu braahman austab ohvrituld, on vaja tänulikult austada seda, kellelt oleme õppinud täiuslikult kirgastunute kuulutatud Seadmust.
393
Ei sassis juuksed, päritolu ega sünnipära tee kedagi braahmaniks. Kelles on tõde ja Seadmus, see on puhas, see on braahman.
394
Mis kasu on sul sassis juukseist? Mis kasu nahkrõivaist? Sa hoolid ju ainult välisest ega näe, et su sees on padrikud.
395
Ma nimetan braahmaniks üksipäini metsas elavat süvenenut, kes kannab tolmuseid räbalaid ja on nii kõhn, et sooned naha alt välja paistavad.
396
Kuid ma ei nimeta kedagi braahmaniks ainult päritolu või ema järgi. Kelle kiindumused on alles, see võib üksnes väliselt paista braahmanina. Ma nimetan braahmaniks seda, kes on vaba kiindumustest ja omandist.
397
Ma nimetan braahmaniks seda, kes, läbi lõiganud kõik kammitsad, ei karda mitte midagi ja kes on kiindumustest vaba.
398
Ma nimetan braahmaniks kirgastunut, kes on puruks rebinud vihkamise nuudi, kiindumuse rihma ja kahtluste ahela ning on ületanud teadmatuse takistused.
399
Ma nimetan braahmaniks seda, kes süütuna suudab taluda solvanguid, karistusi ja vangistust, seda, kelle väeks ja jõuks on kannatlikkus.
400
Ma nimetan braahmaniks vihkamisest vabanenut, oma kohuseid täitvat, vooruslikku, kiretut, end ohjeldanut, kellele see sünd jääb viimaseks.
401
Ma nimetan braahmaniks seda, kes ei liibu naudingute külge, nii nagu vesi ei liibu lootoselehe ja sinepiiva naasklitera külge.
402
Ma nimetan braahmaniks seda, kes on mõistnud kannatuse kaotamise teid, seda vabanenut, kes on oma koorma kõrvale pannud.
403
Ma nimetan braahmaniks ülima sihini jõudnud, sügavusi mõistvat tarka, kes oskab vahet teha õige tee ja vale tee vahel.
404
Ma nimetan braahmaniks väheste soovidega rändurit, kes ei seo end ei koduste ega ka kodututega.
405
Ma nimetan braahmaniks seda, kes ei tapa ega põhjusta tapmist ja kes ei karista olendeid, olgu need siis tormlevad või vagased.
406
Ma nimetan braahmaniks seda, kes vaenutsejate seas on sõbralik, vägivaldsete seas rahumeelne ja ahnete seas ahnuseta.
407
Ma nimetan braahmaniks seda, kellelt kirg, vihkamine, upsakus ja silmakirjalikkus langevad niisama kergelt ära kui sinepiiva naaskliteralt.
408
Ma nimetan braahmaniks seda, kes räägib malbelt teistele õpetlikke tõesõnu ja kes kedagi ei solva.
409
Ma nimetan braahmaniks seda, kes siin maailmas ei võta seda, mida pole antud, olgu see siis pikk või lühike, väike või suur, meeldiv või vastik.
410
Ma nimetan braahmaniks seda, kellel ei siin- ega sealilmas pole soove, seda, kes on kiindumusteta ja kõigest loobunud.
411
Ma nimetan braahmaniks seda, kes ei ihalda midagi, keda mõistmine on vabastanud kahtlustest, kes on sukeldunud surematusse.
412
Ma nimetan braahmaniks kurbusest vabanenud, kirgedeta ja puhast inimest, kellel pole kalduvust ei voorusesse ega pahesse.
413
Ma nimetan braahmaniks seda, kes on kõntsata, puhas, selge ja hele kui kuu ning kelles on vaibunud soov olemas olla.
414
Ma nimetan braahmaniks seda, kes, ületanud meelesegaduse ja sansaara porise tee, on vastaskalda leidnud, seda, kes süveneb soovideta, kahtlusteta, rahulikuna ja sõltumatuna.
415
Ma nimetan braahmaniks seda, kes kõigist himudest loobununa rändab kodutuna ringi, seda, kelles himu olemas olla on hääbunud.
416
Ma nimetan braahmaniks seda, kes kõigist janudest loobununa rändab kodutuna ringi, seda, kelles janu olemas olla on hääbunud.
417
Ma nimetan braahmaniks seda, kes on jätnud inimlikud püüdlused ja ületanud ka taevalikud püüdlused, seda, kes on lahti öelnud kõigist püüdlusist.
418
Ma nimetan braahmaniks külmaverelist ja soovideta meest, kes on loobunud nii meeldivast kui vastikust ja kes on võitnud kõik maailmad.
419
Ma nimetan braahmaniks seda, kes teab kõike elusolendite sünnist ja surmast, kes on sidemeist vaba, kirgastunu, hüvesläinu.
420
Ma nimetan braahmaniks meelemürkideta väärikat, kelle teed ei mõista ei jumalad, inimesed ega gandharvad.
421
Ma nimetan braahmaniks sõltumatut, kes ei sõltu ei minevikust, tulevikust ega olevikust ja kellel pole mitte midagi.
422
Ma nimetan braahmaniks seda, kes on mehine, õilis, julge, tark, võidukas, kiretu, täiuslik, kirgastunu.
423
Ma nimetan braahmaniks seda, kes teab oma eelmisi sünde, seda, kes näeb taevaid ja põrguid, seda, kes on jõudnud sündiderea lõppu. Ma nimetan braahmaniks täiuslike teadmistega tarka, kes on saavutanud kõik saavutatavad täiused.