Sel hetkel, kui inimene sünnib, hakkab tema sisemine kell tiksuma ning käivitub rütm, mis saadab inimest lapseeast kuni füüsilise surmani. Iga inimene allub sellele rütmile, olgu ta siis rikas või vaene, valge või must, intelligentne või rumal. See on igavene, miljoneid aastaid eksisteerinud rütm. Ka teie allute oma elurütmile ja teil pole põhimõtteliselt mingit võimalust vastu hakata. Te saate küll seda alluvust kaasaegsete vahendite ja meetoditega edasi lükata, aga mitte lõplikult peatada. Isegi kui meditsiinil õnnestuks kunagi tõsta vanust 150 aastani, on tsükli lõpp ometi ette programmeeritud. Kui te oleksite ka maailma rikkaim ja võimsaim inimene, ei saaks te end sellest vabaks osta. Looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Kuidas inimesed oma loomuliku elurütmiga ümber käivad, oleneb nende isiklikust suhtumisest teemasse "elu ja vananemine." Reeglina kehtivad kolm käitumismalli ehk grupeeringut.
Esimene grupp võitleb elurütmi vastu ja hädaldab oma saatuse üle, näeb vaeva, et loomulikku rütmi aeglustada ja üle kavaldada, oma tegelikku vanust varjata, end ilukirurgia abil nooreks stiliseerida. Need inimesed näevad ka 55- või 65-aastaselt välja nagu 35 või 45. Nagu näiteks ameerika näitlejannad Cher ja Joan Collins, kes ilukirurgia kasutamist on ka avalikult tunnistanud. Sisemist elukella ei saa nad aga sellega peatada. Nende füüsiline lõpp ootab neid ees ikka ühtemoodi.
Teine grupp võtab loomuliku rütmi omaks, ega sõdi selle vastu. Nad selle kui jumala anniga. Vanemaks saamine annab võimaluse tõmbuda elust aegamisi tagasi. Alustada nüüd veel millegi uuega on nende jaoks mõeldamatu. End korrapärase sportliku tegevusega vormis hoida ei tule neile mõttessegi. Milleks seda veel? Välised muutused (kortsud või hallid juuksed) kannatavad nad välja ega võta nende vastu midagi ette. Nad näevad 49-aastaselt välja nagu 60 ja 59-selt Oma mõtetes on nad juba vanad ja nende elu lõppemas.
Ka kolmas grupp võtab loomuliku rütmi omaks, ei käsitle seda aga kui vältimatut draamat, vaid kui materjali, mida saab modelleerida. Selle grupi inimesed hoiavad end korrapäraselt kehalises ja vaimses vormis, otsivad uusi huvivaldkondi ja pööravad tähelepanu oma välimusele, mida nad loomulike vahenditega korras hoiavad. Nad ei armasta halle juukseid, kasutavad vitamiinipreparaate, mis nende loomuliku juuksevärvi säilitab, või siis värvivad korrapäraselt juukseid. Nad suhtuvad sellesse elulõiku positiivselt ja paraja portsu huumoriga. Nad näevad veel 49-aastaselt välja nagu 39 ja 59-selt nagu 45. Oma mõtetes on nad noored ja neil on edasiseks eluks
palju soove ja ideid.
Enamik inimesi aktsepteerib loomulikku elurütmi vaid osaliselt, vanema täiskasvanu elu alguseni. Seni pakub elu neile rõõmu. Vaevalt aga jõuavad nad vanemasse eluikka, kui nende suhtumine muutub ja nad kootavad oma muretu elurõõmu. Neid vaevavad tumedad mõtted ja tulevikuhirmud. Nad tunnevad end elu loomuliku rütmi ees abituna.
Kuigi teadmatult, käivitavad nad negatiivse ringkäigu, sest vaimsete seaduste järgi tõmbab inimene ligi just seda, mida ta kõige rohkem kardab ja mille all kõige rohkem kannatab. Kui teil on näiteks hirm haigeks jääda, abivajajaks muutuda, ja see on teil pidevalt mõtteis, siis millalgi teie kartused realiseeruvad. Te jääte tõepoolest haigeks ja vajate abi.
