Elu skaalal, mida piiratakse poolustega "noor" ja "vana" või "sünd" ja "surm", läbib inimene erinevaid elufaase ja arenguprotsesse. Küpsemisprotsessis omandate üha suurema teadlikkuse elu seostest ja loomest. Positiivselt küpsed inimesed austavad ja armastavad elu, inimesi, loodust, nad on tänulikud ilusate tundide eest ja rõõmustavad elu väikeste asjade üle. Nad käsitlevad elu kui voolimissavi, mida nad saavad vormida oma ettekujutuse järgi ja vaimseid seadusi arvestades. Positiivselt küpsele inimesele avaneb elu skaalal keskmiste ja hiliste aastate ajal lai spekter imelisi võimalusi. Nad võivad nüüd teadlikult teha kõike seda, mis neile rõõmu pakub, neid erutab ja vaimustab. Nad võivad realiseerida seda, mida nad on alati tahtnud teha ja millest nad siiani on ainult unistanud. Nagu kaupluses, on nende kasutuses kõige meelitavamad asjad - neil tarvitseb vaid kauplusesse siseneda ja käsi sirutada. Mõned lähevad sisse ja tulevad säravatena sisseostudega välja. Taised seevastu jäävad vaateakna taha seisma ja vaatavad seda igatsevalt, julgemata siiski siseneda. Nende teadvus ja eneseusaldus pole veel piisavalt arenenud. Nad näevad takistusi seal, kus neid tegelikult polegi.

Siinjuures oleneb küpsest inimesest endast, kas ta mõistab ka kasutada neid võimalusi, mis talle avanevad. Kui ta neid ära ei tunne ega kasuta, koosneb tema küps elufaas stagnatsioonist ja resignatsioonist.
Hiljuti rääkisin ühe tuttavaga. Ta on 48-aastane lesk ning tal on imetore poeg, kes kõhe lõpetab keskkooli ja valmistub astuma välismaa ülikooli. Mu tuttav on oma ainukesse lapsesse väga kiindunud ja tal on juba praegu depressioon mõtte juures, et poeg mõne kuu pärast kodunt lahkub. Ta kordab üksi jääda, kuna tal pole mingeid ambitsioone leida uut partnerit. Tema mõtted keerlevad eeloleva vanaduse ümber. Tema jaoks on elu möödas ja nüüd ootabki teda vaid seisak ja närbumine.
Minu tuttav pole mingi erand. Nii nagu tema oma küpsetest aastatest arvab, teevad seda paljud inimesed. Selline hoiak on laialt levinud eriti naiste hulgas. Alates teatud kindlast vanusest (enamasti neljakümnendate lõpul, viiekümnendate alguses või keskel) keerlevad kõik naiste jutud peamiselt ebameeldivuste ja hirmu ümber, mida vananemine kaasa toob. Üleminekuaastatest, lastest, kes täiskasvanuks saavad ja kodunt lahkuvad, silmnähtavatest kehalistest ja vaimsetest nõrkustest, naha lõdvenemisest jne.
Kõigile neile võin ma öelda vaid seda, mida ka oma tuttavale ütlesin: "48-aastaselt oled sa veel noor, võrreldes praeguse naise keskmise vanusega - 78 aastat. Kui läheb nii nagu sinu vanavanematel, elad ka sina väga vanaks, sest nemad on juba väga vanad - üle 90 aasta. Nii vaadates oled sa alles elu keskpaigas. Uus elulõik seisab sul tegelikult alles ees, sest sa oled oma ülesande emana täitnud ja pesa lendab nüüd tühjaks. Sa pead niisiis tulevikus jälle üksinda elama või õigemini - saad üksi elada. Kujuta endale ette, kuidas oli siis, kui sa olid 20 ja elasid üksi. Tuleta meelde, mida sa kõike tegid, millised ideed ja soovid sul olid, mida sa kõike kord oma elus tahtsid teha ja pole siiani saanud. Sealt, kus sa tookord pooleli jäid, hakkadki nüüd peale. Elu kogu täius on sulle nüüd avatud, pole kedagi, kes sind takistaks täiuslikku elu elamast ja elu õigupoolest nautimast."
Minu tuttavale mõjusid need sõnad väga ja tema sünged mõtted meelestusid positiivselt. Korraga muutus tema mõttelaad ja t" ütles. "Sul on täiesti õigus! Ma võin lõpuks ometi teha seda, mida olen alati tahtnud. Pealegi olen ma selleks nüüd ka küps inimene. Ma tean, kuidas asjad käivad, mida ma tahan ja mida mitte. Peale selle olen ma terve ja reibas. Ma tahan oma uue elu nüüd enda kätte võtta ja teha palju ilusaid asju, mida ma olen alati teha tahtnud."

