Inimelu loomulik rütm
Sel hetkel, kui inimene sünnib, hakkab tema sisemine
kell tiksuma ning käivitub rütm, mis saadab inimest
lapseeast kuni füüsilise surmani. Iga inimene allub
sellele rütmile, olgu ta siis rikas või vaene, valge
või must, intelligentne või rumal. See on igavene,
miljoneid aastaid eksisteerinud rütm. Ka teie allute oma
elurütmile ja teil pole põhimõtteliselt mingit
võimalust vastu hakata. Te saate küll seda alluvust
kaasaegsete vahendite ja meetoditega edasi lükata, aga mitte
lõplikult peatada. Isegi kui meditsiinil õnnestuks
kunagi tõsta vanust 150 aastani, on tsükli lõpp
ometi ette programmeeritud. Kui te oleksite ka maailma rikkaim
ja võimsaim inimene, ei saaks te end sellest vabaks osta.
Looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Kuidas inimesed
oma loomuliku elurütmiga ümber käivad, oleneb
nende isiklikust suhtumisest teemasse "elu ja vananemine."
Reeglina kehtivad kolm käitumismalli ehk grupeeringut.
Esimene grupp võitleb elurütmi vastu ja hädaldab
oma saatuse üle, näeb vaeva, et loomulikku rütmi
aeglustada ja üle kavaldada, oma tegelikku vanust varjata,
end ilukirurgia abil nooreks stiliseerida. Need inimesed näevad
ka 55- või 65-aastaselt välja nagu 35 või
45. Nagu näiteks ameerika näitlejannad Cher ja Joan
Collins, kes ilukirurgia kasutamist on ka avalikult tunnistanud.
Sisemist elukella ei saa nad aga sellega peatada. Nende füüsiline
lõpp ootab neid ees ikka ühtemoodi.
Teine grupp võtab loomuliku rütmi omaks, ega sõdi
selle vastu. Nad selle kui jumala anniga. Vanemaks saamine annab
võimaluse tõmbuda elust aegamisi tagasi. Alustada
nüüd veel millegi uuega on nende jaoks mõeldamatu.
End korrapärase sportliku tegevusega vormis hoida ei tule
neile mõttessegi. Milleks seda veel? Välised muutused
(kortsud või hallid juuksed) kannatavad nad välja
ega võta nende vastu midagi ette. Nad näevad 49-aastaselt
välja nagu 60 ja 59-selt Oma mõtetes on nad juba
vanad ja nende elu lõppemas.
Ka kolmas grupp võtab loomuliku rütmi omaks, ei käsitle
seda aga kui vältimatut draamat, vaid kui materjali, mida
saab modelleerida. Selle grupi inimesed hoiavad end korrapäraselt
kehalises ja vaimses vormis, otsivad uusi huvivaldkondi ja pööravad
tähelepanu oma välimusele, mida nad loomulike vahenditega
korras hoiavad. Nad ei armasta halle juukseid, kasutavad vitamiinipreparaate,
mis nende loomuliku juuksevärvi säilitab, või
siis värvivad korrapäraselt juukseid. Nad suhtuvad
sellesse elulõiku positiivselt ja paraja portsu huumoriga.
Nad näevad veel 49-aastaselt välja nagu 39 ja 59-selt
nagu 45. Oma mõtetes on nad noored ja neil on edasiseks
eluks
palju soove ja ideid.
Enamik inimesi aktsepteerib loomulikku elurütmi vaid osaliselt,
vanema täiskasvanu elu alguseni. Seni pakub elu neile rõõmu.
Vaevalt aga jõuavad nad vanemasse eluikka, kui nende suhtumine
muutub ja nad kootavad oma muretu elurõõmu. Neid
vaevavad tumedad mõtted ja tulevikuhirmud. Nad tunnevad
end elu loomuliku rütmi ees abituna.
Kuigi teadmatult, käivitavad nad negatiivse ringkäigu,
sest vaimsete seaduste järgi tõmbab inimene ligi
just seda, mida ta kõige rohkem kardab ja mille all kõige
rohkem kannatab. Kui teil on näiteks hirm haigeks jääda,
abivajajaks muutuda, ja see on teil pidevalt mõtteis,
siis millalgi teie kartused realiseeruvad. Te jääte
tõepoolest haigeks ja vajate abi.
Hirm vananemise ees on tänapäeval küllaltki põhjendamatu.
See on pärand möödunud aegadest. Varasemates kultuurides
(nt roomlaste ajal) elasid inimesed kõige rohkem 40-aastaseks.
Naised jõudsid selle vanuseni üsna harva, sest nad
surid enamasti juba nurgavoodis või pidevate raseduste
poolt põhjustatud kurnatuse tagajärjel. Ka Karl Suure
ajal, kes suri 1814, ei elatud oluliselt kauem kui roomlaste
ajal. Kui inimene elas 60-aastaseks või enamgi, oli see
harv juhus. Haigused võtsid oma. See teadmine on salvestatud
meie geenidesse, samuti kui teadmine planeet Maa tekkest miljonite
aastate eest. Algteadmised kantakse geenidega põlvest
põlve edasi ja see määrab kogu meie mõtlemise
ja tegutsemise. Nii nagu inimeses on pidev igatsus oma algelemendi
vee järele, on tal ka suhteliselt vara tekkiv hirm vananemise
ja füüsilise surma ees. See algprogramm on orienteeritud
varasematele kultuuridele ja algab inimese astumisega küpsetesse
aastatesse, ajal, mis kunagi tahendas elu lõppu.
