Inimesed unistavad meetoditest, mis kas pidurdaksid või isegi I peataksid vanaemisprotsessi. Nad soovivad igatsevalt, et oleks vananemisvastaseid pille a' la Viagra või rakukuur, mis takistab rakkude suremist. Nad peavad vananemist puhtalt kehaliseks ilminguks, mis puudutab ainult inimese välimust. See on siiski poolik lähtekoht. Vananemisprotsess puudutab keha kõrval ka inimese vaimu ja hinge. Küllap väidate nüüd vastu, et olevat võimatu, et vaim või hing vananeksid, kuna need olevat vaimset laadi ja seega surematud. Ometi on see väide tõene.
Vaadelge kord vanemaid ja vanu inimesi ja pöörake tähelepanu vanuse tunnustele. See on ühest küljest väline - kortsud, hallid või valged juuksed, lõtv näonahk, sageli vormitu või kondine figuur. Aga teisest küljest on olemas ka teised vanadustunnused, need, mis esmapilgul pole nähtavad: mõtteviis, suhtumine nooremasse põlvkonda. Vanade väärtushinnangud on sageli tagurlikud, ajakohatud, raskepärased. Noored tabavad sageli naelapea pihta, kui nad oma vanematele ütlevad. "Ema, isa, teie ei saa sellest aru. Te olete eilsest päevast pärit. Nii ei arva tänapäeval enam keegi". Tõepoolest pole paljud küpsed inimesed enam tehniliste uuendustega kursis või on neil uue tehnika puudutamise ees hirm. Nad kirjutavad pigem oma vana elektrilise kirjutusmasinaga, kui kasutavad uut arvutit, kuna nad ei oska seda kasutada ja neil on raske seda õppida; nad pigem lasevad oma lapsed arvuti juurde, kuna nad interneti kasutamist õieti ei valda; neil on probleeme uue telefonisüsteemiga, selle programmeerimisega, konverentskõnele lülitumisega, uue videoaparaadiga ja stereosüsteemiga.
Näete nüüd - mitte ainult teie keha hakkab kolmandasse elufaasi astumisega vananema, vaid ka teie vaim. Ja samamoodi ka hing (siinjuures ei mõtle ma jumalikku hinge, vaid inimlikku vaimuala, nimetatud ka psüühikaks). Teie psüühika, alateadvus, reageerib mõtetele, mida te toodate, ja tekitab teis teatud kliima.
Küps inimene mõlgutab tahtmatult palju mõtteid oma vananemise üle. Ta kujutab endale ette, kuidas tema sile nahk muutub üha kortsulisemaks ja lõdvemaks, tema kohevad pruunid juuksed üha hallimaks ja õhemaks, kuidas tema elastne ja treenitud keha läheb üha kohmakamaks, vormitumaks või kondisemaks jne. Päevast päeva näeb inimene näiteid vanemaks saamise kurbloolusest: ajalehtedest loeb ta vanematest töövõtjatest, kes oma töö kootavad ja uut kohta enam ei saa, vanadest telestaaridest, kes kurdavad, et neile ei pakuta enam uusi osi jne. Kõik küpse inimese mõtted keerlevad vananemise ümber ja mõjuvad talle laserina, mis söövitab oma kiirtega inimese sisemisele plaadile programmi.
Inimese sisemuses valitseb selline "vananemiskliima", mis jätab vähe ruumi arenguks ja edenemiseks. Tema psüühika on vananemisele vastavalt koorikuga kaetud, blokeerunud, kinni jooksnud.
Keha, vaim ja hing on võrdselt allutatud vananemisprotsessile. Vahe on vaid selles, et üks on väliselt nähtav ja seepärast silmatorkav, teine aga sisemine ja seega nähtamatu. Ainult igapäevases elus, läbikäimises teiste inimestega torkavad ka need sisemised vananemisilmingud silma. Kui inimene võitleb ainult oma välise vananemise vastu, stiliseerib end kosmeetiliste ja kirurgiliste vahenditega nooreks, siis jääb ta oma hingelises ja vaimses sfääris ometi sama vanaks kui seni. See on sama kui lakkida vana auto uueks. Väliselt näeb see küll välja nagu uus, kuid jääb sisemuselt ometigi vanaks autoks, mis klõbiseb ja millel on vana mootor. Sellega ei saa sõita kiiremini ega paremini. Peale selle on kõik meetodid end nooreks stiliseerida vaid vanaduse mööduv peatamine. Mõne aja pärast vananemisprotsess jätkub, ning inimene peab oma välimust uuesti kosmeetiliselt või kirurgiliselt noorendama.
Tembeldada vananemisprotsessi puhtalt väliseks nähtuseks on muide vastuolus terviklikkuse seadusega. Arst dr Walter Weber kirjutab oma raamatus "Inimene on enam kui tema keha": "Iidsetest aegadest peale räägime sellest, et inimene koosneb ihust, hingest ja vaimust. Vähemalt räägivad seda meile filosoofid ja senini pole neile selles seisukohas keegi suutnud tõsiselt vastu vaielda... Järjestuses keha, vaim ja hing on alumine tasand materiaalne keha... Nagu arvuti näites, nii on ka inimese energiaala (mõeldud on siin hinge ja vaimu) kehalisest üle ja juhib seda." See on teaduslik tõdemus, et inimene on ainult siis tõeliselt terve, kui niihästi tema keha, vaim kui ka hing on harmoonias. Igaühele neist kolmest tuleb seega võrdselt tähelepanu pöörata ja neid tervena hoida. Ei piisa näiteks sellest, et väga tervislikult toituda, samal ajal aga elada tugevas tööalases stressis ning mitte lubada endale nädalavahetust puhkuseks. Keha kogeb küll suurel määral tähelepanu, aga hing ja vaim jäetakse hooletusse. Nad ei saa rahu. Inimeses valitseb disharmoonia.