Te võite piirduda pilguga oma ülejäänud elule, mis muutub aasta aastalt lühemaks, ja reageerida hirmunult nagu jänes, keda madu ähvardab ja lõpuks nahka pistab; aga te võite oma pilku ka laiendada ja näha oma teise elupoole imelist täiust, mis pakub teile laialdase tegevusvälja ja veel palju ilusaid aastakümneid. Sest teaduse praeguse seisu järgi on teil väga head väljavaated elada kõrge vanuseni.
Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et tähtis on hoida end kõrge vanuseni kehaliselt ja vaimselt vormis. Lisaks eeldustele on - vastavalt Harvardi uurimusele üle 100-aastaste kohta - ka reipus pika eluea otsustav faktor. Sama otsustav on otsida ka vanaduses uusi väljakutseid. "Kes on elanud sa ja-aastaseks, pole kunagi tõmmanud saba jalgade vahele," võtab üks ameerika vanurite uurija kokku oma kogemused saja-aastastega.
Juba praegu on üha rohkem inimesi, kes elavad 90- või isegi 100-aastaseks. Saksa kirjanik Ernst Jünger suri 102-aastaselt ja oli kõrge vanuseni aktiivne ja reibas. Näitleja Johannes Heesters, meie emade ja vanaemade unistus, on 95-aastane ja mängis veel eelmisel aastal ühes teatrietenduses peaosa. Näitlejanna ja režissöör Leni Riefenstahl on 96, näeb välja nagu 65 ja on tänapäeval veel fotograafina aktiivne. Ajakirjanik krahvinna Marion Dönhoff on küll juba 89, aga ikka veel tegev ajakirjanduses. Ta on ajalehe Zeit väljaandja. Nende multiküpsete inimeste silmis on 48- ja 55-aastased veel noored ja alles elu keskpaigas. Käsitlege seepärast küpseid eluaastaid, milles te praegu olete, kui oma kolmanda elulõigu algust, aga mitte kui oma "heade" aastate lõppu. Elu võib jaotada viide faasi:

• Esimene faas on lapsepõlv ja noorus (0-18),
• teine faas on noore täiskasvanu aastad (18-40),
• kolmas faas on küpsed täiskasvanuaastad (umbes 40-60),
• neljas faas on seenioriaastad (umbes 60-80),
• viies faas on multiseenioriaastad (80 ja edasi).

Esimene elufaas on tormi ja tungi aastad, mil noor kogenematu inimene ikka ja jälle "pead ära lööb". Laps, nooruk peab õppima, õppima, õppima...
Teine elufaas koosneb astumisest tööellu ja karjääripüüdlustest, partneri otsimisest ja -valikust, perekonna ja eksistentsi loomisest, mil noor täiskasvanu "sarved maha jookseb" ja kogemustest õpib. See faas koosneb kahest alajaotusest - 20. ja 30. aastatest.
Kolmas elufaas koosneb elu ümberstruktureerimisest, -sobitamisest ja optimeerimisest, isiksuseotsimisest ja stabiliseerimisest. Positiivsel juhul tekib tugevnenud elujõud, negatiivsel juhul stagnatsioon ja resignatsioon. See faas koosneb samuti kahest alajaotusest: inimese 40. ja 50. eluaastatest.
Neljandat elufaasi iseloomustab tagasitõmbumine tööelust (vanaduspuhkus), perekonnamuutused (vanavanemaks olemise aeg), suurenenud vaba aeg ja seega võimalus varem plaanitsetud soovide ja eesmärkide täitmiseks. Kuuekümnendad (seeniori-) aastad on inimesel sageli veel kord väga intensiivne aeg, sel ajal kui 70. aastad toovad mõnikord juba kaasa vanadusest tingitud nõrkused.
Viies elufaas tähistab varem tähtsaks peetud kohustustest, vaadetest ja ootustest loobumist ja annab inimesele positiivsel juhul vaikse elurõõmu, suurema tasakaalukuse ning inimlikkuse. Multiküpsetes aastates oleneb väga palju inimese suutlikkusest otsida endale uusi ülesandeid. Selleks et elus ei domineeriks stagnatsioon ja resignatsioon.
Sellepärast pidage oma järgmist sünnipäeva mitte imala kõrvalmaitsega, et te saate juba 45 või 55, vaid kujundage see endale eriliseks peoks, oma kolmanda elufaasi alguseks. Te olete nüüd piisavalt kogemusi korjanud, et teada, kuidas asjad tegelikult käivad, mida tahate ja mida mitte. Nüüd võite teoks teha kõik selle, mis teid alati on vaimustanud ja köitnud. Oletatavasti olete ka perekondlikult ja ajaliselt oluliselt vabam kui veel aastate eest ja võite oma aega paremini planeerida. Kui te olete arenenud positiivselt küpseks inimeseks, pakub teie kolmas elufaas teile imelisi võimalusi rakendada kõik oma kogemused, teadmised ja võimed nüüd ja ka edaspidi oma elu juhtimiseks, mida te tegelikult olete ju kogu aeg soovinudki. Esimesel elupoolel oleneb elu väga tugevasti välistest teguritest ja seda määravad paljuski teised inimesed; teises pooles on teil küpse inimesena palju rohkem mõju oma elule ja te võite seda oma ettekujutust mööda seada. Küpsed aastad on seega tugevaim faas inimese elus.
Kolmas elufaas on parim aeg võtta oma elu luubi alla, teha kokkuvõte, heastada arusaamatused ja probleemkohad ning seada oma elu nii, nagu seda ise endale soovite.