Siiski võib tänapäeval, mil inimesed elavad
poole kõrgema vanuseni, võrdsustada küpsetesse
aastatesse astumist alles elu keskpaigaga. Ometi on algprogramm,
mille on vallandanud alggeenid, inimestes ikka veel aktiivne.
See käivitatakse teadmatult, st inimese poolt teadvustamata.
Richard Dawkins kirjutab oma raamatus "Egoistlik geen":
(See) "..põhineb geneetika teadmistel, mida Darwin
võis vaid arvata, ja viib tähelepanu veel kord kõrvale
indiviidi heaolust või hädadest, geeni heaolu ja
vigadeni. Lõpuks on ju geenid ja mitte indiviidid see,
mida pärandatakse edasi põlvest põlve. Geenid
elavad kehast, milles nad pesitsevad, mitmeid miljoneid aastaid
kauem... Mida indiviidid teevad, see on vastavalt elusolendi
liigile rohkem või vähem pärilikult programmeeritud.
... Me oleme elamismasinad - robotid, pimedalt programmeeritud
isekate molekulide, mida nimetatakse geenideks, säilitamiseks."
Nii on meie alggeenidesse sisestatud, et aastad kolmekümnendate
lõpuni on muretud ja vaid vähesed inimesed mõtlevad
selles elufaasis vanemaks saamisele või tunnevad hirmu
vananemise ees. Vaevalt aga ületab inimene maagilise arvu
40, kui tema suhtumine muutub. Ta hakkab järsku vananemise
üle järele mõtlema, muretsema ja hirmu tundma.
See võib minna nii kaugele, et mõjutab kogu käitumist
ja mõtlemist, tekitab vanadushüsteeria. Küsitakse
endalt, miks nii. Kui vaadelda geeniõpetust, saab selgeks,
et meie geenidesse on salvestatud algteadmised vananemisest.
Võrreldes algteadmisi inimese tänapäeva tegelikkuse
ning meditsiini ja bioloogia uusimate saavutustega, nähtub
teatav ebakõla. Inimesed elavad nüüd kaks korda
vanemaks kui roomlaste ajal ja vanusepiir nihkub pidevalt ülespoole.
Veel kunagi pole inimestel olnud nii palju võimalusi hoida
end kaua noorena ja vitaalsena, näiteks tervisliku toitumise,
vitamiinide või vitamiinipreparaatide abil. Ehkki inimene
sõltub ka edaspidi loomulikust elurütmist "sünd
- täiskasvanuks saamine - vananemine - surm", on tänapäeval
igaühel võimalik seda elurütmi mõjutada
kahes punktis:
1. Inimene saab pikendada aega, milles tema elurütm kulgeb,
st saab vastava eluviisi ja kindlate vahendite või meetoditega
oma eluiga pikendada. Niisiis saate tänapäeval juba
ise mõjutada, kas te surete 70- või 75-aastaselt
või alles 85- või 90-aastaselt.
Milliseid võimalusi selleks on, võite lugeda peatükist
"Kõigi meetoditega vananemise vastu."
2. Inimene võib oma elurütmi viisi mõjutada,
st ta saab üksikuid eluetappe pikendada, noori küpseid
ja multiküpseid elufaase vastavate meetoditega kaugemale
nihutada. Inimene ei pruugi 65- või 70-aastaselt olla
juba vana, vaid oma küpses elueal. Selle kohta on häid
näiteid: näitlejad Klausjürgen Wussow, Alain Delon,
telestaar Petra Schürmann, endine Lõuna-Aafrika president
Nelson Mandela, näitlejannad Liz Taylor, Nadja Tiller, laulja
Udo Jürgens. Need inimesed mitte ainult ei näe pimestavad
ja nooruslikud välja, vaid on jätkuvalt elujõulised.
Kui teil seni oli tunne, et olete abitult vananemisprotsessi
meelevallas, peaksite nüüd oma suhtumist põhjalikult
uuendama. Te peaksite ära tundma, et vananemine on suures
osas teie enda kätes. On teie teha, kas see toimub kiiresti
või aeglaselt, kas te olete endiselt aktiivselt elu keskel
või tõmbute aegamisi tagasi.
Teie vananemine on nagu modelleerimissavi,
mida võite vormida ja kujundada kunstiteoseks.
Paljudele inimestele on ettekujutus oma vananemise mõjutamisest
harjumatu. Meie emad ja vanaemad reageerisid sellele elufaasile
eelkõige resignatsiooni ja seisakuga. Kuid tänapäeval
pole selleks enam mingit põhjust. Igaüks, kes tahab,
võib ennast vananemise vanglast vabastada. Ta saab ära
kasutada neid mitmekesiseid võimalusi, mida tänapäev
küpsele inimesele annab. Juhtige ise oma vananemisprotsessi.
Nii kuidas te kavandate plaane ja strateegiaid, et osta endale
maja või korter, võite nüüd kavandada
strateegia, et kujundada oma vananemise faas edukaks.
Elurütmis sisalduv vananemise faas on inimese suur võimalus
saavutada kõike seda, millest ta on alati unistanud. "Täispank,"
nagu pokkeris ilusasti öeldakse. Nüüd on teil
"elu pokkerimänguga" võimalus määrata
oma osalus ja nii elult koor riisuda.
Küpsed viljad on maitsvad ja
magusad
Eluaastad vormivad ja kujundavad inimest. Inimene ripub nagu
vili elu puul - on algul väike, roheline, kõva ja
hapu, pärast looduse poolt määratud küpsemisaega
aga aromaatne, mahlane ja magus.