Hirm vananemise ees on tänapäeval küllaltki põhjendamatu. See on pärand möödunud aegadest. Varasemates kultuurides (nt roomlaste ajal) elasid inimesed kõige rohkem 40-aastaseks. Naised jõudsid selle vanuseni üsna harva, sest nad surid enamasti juba nurgavoodis või pidevate raseduste poolt põhjustatud kurnatuse tagajärjel. Ka Karl Suure ajal, kes suri 1814, ei elatud oluliselt kauem kui roomlaste ajal. Kui inimene elas 60-aastaseks või enamgi, oli see harv juhus. Haigused võtsid oma. See teadmine on salvestatud meie geenidesse, samuti kui teadmine planeet Maa tekkest miljonite aastate eest. Algteadmised kantakse geenidega põlvest põlve edasi ja see määrab kogu meie mõtlemise ja tegutsemise. Nii nagu inimeses on pidev igatsus oma algelemendi vee järele, on tal ka suhteliselt vara tekkiv hirm vananemise ja füüsilise surma ees. See algprogramm on orienteeritud varasematele kultuuridele ja algab inimese astumisega küpsetesse aastatesse, ajal, mis kunagi tahendas elu lõppu.
Siiski võib tänapäeval, mil inimesed elavad poole kõrgema vanuseni, võrdsustada küpsetesse aastatesse astumist alles elu keskpaigaga. Ometi on algprogramm, mille on vallandanud alggeenid, inimestes ikka veel aktiivne. See käivitatakse teadmatult, st inimese poolt teadvustamata. Richard Dawkins kirjutab oma raamatus "Egoistlik geen":
(See) "..põhineb geneetika teadmistel, mida Darwin võis vaid arvata, ja viib tähelepanu veel kord kõrvale indiviidi heaolust või hädadest, geeni heaolu ja vigadeni. Lõpuks on ju geenid ja mitte indiviidid see, mida pärandatakse edasi põlvest põlve. Geenid elavad kehast, milles nad pesitsevad, mitmeid miljoneid aastaid kauem... Mida indiviidid teevad, see on vastavalt elusolendi liigile rohkem või vähem pärilikult programmeeritud. ... Me oleme elamismasinad - robotid, pimedalt programmeeritud isekate molekulide, mida nimetatakse geenideks, säilitamiseks."
Nii on meie alggeenidesse sisestatud, et aastad kolmekümnendate lõpuni on muretud ja vaid vähesed inimesed mõtlevad selles elufaasis vanemaks saamisele või tunnevad hirmu vananemise ees. Vaevalt aga ületab inimene maagilise arvu 40, kui tema suhtumine muutub. Ta hakkab järsku vananemise üle järele mõtlema, muretsema ja hirmu tundma. See võib minna nii kaugele, et mõjutab kogu käitumist ja mõtlemist, tekitab vanadushüsteeria. Küsitakse endalt, miks nii. Kui vaadelda geeniõpetust, saab selgeks, et meie geenidesse on salvestatud algteadmised vananemisest. Võrreldes algteadmisi inimese tänapäeva tegelikkuse ning meditsiini ja bioloogia uusimate saavutustega, nähtub teatav ebakõla. Inimesed elavad nüüd kaks korda vanemaks kui roomlaste ajal ja vanusepiir nihkub pidevalt ülespoole. Veel kunagi pole inimestel olnud nii palju võimalusi hoida end kaua noorena ja vitaalsena, näiteks tervisliku toitumise, vitamiinide või vitamiinipreparaatide abil. Ehkki inimene sõltub ka edaspidi loomulikust elurütmist "sünd - täiskasvanuks saamine - vananemine - surm", on tänapäeval igaühel võimalik seda elurütmi mõjutada kahes punktis:
1. Inimene saab pikendada aega, milles tema elurütm kulgeb, st saab vastava eluviisi ja kindlate vahendite või meetoditega oma eluiga pikendada. Niisiis saate tänapäeval juba ise mõjutada, kas te surete 70- või 75-aastaselt või alles 85- või 90-aastaselt.
Milliseid võimalusi selleks on, võite lugeda peatükist "Kõigi meetoditega vananemise vastu."
2. Inimene võib oma elurütmi viisi mõjutada, st ta saab üksikuid eluetappe pikendada, noori küpseid ja multiküpseid elufaase vastavate meetoditega kaugemale nihutada. Inimene ei pruugi 65- või 70-aastaselt olla juba vana, vaid oma küpses elueal. Selle kohta on häid näiteid: näitlejad Klausjürgen Wussow, Alain Delon, telestaar Petra Schürmann, endine Lõuna-Aafrika president Nelson Mandela, näitlejannad Liz Taylor, Nadja Tiller, laulja Udo Jürgens. Need inimesed mitte ainult ei näe pimestavad ja nooruslikud välja, vaid on jätkuvalt elujõulised.
Kui teil seni oli tunne, et olete abitult vananemisprotsessi meelevallas, peaksite nüüd oma suhtumist põhjalikult uuendama. Te peaksite ära tundma, et vananemine on suures osas teie enda kätes. On teie teha, kas see toimub kiiresti või aeglaselt, kas te olete endiselt aktiivselt elu keskel või tõmbute aegamisi tagasi.