Täiuslik ja vilgas isiklik elu

Elu koosneb kahest valdkonnast: ametialasest ja isiklikust. Ühes töötatakse, peetakse läbirääkimisi, müüakse, paigutatakse ümber; teises on tegemist tasakaalu, puhkuse, lõdvestuse, meelelahutuse ja seltskondlikkusega. Isiklik elu on tööelu vastaspool. Kui mõlemad pooled on tasakaalus ja terved, käib inimese käsi hästi. Kui see nii ei ole ja isiklik sfäär jääb tahaplaanile, tekivad pereelus koormavad pingeseisundid, inimesel ei lähe siis hästi. Samamoodi juhtub isikliku elu ületähtsustamise korral ja töö hooletusse jätmise puhul. Ka siis elab inimene ebaterves pingeväljas.
Positiivselt küps inimene teab, et tema isiklik elu on sama tähtis kui ta töö- või ärielugi. Kogemustest on ta õppinud, et tema heaolule ja sisemisele tasakaalule ei ole hea, kui ühele sfäärile pöörata liiga palju või siis liiga vähe tähelepanu. Ta on juba läbinud faasid, mil ta pühendas end rohkem tööle ja karjäärile, leidis vaevalt aega isiklikuks eluks ja perekonna jaoks, ning on õppinud sellise elu puudusi tundma. Ta on sellest oma järeldused teinud, võtnud ette jaotuse tähtsuse järgi või teeb aegajalt isiklikke puhkepause.
Kogemustest teab küps inimene, et tema isiklik elu võib olla tähtis "puhkeoaas", mis laeb teda uue jõuga, hoiab tervislikult tasakaalus, teeb jälle reipaks. Kui ta pühendub piisaval määral sellele sfäärile, tunnevad kõik - tema ja ta kaaskondlased, tema partner, perekond - end hästi. Käitub ta aga selle sfääri suhtes hoolimatult või elab isegi pidevalt negatiivses isikliku elu alas, mõjub see kõik tema heaolule ja ka ta kaaskondlastele. Kõikide oma suurepäraste omaduste arendamisega on positiivselt küps inimene võimeline isiklikku elu kujundama nii, et see pakuks talle suurel määral rõõmu, elevust ja täiust. Ja sellega ka neile inimestele, kellega ta kokku puutub. Kui ta siiani tegutses oma isiklikus elus pigem teatud (aga mitte soovitud) asjaoludel ja läks mõningasele (halvale) kompromissile iseenda ja oma lähedastega, siis nüüd, oma kolmandas elufaasis, teeb ta seda üha vähem. Palju rohkem on tal nüüd südamel täita enda soove ja ettekujutusi, neid välja elada ning sellega kindlat joont järgida. Selle asemel et lasta elul "endast üle libiseda" nagu varasematel aastatel, jälgib ta nüüd ennast ja oma elu palju teadlikumalt. Nagu asjalik revident, teeb ta siit järeldused, teeb kindlaks, kus tema elus on kõik korras ja kus mitte, millal ta tunneb end hästi ja millal mitte, milline külg vajab muutmist. Oma tugevnenud teadvusega tunnetab positiivselt küps inimene, mis valdkonnad tema elus teda ikka ja jälle koormavad, pidurdavad, solvavad. Kui suhted partneriga, perekondlik suhtlus jne enam hästi ei toimi, vaid on pidevalt seotud pingete ja konfliktidega, püüdleb ta muudatuste poole. Ta kas lahkub partnerist või leiab uue tasandi, kolib teise korterisse või pöörab perekondlikule suhtlemisele rohkem tähelepanu.
Kui noor inimene oli varem valmis oma heaolu ja huvid allutama teistele inimestele, siis arvestab kolmandas elufaasis inimene eeskätt iseenda heaoluga. Ta on õppinud, et peab ise selle eest hoolitsema, ausalt ja järjekindlalt iseendaga ja teistega ringi käima. Tema heaolu võrdub tema tervisega. Kui noor inimene käsitleb veel oma tervist kui tähtsusetut hüve, siis nihkub see kolmandas elufaasis üha enam kekspunkti. Küps inimene teab, et tervis ja heaolu olenevad suurel määral tervest ja rõõmuküllasest isiklikust elust. See on tähtsaim allikas, millest inimene ammutab uut jõudu ja elurõõmu.

Harjutus eneseanalüüsiks.
Olge teadlik oma eraelust.

• Kas te olete sellega rahul?
• Kas on valdkondi, millega te pole rahul?
• Kas te investeerite palju/vähe aega oma eraellu?
• Mida te saaksite muuta või peaksite muutma, et elada tasakaalukamat ja tervemat eraelu?

Paljudel inimestel on liiga üheplaaniline ja monotoonne isiklik elu, teistel jälle liiga tormiline, pidevalt ette planeeritud, millega nad ise õieti rahul pole. Mõnel jälle pole üldse selget ettekujutust eraelust. Nad on küll oma tööelu hästi planeerinud ja organiseerinud, aga eraelus toimib paljugi planeerimata ja pigem juhuslikult. Seetõttu tekivad rahulolematus ja pettumused. Alles seejärel, kui nad on oma eraelu analüüsinud, saab paljudele inimestele selgeks, mis on korras ja mis mitte. Nad võivad siis oma elu uuesti, teisiti, paremini organiseerida ja nii rohkem rahulolu ja rõõmu saavutada.

Harjutus eneseanalüüsiks.
Analüüsige oma eraelu ja selgitage välja, kas te olete sel rahul.

• Kas teil on selline isiklik elu, nagu te olete endale ette kujutanud ja soovinud?
• Mida te igatsete?
• Millest te olete unistanud juba noorusest peale?
• Tehke kindlaks, mida te peaksite muutma, et teie unistus eraelust realiseeruks.

Nägemused on tugevad positiivsete emotsioonidega seotud mõttepildid.
Olge julged ning uudishimulikud uuenduste ja kasvamise suhtes oma küpses elufaasis. Kas te tunnete end juba aastaid ebamugavalt oma vanas korteris? Siis kolige ringi uude, ilusasse korterisse, planeerige, organiseerige seda ettevõtmist osavalt ja kohusetundlikult. Kas te tunnete end juba aastaid isoleerituna? Siis astuge ühte, kahte, kolme seltsi, mille valdkond teid huvitab. Nii loote võimaluse kohtuda teiste inimestega, end harida, ühiskondlikult aktiivne olla. Peale selle on enamiku seltside liikmemaksud suhteliselt väikesed, arvestades seda, mida nad oma liikmetele pakuvad. Kas te peate suhtlemist oma perekonnas väherahuldavaks? Siis rääkige oma kallitega läbi ja seadke sisse igapäevased "jututunnid".
Positiivselt küpsel inimesel pole takistusi teel eluõnnele. Ta on loominguline, täis fantaasiat, leidlik ja julge. Ta on aednik oma eluaias ja on tema kätes, kas ta teeb sellest paradiisliku idülli või laseb sel rohtuda. Ta on teadlik, et peab oma aeda pidevalt hooldama ja hoidma, sest muidu võib igasugune umbrohi kogu paradiisliku idülli rikkuda.
Paljud positiivsed ja edukad küpsed inimesed peavad oma eraelu puhkuse ja lõdvestuse tähtsaks oaasiks. Näiteks Ottmar Hitzfeld, Udo Jürgens, James Last, Meryl Streep, Michelle Pfeiffsr, kuninganna Silvia, Hansi Hinterseer. Nende eraelu on nendele sama südamelähedane kui nende töögi.