Mõned viljad on küpsemise lõpul suurepärase
kvaliteedi, värvi |u suurusega, teised seevastu ikka veel
hapukad ja vähe mahlased. Nii nagu viljad vajavad küpsemiseks
päikest, head pinnast ja pehmet kliimat, vajab ka inimene
soodsaks küpsemisprotsessiks vastavaid tingimusi. Noore,
alles oma küpsemisprotsessi alguses oleva ja küpse
täiskasvanu vahel on suured erinevused. Kujutlege mõttes
10-aastast last ja tema kõrval 50-aastast täiskasvanut.
Juba esimesel pilgul teete kindlaks olulised välised erinevused
- erinev kasv, kehakuju, kaal jne.
Aga on ka teisi erinevusi, mis esmapilgul silma ei paista, kuid
mängivad täpsemal vaatlusel olulist osa - sisemised
inimlikud omadused ja eripärad. Võrdluseks:
|
10-aastane laps
vähene kogemuste pagas
inimesena ebaküps
tegutseb tormakalt, spontaanselt
kõneleb järelemõtlematult
vähesed teadmised
ärivaistuta
sotsiaalselt ebaküps
sageli kontrollimatud emotsioonid
ei tea sageli, mida tahab
vähe kindlustunnet
kogenematu käitumine
ebamõistlik tegutsemine
piiratud silmaring
ülevoolav energia
vähene sisemine stabiilsus |
50-aastane täiskasvanu
suur kogemuste pagas
inimesena küps
tegutseb kaalutletult
enne mõtleb, siis ütleb
suured teadmised
ärivaistuga
sotsiaalselt küps
suurem enesekontroll
teab, mida tahab, mida mitte
suurem kindlustunne
kogenud käitumine
mõistlik tegutsemine
lai silmaring
mõõdukas, doseeritud energia
suur sisemine stabiilsus |
Sellest võrdlusest nähtub, et lapsel on küll
palju tormakat energiat ja spontaansust, aga ta on siiski kokkuvõtlikult
vaadates väga ebaküps, käitub sageli mõistuspäratult
ja ebaadekvaatselt, on mõnikord nagu "elevant portselanikaupluses".
Seevastu on täiskasvanud inimesel küll rohkem kogemusi
ja küpsust, kuid pole nii palju keevalist energiat ega spontaansust
kui lapsel. Positiivselt küps inimene tegutseb palju kaalutlevamalt
kui laps ja seetõttu enamasti ka õigemini.
10-aastase lapse ja 50-aastase täiskasvanu vahele jääb
40 eluaastat teadmiste ja isiksuse küpsemisi 50 aastasel
on peale selle kujunenud välja inimlikud omadused, mida
laps pole ebaküpsuse tõttu veel saavutanud. Vastavalt
oma individuaalsele haridus- ja küpsusastmele on 50 aastane
inimene elujõuline või väga elujõuline,
mõnel juhul koguni elamise meister.
Küps inimene on palju õppinud ja mõndagi saavutanud
ka "elukoolis". Ta on teinud vigu, talunud saatuselööke,
olnud edukas ja ebaedukas, kogenud rõõmu ja kurvastust.
Ta on juba "vana kala" kellele nii kergelt enam valget
mustaks ei räägi või midagi ette ei luiska.
Sellega võrreldes on noor täiskasvanud inimene (ka
siis, kui ta on täisealine ja näeb väliselt ka
vastav välja) inimesena veel võrdlemisi ebaküps.
Ta tegutseb meelsasti impulsiivselt ja järelemõtlematult
ning rikub seetõttu sageli vahekordi. Kogemused ja võrdlusvõimalused
tal lihtsalt puuduvad. Kui ta loovib näiteks äri teha
või kindlustust sõlmida, satub ta kergesti ohtu,
et mõni nupukas müüja tõmbab tal naha
üle kõrvade. Kuigi ta võib kehaliselt isegi
tipptulemusi saavutada, on ta inimliku küpsuse seisukohalt
veel roheline ja vajab arenemist. Kui 20- või 25-aastane
noor täiskasvanu tahab endale autot osta, omamata selleks
piisavalt kapitali, ületab ta mõtlematult oma hoiuarve
või võtab ülikallist krediiti. Ka siis, kui
tal igast kandist napib raha, on see talle hetkel ükskõik,
sest ta tahab tingimata autot.
Positiivselt küps täiskasvanu käitub samas olukorras
teisiti. Ta mõtleb oma käigud täpselt läbi,
kaalutleb, milline risk on sellega seotud, ja teeb siis sobiva
otsuse. Vajaduse korral loobub ta uue auto ostmisest.
Positiivselt küpsed inimesed seisavad kahe jalaga maa peal
ja käituvad mõistlikult. Siinjuures on rõhk
just positiivsel küpsusel. Leidub ka küpseid inimesi,
kes sellesse gruppi ei kuulu, vaid on oma eale vaatamata suhteliselt
ebaküpsed. Nad käituvad äraarvamatult ja teevad
pidevalt vigu. Sageli samu, mida tegid juba aastate eest. Vead
annavad õppetunni, mis peab suunama inimesi järele
mõtlema ja end muutma. Kui küpsed inimesed ei ole
läbielatud olukordadest õppust võtnud, öeldakse
rahvasuus: "Nüüd on ta juba nii vana ja ei tea
ikka veel, milles asi on."
