|
IDA ARMUKUNST - esimene raamat
MEHE SEKSUAALENERGIA PEITUB SEEMNES
"Ei mingid ravimid, toit ega muud päästevahendid
suuda pikendada inimese elu, kui ta ei mõista ega praktiseeri
seksuaalenergia harmooniat."
Pien-zi, keisri arst.
Hiina ajaloo kaheksa tuhande aastase ajaloo vältel hoiti
kiivalt saladuses seksuaalse kung-fu meetodit, mis võimaldas
säilitada suguakti ajal seemnevedelikku. Esialgu praktiseerisid
seda ainult keiser ja tema lähikondlased, kes õppisid
seda õukonna juures olevatelt tarkadelt. Neil kaugetel
aegadel kinnitasid teadjad, et see meetod on inimkonnale suurim
kingitus. Keisril oli vaja vältida jõuetust ja haigusi,
vääralt õpetatud valitsejad kaotasid kiiresti
nooruslikkuse ega suutnut täita oma naiste ja liignaiste
soove. Aristokraatlikes perekondades andis isa selle teadmise
edasi ainult ühele pojale - naised ja teised pereliikmed
jäid teadmatusse.
Seksuaalne kung-fu võimaldab mehel säilitada mõningaid
keha sekreete, mis kogunevad ja tsirkuleerivad kõrgemates
keskustes ja kujutavad endast unikaalse energia allikat. Selle
biokeemilise energia kadu on võimalik vältida, hoidudes
seemnepurskest. Seejuures ei maksa seemnepurskest hoidumist segi
ajada orgasmi takistamisega. Seksuaalse kung-fu meetod võimaldab
saada kõrgemat orgasmi, mis kestab suguakti ajal pikka
aega. Saladus on lihtne: orgasmi ajal ei kaotata seemnevedelikku.
Kontrollides mõningaid alakehalihaseid, kõõluseid
ja sidemeid ning lastes genitaalides tekkival rõhul levida
üle kogu keha, õnnestub seemnevedelikku kinni hoida.
Sel ajal tunneb inimene erilist rahuldust. Rõõmu,
mida valmistab selline armastus, pole võimalik võrrelda
tavalisest füüsilisest naudingust saadavaga - see on
nii võimas, et põhjustab sageli hingelist kirgastumist.
Nimetatud meetodi omandanud inimene tunneb oma seksuaalsusest
niisugust rahuldust, et see on tema elus omamoodi seksuaalne
revolutsioon. Armastajapaar muutub otsekui mootoriks, mis toodab
tohutu hulga energiat. Seda võtet kasutades võib
inimene tegeleda armastusega tunduvalt sagedamini kui varem,
raiskamata seejuures energiat ja tugevdades oma tervist. Seksuaalne
kung-fu stimuleerib tähtsate hormonaalsete sekreetide tootmist,
selle asemel, et neid kulutada, nagu see tavaliselt ejakulatsiooni
ajal aset leiab.
Kõik inimese elulised funktsioonid saavad uut energiat.
Reaalne seksuaalne rahuldus ei seisne mitte selles, et elu meist
välja voolab. Selle asemel tuleb õppida tajuma nimmepiirkonna
kaudu kulgevaid eluhoovusi. Keha täieneb energia "sissepritsimise"
abil: seksuaalsetest keskustest suunatakse energia kõrgematesse
organitesse, nagu südamesse ja ajju. Elujõu täienemise
protsess lõpeb partnerite energiavahetusega meditatiivse
lõõgastuse ajal, mis järgneb selle seksuaalse
superlaengu loomisele.
Võimas seksuaalse elujõu vabanemine ja jaotumine
ongi inimliku armastuse põhiline tugipunkt. Et seda dünaamilist
energiat äratada, tuleb tunnetada jõudu, mis seisab
inimese bioloogilise ja vaimse evolutsiooni taga ning mida tuntakse
kundalinina.
SEKSUAALSE ELIKSIIRI EBATAVALINE JÕUD
Idamaa targad teadsid juba ammustel aegadel, kuidas seemnepurset
vältida. Nad kõik tunnistasid suguakti erakordset
tähtsust: armastuse ja õige treeningu korral võib
see äratada keha ja mõistuse uinuvaid jõude.