Rõõm edukast tööst

Positiivselt küps inimene teab, et on tähtis omada elukutset, mis pakub rõõmu ja milles ta võib ennast avada ja arendada. Võimalik, et ta on enda ja teiste puhul kogenud, kuidas ebarahuldav ja rõõmutu töö võib inimest kurnata. Seepärast pöörab inimene sellele valdkonnale sama palju tähelepanu nagu oma eraelulegi. Võimalik, et isegi rohkem, kui ta järgib püstitatud eesmärke.
Kolmas elufaas mängib tööelus otsustavat osa. Teine elufaas kujundati inimese esimestest tööaastatest ja karjääriredelil liikumisest, vahel ka tööalastest muutustest ja firmade vahetusest.
Kolmanda elufaasiga jõuab küps inimene täieliku tööajaga töötamise pea- ja lõppjärku. Nüüd tuleb oma "maja" kindlustada või, kui sellel on lõhed või ta enam ei toimi, ringi ehitada ja korrastada. Sest astumisega neljandasse elufaasi läheneb inimene vanaduspuhkusele või aeglasele tagasitõmbumisele tööelust. Seega, mida ta pole korraldanud või toime saatnud kolmandas, seda saab vaevalt veel realiseerida neljandas elufaasis. Kolmandas elufaasis on eelkõige jutt sellest, kas olete oma senise tööeluga rahul või mitte. Kui teil on töö, mis teile ei meeldi, siis peaksite endas selgusele jõudma, kas te ikka tahate samal moel ka järgmised 10, 15 või 20 aastat jätkata. Te peaksite endale esitama küsimuse, kas poleks parem oma töös midagi muuta. Kui te soovite muutusi, tuleb selgusele jõuda, kuidas need peaksid välja nägema ja mida te muutuse korral peaksite jälgima.
Positiivselt küps inimene on teadlik sellest, et tema tööelu ei pea üksnes igakuist sissetulekut kindlustama, vaid pakkuma ka rahulolu ja mõnu tööst.
Paljud inimesed asuvad noores eas juhuslikult ja teadmatult tööle, mis osutub tööaastate jooksul sageli sobimatuks ja pakub kas vähe või üldse mitte rõõmu ja rahulolu. Selle asemel et elukutset vahetada, jäävad paljud sellesama ebasõbraliku töö juurde ja korraldavad seeläbi endale paljudeks aastateks rohkem halba kui head.
Inimese arenguga küpseks täiskasvanuks avaneb silmaring ja teadvus nõnda, et inimene võib oma olukorda ja iseennast paremini hinnata. Talle teadvustub nüüd, et ilma rahulduse ja rõõmuta töö avaldab mõju kogu heaolule, aga ka tulemustele ja edule.
Kui inimene töötab meeskonnas, kus kõik armastavad oma elukutset, ja kui ka tema oma kutset armastab, siis läheb ta meelsasti tööle ega võta seda kui koormust, vaid pigem rikastamist. Tagajärjeks on, et ta saavutab tööl häid tulemusi, on edukas ja oma eluga rahul.
Kui positiivselt küps inimene tunnetab kolmandasse elufaasi astudes, et tal on töö, mis talle tõelist rõõmu ei valmista, edu ja arenemist ei paku, siis teeb ta sellest oma järeldused. Ta mõtleb järele, kuidas saaks oma tööelu muuta ja parandada, muutuda edukaks ja areneda. Peale selle mõtleb ta põhjalikult järele, kas tal üldse on selline töö, mis talle tõesti sobib, või arvestades tema andeid ja võimeid, hoopis vale elukutse. Ta teab, kui tähtis on teha tööd, milleks tal on kutsumus.
Kui näiteks sekretär tahab pigem raamatuid kirjutada või ärijuht loodusraviga tegelda ja nad on positiivselt küpsed inimesed, siis suure tõenäosusega nad oma soovid ka realiseerivad. Sest kui mitte praegu, millal siis veel?
Noor inimene seevastu jääb samas situatsioonis pigem oma harjumuspärase töö juurde, sest ta peab oma ideed millekski eluvõõraks ning tema kaaslased annavad talle mõista täpselt sama. Nii hoiab ta oma unistused endale hilisemateks aastateks.
Positiivselt küps inimene ei vaheta töökohta järelemõtlematult, vaid kaalutlevalt ja edule orienteeritult. Ta on teadlik riskidest, aga arvestab ka soodsate väljavaadetega. Ta teeb oma arvamuse järgi õige otsuse, mis viib teda lähemale arusaamale täiuslikust töökohast. Sekretärist sai väheste aastate jooksul edukas kirjanik, suure kontserni ärijuhist mõne aasta pärast edukas loodusravikeskuse looja ja ärijuht. Mõlemad on praegu õnnelikud ja rahulolevad inimesed, kes armastavad oma tööd ja võtavad seda mitte koormana, vaid rikastusena.