Paljudele inimestele on ettekujutus oma vananemise mõjutamisest harjumatu. Meie emad ja vanaemad reageerisid sellele elufaasile eelkõige resignatsiooni ja seisakuga. Kuid tänapäeval pole selleks enam mingit põhjust. Igaüks, kes tahab, võib ennast vananemise vanglast vabastada. Ta saab ära kasutada neid mitmekesiseid võimalusi, mida tänapäev küpsele inimesele annab. Juhtige ise oma vananemisprotsessi. Nii kuidas te kavandate plaane ja strateegiaid, et osta endale maja või korter, võite nüüd kavandada strateegia, et kujundada oma vananemise faas edukaks.
Elurütmis sisalduv vananemise faas on inimese suur võimalus saavutada kõike seda, millest ta on alati unistanud. "Täispank," nagu pokkeris ilusasti öeldakse. Nüüd on teil "elu pokkerimänguga" võimalus määrata oma osalus ja nii elult koor riisuda.

Küpsed viljad on maitsvad ja magusad

Eluaastad vormivad ja kujundavad inimest. Inimene ripub nagu vili elu puul - on algul väike, roheline, kõva ja hapu, pärast looduse poolt määratud küpsemisaega aga aromaatne, mahlane ja magus.
Mõned viljad on küpsemise lõpul suurepärase kvaliteedi, värvi |u suurusega, teised seevastu ikka veel hapukad ja vähe mahlased. Nii nagu viljad vajavad küpsemiseks päikest, head pinnast ja pehmet kliimat, vajab ka inimene soodsaks küpsemisprotsessiks vastavaid tingimusi. Noore, alles oma küpsemisprotsessi alguses oleva ja küpse täiskasvanu vahel on suured erinevused. Kujutlege mõttes 10-aastast last ja tema kõrval 50-aastast täiskasvanut. Juba esimesel pilgul teete kindlaks olulised välised erinevused - erinev kasv, kehakuju, kaal jne.
Aga on ka teisi erinevusi, mis esmapilgul silma ei paista, kuid mängivad täpsemal vaatlusel olulist osa - sisemised inimlikud omadused ja eripärad. Võrdluseks:

10-aastane laps vähene kogemuste pagas inimesena ebaküps tegutseb tormakalt, spontaanselt kõneleb järelemõtlematult vähesed teadmised ärivaistuta sotsiaalselt ebaküps sageli kontrollimatud emotsioonid ei tea sageli, mida tahab vähe kindlustunnet kogenematu käitumine ebamõistlik tegutsemine piiratud silmaring ülevoolav energia vähene sisemine stabiilsus

50-aastane täiskasvanu suur kogemuste pagas inimesena küps tegutseb kaalutletult enne mõtleb, siis ütleb suured teadmised ärivaistuga sotsiaalselt küps suurem enesekontroll teab, mida tahab, mida mitte suurem kindlustunne kogenud käitumine mõistlik tegutsemine lai silmaring mõõdukas, doseeritud energia suur sisemine stabiilsus

Sellest võrdlusest nähtub, et lapsel on küll palju tormakat energiat ja spontaansust, aga ta on siiski kokkuvõtlikult vaadates väga ebaküps, käitub sageli mõistuspäratult ja ebaadekvaatselt, on mõnikord nagu "elevant portselanikaupluses".
Seevastu on täiskasvanud inimesel küll rohkem kogemusi ja küpsust, kuid pole nii palju keevalist energiat ega spontaansust kui lapsel. Positiivselt küps inimene tegutseb palju kaalutlevamalt kui laps ja seetõttu enamasti ka õigemini.
10-aastase lapse ja 50-aastase täiskasvanu vahele jääb 40 eluaastat teadmiste ja isiksuse küpsemisi 50 aastasel on peale selle kujunenud välja inimlikud omadused, mida laps pole ebaküpsuse tõttu veel saavutanud. Vastavalt oma individuaalsele haridus- ja küpsusastmele on 50 aastane inimene elujõuline või väga elujõuline, mõnel juhul koguni elamise meister.
Küps inimene on palju õppinud ja mõndagi saavutanud ka "elukoolis". Ta on teinud vigu, talunud saatuselööke, olnud edukas ja ebaedukas, kogenud rõõmu ja kurvastust. Ta on juba "vana kala" kellele nii kergelt enam valget mustaks ei räägi või midagi ette ei luiska.
Sellega võrreldes on noor täiskasvanud inimene (ka siis, kui ta on täisealine ja näeb väliselt ka vastav välja) inimesena veel võrdlemisi ebaküps. Ta tegutseb meelsasti impulsiivselt ja järelemõtlematult ning rikub seetõttu sageli vahekordi. Kogemused ja võrdlusvõimalused tal lihtsalt puuduvad. Kui ta loovib näiteks äri teha või kindlustust sõlmida, satub ta kergesti ohtu, et mõni nupukas müüja tõmbab tal naha üle kõrvade. Kuigi ta võib kehaliselt isegi tipptulemusi saavutada, on ta inimliku küpsuse seisukohalt veel roheline ja vajab arenemist. Kui 20- või 25-aastane noor täiskasvanu tahab endale autot osta, omamata selleks piisavalt kapitali, ületab ta mõtlematult oma hoiuarve või võtab ülikallist krediiti. Ka siis, kui tal igast kandist napib raha, on see talle hetkel ükskõik, sest ta tahab tingimata autot.
Positiivselt küps täiskasvanu käitub samas olukorras teisiti. Ta mõtleb oma käigud täpselt läbi, kaalutleb, milline risk on sellega seotud, ja teeb siis sobiva otsuse. Vajaduse korral loobub ta uue auto ostmisest.
Positiivselt küpsed inimesed seisavad kahe jalaga maa peal ja käituvad mõistlikult. Siinjuures on rõhk just positiivsel küpsusel. Leidub ka küpseid inimesi, kes sellesse gruppi ei kuulu, vaid on oma eale vaatamata suhteliselt ebaküpsed. Nad käituvad äraarvamatult ja teevad pidevalt vigu. Sageli samu, mida tegid juba aastate eest. Vead annavad õppetunni, mis peab suunama inimesi järele mõtlema ja end muutma. Kui küpsed inimesed ei ole läbielatud olukordadest õppust võtnud, öeldakse rahvasuus: "Nüüd on ta juba nii vana ja ei tea ikka veel, milles asi on."
Siiski võib püstitada teesi, et küpsetel inimestel on üldiselt suurem kogemuste pagas kui noortel. Soodsa arengu puhul on nad laia silmaringiga, õppinud tundma ja hindama ennast ja oma vajadusi ning oskavad paremini ringi käia ka teiste inimestega. Mõned küpsed inimesed on muutunud nautlejateks, st nad naudivad ilusaid hetki või faase oma elus eriti intensiivselt ja teadlikult. Nad ei lase end enam teistel juhtida ja loovad endale elu vastavalt oma ettekujutustele. Ebaküps, "roheline" kasvav noor, kelle suurim eelis seisneb ta noores, painduvas, lihaselises sileda nahaga kehas, peab selleni veel jõudma. Noore inimese füüsilised plussid tasakaalustab positiivselt küps inimlikus valdkonnas. Just nii saab ta kujundada oma elu teadlikumalt ja edukamalt ning jõuda täiusliku eluni ja rahuloluni.
Positiivselt küpseid inimesi võib võrrelda küpsete viljadega - nad on valminud, magusad, aromaatsed ja maitsevad hästi. Tõeline maius. Noored täisealised seevastu on nagu toored viljad, mis on veel rohelised, valmimata, hapud ja aroomitud. Ka siis, kui nad väliselt meelitavad juba noppima. Millises vanuses võib inimest küpseks lugeda? Täpset iga nimetada on võimatu. Mõned inimesed on juba 30-aastaselt võrdlemisi küpsed, ajavad edukat äri, on vastutusrikastel ametikohtadel ja väga vastutustundlikud. Teised seevastu on veel 60-aastaselt võrdlemisi ebaküpsed, ei suuda kanda vastutust ja pole ikka veel leidnud oma kohta elus. Inimese küpsus on alati individuaalne. Sellel on suurel määral tegemist inimese iseloomuga, arenguteega, mida ta läbib, ja ümbrusega, milles ta kasvab. Keskmiselt võib lähtuda tõigast, et umbes 40. eluaastate algul või keskel on inimene juba võrdlemisi küps. Millest siis seda küpsust ära tunda? On erinevaid küpsusastmele viitavaid tunnuseid. Näiteks inimese võime kujundada oma elu, huvid ja soovid nii, nagu ta endale ise ette kujutab, riivamata sealjuures siiski teisi inimesi või vaimseid seadusi.