Tehakse vahet meetodite vahel, mis on mõjusad kehalisel tasandil, näiteks liikumine, kosmeetika, kirurgia, vitamiinid ja teised vahendid. Ning meetoditel, mis on mõjusad vaimsel tasandil, näiteks pidev uute tehniliste vahendite kasutamise õppimine ja treenimine, sobitumine uuendustega, avatud olek uutele tendentsidele jne. Siia juurde kuulub veel meetod, mis on mõjus hingelisel tasandil, näiteks sisemise kliima ringi- ja uuesti programmeerimine positiivsete kujutluspiltide, meditatsiooni kasutamise ja mentaalse treeningu abil jne. Kui nüüd inimene rakendab sellist ühtset vananemisvastast programmi, on tal väga head väljavaated jääda oma elu lõpuni läbi ja lõhki nooruslikuks ja dünaamiliseks tüübiks. Eelduseks on, et sellist treeningut ei tehtaks mitte lühiajaliselt või juhuslikult, vaid pidevalt.
Sellist ühtset treeningut teevad muide juba - pigem alateadlikult kui teadlikult - väga erinevad inimesed. Nad torkavad meile silma seetõttu, et nad näiliselt ei vanane ja kiirgavad määratut elurõõmu.
Meenutan meelsasti vana daami, keda kohtasin oma lemmik-ujulas ja kes kohe mu tähelepanu köitis. Tal oli 48-aastase naise keha, prink rind ja istmik, ei mingit kõhtu, ta liikus elastselt ja dünaamiliselt - aga ta nägu oli üleni kortsuline. Valged juuksed andsid mulle märku, et ta peab vanem olema. Kui ma ühel päeval ei suutnud oma uudishimu enam taltsutada, küsisin temalt ta tõelist vanust. Ta naeris. "Kui vanaks te mind siis peate?" Vastasin tõetruult. "Võin ainult arvata. 60, 65?" Rahulolevalt muheldes vastas ta: "Ma olen 78!" Hiljem reetis ta mulle oma "salaretsepti" vanaemise vastu: "Ma elan tervislikult, kuid ometi nii, et see mulle mõnu pakub. Ma liigun palju, käin korrapäraselt ujumas, võtan palju ette ja olen meelsasti koos positiivsete inimestega."
Üks mu sõbratare on 50. eluaastate alguses, lahutatud ja tal on juba nädalaid uus sõber. Sõbratar näeb väga hea välja ja on nooruslik inimene. Koormava lahutuse tagajärjel halvenes tema välimus vahepeal võrdlemisi, ta nägi 10 aastat vanem välja, mõjus jõuetult ja kurnatult. Sellest ajast peale, kui ta on värskelt armunud ja jälle positiivselt elule vaatab, on tema välimus imetlusväärselt muutunud. Ta näeb välja nagu õitsev elu ja ka 10 aastat noorem, kui ta tegelikult on. Tema näonahk on pinguldunud, silmades on rohkem sära ja need on suuremad. Ta naerab rohkem ja liigub tunduvalt elastsemalt. Nagu ta mulle kinnitas, ei pea ta selle eest tänama ei kosmeetikut ega ilukirurgi, vaid üksnes oma uut õnneseisundit.
Mõlemast näitest nähtub selgelt terviklik vananemisvastane programm, mis baseerub sellel, et inimene elab elu täis rõõmu ja on seega püsiva harmoonia seisundis. Ehk olete teiegi enda puhul kindlaks teinud, et kui läbite pikema koormava faasi, kogete vähe rõõmu ja ei tunne end hästi. Teil on aga palju muret ja meelehärmi, teid ei tunnistata või ei armastata. Siis näete te ka mitu aastat vanem välja ja tunnete end sellele vastavalt. Kui teil on aga ilus aeg, kus on palju rõõmu, edu, armastust ja heaolu, siis näete ka palju noorem, ilusam ja säravam välja ning tunnete end samamoodi. Võiksite puid välja juurida ja kogu maailma emmata.
Kui te tahate loomulikul moel noor olla, siis peaksite teostama 3-osalise programmi, mis põhineb terviklikul eluviisil. Kõige parem on sellist programmi kasutada mitte ainult ajutiselt, vaid teha sellest igapäevase elu koostisosa - teatud liiki elufilosoofia.
Kogu elu on kool, kus kõik inimesed peavad elu lõpuni õppima, üha uuesti oma teadmisi laiendama ja ajakohastama. Ärge jääge kunagi seisma ega peatuge teadmises, et teate ja olete omandanud juba kõik. Kõik allub muutustele ja edusammudele. Tehnika, mis oli olemas veel viie aasta eest, on tänaseks juba vananenud. Kui te tahate noor olla, peate kohanema uuendustega, õppima üha uuesti ümber ja uuendustega kursis olema. Kaotage oma mälust väljendid: Varem tegime seda nii! või Tookord seda veel polnud! Kui te tõesti tahate olla noor, siis peate ka käituma nagu noor inimene. Noored inimesed paistavad silma uudishimu, teadmisjanu, katsetamisrõõmu, paindlikkuse, julguse ja muretuse poolest. Kui teil pole nende mõistetega midagi peale hakata ja olete juba võrdlemisi kalestunud, siis võite oma nägu küll lasta nooreks muuta, kuid jääte ikkagi vanaks.
Olla vana või noor, see võtab eeskätt kuju teie meeltes, sealt mõjub hingele ja ka kehale. Üks tervikliku vananemisvastase programmi peaülesandeid on mõelda end nooreks. Seda sooviksin teile järgnevalt tutvustada.
Selles programmis ei peatu ma puht välistel asjadel nagu kosmeetika, iluravi või kehaline vormisolek, sest need meetodid muutuvad pidevalt ning niigi kirjutavad paljud naisteajakirjad nende uusimatest saavutustest.
Järgnevas käsitlen üksnes loomulikke, eriti vaimset ja hingelist laadi meetodeid, mis ometi avaldavad mõju ka keha tasandile.