Närvi- ja endokriinsüsteem alluvad eriti hästi
kõikvõimalikele parandamistele. Suguaktile on alati
omistatud ravivat toimet, kuid tao õpetlased püüdsid
väljuda tervendamise piiridest ja leida selles aktis füüsilise
surematuse alust. Tekkisid paljud koolkonnad, kes soovitasid
mitmesuguseid salapäraseid seksuaaleliksiire.
Need, kes täielikult mõistavad tavalist ejakulatsiooniga
seksi, teavad, et see kasutab olulisel määral iga nääret
ja elundit. Ejakulatsiooni korral väljub elu sisemine rõhk
kehast, jättes inimesse mõnikord ainult sellise hulga
elujõudu, millest piisab ajalehe kokkupanemiseks, toidu
seedimiseks ja psühhiaatri juurde minekuks.
Targad olid arvamusel, et üks tilk seemnevedelikku on eluenergia
poolest võrdne saja tilga verega. India pühamehed
rääkisid kogu aeg amritast, elueliksiirist, noorendavast
vahendist, mis tekib inimeses seemnepursketa suguaktide ajal.
Et toota seda eliksiiri, mida võidakse nimetada ka kõrgemaks
hormonaalseks nõreks, on vaja kasutada seksuaaltehnikat,
mis takistab seemnepurset ja võimaldab niiviisi kehal
jõuda üha kõrgematesse ja kõrgematesse
energeetilistesse seisunditesse.
Kui inimene säilitab sperma ja juhib selle energiat, mida
ta on oma kehasse kogunud, võivad tal areneda ebatavalised
anded, sealhulgas tervendamis- ja selgeltnägemisvõime.
Paljud targad kinnitavad, et kui suudaksime säilitada neid
vedelikke kogu elu, ei laguneks meie keha pärast surma.
Ka kristlikud, budistlikud, muhameedlikud ja taoistlikud pühakud
on kasutanud "imesid" demonstreerides energiat, mida
kätkeb seeme.
Nii mõnedki esoteerilised sektid on soovitanud juua seksuaalse
võimekuse ja kehalise tervise parandamiseks seemnevedelikku.
See on sama arukas kui vitamiinide kasutamine. Teaduslik analüüs
on näidanud, et sperma sisaldab vitamiine, mineraale, mikroelemente,
hormoone, valke, ioone, fermente ja teisi elutähtsaid aineid.
Kuid seemnevedelikul on veel üks omadus, mida teadlased
ei suuda analüüsida ja mis on tähtsam kui igasugused
vitamiinid. Seda omadust võiks nimetada elujõuks.
Kuigi mingid teaduslikud aparaadid seda ei registreeri, pole
see pelgalt kujuteldav, sest eristab elavat surnust. Þenðennijuur
on teine näide niisuguse loodusliku substantsi kohta: keemilisel
analüüsil ei ilmuta see mingeid erilisi omadusi, kuid
on laialt tuntud elujõu taastamise vahend. Suguakt on
võimas tervendav ja toniseeriv jõud, sest selle
puhul kasutatakse ühekorraga inimese elujõude, mis
on tunduvalt võimsamad kui ravimtaimed ja arstirohud.
Hiina aristokraadid ja asjatundjad, kes otsisid sügavamat
rahuldust, tundsid kunsti suunata seemnevedeliku energia ajju
ja keha elutähtsatesse keskustesse. Paljud mehed peavad
seksuaalseid ahvatlusi elus nii tähtsaks, et raiskavad rõõmuga
seemet, muutudes oma naudingute ohvriks ja teadvustamata, kuidas
see mõjub nende tervisele. Nad ei tea, et on olemas ka
alternatiiv.
Sagedaste seemnepursete puhul saab eluenergia lõpuks otsa.
Liiderdajad kaotavad kiiresti elujõu varusid, nende nägemine
nõrgeneb ja juuksed langevad välja - nad vananevad
enneaegu. Esialgu ei tunne nad kurnatust, kuid aastatepikkuse
kuritarvitamise järel hakkavad nende võimed ähvardavalt
vähenema. Kui sugunäärmete eritisi regulaarselt
raisatakse, siis ruineeritakse keha tervis lõplikult:
loomingulised ja seksuaalsed võimed käivad alla ning
haigustele vastupanu võime väheneb.