Rasketes olukordades ei kaota küps inimene kohe närve, vaid jääb võrdlemisi tasakaalukaks. Sest ta teab, et elu läheb ikka edasi ja iga probleem on lahendatav. Positiivselt küps inimene tunneb oma tugevusi ja nõrkusi ning oskab neid rakendada, et saavutada oma eesmärke.
Pidage hetkeks vahet ja mõelge järele, kuidas te oma küpsust hindate?

• Kas te peate end küpseks või pigem ebaküpseks?
• Kas teie küpsus on kuskil nende vahepeal?
• Kas te elate sellist elu, nagu soovite ja ette kujutate?
• Kas teie elu määravad sageli teised, ka väljastpoolt?
• Kas te tunnete ennast nagu vastne kookonis?
• Kas te tunnete ennast nagu liblikas aasal?

Kui teil on tunne, et olete ahistatud, et elate õigupoolest elu, mida pole endale soovinud, siis peaksite järele mõtlema, kas mitte nüüd, kus te olete küpses vanuses, pole aeg lennata? Millal siis tahta pääseda kookonist, kui mitte praegu? Kui ellu saabub tõeline vanadus, siis on selleks sageli liiga hilja. Nüüd on ideaalne aeg purustada kookon, lipsata välja ja lennata minema.
Aastatepikkuse küpsemisprotsessi tõttu on enamikul inimestest palju imelisi omadusi, et seda sammu ette võtta. Paljud ei ole lihtsalt sellest tõsiasjast teadlikud. Nende peakestes kummitavad ikka veel mõtted ebakindlast noorukist, kes nad kunagi olid. Paljud eakad inimesed mõjuvad väliselt väga täiskasvanulikult, on aga sisemuses sageli veel võrdlemisi ebakindlad nagu lapsed. Neid valdab hirm mitte toime tulla, läbi kukkuda, saada kõrvale lükatud, kogeda ebaõnne jne. Seepärast on nad kergesti mõjutatavad ja teistest inimestest sõltuvad. Kui nad ka välispidiselt demonstreerivad enesekindlust, pole sisemist eneseusaldust sageli ollagi.
Kuidas on lood teie eneseusuga? Kas ka teil on pidevalt hirm või kahtlus, et te ei saa hakkama? Kas te jätate otsused pigem teiste inimeste teha, selle asemel et neid ise langetada? Sel juhul pidage meeles, et te pole enam 18- või 25-aastane, vaid juba küps inimene! Kui te nüüd käitute ebakindlalt või kartlikult, siis olete nagu täiskasvanu, kes topib end ikka veel samadesse, väikseks jäänud riietesse, mida ta noorukina kandis. Miks te ei lähe ega osta endale uusi riideid? Selliseid, mis teile sobivad? Kui te riietute nüüd teistmoodi, tekib teil täiesti uus elutunnetus ja te saate end uutes riietes ka uutmoodi liigutada! Aktsepteerige end uue inimesena ise ja tunnetage oma tõelist väärtust ka siis, kui noor põlvkond näeb asja teisiti. Võib-olla on noored inimesed teile halvustaval toonil öelnud, et olete "lubjakas", et teil pole moodsast elust aimugi, olete "vana veidrik" või lihtsalt endisaegne. Kuidas te sellele reageerisite? Väliselt te tõenäoliselt naersite, sisemiselt olite arvatavasti üsnagi puudutatud ja noorte häbematuse üle pahane. Proovisite ehk oma vestluskaaslast veenda, kui moodne te veel olete ega kuulu sugugi vana kolu hulka?
Minu nõuanne. Reageerige tulevikus kergemalt, naerge oma kaaslasele näkku, nagu oleks too visanud parima nalja. Sest otseselt võttes see ongi nali. Kui te seni kahtlesitegi, siis nüüd teate päris täpselt - noored inimesed on ebaküpsed, teadmatud, toimivad sageli kaalutlemata, on veel "rohelised". Pole mingit mõtet neile pahane olla või nendega vaielda - nad ei saaks sellest nagunii aru. Niisiis naerge parem nende nooruslik-naiivse nalja üle!
Ärge vihastuge või tundke end alaväärtuslikuna. Pidage silmas, et paljud küpsed asjad maitsevad paremini! Laagerdunud juust on parem kui värske, küps puu- või aedvili parem kui toores, vana vein või konjak parem kui noor.