Energiaprintsiibi järgimine

Te tunnete energia mõistet tõenäoliselt füüsikast ja teate, et energeetika on õpetus, mille järgi kogu olemine baseerub energial (jõul). On olemas liikumisenergia, elektri- ja elektromagnetiline energia. Selles peatükis on tegemist teise energia vormiga, nimelt eluenergiaga, inimese sisemiste ja välimiste jõudude määraga. Kõik energiad alluvad ühele printsiibile, nii ka eluenergia.
Eluenergia allub pidevale tootmise ja äraandmise vahetusele. Kui te sõidate autoga, lähete jalutama, koristate kodu, kirjutate jne, siis annate oma energiat ära. Olenevalt sellest, kui palju te teatud ajavahemikus ja kui kiiresti või aeglaselt te midagi teete, kas teil on sealjuures probleeme või sujub kõik kergesti, kasutate te energiat erinevalt, kas rohkem (suure koormuse korral) või vähem (väiksema koormuse korral). Energiat annate ära ka siis, kui te kellegagi tülitsete, luuletust pähe õpite, tantsite või keedate süüa, st energiat kulutatakse nii kehalisel kui ka vaimsel tasandil.
Kui te olete päeval kulutanud väga palju energiat, tunnete end õhtul reeglina kurnatuna, väsinult ja jõuetuna. Kui te olete nädal aega kulutanud väga palju energiat, tunnete end väga kurnatuna ja täiesti jõuetuna. Kui te kulutate palju energiat pikema aja jooksul, võite olla nii kurnatud, et kukute kokku või halvemal juhul langete välja Burnout' (nn "läbipõlemise") sündroomiga järgnevateks kuudeks või aastateks. Niisiis ei saa energiat ara anda suvaliselt või end pidevalt laostades. Energia äraandmise eelduseks on eluenergia küllaldane tootmine. On palju erinevaid energia tootmiskohti. Üks on igapäevane piisav ja terve uni (6 ja 9 tunni vahel, vastavalt inimese tüübile, kusjuures ennekesköine uni peab olema kõige intensiivsem). Te olete seda võib-olla ise kogenud, kui olete õhtul läinud rampväsinuna voodisse ja ärganud järgmisel hommikul värske ja puhanuna. Unes tankisite nähtamatus universaalses "energiajaamas" uut energiat.
Sellest nähtub korrapärase terve une keskne tähendus inimese energiamajandusele. Tänapäeval on palju inimesi, kelle uni pole tervislik ja kes kannatavad unehäirete all. Sageli võetakse unerohtu, et sundida end kunstlikule unele, aga sellist und ei saa kunagi võrrelda loomuliku unega, kuivõrd ta ei mõju energeetilise taastankimisena. Kui te kannatate unehäirete all, peaksite kontrollima oma harjumusi, sest sageli on sellised häired psühhosomaatilised. Kui algpõhjused on kõrvaldatud, kaovad enamasti ka füüsilised häired. Ajutiselt soovitatakse siis jällegi kasutada loomulikke uinuteid.
Uue eluenergia tootmisel on une kõrval tähtis osa puhkepausidel. Kui sageli ja intensiivselt neid peetakse, oleneb individuaalsest energiatarbimisest. Tootmisjuht, kes iga päev, ka laupäeviti, töötab 12 kuni 14 tundi, vajab intensiivsemaid puhkepause kui näiteks pangatöötaja, kes töötab esmaspäevast reedeni üksnes 40 tundi. Selliseid puhkepause on kõige parem pidada nädalavahetustel või puhkuse ajal. Nendes faasides peab inimene jälgima, et ta tangib uut energiat ega "ravitse" ennast pideva vaatamisväärsustega tutvumiste või lõbustusprogrammidega, nii et ta pöördub lõpuks puhkuselt tagasi täiesti kurnatuna.