Siiski võib püstitada teesi, et küpsetel inimestel
on üldiselt suurem kogemuste pagas kui noortel. Soodsa arengu
puhul on nad laia silmaringiga, õppinud tundma ja hindama
ennast ja oma vajadusi ning oskavad paremini ringi käia
ka teiste inimestega. Mõned küpsed inimesed on muutunud
nautlejateks, st nad naudivad ilusaid hetki või faase
oma elus eriti intensiivselt ja teadlikult. Nad ei lase end enam
teistel juhtida ja loovad endale elu vastavalt oma ettekujutustele.
Ebaküps, "roheline" kasvav noor, kelle suurim
eelis seisneb ta noores, painduvas, lihaselises sileda nahaga
kehas, peab selleni veel jõudma. Noore inimese füüsilised
plussid tasakaalustab positiivselt küps inimlikus valdkonnas.
Just nii saab ta kujundada oma elu teadlikumalt ja edukamalt
ning jõuda täiusliku eluni ja rahuloluni.
Positiivselt küpseid inimesi võib võrrelda
küpsete viljadega - nad on valminud, magusad, aromaatsed
ja maitsevad hästi. Tõeline maius. Noored täisealised
seevastu on nagu toored viljad, mis on veel rohelised, valmimata,
hapud ja aroomitud. Ka siis, kui nad väliselt meelitavad
juba noppima. Millises vanuses võib inimest küpseks
lugeda? Täpset iga nimetada on võimatu. Mõned
inimesed on juba 30-aastaselt võrdlemisi küpsed,
ajavad edukat äri, on vastutusrikastel ametikohtadel ja
väga vastutustundlikud. Teised seevastu on veel 60-aastaselt
võrdlemisi ebaküpsed, ei suuda kanda vastutust ja
pole ikka veel leidnud oma kohta elus. Inimese küpsus on
alati individuaalne. Sellel on suurel määral tegemist
inimese iseloomuga, arenguteega, mida ta läbib, ja ümbrusega,
milles ta kasvab. Keskmiselt võib lähtuda tõigast,
et umbes 40. eluaastate algul või keskel on inimene juba
võrdlemisi küps. Millest siis seda küpsust ära
tunda? On erinevaid küpsusastmele viitavaid tunnuseid. Näiteks
inimese võime kujundada oma elu, huvid ja soovid nii,
nagu ta endale ise ette kujutab, riivamata sealjuures siiski
teisi inimesi või vaimseid seadusi.
Positiivselt küps inimene laseb end vaid vähesel
määral
väljastpoolt juhtida ning määrab enamasti
ise oma elukäigu.
Rasketes olukordades ei kaota küps inimene kohe närve,
vaid jääb võrdlemisi tasakaalukaks. Sest ta
teab, et elu läheb ikka edasi ja iga probleem on lahendatav.
Positiivselt küps inimene tunneb oma tugevusi ja nõrkusi
ning oskab neid rakendada, et saavutada oma eesmärke.
Pidage hetkeks vahet ja mõelge järele, kuidas te
oma küpsust hindate?
- Kas te peate end küpseks või pigem ebaküpseks?
- Kas teie küpsus on kuskil nende vahepeal?
- Kas te elate sellist elu, nagu soovite ja ette kujutate?
- Kas teie elu määravad sageli teised, ka väljastpoolt?
- Kas te tunnete ennast nagu vastne kookonis?
- Kas te tunnete ennast nagu liblikas aasal?
Kui teil on tunne, et olete ahistatud, et elate õigupoolest
elu, mida pole endale soovinud, siis peaksite järele mõtlema,
kas mitte nüüd, kus te olete küpses vanuses, pole
aeg lennata? Millal siis tahta pääseda kookonist, kui
mitte praegu? Kui ellu saabub tõeline vanadus, siis on
selleks sageli liiga hilja. Nüüd on ideaalne aeg purustada
kookon, lipsata välja ja lennata minema.
Aastatepikkuse küpsemisprotsessi tõttu on enamikul
inimestest palju imelisi omadusi, et seda sammu ette võtta.
Paljud ei ole lihtsalt sellest tõsiasjast teadlikud. Nende
peakestes kummitavad ikka veel mõtted ebakindlast noorukist,
kes nad kunagi olid. Paljud eakad inimesed mõjuvad väliselt
väga täiskasvanulikult, on aga sisemuses sageli veel
võrdlemisi ebakindlad nagu lapsed. Neid valdab hirm mitte
toime tulla, läbi kukkuda, saada kõrvale lükatud,
kogeda ebaõnne jne. Seepärast on nad kergesti mõjutatavad
ja teistest inimestest sõltuvad. Kui nad ka välispidiselt
demonstreerivad enesekindlust, pole sisemist eneseusaldust sageli
ollagi.
Kuidas on lood teie eneseusuga? Kas ka teil on pidevalt hirm
või kahtlus, et te ei saa hakkama? Kas te jätate
otsused pigem teiste inimeste teha, selle asemel et neid ise
langetada? Sel juhul pidage meeles, et te pole enam 18- või
25-aastane, vaid juba küps inimene! Kui te nüüd
käitute ebakindlalt või kartlikult, siis olete nagu
täiskasvanu, kes topib end ikka veel samadesse, väikseks
jäänud riietesse, mida ta noorukina kandis. Miks te
ei lähe ega osta endale uusi riideid? Selliseid, mis teile
sobivad? Kui te riietute nüüd teistmoodi, tekib teil
täiesti uus elutunnetus ja te saate end uutes riietes ka
uutmoodi liigutada! Aktsepteerige end uue inimesena ise ja tunnetage
oma tõelist väärtust ka siis, kui noor põlvkond
näeb asja teisiti. Võib-olla on noored inimesed teile
halvustaval toonil öelnud, et olete "lubjakas",
et teil pole moodsast elust aimugi, olete "vana veidrik"
või lihtsalt endisaegne. Kuidas te sellele reageerisite?