Muide, väga küpsetest viinamarjadest, mis on kogunud endasse palju päikest, tehakse parimaid veine. Kui te järgmine kord avate hilisküpsetest marjadest valmistatud veini pudeli ja joote sealt klaasikese, siis nautige nende õilsate tilgakeste täiuslikkust. Sel hetkel võrrelge positiivsete inimeste imelist kvaliteeti sama veiniga.

Küpsete inimeste võlu

Meie ühiskonnas on palju imetoredaid inimesi, kes pakuvad kaaskodanikele säravat eeskuju. Need on suurepärased inimesed, keda imetletakse mitte nende nooruse, vaid küpsuse pärast. Neil jagub kurgust ja karismat, juhtimisoskusi, tugevust ja suveräänsust. Nad elavad moto järgi "elada ja elada lasta" ning "kui juba elada, siis korralikult". Need on näited sellest, kui võluvad võivad olla küpsed inimesed. Vananemine ei lõhu võluvust, vaid pigem tugevdab seda.
Iga inimene on oma olemuselt unikaalne, looduse imeteos.Sama erakordne ja individuaalne nagu inimene ise, on ka tema isiklik arengutee, mis viib lapseeast vanema täiskasvanu eani välja.
On inimesi, kes on elanud sündimisest saadik justkui roosiaias. Nad saavad kõik, mida hing ihaldab, ilma et peaksid ise väikest sõrmegi kõverdama. Teised seevastu kasvavad üles kitsastes oludes, peavad end ise läbi lööma ja pingutama, et oma soove täita ja edasi jõuda. Mõnd jälle hellitavad vanemad üleliia. Nad on veel 40-aastaselt lapselikult ebaküpsed, kuigi tunduvad väliselt väga täiskasvanuna.
Mõned inimesed lähevad sirget teed mööda, teevad ühte ja sama tööd ühes ja samas firmas, elavad samas kohas, samas ümbruses. Kõik sujub rahulikult, siledalt, värvitult, igavalt. Teised jälle lähevad keerulist rada pidi, vahetavad mitu korda töökohta, firmat, elavad erinevates kohtades, neil on alati uued tuttavad, suhted, pidevalt mingi vaheldus. Mõni on jälle rajal, mis alati sillutatud tõusude ja langustega. Nad iseseisvuvad oma äriga, kogevad edu ja ebaedu, saavad hakkama ehk sellegagi, et jõuda päris tippu. Neid saadavad seiklused, erinevad nõudmised ja oma edust või ebaedust saadud energia.
Inimese küpsusaste vanemas elufaasis tuleneb tema individuaalsest arenguprotsessist ja kogemuste määrast ning on seotud isiksuslike võimete ja vaimse tasemega.
Inimlikku küpsust ei saa keegi osta. See ei teki eluaastate kasvades nagu muuseas, vaid on alati elukogemuste, isiksuse ja teadvuse arengu tulemus. Kõige paremini õpib inimene rasketest eluetappidest ja tehtud vigadest. Kes on läbinud karmi elukooli, maksnud piisavalt kooliraha ja sellest õppinud, on lõpuks vana kala, kes teab, mida ta tahab ja kuidas asjad käivad.
Karjääri algul maksti modellidele Claudia Schifferile (29) ja Cindy Crawfordile (33) vaid paarsada marka päevaraha ning nad poleks iial rohkem nõuda julgenudki. Hiljem, kui nad olid juba päris tipus ja karastunud, seadsid nemad tingimusi, millele teised kuuletusid. Kahekümnendata eluaastate lõpus olid nad ametialaselt vaadates ja paljude eakaaslastega võrreldes juba küpsed isiksused. Kogu nende võlu avaldus siis, kui nad lõid oma firmad, mängisid klientidega tulutoovate reklaamilepingute pärast "pokkerit" ja väljusid võitjatena.
Kogemused ei tähenda ainult aastatepikkust sündmustejada, vaid ka tähtsate isiksuslike omaduste (suur eneseusaldus, iseteadvus, julgus, tugevus, suveräänsus, tarkus, taktika) arengut. Kõik need faktorid teevad küpsest naiivikust hiilgava inimese. Ameerika ekspresidendi Bill Clintoni abikaasa Hillary (52) näitas kogu oma võlu, kui tuli avalikult teatavaks, et tema mees andis Lewinsky-afääris valetunnistuse. Selle asemel, et reageerida avaliku nördimusega, jätta kõik sinnapaika ja hüljata mees, nagu oleksid tema asemel teinud paljud petetud abielunaised, pani ta mängu oma elukogemuse, tarkuse ja rafineerituse. Ta demonstreeris naiselikku tarkust ja suurust, päästis oma mehe ja näitas tema vastastele koha kätte. Kogu maailm võttis selle suurepärase küpse naise ees mütsi maha.