On soovitatav puhkefaasides täiesti eesmärgipäraselt teha selliseid asju, mis tugevdavad regeneratsiooniefekti. Näiteks veeprotseduure - meetod, mida ma olen edasi arendanud ja mille kohta ka raamatu kirjutanud. See on meetod, millega te võite end täielikult teiseks muuta.
Järgmine tähtis faktor uue eluenergia tootmisel on toitumine. Kui te panete oma autosse pliivaba bensiini asemel odavat kütteõli, tuksub selle mootor rahutult, haiseb ja jukerdab. Täpselt samuti on toiduga, sest toit, mida me sööme, on meie kütteaine.
Kui te toitute peaasjalikult saiast, kartulikrõpsudest, tordist, pakisuppidest, konservtoidust jms, siis te ei produtseeri sellega kuigi suurt energiat (te parem lugege vahel, missuguseid kunstlikke aineid nendes toiduainetes leidub!). Kui toitute seevastu aga eeskätt värsketest päikese käes küpsenud (mitte kasvuhoones valminud) aedviljadest, puuviljadest, täisteratoodetest, piimasaadustest jne, omandate väga palju väärtuslikke toitaineid. Tähtis on saada toiduga kaloreid, vitamiine, proteiine, mineraale ja biofootone (=salvestunud päikesevalgust), sest need ained tugevdavad meie organismi energiatootmist. Päikesel on inimese energiamajanduses väga tähtis koht, sest päikesevalgus on puhas energia. Tänapäeval tehakse päikeseenergia endale kasulikuks, korjates seda majade katustele pandud päikesekollektoritesse, mis kütavad maja. Ka inimene on päikesekollektor, st kui me oleme sageli päikese käes ja seda "tangime", laeme end päikeseenergiaga ja täidame oma energiapatareid.
Energeetilised tugevdajad on ka voolav, puhas vesi (veejõujaamad), kivid, kaljud, mis salvestavad päikeseenergiat, kindlad puud - kuused, tammed, pöögid (mitte jalakad) -, üldse keskkonna saastatusest vaba loodus.
Nii nagu on olemas energeetilisi tugevdajaid, on olemas ka energeetilisi "neelajaid" - tööalaseid ja isiklikke: koormavad olukorrad, pidevad tülid, kestev stress, kehaline ülepinge jne. Ka sõbrad või kaaskondsed võivad meilt energiat ära võtta, kui nad kuuluvad "energiavampiiride" rühma. Need on inimesed, kellel endil on vähe energiat ja kes võtavad puuduva energia teistelt inimestelt. Energiavampiiriga on tegemist, kui te pärast kohtumist kellegagi tunnete end täiesti kurnatuna, kuigi enne külastust olite veel üsna reibas. Siis on teie kaaslane teid energiast tühjaks lasknud - tema tunneb end siis suurepäraselt, teie seevastu olete kurnatud. Noortel inimestel on eluenergiat väga palju ja nad keevad lausa üle. Kasvava vanusega väheneb inimeses ka loomulik energiareservuaar, eriti võime toota uut energiat piisaval määral. Kui noored inimesed käivad nädalavahetusel väljas ja on öö läbi üleval, võivad nad ilma probleemideta hakkama saada vaid mõne tunni unega, küpsemas vanuses inimesed väsivad sellise rütmi juures kiiresti ja vajavad palju pikemat puhkepausi.
Positiivselt küps inimene teab, et ta peab oma energiamajandust juhtima, st korrapäraselt energiat juurde võtma ja doseerima, seda prioriteetide järgi rakendama. Et ta käsi ikka hästi käiks, ei tohi energiat asjatult raisata.