Harjutus eneseanalüüsiks.
Mõelge oma töökoha üle järele,

• Analüüsige, kas te olete oma tööga rahul.
• Millist tööd te kõige meelsamini teeksite?
  Mida te meelsasti oma töös muudaksite - elukutset või firmat? Kas sooviksite teist, kõrgemat ametikohta firma siseselt? Tahaksite rohkem raha teenida? Mida te peaksite tegema, et oma eesmärki saavutada?

Positiivselt küps inimene, kes hindab oma tööd, aga ei ole oma ametikohaga rahul, mõtleb järele, kuidas saada teist või kõrgemat positsiooni. Siinjuures mängivad tähtsat rolli vahepealsel ajal välja kujunenud inimlikud omadused, sest õigel ja mõjusal rakendamisel (nt täienduskursused või eriliste tulemuste saavutamine firma heaks) võib ta saavutada oma soovitud eesmärgi.

Positiivselt küpsel inimesel jätkub omadusi ja nõutavat energiat, et oma sageli keerukas soovunelm läbi viia. Paljudele inimestele on kolmas elufaas parim võimalus tööalasteks saavutusteks.
Frank McCourt (68) oli 27 aastat New Yorgis õpetaja, enne kui ta oma hobist - kirjanduslikust tegevusest - tegi endale uue elukutse. Ta on bestselleri "Minu ema tuhk" autor ja sai selle eest Pullitzeri preemia. Pärast seda edu oli tal majanduslikult võimalik pühendada end täielikult ja üksnes armastatud elukutsele.
Dorothee F. (52) on arst ja psühholoog. 21 aastat oli tal ühine praksis koos oma mehega. Siis järgis ta sisemist impulssi, jättis töö ja mehe ning tegi läbi nõustamisalase koolituse. Praegu nõustab ta inimesi eneseleidmise ja tööalase valiku küsimustes. Ta käsitleb oma uut elukutset mitte kui tööd, vaid kui kutsumust, mis pakub suurt rahuldust.
Ma olen selle kõik, samuti kui Dorothee, ise läbi elanud. 40. eluaasta alguses jätkus mul lõpuks julgust jätta maha kontoritöö, mis oli mulle juba aastaid igav ega pakkunud rahuldust, et pühendada end kirjanduslikule tegevusele, mis on mind alati vaimustanud. Praegu, pärast paljusid aastaid, olen tuntud kirjanik, avaldanud mitmeid raamatuid ja aidanud ka teisi "noori" autoreid nende raamatuprojektide realiseerimisel. Ma poleks osanud arvata, et töö võib nii palju lõbu pakkuda ja mulle nii palju rõõmu ja edu kinkida!

Eluunistuste ja soovunelmate realiseerimine

Kas te veel mäletate unistust, mis teil noorena oli? Te ehk unistasite sellest, et minna kord elus purjekaga ümbermaailmareisile või teha jalgrattaga tuur ümber maakera? Või ehk unistasite sellest, et aidata mõne arengumaa haigeid inimesi nagu Albert Schweitzer, või osta mõni lagunenud loss ja viia see tagasi endisesse hiilgusesse. Võimalik, et unistasite sellest, et ujuda üle La Manche'i või ületada õhupalliga Alpid. Igal inimesel on isiklikud eluunistused. Siinjuures ei räägi ma väikestest unistustest (abielluda, lapsi saada, terveks jääda, maja ehitada), vaid pigem suurtest eluunistustest, mille puhul on tegemist ebaharilike, suurte asjadega, kus inimene saab näidata kogu oma täiuslikkust ja seeläbi massist kõrgemale tõusta.
Noore täiskasvanu aastatel ei saa selliseid suuri unistusi sageli realiseerida, kuna inimene on liiga hõivatud päevaprobleemidest (paigutumine tööellu, perekonna planeerimine, asjade muretsemine, oma eraelu sisseseadmine jne). Pealegi peab noor täiskasvanu oma suuri unistusi sageli avasilmi unistusteks või siis kuuleb teistelt, et need on vaid rumalused. Tema sisemine kindlus ja oma isiksus pole veel küpsenud ega piisavalt stabiilsed, et pidada oma unistusi millekski kõrgemaks ja neid kaitsta.
Positiivselt küps inimene aga kraamib oma kunagised unistused alateadvusest jälle välja, et neid nüüd juba küpsenud isiksuse silmadega vaadelda. Kui ta leiab, et unistused pole oma võlust midagi kaotanud, otsib ta võimalusi neid realiseerida. Kas kaaslased tema üle naeravad või teda kritiseerivad, ei mängi olulist rolli. Tema puhul on eelkõige tegemist sellega, et oma unistused täide viia, kogeda mõnu, rõõmu ja elevust, rikastada oma elu. See on alles tõeline elu! Teha elus midagi suurt, midagi mõistlikku, midagi unustamatut! Ehk isegi midagi, mis kestab pärast inimese surma!
Keda õige huvitab, kas inimene korjas oma elus postmarke või mitte, kas ta ostis endale iga kolme aasta järel uue auto või mitte, kas ta niitis igal laupäeval muru või mitte? Kui ta siiski teostab oma suure unistuse - kutsub ellu keskkonnakaitselise tegevuse, asub koos teiste liikmetega keskkonna eest välja ja äratab paljude kaaskodanike keskkonnateadlikkuse -, siis on tema elul mõte. Kui naine on pidevalt tegev sellega, et olla laitmatu pereema, siis põhimõtteliselt ei huvita see mitte kedagi; kui ta aga astub välja heategevusliku organisatsiooni eest, kogub suuri summasid ja aitab sellega paljusid hädas olevaid inimesi, siis on ta oma eluga midagi tõeliselt mõistlikku saavutanud.
Kolmas elufaas pakub inimesele laialdase tegevusvälja. Paljud tema elu valdkonnad on nüüd välja kujunenud või siis välja langenud (näiteks perekonna loomine, laste kasvatamine jne), nii et küps inimene võib oma energia pöörata teistele valdkondadele ja nähtustele. Nüüd on tulnud aeg end väljapoole avada, pöörata ennast suure elu poole, lõhata piirangud, olla julge ja uljas.