Võlu tugineb alati meisterlikule tehnikale, erakordsetele isiksuslikele omadustele ja rikkalikule kogemuste- ja teadmistepagasile. Näiteks seisab filminäitlejanna Uschi Glas (55) aastapalgaga kaks miljonit marka saksa filminäitlejate sissetulekute rea eesotsas. Kunagi naiivne "kullake" on arenenud targaks filmileediks, kes tunneb oma tugevust ja oskab seda välja pakkuda, et leida endale rolle ja mängida seda, mis sobib tema imagoga.
FC Bayerni treener Ottmar Hitzfeld (51) on teinud oma meeskonna, mida ta ise nimetab "hellitatud miljonäride klubiks", suurepärase mängutaktikaga Saksa edukaimaks ja viinud selle Bundesliiga tabelijuhiks. FC Bayern ja Ottmar Hitzfeld naudivad suurt kuulsust ka välismaal.
Multimeedia kunstnik Andre Heller (54) pani kõik endast rääkima oma suurepäraste ideede tõttu (kogu maailmas näidatav näitlejate show "Targad pead", "Luna, Luna", moodsa kunsti aastanäitus Hamburgis, vaimustav maa-alune kristallimaailm Wattensis Innsbrucki lähistel või show "Talveaed"). Geniaalne viinlane on seadnud endale eesmärgiks parandada inimeste elukvaliteeti .
Suurepärased inimesed on alati köitvad isiksused ning me ei saa jätta neid imetlemata ega nendest eeskuju võtmata.
Näiteks Ute Ohoven, UNESCO puudustkannatavate laste erisaadik, Charity-Lady nr 1, kes kogus 1998. aasta sügisel UNESCO galal kaks miljonit marka annetusi. Või austria näitlejannad Christiane Hörbiger ja Senta Berger, kes küpses vanuses on säilitanud publikumenu ja sellega ka oma turuväärtuse. Naiseliku hiilguse ajaloolisi näiteid pakuvad Kleopatra, kes taktikaliselt ja edukalt rakendas isiksuslikke omadusi oma eesmärkide saavutamiseks, või Inglise kuninganna Elisabeth I, kes oma imagoga võitles endale meeste maailma lugupidamise ajal, mil naised olid veel väärtuseta ja õiguseta olendid. Mehelikkust kehastab Rooma imperaator Caesar, geniaalne strateeg, kelle teed troonile sai pidurdada vaid tema mõrvamisega. Või Baieri muinasjutukuningas Ludwig II, kes ehitas Neuschwansteini, Linderhofi ja Herrenschiemsee lossid, mis praegusel ajal toovad aastas sisse kümneid miljoneid ja kindlustavad Baierile ülemaailmse kuulsuse. Et hiilgavast kuningast sai lõpuks hullumeelne, on saatuse iroonia, sest geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid samm.
Paljud inimesed, kes küpsemisprotsessi tagamiseks pole piisavalt arenenud, kaotavad vananedes pinna jalge alt. Selle asemel, et end tunnustada ja vananemise individuaalset ilu aktsepteerida, triivivad nad end ise kõrvale. Positiivselt küpsed inimesed avavad end elule ja lasevad ennast haaravast voost kanda. Nad ei tõmbu vananedes jõe vaiksesse kõrvalharusse tagasi.
Kuidas on lood teie elujõega? Kas te asute oma elujõe vaikses kõrvalharus või triivite voogava voolu keskel? Kas teie elu möödub ikka veel samas kohas ja samas ümbruses või haarab elujõgi teid kaasa üha uutele, vahelduvatele kallastele? Kas te tahaksite oma elujõge muuta, tugevdada?
Te võite teha selle otsuse igal ajal ja minna rahulikust kõrvalharust voogavasse voolu. Teie elujões pole "noort" või "vanemat" voolu, sest voolu intensiivsus on alati sama. Ainuke, mis teda piirab, on tõsiasi, et see suubub ühel kindlal kohal merre, lõpeb nagu teie elugi. Kuid sinnani võite lasta end voolust kanda ja nautida täie sõõmuga elava vee jõudu. Nagu järgnevast nähtub, eristavad võluvalt küpseid inimesi mitmed inimlikult kõrgväärtuslikud omadused. Nad on endale truud, samal ajal end iga päev uuesti leides, nagu inglise disainer Vivienne Westwood (58); nad on suuremeelsed ja täpsed või järjekindlad tegijad, nagu Ottmar Hitzfeld; nad on tolerantsed ja kasutavad pidevalt oma võimalust, nagu filmiprodutsent Regina Ziegler (55); nad on võimelised vaimustuma ja väldivad iga tüli, nagu kirjanikud Ingrid Noil (64) ja Donna Leon (57); nad teavad, mida tähendab tulemusrikkalt töötada ja kui tähtis on võtta aega, et end jälle laadida, nagu megafilmistaar Arnold Schwarzenegger (54); nad on vaprad, tagasihoidlikud, targad, ennastvalitsevad ja tugevad, nagu Hillary Clinton (52); nad on abivalmid, sotsiaalselt tegevad, eesmärgistatud ja julged, nagu heategevusleedi Susanne Porsche.
Järgnevalt tahan lähemalt kõnelda tähtsaimatest täisväärtuslikest inimlikest omadustest, sest ainult nii saab selgeks, miks vananemine pole põgenemine, vaid tegelikkuses õnnistus. Õnnistus nii inimesele kui ka tema kaaslastele, ühiskonnale, maailmale.