Väliselt te tõenäoliselt naersite, sisemiselt
olite arvatavasti üsnagi puudutatud ja noorte häbematuse
üle pahane. Proovisite ehk oma vestluskaaslast veenda, kui
moodne te veel olete ega kuulu sugugi vana kolu hulka?
Minu nõuanne. Reageerige tulevikus kergemalt, naerge oma
kaaslasele näkku, nagu oleks too visanud parima nalja. Sest
otseselt võttes see ongi nali. Kui te seni kahtlesitegi,
siis nüüd teate päris täpselt - noored inimesed
on ebaküpsed, teadmatud, toimivad sageli kaalutlemata, on
veel "rohelised". Pole mingit mõtet neile pahane
olla või nendega vaielda - nad ei saaks sellest nagunii
aru. Niisiis naerge parem nende nooruslik-naiivse nalja üle!
Ärge vihastuge või tundke end alaväärtuslikuna.
Pidage silmas, et paljud küpsed asjad maitsevad paremini!
Laagerdunud juust on parem kui värske, küps puu- või
aedvili parem kui toores, vana vein või konjak parem kui
noor.
Inimesed on nagu vein - mida vanemaks nad saavad,
seda paremaks ja kallihinnalisemaks nad muutuvad.
Muide, väga küpsetest viinamarjadest, mis on kogunud
endasse palju päikest, tehakse parimaid veine. Kui te järgmine
kord avate hilisküpsetest marjadest valmistatud veini pudeli
ja joote sealt klaasikese, siis nautige nende õilsate
tilgakeste täiuslikkust. Sel hetkel võrrelge positiivsete
inimeste imelist kvaliteeti sama veiniga.
Küpsete inimeste võlu
Meie ühiskonnas on palju imetoredaid inimesi, kes pakuvad
kaaskodanikele säravat eeskuju. Need on suurepärased
inimesed, keda imetletakse mitte nende nooruse, vaid küpsuse
pärast. Neil jagub kurgust ja karismat, juhtimisoskusi,
tugevust ja suveräänsust. Nad elavad moto järgi
"elada ja elada lasta" ning "kui juba elada, siis
korralikult". Need on näited sellest, kui võluvad
võivad olla küpsed inimesed. Vananemine ei lõhu
võluvust, vaid pigem tugevdab seda.
Iga inimene on oma olemuselt unikaalne, looduse imeteos.Sama
erakordne ja individuaalne nagu inimene ise, on ka tema isiklik
arengutee, mis viib lapseeast vanema täiskasvanu eani välja.
On inimesi, kes on elanud sündimisest saadik justkui roosiaias.
Nad saavad kõik, mida hing ihaldab, ilma et peaksid ise
väikest sõrmegi kõverdama. Teised seevastu
kasvavad üles kitsastes oludes, peavad end ise läbi
lööma ja pingutama, et oma soove täita ja edasi
jõuda. Mõnd jälle hellitavad vanemad üleliia.
Nad on veel 40-aastaselt lapselikult ebaküpsed, kuigi tunduvad
väliselt väga täiskasvanuna.
Mõned inimesed lähevad sirget teed mööda,
teevad ühte ja sama tööd ühes ja samas firmas,
elavad samas kohas, samas ümbruses. Kõik sujub rahulikult,
siledalt, värvitult, igavalt. Teised jälle lähevad
keerulist rada pidi, vahetavad mitu korda töökohta,
firmat, elavad erinevates kohtades, neil on alati uued tuttavad,
suhted, pidevalt mingi vaheldus. Mõni on jälle rajal,
mis alati sillutatud tõusude ja langustega. Nad iseseisvuvad
oma äriga, kogevad edu ja ebaedu, saavad hakkama ehk sellegagi,
et jõuda päris tippu. Neid saadavad seiklused, erinevad
nõudmised ja oma edust või ebaedust saadud energia.
Inimese küpsusaste vanemas elufaasis tuleneb tema individuaalsest
arenguprotsessist ja kogemuste määrast ning on seotud
isiksuslike võimete ja vaimse tasemega.
Inimlikku küpsust ei saa keegi osta. See ei teki eluaastate
kasvades nagu muuseas, vaid on alati elukogemuste, isiksuse ja
teadvuse arengu tulemus. Kõige paremini õpib inimene
rasketest eluetappidest ja tehtud vigadest. Kes on läbinud
karmi elukooli, maksnud piisavalt kooliraha ja sellest õppinud,
on lõpuks vana kala, kes teab, mida ta tahab ja kuidas
asjad käivad.
Karjääri algul maksti modellidele Claudia Schifferile
(29) ja Cindy Crawfordile (33) vaid paarsada marka päevaraha
ning nad poleks iial rohkem nõuda julgenudki. Hiljem,
kui nad olid juba päris tipus ja karastunud, seadsid nemad
tingimusi, millele teised kuuletusid. Kahekümnendata eluaastate
lõpus olid nad ametialaselt vaadates ja paljude eakaaslastega
võrreldes juba küpsed isiksused. Kogu nende võlu
avaldus siis, kui nad lõid oma firmad, mängisid klientidega
tulutoovate reklaamilepingute pärast "pokkerit"
ja väljusid võitjatena.