Kui inimene aga on energiast tühi, näeb ta välja väsinum ja vanem kui tegelikult, mõjub vana ja jõuetuna. See ei tähenda, et energiat tuleks tagasi hoida, et inimene peaks igal võimalusel ainult puhkama ja mitte midagi tegema. Ehk on põhjus selles, et energiat tuleb voolusängis hoida.

Harjutusi enesekontrolliks:
Vaadelge oma elu, ümbruskonda ja kaaslasi energiaaspektist. Mis ja kes soodustab teie energiataset? Mis ja kes nõrgestab seda? Kuidas te saaksite tulevikus nõrgestamist vältida ja teha rohkem seda, mis tugevdab teie energiataset?
Jälgige kõikide tegevuste puhul energiaprintsiipi ja vältige pidevalt liigset energia äraandmist. Hoidke oma energia liikumises!
Koristage teelt barrikaadid, et energia ei koguneks nende taha ega põhjustaks plahvatust. Kui teie energiamajandus on tasakaalus, nähtub see teie säravast väljanägemisest ja heaolust.

Reipus tagab tervise

Inimese nägu on tema siseelu ja käekäigu peegel. Alati kui me kedagi kohtame, vaatleme esmalt tema nägu ja võime juba sellest aru saada, kas meie kaaslasel läheb hästi või mitte. Ehk olete ka teie kogenud, et kedagi kohates too teile ütleb: "Oh, aga te ei näe ju sugugi hea väljal Kas te ei tunne end hästi, kas te olete haige?" Ja tõepoolest ei tundnud te sel hetkel end hästi, olite ehk isegi haige.
Teisalt aga kohtame vahel küpseid inimesi, kes näevad õitsvad välja ja meid üllatavad, sest viimati, kui neid nägime, nägid nad välja oluliselt halvemad. Siis me ütleme: "Küll te näete hea välja! Mul pole tarviski küsida, kuidas teil läheb, seda on ju kohe nahal"
Kindlasti olete kogenud ka seda, et teil hakkab lühikese aja jooksul väga halb. Võimalik, et olete kohe pidanud ka oksendama. Kui te enne nägite veel värske ja terve välja, siis seejärel näete välja kahvatu, kurnatud ja väsinud - otse öeldes haige. Te mõjute äkki aastaid vanemana. Samuti on inimestega, kes ei tunne end hästi, on haiged, kel on valud. Alles siis, kui haigus on jälle möödas, nähtub see ka nende nägudelt -nahk on jälle roosa, sile ja pingevaba, inimesed näevad nooremad välja.
Kui te tahate säilitada pidevalt nooruslikku, siledat, ilusat ja vitaalset välimust, peate tegema midagi oma tervise ja heaolu jaoks. Korrapäraselt, pikaajaliselt ja kompleksselt. Kõige parem juba profülaktikaks, mitte alles siis, kui te juba haigeks olete jäänud. Koostage selleks oma isiklik profülaktikaprogramm, mida ka järjekindlalt täidate. Selline individuaalne ja terviklik ennetusprogramm peaks sisaldama järgmisi punkte.