Marina Picasso (47), kuulsa kunstniku Pablo Picasso lapselaps, tahtis alati meeleldi teisi inimesi õnnelikuks teha. Kui ta päris oma vanaisalt suure varanduse, siis võttis ta vastu otsuse aidata teisi. Oma rahaga lõi ta Vietnamis Marina Picasso fondi. Kerkis noorteküla. 360 orbu leidis seal endale kodu. Peale selle adopteeris ta Vietnamis kolm orbu ja elas nendega vanaisa majas. Tema järgmine projekt, millest ta unistab ja mida tahaks meelsasti realiseerida, on lasteküla Prantsusmaal. Prantsuse moelooja Pierre Cardin viis ellu oma unistuse Aleksandria tuletorni taastamisest; Andre Heller teostas oma unistuse maa-alusest kristallimaailmast Wattenis; Hardy Krüger oma unistuse "maailmaränduritest", kui ta tegi maailmakuulsa TV-seriaali; Leni Riefenstahl teostas oma unistuse fotograafiast ja tegi fotokogumiku nuubialastest Sudaanis; hispaania miljardär Alicia Kopplowitz (45) teostas oma unistuse abistamisest ja ehitas lasteaedu, lastekodusid ja koole kõigi nende jaoks, kes on jäänud elu varjupoolele; Bertrand Piccard ja Brian Jones teostasid oma unistuse lennata ümber maailma kuuma õhuga täidetud õhupalliga.
Alati ei pea see, mida inimene võib saavutada, olema midagi nii suurt. Maria Bauer (72) unistas lapsena sellest, et saada arstiks. Teise maailmasõja tõttu, kus isa jäi sõjas kadunuks, ema aga sai koos kolme lapsega pommitamise ajal surma, ei olnud tal võimalik oma unistust realiseerida. Selle asemel sai temast büroo müügiesindaja. Ta abiellus, tal on kaks poega. Neist mõlemast said arstid. Kui ta 60-aastaselt pensionile läks, oli talle selge, et tahaks midagi mõistlikku teha. Ta kuulis, et üks lastehaigla otsib vabatahtlikke abilisi, kes hooldaksid selliste vanemate lapsi, kellel pole aega või kes elavad kaugemal. Kohe hakkas ta hooldama üht kaheaastast, sündimisest saadik raskelt haiget last, keda oli korduvalt opereeritud. Sellest ajast peale on ta hooldanud juba paljusid lapsi, mõningaid koguni üle aasta või kahe, ja osutanud nende vanematele sellega teene. Maria Bauer ütleb, et ta rõõmustab iga päev selle üle, et läheb haiglasse ja külastab "oma" last. Nii on tema unistus "arstiks saamisest" ometi täitunud, kuigi veidi teisel moel ja kombel. Kolmas elufaas annab positiivselt küpsele inimesele võimaluse realiseerida oma täitumatuid unistusi ja rikastada oma elu. Millal veel, kui mitte praegu, peaks ta siis oma unistusi realiseerima ja projekte ellu viima?

Harjutus eneseanalüüsiks

• Millised unistused te viiksite meeleldi täide ?
• Milliseid projekte olete alati tahtnud algatada ja ellu viia?
• Mida te peaksite tegema, et oma suurt unistust täide viia?

Kujutage endale ette, kuidas oleks, kui te oleksite oma unistuse juba täide viinud. Mida te selle kujutelma juures tunnete? Rõõmu, elevust, rahulolu, tänulikkust, arengut? Nautige neid
suurepäraseid tundeid.