Kogemused ei tähenda ainult aastatepikkust sündmustejada,
vaid ka tähtsate isiksuslike omaduste (suur eneseusaldus,
iseteadvus, julgus, tugevus, suveräänsus, tarkus, taktika)
arengut. Kõik need faktorid teevad küpsest naiivikust
hiilgava inimese. Ameerika ekspresidendi Bill Clintoni abikaasa
Hillary (52) näitas kogu oma võlu, kui tuli avalikult
teatavaks, et tema mees andis Lewinsky-afääris valetunnistuse.
Selle asemel, et reageerida avaliku nördimusega, jätta
kõik sinnapaika ja hüljata mees, nagu oleksid tema
asemel teinud paljud petetud abielunaised, pani ta mängu
oma elukogemuse, tarkuse ja rafineerituse. Ta demonstreeris naiselikku
tarkust ja suurust, päästis oma mehe ja näitas
tema vastastele koha kätte. Kogu maailm võttis selle
suurepärase küpse naise ees mütsi maha.
Tõeliselt küpsete inimeste võlu
avaldub meisterlikus käitumises, tegutsemises ja taktikas.
Võlu tugineb alati meisterlikule tehnikale, erakordsetele
isiksuslikele omadustele ja rikkalikule kogemuste- ja teadmistepagasile.
Näiteks seisab filminäitlejanna Uschi Glas (55) aastapalgaga
kaks miljonit marka saksa filminäitlejate sissetulekute
rea eesotsas. Kunagi naiivne "kullake" on arenenud
targaks filmileediks, kes tunneb oma tugevust ja oskab seda välja
pakkuda, et leida endale rolle ja mängida seda, mis sobib
tema imagoga.
FC Bayerni treener Ottmar Hitzfeld (51) on teinud oma meeskonna,
mida ta ise nimetab "hellitatud miljonäride klubiks",
suurepärase mängutaktikaga Saksa edukaimaks ja viinud
selle Bundesliiga tabelijuhiks. FC Bayern ja Ottmar Hitzfeld
naudivad suurt kuulsust ka välismaal.
Multimeedia kunstnik Andre Heller (54) pani kõik endast
rääkima oma suurepäraste ideede tõttu (kogu
maailmas näidatav näitlejate show "Targad pead",
"Luna, Luna", moodsa kunsti aastanäitus Hamburgis,
vaimustav maa-alune kristallimaailm Wattensis Innsbrucki lähistel
või show "Talveaed"). Geniaalne viinlane on
seadnud endale eesmärgiks parandada inimeste elukvaliteeti
.
Suurepärased inimesed on alati köitvad isiksused ning
me ei saa jätta neid imetlemata ega nendest eeskuju võtmata.
Näiteks Ute Ohoven, UNESCO puudustkannatavate laste erisaadik,
Charity-Lady nr 1, kes kogus 1998. aasta sügisel UNESCO
galal kaks miljonit marka annetusi. Või austria näitlejannad
Christiane Hörbiger ja Senta Berger, kes küpses vanuses
on säilitanud publikumenu ja sellega ka oma turuväärtuse.
Naiseliku hiilguse ajaloolisi näiteid pakuvad Kleopatra,
kes taktikaliselt ja edukalt rakendas isiksuslikke omadusi oma
eesmärkide saavutamiseks, või Inglise kuninganna
Elisabeth I, kes oma imagoga võitles endale meeste maailma
lugupidamise ajal, mil naised olid veel väärtuseta
ja õiguseta olendid. Mehelikkust kehastab Rooma imperaator
Caesar, geniaalne strateeg, kelle teed troonile sai pidurdada
vaid tema mõrvamisega. Või Baieri muinasjutukuningas
Ludwig II, kes ehitas Neuschwansteini, Linderhofi ja Herrenschiemsee
lossid, mis praegusel ajal toovad aastas sisse kümneid miljoneid
ja kindlustavad Baierile ülemaailmse kuulsuse. Et hiilgavast
kuningast sai lõpuks hullumeelne, on saatuse iroonia,
sest geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid samm.
Paljud inimesed, kes küpsemisprotsessi tagamiseks pole piisavalt
arenenud, kaotavad vananedes pinna jalge alt. Selle asemel, et
end tunnustada ja vananemise individuaalset ilu aktsepteerida,
triivivad nad end ise kõrvale. Positiivselt küpsed
inimesed avavad end elule ja lasevad ennast haaravast voost kanda.
Nad ei tõmbu vananedes jõe vaiksesse kõrvalharusse
tagasi.
Kuidas on lood teie elujõega? Kas te asute oma elujõe
vaikses kõrvalharus või triivite voogava voolu
keskel? Kas teie elu möödub ikka veel samas kohas ja
samas ümbruses või haarab elujõgi teid kaasa
üha uutele, vahelduvatele kallastele? Kas te tahaksite oma
elujõge muuta, tugevdada?