Tervislik toitumine

Jälgige, et te sööksite võimalikult palju tervislikku toitu, näiteks puuvilja, aedvilja, terasid jne, sest sellest saab teie organism energiat, toodab teie elujõu. Otsustav on tervisetoidu kvaliteet ja värskus. Seepärast ärge ostke alaväärtuslikke või kasvuhoones kunstlikult ajatatud tooteid. Sööge sellist tervise -toitu nii palju kui võimalik toorelt või ainult mõõdukalt keede-tuna. Liiga intensiivne keetmine hävitab vitamiinid. Jälgige, et te ei sööks korraga liiga palju läbisegi ja pange tähele järjekorda, kuidas te toitu sööte. Põhimõtteliselt kehtib siin reegel: kõigepealt tuleb süüa kergelt seeditavad toidud ja alles siis raskelt seeditavad. Niisiis esmalt viljad, siis salatid, siis leib, siis riis ja kõige lõpuks juust. Kui te sööte toitu vales järjekorras, on kergelt seeditav toit liiga kaua mao-seedetraktis ja hakkab käärima, mille tagajärjel kannatate puhituste all.
Üldiselt peaksite sööma tasakaalustatud toitu ega tohi mingil juhul toituda ühekülgselt, näiteks ainult lihast või lihasaadustest, klimpidest või nuudlitest. Kujundage oma toit iga päev erinevalt - kord kala, kord muna, siis jälle aedvili, teraviljatooted, piimariis õunatükkidega või lihalõik Lõunamere puuviljadega. On tähtis, et toituksite mitmekesiselt ja tervislikult. Loomulikult peab kõik ka maitsev olema.
Paljud toitumisspetsialistid püstitavad võrdlemisi ranged reeglid. Mina olen igatahes kindlaks teinud, et tunnen end kõige paremini, kui ma söön küll peaasjalikult tervislikult, aga vahel võtan ka midagi sellist, mis tervislik ei ole, näiteks värske kukkel, tükike kooki, küpsised või veidi šokolaadi. Ma arvestan teatud määral ka oma himudega ja võtan kõike rahulikult. Ometi on kogu minu suhtumine tervislikku toitumisse sedavõrd muutunud, et valin automaatselt pigem õuna või topsikutäie maasikaid kui tahvli šokolaadi.
Tervisliku toitumise juurde kuulub ka vähemalt 2 kuni 2,5 l vedeliku joomine päevas. Peaksite tähele panema, et jooksite võimalikult palju vett - kas mineraalvett või puhast kraanivett (uurige kohalikust veepuhastusjaamast, kust joogivesi pärit on; mõnikord on nimelt joogiveel sama hea kvaliteet kui mineraalveel, näiteks kui see tuleb mägedest allikate piirkonnast). Kahjuks on tänapäeval juurdunud komme, et kauplusest ostetakse kõiksuguseid magusaid limonaade jne ja vett peaaegu ei joodagi. Mõelge sellele, et kõik magusad kunstlikud limonaadid on reeglina ebatervislikud, sest need sisaldavad suhkrut ja igasuguseid keemilisi lisaaineid. Ma soovitan teil seepärast ümber harjuda ja juua vett. Ka siis, kui see tundub teile algul mage. Põhjus on ainult selles, et teie suulagi on "ära rikutud". Kui te teatud aja olete joonud ainult vett, hakkate jälle nautima kosutavat puhta vee maitset.

Igapäevane liikumine

Ehk soovite nüüd vastu vaielda. "Aga ma liigun ju nagunii kogu päeva - teen sisseoste, koristan, käin treppidest üles ja alla, jooksen büroos sageli ühelt korruselt teisele jne." Loomulikult liigute te terve päeva, kuid me ei räägi siin tööst tingitud liikumisest vaid tervislikust liikumisest.
Tervislik on liikumine siis, kui see toimub värskes õhus (mitte büroos, kaubamajas või suurlinnas) ja kui see teeb head teie kehale, vaimule ja hingele. Kui te pinges ja rutus ühelt bürookorruselt teisele tormate, on see ebatervislik liikumine. Samamoodi kui kähe täistopitud ostukotiga kauplusest koju tormamine. Te nimelt koormate oma organismi siis väga tugevalt, annate energiat ära ja tunnete end kurnatuna, olete mõtetega kuskil mujal, võib-olla veel tööl või juba kodus oma järgmiste kohustuste juures.
Tervislik liikumine peab kehale, vaimule ja hingele head tegema, need harmooniasse viima, neid tugevdama ja värskendama, enesetunnet tõstma, kogu keha ühtlaselt treenima. Seda saavutate jalutades, joostes või jalgrattaga looduses sõites, aga ka järves või basseinis ujudes. Ka kodus võib ennast tervislikult liigutada, laheda muusika järgi tantsida või võimelda, seda aga lahtise aknaga värske õhu käes. Liigutusi tuleb teha arvestusega, et teete endale sel hetkel midagi head, tugevdate oma tervist ja heaolu.
Eelkõige on tähtis korrapärane liigutamine. Siin kehtib moto: pigem päevas 20 minutit, aga see-eest tõesti iga päev, kui 1 kord nädalas 2 tundi. Sellepärast peaksite harjuma liigutama end tervislikult iga päev. Kas teete siis hommikul veidi hommikvõimlemist, jalutate lõunavaheajal büroo lähedal pargis tiiru või võtate õhtul ette väikese sportliku jalutuskäigu. Kui te peale selle läbite veel nädalavahetusel põhjalikuma liikumisprogrammi, näiteks teete jalgrattamatka rohelusse, käite kas ujulas ujumas või saunas, siis tunnete end küll täiesti tervena ja hästi. On uskumatult vahva tunne teha midagi korrapäraselt enda heaks. Sellega on endas ületatud "sisemine loru" ja selle tasuks on uhkus ja rõõm.
Iga liikumisprogrammi juures tuleks järgida meeldivuse faktorit. Selle varju peitub ka tänapäeval nii palju kasutatud sõna "reipus".

Ei tohi end sundida millekski, mis pole meeldiv, ei pea ka, taevas hoidku, liha suretama. Inimese tervist soodustab ja teenib vaid see, mis inimesele teatud määral ka rõõmu valmistab. Sellepärast ei pea tervishoiuprogramm olema midagi kivinenut, vaid paindlik, individuaalselt kasutatav ja varieeritav, vastavalt inimese vajadustele ja tema võimalustele.

