90
Kes on teekonna lõpetanud ja kõigest vabanenud, kelles pole kurbust, kes on ära heitnud kõik kammitsad, see ei vaevle kirepalavikus.
91
Mõtlikud eemalduvad, kodus ei ole neil rõõmu. Nagu luiged jätavad oma järved, nii lahkuvad targad kodudest.
Nad ei kogu midagi, nad oskavad õigesti süüa, nende eluasemeks on vabadus, sest nad on taibanud tühjust ja nimetamatust. Nende teed on raske mõista nagu taevas lendavate lindude oma.
93
Ta on meelemürgid hävitanud, ta ei muretse toidu pärast, tema eluasemeks on vabadus, sest ta on taibanud tühjust ja nimetamatust. Tema teed on raske mõista nagu taevas lendavate lindude oma.
94
Tema tunded on rahulikud nagu ratsaniku taltsutatud täkud. Ta on lahti upsakusest ja vaba meelemürkidest. Teda kadestavad isegi jumalad.
95
Selline vooruslik inimene on kindel kui maa, kindel kui vägev sammas. Ta on puhas kui mudata järv. Tema jaoks pole enam sansaarat.
96
Tema meel on rahunenud, tema kõne on rahunenud ja tema teod on rahunenud. Vabanenu ja rahunenu mõistab tõeliselt.
97
Ülim inimene pole kergeusklik, ta tunneb tehtamatut, ta on kammitsad läbi lõiganud, ta ei allu enam juhustele, ta on kõigist ootustest loobunud.
98
Kus ka ei elaks väärikad, kas külas või metsas, orus või mäel, kõik kohad meeldivad neile.
99
Metsad on meeldivad. Kus tavalised inimesed ei tunne rõõmu, seal rõõmustavad kiretud, sest nad ei otsi himudele rahuldust.