Selgus oma soovides

Oma arengus ja küpsemisprotsessis elab inimene läbi palju olukordi, millest ta õpib ja saab selgust, kuidas ta tahab elada ja kuidas mitte, mis talle rõõmu valmistab ja mis ebamugavust tekitab. Aastatega õpib ta ennast üha paremini tundma ja oskab avanevaid võimalusi otstarbekamalt kasutada. Ta saab korraldada oma elu nii, nagu see vastab tema vajadustele ja ettekujutustele.
Küpsemisprotsessis taipab inimene, et tema heaolu ja elurõõmu tagab oskus teha asju, mis talle meeldivad ja mis tema loomusele vastavad. Inimene jõuab äratundmisele, et oma soovide allasurumine ei tee talle head.
Paraku käituvad paljud noored inimesed vastupidiselt oma soovidele, sest nad sageli veel õieti ei tea, mida nad tegelikult tahavad ja mida mitte. Tihti pole neil julgust oma huvide kaitseks välja astuda. Loomulikult on siin ka erandeid. Nii teadis ema Teresa juba 12-aastaselt täpselt, et tahab saada misjonäriks, ja ta läks tõepoolest 19-aastase noviitsina Indiasse. Ometi lõi ta oma Ligimesearmastuse misjonäride ordu alles 40-aastaselt. Kui ema Teresa 1997. aastal 87-aastasena suri, kuulus sellesse kongregatsiooni juba rohkem kui 4000 õde. Tal oli 122 maal ümmarguselt 600 esindust. Siitki on suhteliselt kõrge nende noorte protsent, kellel puudub konkreetne ettekujutus sellest, mida nad tahavad. Paljud noored tunnevad küll tugevat tõmmet teatud asjade poole, ent võivad nood iga hetk tahaplaanile jätta ja teiste aladega tegeleda.
Positiivselt küps inimene pole sellisteks muutusteks sageli enam valmis. Ta on kogenud, et tal ei lähe hästi, kui ta oma vajadusi ja kalduvusi ei arvesta või neid koguni salgab. Sellest lähtuvalt käitub ta enda ja ka teiste suhtes ausamalt ja järjekindlamalt.