Riskifaktorite vältimine

Üks faktoreid, millega te oma tervise mängu panete ja haigustega (eriti tulevastega) riskite, on suitsetamine. Kõik arvukad teaduslikud tõdemused on jõudnud ühe tulemuseni - suitsetamine ohustab tervist, eelkõige ahendab veresooni ja kahjustab kopse. Siinjuures on otsustav tähtsus päeva jooksul suitsetatud sigarettide hulgal. Pealegi tekitab suitsetamine sõltuvust. Suitsetajad, kellel sigaretid otsa lõpevad, käituvad juba veidi aja pärast tüüpiliste sõltlastena. Nad on rahutud, kontsentratsioonivõime hajub. Tekib kustutamatu tung sigareti järele, mille saamiseks nad teeksid sel hetkel kõik.
Peale selle on paljudel suitsetavatel inimestel, eriti naistel, oluliselt kiiremini vananev nahk ja nad näevad seetõttu vanemad välja. Aga ka seesmiselt, organite ja veresoonte järgi, on suur suitsetaja vanem kui mittesuitsetaja, sest suitsetamine põhjustab ladestumist veresoontesse ja see tekitab arstide ütluse järgi küllaltki suure südameinfarkti- ja insuldiriski. Mõned suitsetajad vaidlevad nüüd vastu, et lõpuks on ka selliseid suitsetajaid, kes on kõrge vanaduseni suitsetanud ega ole sellele vaatamata tõsiselt haiged. Need inimesed on siiski erandid. Minu isa näiteks oli selline suitsetaja, kes terve elu jooksul suitsetas iga päev paki sigarette ja kel polnud mingeid probleeme peale pideva kerge bronhiidi ja rögaerituse. Kuigi ta sai 75-aastaselt ajurabanduse ning oli selle tagajärjel ühepoolselt halvatud, ei loobunud ta siiski suitsetamisest, hoolimata kõikidest arstide hoiatustest. Tema bronhiit muutus üha raskemaks, rögaeritus põhjustas kõikidel daamidel, kes teda hooldasid, vastikustunde, aga see teda ei seganud. 78-aastaselt haigestus isa kopsupõletiku, tal tekkisid tugevad hingamisraskused ja selle kätte ta lõpuks ka suri.
Järgmine riskifaktor on alkohol. Udo Jürgens laulab ühes oma laulus alkoholi ohtudest: "On Saatan loonud napsu, et meid rikkuda, kuulen, kuis ta naerab, kui sellest sureme..."
Muidugi tuleb teha vahet inimeste vahel, kes tarbivad alkoholi harva ning kes joovad korrapäraselt ja palju, vahest on isegi alkohoolikud. Rahvasuus öeldakse: "Võta pits ja pea arul" Isegi arstid peavad tänapäeval pokaali punast veini päevas teatud liiki ravimiks ja seepärast ka soovitatavaks. Aga ainult üht pokaalikest!
See, kes tarbib pikka aega palju alkoholi, kahjustab mitte üksnes maksa, vaid eelkõige oma vaimu. Alkohoolikutel on sageli suuri raskusi keskendumisega, nad on rahutud ja kärsitud. Alkohoolikud on sõltlased ja neil tekib puudustunne, kui alkoholi kogus on nende tavapärasest väiksem. Inimesi, kes tarbivad liiga palju alkoholi, võib enamasti ära tunda nende näo järgi. See mõjub ebaharilikult punsununa ja ebatervena. Nad ei näe välja nooruslike ega elurõõmsatena, vaid mõjuvad vanemana, kulunult, liikumatult. Peale selle tunneme me alkoholi mitte üksnes nende inimeste hingeõhus, vaid ka läbi nende naha - kogu inimene haiseb alkoholi järele. Riskifaktor on ka keemilised toitained, ravimid, mida asjatundmatult sisse võetakse, disainerdroogid jne. Sellised ained on organismile mürgised ja kahjustavad seda. Kui neid tooteid tarvitatakse pikemat aega, mürgistavad nad organismi üha enam ja kahjustused on püsivad. Sellistest "keemiarelvadest" tuleks loobuda ja orienteeruda nende asemel looduslikele ja tervislikele toodetele.