Te võite teha selle otsuse igal ajal ja minna rahulikust
kõrvalharust voogavasse voolu. Teie elujões pole
"noort" või "vanemat" voolu, sest
voolu intensiivsus on alati sama. Ainuke, mis teda piirab, on
tõsiasi, et see suubub ühel kindlal kohal merre,
lõpeb nagu teie elugi. Kuid sinnani võite lasta
end voolust kanda ja nautida täie sõõmuga
elava vee jõudu. Nagu järgnevast nähtub, eristavad
võluvalt küpseid inimesi mitmed inimlikult kõrgväärtuslikud
omadused. Nad on endale truud, samal ajal end iga päev uuesti
leides, nagu inglise disainer Vivienne Westwood (58); nad on
suuremeelsed ja täpsed või järjekindlad tegijad,
nagu Ottmar Hitzfeld; nad on tolerantsed ja kasutavad pidevalt
oma võimalust, nagu filmiprodutsent Regina Ziegler (55);
nad on võimelised vaimustuma ja väldivad iga tüli,
nagu kirjanikud Ingrid Noil (64) ja Donna Leon (57); nad teavad,
mida tähendab tulemusrikkalt töötada ja kui tähtis
on võtta aega, et end jälle laadida, nagu megafilmistaar
Arnold Schwarzenegger (54); nad on vaprad, tagasihoidlikud, targad,
ennastvalitsevad ja tugevad, nagu Hillary Clinton (52); nad on
abivalmid, sotsiaalselt tegevad, eesmärgistatud ja julged,
nagu heategevusleedi Susanne Porsche.
Järgnevalt tahan lähemalt kõnelda tähtsaimatest
täisväärtuslikest inimlikest omadustest, sest
ainult nii saab selgeks, miks vananemine pole põgenemine,
vaid tegelikkuses õnnistus. Õnnistus nii inimesele
kui ka tema kaaslastele, ühiskonnale, maailmale.
Selgus oma soovides
Oma arengus ja küpsemisprotsessis elab inimene läbi
palju olukordi, millest ta õpib ja saab selgust, kuidas
ta tahab elada ja kuidas mitte, mis talle rõõmu
valmistab ja mis ebamugavust tekitab. Aastatega õpib ta
ennast üha paremini tundma ja oskab avanevaid võimalusi
otstarbekamalt kasutada. Ta saab korraldada oma elu nii, nagu
see vastab tema vajadustele ja ettekujutustele.
Küpsemisprotsessis taipab inimene, et tema heaolu ja elurõõmu
tagab oskus teha asju, mis talle meeldivad ja mis tema loomusele
vastavad. Inimene jõuab äratundmisele, et oma soovide
allasurumine ei tee talle head.
Paraku käituvad paljud noored inimesed vastupidiselt oma
soovidele, sest nad sageli veel õieti ei tea, mida nad
tegelikult tahavad ja mida mitte. Tihti pole neil julgust oma
huvide kaitseks välja astuda. Loomulikult on siin ka erandeid.
Nii teadis ema Teresa juba 12-aastaselt täpselt, et tahab
saada misjonäriks, ja ta läks tõepoolest 19-aastase
noviitsina Indiasse. Ometi lõi ta oma Ligimesearmastuse
misjonäride ordu alles 40-aastaselt. Kui ema Teresa 1997.
aastal 87-aastasena suri, kuulus sellesse kongregatsiooni juba
rohkem kui 4000 õde. Tal oli 122 maal ümmarguselt
600 esindust. Siitki on suhteliselt kõrge nende noorte
protsent, kellel puudub konkreetne ettekujutus sellest, mida
nad tahavad. Paljud noored tunnevad küll tugevat tõmmet
teatud asjade poole, ent võivad nood iga hetk tahaplaanile
jätta ja teiste aladega tegeleda.
Positiivselt küps inimene pole sellisteks muutusteks sageli
enam valmis. Ta on kogenud, et tal ei lähe hästi, kui
ta oma vajadusi ja kalduvusi ei arvesta või neid koguni
salgab. Sellest lähtuvalt käitub ta enda ja ka teiste
suhtes ausamalt ja järjekindlamalt.
Enese ja teiste petmise asemel elab positiivselt
küps
inimene täisväärtuslikku elu, sest ta mitte ainult
et teab, mida tahab ja mida mitte,
vaid ta ka elab selle järgi.
Sealjuures ei toimi ta siiski kitsarinnaliselt moto järgi
"mina olen just selline, nagu ma olen", vaid on avatud
erinevatele arengusuundadele. Elu võib ju pakkuda veel
midagi, mis senini pole tema jaks tähendust omanud. Tõeliselt
küps inimene on tundmatu suhtes alati uudishimulik.
Kui küps naine tutvub mehega, kellesse ta armub ja kellega
meelsasti koos elaks, võrdleb ta tema huvisid enda omadega.
Kui temake on näiteks kirglik tantsija ja tema seevastu
tantsu-vastane, kes peab tantsimist mõttetuseks, mõtleb
naine hästi järele, kas ta tahab selle mehe juurde
jääda või ei. Kogemustest teab ta, et vale on
ühe mehe pärast oma huvidest loobuda. Vahest on ta
seda juba varasemates suhetes kogenud. Ta teab, mida tants talle
tähendab ja et ta mingil juhul ei tahaks sellest loobuda.
Seepärast kaalub ta täpselt, kas ta tahab mehe juurde
jääda või lõpetada suhe ja otsida endale
ehk teine partner, kellega oma huvisid jagada.
Kuivõrd erinevalt aga käitub noor, kogenematu naine!