Huvide ja loomingulisuse väljaelamine

Positiivselt küps inimene kasutab oma võimeid selleks, et nautida elu imelist mitmekesisust. Ta teab, et elu koosneb teatud osas kohustustest, mida tuleb täita ja mis ei valmista alati ainult rõõmu, vaid võivad vahel ka koormaks olla. Ometi on tähtis üha jälle kogeda rõõmu, sest ilma rõõmuta on elu vaene, vilets ja sünge. Ainult igapäevase või alatise "rõõmukvantumi" tarbimine selitab inimese hinge ja tekitab tema sisemuses rõõmsameelsuse ja rõõmu püsiva kliima.
Positiivselt küps inimene on teadlik, millised elu valdkonnad ja olukorrad valmistavad talle rõõmu ja millised mitte. Sellepärast heidab ta rõõmutud asjad endast nii kaugele kui võimalik ja pöördub rohkem selliste valdkondade poole, mis talle rõõmu valmistavad. Ta küsib endalt: Mis mind huvitab ja mis mitte? Milliste tegevuste juures tunnen end täiesti oma sõiduvees ja milliste puhul mitte? Mida ma olen alati meelsasti teinud, aga nüüd juba palju aastaid hooletusse jätnud, tahaksin tulevikus jälle rohkem teha?
Küpsel inimesel on faas, mil tal oli vähe aega ja võimalusi tegelda oma isiklike huvidega, tavaliselt seljataga. Palju aastaid olid eelisolukorras teised asjad: tööalane areng ja karjäär, äri loomine, pere planeerimine, laste kasvatamine, asjade muretsemine, maja ehitus jne. Sel ajal oli palju kohustusi, mida tuli tahes-tahtmata täita, tekitasid nad siis inimeses rõõmu või ei. Väga sageli allutati isiklikud huvid teistele eesmärkidele ja lükati edasi kui "hiljem".
Kolmanda elufaasiga on see "hiljem" käes. Positiivselt küps inimene, kellel on nüüd enamasti rohkem vabadust ja aega, kasutab seda faasi, et uuesti oma huvidega tegelda, teha rohkem seda, mis talle rõõmu valmistab. Enam ei domineeri elus küsimus: Mida ma nüüd pean tegema? vaid Mida ma nüüd tahan teha? Mis mind huvitab? Mis mind rõõmustab? Inimesel on nüüd võimalus tegelda uuesti varasemate huvialadega või pöörduda uute poole. Küpsemisprotsessi käigus märkab inimene, et see, mis teda varem huvitas, vaimustab nüüd vaid mõõdukalt, ja et on uusi huvialasid, millega ta tahaks tegelda.
Positiivselt küps inimene, kes on oma isiksust ja võimeid arendanud, võib nüüd anda oma elule uusi impulsse ja tegelda valdkondadega, mis teda huvitavad, tema silmaringi avardavad ja talle rõõmu valmistavad. Ta võib näiteks hakata kunstiga tegelema - hakata ise maalima, astuda mõnda kunstiühingusse, käia kunstitutvustustel või kunstikursustel. Kui ta maalimise poole pöördub, molberti, värvide ja pintslitega loodusesse sõidab ja seal loodust maalib, saab ta oma loomingulisust välja elada ja tunda sealjuures imelist tunnet elada, luua, liikuda. Millised on teie huvid? Mida teie meelsasti teeksite? Kui te näiteks huvitute võõrastest maadest ja võõrkeeltest, võiksite käia näitlikustatud ettekannetel seikluslike reiside kohta Indiasse, Brasiiliasse või Austraaliasse, registreeruda võõrkeele kursustele rahvaülikoolis, osaleda mõnes rahvusvahelises vestlusringis või tellida reisi mõnele maale omal valikul ning tunda rõõmu ettevalmistuste üle. Kui te olete mõnel huvitaval reisil käinud, võite pärast ise ettekande pidada või selle kohta reisikirja kirjutada ja mõnele erialaajakirjale saata. Kui te tegelete oma huvialadega ja neid naudite, siis kogete palju rõõmu, elevust ja kasvuruumi. Kui te saate sealjuures veel rakendada oma loomingulisust, saavutate suurima rahulduse ja imelise tunde olla loominguga üks.
Loovus on inimese loominguline jõud, on võime vaimsel ja kunstilisel tasemel arendada oma initsiatiivi, osata luua midagi, mida varem pole olnud. Kui te olete inimene, kes vaimustusega maalib, kirjutab, keraamikat töötleb, erilisi lauadekoratsioone või lilleseadeid kujundab, oma riideid kavandab ja õmbleb, eluruume harmooniliselt sisustab või eksootilisi roogi valmistab, siis te olete eriti loominguline inimene. Sellisel juhul peaksite jälgima, et saaksite oma loomingulisust nii sageli kui võimalik maitsta. Sest siis olete üks iseendaga ja elu täiusega ja tunnete suurimat naudingut. Positiivselt küps ja loominguline inimene talub võimalikult vähe võõrast juhtimist ja tegevust. Ta teeb ise oma loomingulisusega enda elu mitmekülgseks.

Kõik loominguliselt küpsete inimeste elus on värvikas, mitmekesine, ebakonventsionaalne. Nad on huvitavad, inspireerivad ja elavad tüübid, kes annavad hoogu igale vestlusele ja seltskonnale. Nad avanevad õieti alles siis, kui saavad oma loomingulisust täiel määral rakendada. Loomingulised küpsed inimesed on elunautijad, elukunstnikud ja -kujundajad ja enamasti ka võrdlemisi edukad. Sest peale vaimsete seaduste täidab inimene, kes tohib oma erilisi võimeid välja arendada, kes on iseendaga kooskõlas, tunneb sealjuures naudingut ja areneb, ka elu seadust ja saab selle tagajärjel muutuda vaid edukaks ja õnnelikuks.
Positiivselt küpsed inimesed, kes kolmandas elufaasis oma võimeid ära kasutavad/välja arendavad, ei satu just harva oma elu teise edukuse etappi. Mõnikord avanevad seetõttu uued ametialased võimalused. Siis jätab inimene sageli oma senise töö ja võtab endale uue elukutse.
Itaalia näitlejanna Gina Lollobrigida hakkas küpses eas pildistama ja avaldama fotoalbumeid, ta on saanud nende eest mitmeid auhindu. Ta peab oma loomingulisust millekski imeliseks, rahuldavaks, elustavaks ja unistab sellest, et teostada veel paljusid ideid. Ka saksa tööstur Gunter Sachs alustas küpses vanuses fotograafiaga ja tegi endale nime erutavate, ilusate naiste fotograafina. Simone Rethel (49), näitleja Johannes Heesteri abikaasa, andis küpses vanuses välja pildialbumi oma mehest. Vanast, ilusast inimesest. Imepäraste fotodega, mida ta ise oli aastaid temast teinud.
Positiivselt küpsed inimesed käsitlevad oma huve ja võimeid kui midagi erilist, tähtsat, kallihinnalist. Seepärast püüavad nad neid välja arendada, rakendada ja kasutada mõistlikult kindlate eesmärkide realiseerimiseks. Sellega toovad nad ellu rõõmu, elevust ja täiust ning loovad teistele inimestele projekte, täis võlu, tarkust ja ilu.

