Bhagavadgitâ

Sanskriti keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll

Tartu 2000

Orig. tiitel Srîmadbhagavadgîtâ, with the commentaries
Edited by WASUDEW LAXMAN SÂSTRÎ PANSÎKAR
Munshiram Manoharlal Publishers Pvt. Ltd

 

Kirjastus Biblio, Oü Greif trükikoda

Tekstis esinevad võõrtähed ("katusega" s ja z jms. ) on lihtsuse huvides teisendatud ning ei kajasta raamatus trükitud kirjapilti.

Nt. on raamatus esinev "katusega" s asendatud ühendiga 'sh' ja "katusega" z lihtsalt z -iga.

Täpsem kirjapilt on saadaval .doc ja .pdf formaadis failides

 Tekst .doc formaadis, zip pakitud  Tekst .pdf formaadis 1Mb

 Linnart Mäll sai klassikaliste Ida tekstide tõlkijana tuntuks 1970. aastatel, mil tema sulest üksteise järel ilmus kümmekond üksikasjalike kommentaaridega varustatud tõlget. Nüüd algava uue sarja tarvis tuleb need kõik põhjalikult läbi töötada ja parandada. Nii ongi käesolev "Bhagavadgîtâ" tekst seeläbi omandanud uudse ning hämmastava, kohati otsekui teemantlõikelise puhtuse, selguse ning ilu.

Aivo Lõhmus


 Eessõna

"Bhagavadgitâ" eestikeelse tõlke ilmumisest on möödunud kakskümmend aastat. Mõne kuu eest tegi kirjastus Biblio ettepaneku see uuesti välja anda ja ma jäin meeleldi nõusse, keeldusin aga lihtsast ümbertrükist.
Kakskümmend aastat on pikk aeg. Vahepeal on indoloogiasse lisandunud hulk materjale, mis avavad "Gîtâ" seni varjatud aspekte. Originaalteksti kõrval olen nüüd saanud kasutada ka India keskaegsete õpetlaste kommentaare.
Töö mitmete teiste muistsete teostega on minus süvendanud juba tookord tärganud veendumust, et "Bhagavadgîtâ" on üks tõelistest humanistlikest baastekstidest. Muidugi ei saa alahinnata selle teisi külgi, näiteks mütoloogilist, religioosset, filosoofilist, psühholoogilist ja kunstilist, samuti ka seda, et "Gîtâ" najal on kujunenud mitu voolu hinduismis ja muidugi ka ameerikalik krishnaism.
Seega oli põhjusi tõlke ümbertöötamiseks enam kui küllalt ning söandaksin öelda, et nüüd on tegu täiesti uue tõlgendusega. Humanistliku baasteksti kontseptsioonist annab lugejale ülevaate sissejuhatav artikkel ""Gîtâ" kui humanistlik baastekst."
"Bhagavadgîtâ kuulub nende väheste teoste hulka, mis on inimkonna ajaloo kulgu mõjutanud väga suures ulatuses, ja mitte üksnes Indias, vaid ka kaugel väljaspool selle piire. See toime jätkub tänini.
Järelikult kehtib "Gîtâ" väide INIMESE kui JUMALA ja JUMALA kui INIMESE samasusest ka praeguses kultuurisituatsioonis kui üks võimalus ületada oma tühine mina ja asuda maailmakõiksuse mõistmise teele.


SISUKORD

Eessõna
"Gîtâ" kui humanistlik baastekst

BHAGAVADGÎTÂ
I. Ardzuna meelemasenduse jooga
II. Arutlusejooga
III. Tegudejooga
IV. Teadmisega tegudest eraldumise jooga
V. Tegudega eraldumise jooga
VI. Eneseohjeldamise jooga
VII. Teadmise ja teadmiste jooga
VIII. Hävimatu Brahma jooga
IX. Kuningliku teaduse ja kuningliku saladuse jooga
X. Ilmingujooga
XI. Kõiksuskuju nägemise jooga
XII. Pühendumusejooga
XIII. Põllu ja põlluharija erinevuse jooga
XIV. Kolme loomujoone erinevuse jooga
XV. Kõrgeima isiksuse jooga
XVI. Jumalikkuse ja deemonlikkuse erinevuse jooga
XVII. Kolmesuguse usu erinevuse jooga
XVIII. Vabanemise ja eraldumise jooga

Kommentaare
Nimeseletusi

 


 Eessõna

 Baastekst

 1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

 Kommentaare

 Nimeseletusi


Veel raamatutest