Samas olukorras on ta pigem valmis oma tantsuvaimustuse alla
suruma või sellest täielikult loobuma armastatud
mehe hoidmise nimel. Ta ei võta tantsu kuigi tõsiselt,
sest ta ei tea veel, et tegemist on tema heaolu ühe tähtsa
aspektiga. Ta peab oma rõõmu tantsimisest pigem
mööduvaks tujuks, mille võib iga hetk kõrvale
heita ja millegi muuga asendada. Alles aastate jooksul jõuab
ta äratundmisele, kui väga ta tantsust loobumise tõttu
kannatab ja et oma tantsukire eitamine end selle partneriga sidumise
nimel oli viga.
Oma huvide tundmine, nende arendamine ja väljaelamine kuulub
tähtsate elureeglite hulka. Kes oma huvisid kunagi õigesti
tundma ei õpi, ei saa neid ka arendada ega välja
elada. Tal jääb alati tunne, et on elu täiusest
ära lõigatud. Samuti minetab see, kes oma huvisid
maha salgab, tahaplaanile asetab, neist loobub ja oma partneri
või kaasinimeste huvidele allub, suure osa oma elukvaliteedist.
On palju inimesi, ka vanemaid, kellel pole julgust oma huvisid
ja vajadusi avalikult tunnistada ja läbi suruda ning kes
tunnevad end seetõttu allasurutult.
Inimene, kes on läbi käinud intensiivse elukooli ja
end sealjuures positiivselt arendanud, on sellest tõsiasjast
teadlik. Ta teab, et on vale asetada oma huvid alati partneri
või kaasinimeste omadest tahapoole. On oluline arendada
oma huvisid ja seada elu nende järgi. Ta teab ka, et on
palju parem olla koos inimestega, kes tema huvisid jagavad. Sest
seal, kus pole ühiseid huvisid, haigutab varem või
hiljem kuristik. Igaüks läheb oma teed, vastasel juhul
on tagajärjeks kokkupõrked ja tülid. On inimesi,
kes küll teavad, mida nad tahavad ja mida mitte, kuid kannavad
siiski vale maski. Mõni väidab vaid enda tähtsaks
või armastatuks tegemise nimel, et armastab pidusid, tähtsündmusi,
on gurmaan või filmifriik. Tegelikkuses tunduvad peod
talle tobedad ja ta oleks pigem kodus televiisori ees, kogu gourmet-kraam
näib alp ja ta eelistab rammusat kööki. Ta ei
valeta mitte ainult iseendale, vaid ka teistele. Enda mahasalgamine
sunnib teda elama varastatud elu, milles rahulolu muutub võõraks
mõisteks.
Positiivselt küps inimene esineb sellisena, nagu ta on.
Ta ei tee teatrit ei endale ega teistele, kuigi on seda nooruses
ehk teinud.
Nüüd on talle tähtsad eeskätt tema enda heaolu
ja käekäik ning ta püüdlused on suunatud
selle saavutamisele ja hoidmisele. Ta teeb seda, mida kogu hingest
tahab, aga ometi mitte iga hinna eest. Talle on tähtis ka
tema kaaskondlaste käekäik, sest ta teab, et tema ja
teiste heaolu olenevad vastastikku üksteisest.
Selgus iseenda tahtmistes on samaaegselt imeline võime
osata käituda nii, et jäädes kindlaks otsustele,
mida tehakse-tuntakse, ka käitutakse õigesti. Kes
täpselt ei tea, mida ta õigupoolest tahab, sellel
on raske kiiresti ja õigesti otsustada ning ta piinab
end pidevalt küsimusega: "Kas ma käitusin õigesti
või mitte?"
See, kes küll teab, mida ta tahab, ent otsustab ja käitub
siiski vastupidiselt, et kindlustada endale mingit võimalikku
eelist või et end armastusväärseks teha, on
sisemiselt frustreeritud ja rahulolematu. Võimalik, et
ta isegi põlgab end oma ebaaususe pärast.
Vahest tunnete teiegi inimesi, kes teavad, mida nad tahavad ja
mida mitte? Ja kas te ei leia, et need inimesed, kes ei tea mida
nad tahavad, on võrdlemisi väsitavad? Arvatavasti
olete kohanud kogenud autojuhti, kes ei teadnud, mida ta õigupoolest
üritab. Kord sõitis ta kiiremini, kord aeglasemalt,
kord kavatses keera-ta vasakule, ent sõitis siiski otse.
Käib üsnagi närvidele, kas pole? Kui tervendavad
on seevastu inimesed, kes teavad, mida nad taotlevad. Nagu näiteks
Ameerika ekspresidendi abikaasa Hillary Clinton, kelle kohta
inimesed imetlusega ütlevad: "Tema on naine, kes teab
täpselt, mida tahab!" Kuidas on lood teiega? Kas ka
teie teate, mida tahate ja mida mitte? Või olete juhtumisi
autojuht, kes ei tea, kuhu pöörata? Kas te olete oma
praeguse olukorraga rahul või pigem rahulolematu?
Olla niisugune nagu ollakse ja selle järgi ka elada - see
on küpsuse märk. Avada oma isiksus kõikides
registrites, mitte kalduda ühele (negatiivsele) või
teisele (positiivsele) poolele - see tähendabki intensiivset
elamist, vegeteerimise vastandit. Teada, mida tahad ja mida mitte
ja selle järgi elada - see teeb elust rõõmsa
sündmuse. Vaatamata kõikidele tõusudele ja
mõõnadele, elab positiivselt küps inimene
rõõmu, elulusti ja ehtsust täis elu, milles
ta areneb ja võib end välja elada. Siis on inimene
rahul, elab kooskõlas iseendaga, oma kaasinimestega, elu
ja vananemisega. |