Sealjuures ei toimi ta siiski kitsarinnaliselt moto järgi "mina olen just selline, nagu ma olen", vaid on avatud erinevatele arengusuundadele. Elu võib ju pakkuda veel midagi, mis senini pole tema jaks tähendust omanud. Tõeliselt küps inimene on tundmatu suhtes alati uudishimulik.
Kui küps naine tutvub mehega, kellesse ta armub ja kellega meelsasti koos elaks, võrdleb ta tema huvisid enda omadega. Kui temake on näiteks kirglik tantsija ja tema seevastu tantsu-vastane, kes peab tantsimist mõttetuseks, mõtleb naine hästi järele, kas ta tahab selle mehe juurde jääda või ei. Kogemustest teab ta, et vale on ühe mehe pärast oma huvidest loobuda. Vahest on ta seda juba varasemates suhetes kogenud. Ta teab, mida tants talle tähendab ja et ta mingil juhul ei tahaks sellest loobuda. Seepärast kaalub ta täpselt, kas ta tahab mehe juurde jääda või lõpetada suhe ja otsida endale ehk teine partner, kellega oma huvisid jagada.
Kuivõrd erinevalt aga käitub noor, kogenematu naine! Samas olukorras on ta pigem valmis oma tantsuvaimustuse alla suruma või sellest täielikult loobuma armastatud mehe hoidmise nimel. Ta ei võta tantsu kuigi tõsiselt, sest ta ei tea veel, et tegemist on tema heaolu ühe tähtsa aspektiga. Ta peab oma rõõmu tantsimisest pigem mööduvaks tujuks, mille võib iga hetk kõrvale heita ja millegi muuga asendada. Alles aastate jooksul jõuab ta äratundmisele, kui väga ta tantsust loobumise tõttu kannatab ja et oma tantsukire eitamine end selle partneriga sidumise nimel oli viga.
Oma huvide tundmine, nende arendamine ja väljaelamine kuulub tähtsate elureeglite hulka. Kes oma huvisid kunagi õigesti tundma ei õpi, ei saa neid ka arendada ega välja elada. Tal jääb alati tunne, et on elu täiusest ära lõigatud. Samuti minetab see, kes oma huvisid maha salgab, tahaplaanile asetab, neist loobub ja oma partneri või kaasinimeste huvidele allub, suure osa oma elukvaliteedist. On palju inimesi, ka vanemaid, kellel pole julgust oma huvisid ja vajadusi avalikult tunnistada ja läbi suruda ning kes tunnevad end seetõttu allasurutult.
Inimene, kes on läbi käinud intensiivse elukooli ja end sealjuures positiivselt arendanud, on sellest tõsiasjast teadlik. Ta teab, et on vale asetada oma huvid alati partneri või kaasinimeste omadest tahapoole. On oluline arendada oma huvisid ja seada elu nende järgi. Ta teab ka, et on palju parem olla koos inimestega, kes tema huvisid jagavad. Sest seal, kus pole ühiseid huvisid, haigutab varem või hiljem kuristik. Igaüks läheb oma teed, vastasel juhul on tagajärjeks kokkupõrked ja tülid. On inimesi, kes küll teavad, mida nad tahavad ja mida mitte, kuid kannavad siiski vale maski. Mõni väidab vaid enda tähtsaks või armastatuks tegemise nimel, et armastab pidusid, tähtsündmusi, on gurmaan või filmifriik. Tegelikkuses tunduvad peod talle tobedad ja ta oleks pigem kodus televiisori ees, kogu gourmet-kraam näib alp ja ta eelistab rammusat kööki. Ta ei valeta mitte ainult iseendale, vaid ka teistele. Enda mahasalgamine sunnib teda elama varastatud elu, milles rahulolu muutub võõraks mõisteks.
Positiivselt küps inimene esineb sellisena, nagu ta on. Ta ei tee teatrit ei endale ega teistele, kuigi on seda nooruses ehk teinud.
Nüüd on talle tähtsad eeskätt tema enda heaolu ja käekäik ning ta püüdlused on suunatud selle saavutamisele ja hoidmisele. Ta teeb seda, mida kogu hingest tahab, aga ometi mitte iga hinna eest. Talle on tähtis ka tema kaaskondlaste käekäik, sest ta teab, et tema ja teiste heaolu olenevad vastastikku üksteisest.
Selgus iseenda tahtmistes on samaaegselt imeline võime osata käituda nii, et jäädes kindlaks otsustele, mida tehakse-tuntakse, ka käitutakse õigesti. Kes täpselt ei tea, mida ta õigupoolest tahab, sellel on raske kiiresti ja õigesti otsustada ning ta piinab end pidevalt küsimusega: "Kas ma käitusin õigesti või mitte?"
See, kes küll teab, mida ta tahab, ent otsustab ja käitub siiski vastupidiselt, et kindlustada endale mingit võimalikku eelist või et end armastusväärseks teha, on sisemiselt frustreeritud ja rahulolematu. Võimalik, et ta isegi põlgab end oma ebaaususe pärast.
Vahest tunnete teiegi inimesi, kes teavad, mida nad tahavad ja mida mitte? Ja kas te ei leia, et need inimesed, kes ei tea mida nad tahavad, on võrdlemisi väsitavad? Arvatavasti olete kohanud kogenud autojuhti, kes ei teadnud, mida ta õigupoolest üritab. Kord sõitis ta kiiremini, kord aeglasemalt, kord kavatses keera-ta vasakule, ent sõitis siiski otse. Käib üsnagi närvidele, kas pole? Kui tervendavad on seevastu inimesed, kes teavad, mida nad taotlevad. Nagu näiteks Ameerika ekspresidendi abikaasa Hillary Clinton, kelle kohta inimesed imetlusega ütlevad: "Tema on naine, kes teab täpselt, mida tahab!" Kuidas on lood teiega? Kas ka teie teate, mida tahate ja mida mitte? Või olete juhtumisi autojuht, kes ei tea, kuhu pöörata? Kas te olete oma praeguse olukorraga rahul või pigem rahulolematu?
Olla niisugune nagu ollakse ja selle järgi ka elada - see on küpsuse märk. Avada oma isiksus kõikides registrites, mitte kalduda ühele (negatiivsele) või teisele (positiivsele) poolele - see tähendabki intensiivset elamist, vegeteerimise vastandit. Teada, mida tahad ja mida mitte ja selle järgi elada - see teeb elust rõõmsa sündmuse. Vaatamata kõikidele tõusudele ja mõõnadele, elab positiivselt küps inimene rõõmu, elulusti ja ehtsust täis elu, milles ta areneb ja võib end välja elada. Siis on inimene rahul, elab kooskõlas iseendaga, oma kaasinimestega, elu ja vananemisega.

 Tagasi sisukorda