Parim tee on kaheksaosaline tee, parim tõde on neli sõna, parim seadmus on kiretus. Parim kahejalgsetest on nägija.
274
Tõesti see on tee ja pole olemas teist teed, mis peseks silmad puhtaks. Käige seda teed mööda, kõik muu on Mārast.
275
Seda teed mööda käies teete lõpu kannatustele. Seda teed olen ma kuulutanud sellest ajast peale, kui õppisin astlaid välja kiskuma.
276
Te peate vaeva nägema, tathāgatad on üksnes õpetajad. Süvenejad pääsevad Māra kütkeist.
277
"Kõik meeleolud on mööduvad." Kui seda mõistate, siis pääsete kannatustest. See on puhastumistee.
278
"Kõik meeleolud toovad kannatusi." Kui seda mõistate, siis pääsete kannatustest. See on puhastumistee.
279
"Kõik seadmused on olemuseta." Kui seda mõistate, siis pääsete kannatustest. See on puhastumistee.
280
Kes ei tõuse siis, kui on tõusmisaeg, ja on lodev, kuigi noor ja tugev, kelle tahe ja mõtted on loiud, see laiskvorst ja logard ei leia ülimale mõistmisele viivat teed.
281
Jälgi oma kõnet, talitse meelt, ära tee kehaga halba, puhasta neid kolme karma teed ja leia üles tee, mida on kulutanud targad.
282
Tõesti, püüdlusest sünnib mõistmine; kui ei püüelda, siis ei ole mõistmist. Teades neid kahte - eluteed ja surmateed - tehku ta nii, et mõistmine kasvaks.
Raiuge maha terve mets, mitte üksik puu. Metsast sünnib hirm. Kui raiute metsa ja salu maha, siis, bhikšud, olete vabad.
Kui metsast on raiumata jäänud tühiseimgi võrse mehe kirest naise vastu, siis olete seotud nagu piima imev vasikas lehma külge.
285
Kisu välja oma kiimad, nagu kitkutakse välja sügisene lootos. Mine nirvaanasse mööda rahuteed, mida õpetas Hüvesläinu.
286
"Siin elan ma vihmaajal, siin talvel, siin suvel," arutleb rumal. Ta ei mõtle hädaohtudest.
287
Lastest ja loomakarjadest hullunud, himudest haaratud inimest tabab surm nagu üleujutus magavat küla.
288
Ei kaitse siis pojad, isa ega sugulased. Ei suuda ligimesed päästa surmast märgitut.
289
Seda tõde mõistes puhastagu tark kiiresti tee, mis viib nirvaanasse.