Uute väljakutsete vastuvõtmine
Positiivselt küps võluv inimene käsitleb elu erutava seiklusmaana, kus ta tahaks end välja arendada ja oma piire tunnetada. Kui ta pole end senini pidurdamatult välja arendanud, tahab ta nüüd teada, mis temas peitub ja millisteks tippsaavutusteks ta on võimeline. Ta otsib väljakutset, nõudmisi, ergutust, entusiasmi.
Paljud inimesed elavad aastaid pigem tasast või keskpõrast elu ja neil on kolmandas elufaasis sageli tunne, et nad pole veel õieti elanudki. Nad tunnevad end sageli roosinupuna, mis pole puhkenudki, kuid on juba närtsimas. Nüüd on neil tung nautida elu veelkord täiel rinnal, teha kõike seda, mis neile meeldib. Sest kui mitte nüüd, siis millal veel?
Selles faasis otsib positiivselt küps inimene uusi väljakutseid, asju, mida ta pole veel teinud, kuid kus ta võib endale ja teistele näidata, mis temas peitub. Kahe aasta eest esitasin endale väljakutse teha 180-leheküljeline käsikiri valmis ühe kuuga, pealegi optimaalses seisukorras. Kui ma siis ülesande oma rahuloluks ka täitsin, tundsin end küll kurnatuna, aga ka ütlemata hästi, ja minu enesehinnang oli tunduvalt tõusnud. Järgmisel aastal seadsin endale eesmärgiks saada paralleelselt kaks käsikirja, kumbki 200 lehekülge, valmis kahe ja poole kuuga. Ja tõepoolest - see õnnestus ja mul jäi veidi aega ülegi. Seejärel tundsin, et olen lihtsalt super, tundsin end hästi ega olnud isegi kurnatud. Need proovilepanekud näitasid mulle, millisteks suursaavutusteks olen võimeline. Sinnamaani poleks ma uneski arvanud, et võiksin raamatu käsikirja ühe kuuga valmis kirjutada. Hetkel tegelen sellega, et järgmist väljakutset ületada. 1999. aasta alguses näidati televiisoris Johann Sanktjohanserit Garmisch-Partenkirchenist, meest 60. eluaastate alguses. Ta esitas endale väljakutse talvel paljajalu lumes joosta ja mäe otsa ronida - ta nimetas seda lumejooksuks. Televisiooni meeskond saatis teda. See polnud muide sugugi tema esimene lumes käimine. Aastate eest alustas ta lühikese vahemaaga ja pikendas seda aasta-aastalt. Võis näha, kuidas mees lausa otsis väljakutset, kuidas ta iga pingutusega leppis ja milline rahuldus ja eneseaustus oli temas pärast seda, kui ta oli oma eesmärgi saavutanud. Vaevalt oli ta ühest väljakutsest jagu saanud, kui otsis juba järgmist.
Miks inimesed otsivad väljakutseid? Ja miks nad otsivad, vaevalt kui on ühe ületanud, juba jälle järgmist - üha suuremat, üha kõrgemat? Teadlased annavad sellele vastuse: eriliste või ekstreemsete väljakutsete alistamine vabastab inimesel endorfiini (õnneainete) ja adrenaliini tugeva nõristuse. Sellega antakse meeltele tiivad, uimastatakse või joovastatakse need. Inimesed, kes sellist õnnetunnet on juba korduvalt kogenud, tahavad seda ikka ja jälle uuesti läbi elada. Niisiis püüdlevad nad, olles vaevalt ühe väljakutse ületanud, juba järgmistele vastu. Küpsete seiklejate jaoks on elu ehe - see on intensiivsem elutunnetus, kõikide isiklike piiride lõhkumine, avanemine universaalsele loomejõule, sukeldumine teise dimensiooni. Vastupidiselt noortele inimestele, kes isegi järele mõtlemata riskeeriksid oma eluga, tegutseb positiivselt küps inimene kaalutlevamalt. Ta kaalub riski ja eduväljavaateid ning väldib asjatuid ohte. Ta tahab väljakutsega hakkama saada, aga mitte iga hinna eest. Ta teab, et mitte ainult üks tee ei vii Rooma, vaid et neid on mitu ja on tema võimuses endale see õige valida.

Harjutusi enesekontrolliks:
Mida kujutab teie jaoks väljakutse: rattamatka üle Alpide, üle järve ujumist, langevarjuhüpet, raamatu kirjutamist või mäetippu ronimist? Mis ärgitaks teid midagi tegema? Mõelge siis, mida te peaksite tegema, ei oma eesmärki saavutada.

Wiltrud näiteks elas heal järjel advokaadi abikaasana mõnusat elu ühe Lõuna-Saksa linna ilusas majas. Kui ta oli 46-aastane ja tema lapsed said vähehaaval täiskasvanuks, otsis ta endale uue sihi. Ta asutas liikumise "Abi Poolale", kogus kantud riideid, toiduaineid, ravimeid jne, organiseeris veoauto ja andis abisaadetise ühele vaesele Poola piirkonnale. Kaks aastat hiljem viisid juba mitu veoautot abisaadetisi Poolasse, seekord eelkõige laste- ja vanadekodudele. Ta ise oli nendel sõitudel kaasas, et jaotamist kontrollida. Aasta-aastalt muutus tema abi ulatus üha suuremaks ja suuremaks ja ta sai mitmeid autasusid Poola valitsuselt. Juba on ta esitanud endale uue väljakutse ja rakendab kogu jõu, et ka sellega edukalt hakkama saada.

 Tagasi sisukorda