Korrapäraste puhkepauside pidamine

Nagu juba energiaprintsiibi puhul juttu oli, on tähtis lubada endale piisavaid puhkepause, mil saab uut energiat tankida. Sellepärast pidage päevas (peale tavalise öise une) veel teisi puhkepause. Istuge 15 või 30 minutiks mugavasse tugitooli ja kuulake meeldivat, lõdvestavat muusikat või visake pikali, jalad kõrgemal, unistage veidi, juhtige mõtted argipäevast kõrvale. Te võite ka lõunavaheajal teha pooletunnise või siis 20-minutilise jalutuskäigu lähedalasuvasse parki, veidi pingil istuda ja päikest võtta. Või teha õhtul pärast tööd veel väike jalutuskäik, ka siis, kui juba pimeneb või ilm pole just kõige parem. Te võite aga lõdvestuda ka kodus meeldivalt soojas vannis ja lasta mõtetel uitama minna.
Pole tervislik alati üksnes aktiivne olla, üha kiirustada. Tehke vahepeal alati väike vaheaeg. Tõuske kirjutuslaua tagant püsti, avage aken, tehke mõned liigutused, hingake mitu korda sügavalt, pange oma CD-pleieril mõni laul mängima ja kuulake paar minutit ilusat muusikat. Ka see on juba väike puhkepaus, mis teeb teile head.
Ja kui te ennast hästi tunnete, peegeldub enesetunne ka teie näos - see mõjub nooremana, siledamuna, lõdvestununa.

Looduslike ravivahendite kasutamine

Tervetele eluviisidele vaatamata võib vahel juhtuda, et te kannatate peavalude, unehäirete, kõrvetiste, nahaärrituste, väsimuse või teiste vaevuste käes. Sel juhul ärge neelake kohe tablette, vaid katsuge vaevustest kõigepealt looduslike vahenditega lahti saada.
On olemas massaaže, teesid, salve, pulbreid taimsetest ainetest, mis on sageli sama mõjusad kui tabletid, aga märksa tervislikumad. Nad ei koorma organismi asjatult. Vahel, kui ei saa magama jääda või kui on peavalud, aitab autogeenne treening. Pärast seda magate nagu imik või siis on pea jällegi selge. Kasulik on väike jalutuskäik värskes õhus, looduse rahus, või meeldiv soe vann melissi või männiokka lisanditega. Kui vaevused ei vähene, on soovitatav järele mõelda, kas teie elus pole ehk midagi, mis teid väga vaevab, teile närvidele käib või teilt une röövib. Sellisel juhul ei aita ei tabletid ega parimad looduslikud ravivahendid. Teadke, et teil läheb alles siis jälle hästi, kui olete koormava probleemolukorra lahendanud. Tervikliku meditsiini põhimõtete järgi on vale algsed probleemid ravimitega katta ja lasta neil seega sisemuses edasi toimida, nii öelda varjatult. Selle tagajärjel võib haigus organismis lõplikult kinnistuda.

Koormavatest emotsioonidest vabanemine

Ikka ja alati satume olukordadesse, kus meis vallandub pahameel, stress ja viha. Sageli ei pääse need emotsioonid valla, vaid jäävad inimese sisemusse ning hõivavad kogu tema mõtlemise ja tegevuse. Tervikliku meditsiini järgi peaks inimene need emotsioonid siiski nii kiiresti kui võimalik kõrvale heitma, läbi töötama, end nendest vabastama, et need ei saaks tema sisemusele laastavalt mõjuda.
Nendest vabanemisele aitab tublisti kaasa liikumine, sest nii saab emotsioone kõige paremini töödelda. Te võite näiteks kiires tempos kõndima minna, jõuliselt ujuda või laheda muusika saatel tantsida. Sel ajal kui te liigute, lasete koormava olukorra veel kord nagu filmi oma silme eest läbi. Tooge inimene, kes teid haavas või solvas, oma vaimusilma ette ja tülitsege temaga. Rääkige südamelt ära kõik, mis teid koormab. Olge julge, paisake sellele isikule ka sõimusõnu näkku. Oma kogemustest võin öelda, et see teeb ütlemata palju head. Korrake seda harjutust nii kaua, kuni olete kogu auru välja lasknud ning tunnete end kergendatult ja vabanenult. Terviklik profülaktika peab olema suunatud sellele, et hoiaksite oma elu korras. Kui teil on probleemseid olukordi, siis tuleb need nii ruttu kui võimalik lahendada, mitte aga nädalaid ja kuid endaga kaasas kanda. See tähendab ka seda, et te ei lase neil oma elu probleemideks saadagi, vaid käitute nii, et teil mitte millegagi ega kellegagi pole tõsiseid ega kestvaid probleeme.
Kord tähendab, et te ei raiska asjatult aega, ei pea tormama, vaid korraldate oma elu deviisi järgi: Kus ma saaksin aega kokku hoida? Kus ma saaksin kaks teed ühendada? Mille arvel ma saaksin rohkem vaba aega ja seega endale ka enam puhkust? Kuidas tõsta oma heaolu?
Kui te olete terve ja tunnete end hästi, peegeldub see alati teie näos; te näete välja noor ja vitaalne, liigute paindlikult ja dünaamiliselt.

 Tagasi sisukorda