Kaotatud jõu taastamiseks püüavad seemne raiskajad
tuge otsida vahenditest, mis suurendavad seksuaalset tundlikkust.
Need ained, mida ohjeldamatult kehasse pumbatakse, võivad
ajutiselt aidata. Inimene püüab oma nõrgenenud
potentsi kompenseerida ka raha ja poliitilise võimuga.
Vaimselt arenenud ning armastavatest sugulastest ja sõpradest
ümbritsetud inimesel võib elujõu kaotuse tunne
olla küll nõrgem, aga kui seda imelist energiat raisatakse
vahetpidamata, on allakäik vältimatu. Seedeelundid
ei suuda omastada toidust nii palju energiat, et korvata rohketest
ejakulatsioonidest tingitud kaotusi.
Seksuaalenergia täiustamise tao meetod toob hormoonid, valgud,
vitamiinid, fermendid, mineraalid ja seemneenergia kehasse tagasi,
nii et inimene võib nautida imelist seksuaalelu, head
tervist, sisemist tasakaalu ja vaimse teadlikkuse suurenemist.
Tao armukunst stimuleerib erakordselt kõrgekvaliteediliste
hormonaalsete ainete tootmist. Inimene võib näiteks
õppida saatma suguakti ajal energiat sisesekretsiooninäärmetele.
Energiast küllastatud näärmed suurendavad eritatava
nõre hulka ja parandavad selle kvaliteeti. Kogenud inimestel
saadavad toodetavad hormoonid ebatavalisi omadusi.
Seksuaalse kung-fu meetod võimaldab inimestel genereerida
ja ladustada rohkem närvi- ja hormonaalenergiat, kui ta
igapäevaeluks vajab. Seda ülemäärast elujõudu
saab suunata mööda kanaleid keha tugevdamiseks ning
vaimsete ja religioossete võimete suurendamiseks. Tihedas
embuses olevate armastajate yin- ja yang-peenenergia kontsentreeruvad
ning liiguvad keerisena suguelundite piirkonnast peani, jäädes
lõpuks alatiseks pähe.
MIKS HOITI SEKSI JUMALIKKU JÕUDU SALADUSES?
Inimkond on lõpuks tunnistanud, et loodusressursse
on vaja hoida - vastasel juhul tarvitame kõik ära
ja järgneb häving. Värsket vett, mulda, metsa
ja kütusevarusid tuleb säästa: toitu on vaja toota
efektiivsemalt, ehitus ja transport peavad käima kadudeta.
Me oleme juba ammendanud suure osa planeedi rikkustest.
Kui loodusressursside säästmise vajadust mõistavad
kõik, siis vähe on neid, kes mõtlevad oma
isikliku eluenergia säilitamisele. Inimese seemnes oleva
energiavaru hoolikas hoidmine on arukas energeetikaprogramm,
ent see aspekt on jäänud ekspertidel kahe silma vahele.
Üks põhjus on see, et ei tunta minevikus kasutatud
salajasi meetodeid. Taoistlikud õpetajad kogusid sellekohaseid
teadmisi tuhandete aastate vältel, otsides pingsalt mateeria
elustamise salajasi printsiipe. Nad avaldasid need võimsad
saladused ainult väljavalitud õpilastele, kes olid
tõendanud oma ustavust pikaajalise ennastohverdava teenimisega.
Miks pidasid õpetajad vajalikuks oma teadmisi masside
eest varjata?
Lääne inimesel pole sellise salatsemise põhjust
kerge mõista. Massiteabevahendid on kujundanud arusaama,
et iga inimese asjad lähevad korda ka teistele: kõike
seksuaalelusse puutuvat ahmitakse endasse järjest ahnemalt.
Reklaamitootjad kinnitavad, et ei ole võimalik müüa
midagi, kui selles pole seksi. Selline hoiak on muutnud seksi
laiatarbekaubaks, mida ei saa enam igapäevaelus praktiseerida
kõrgeima tasandini arendatud intiimse naudingu allikana.
Tänapäeval seksi lihtsalt tarbitakse ja heidetakse
see siis kõrvale, kui partneri noorus või uudsus
on kadunud. Isegi Hiina keisrite ja aristokraatide haaremites
elasid naised paremini kui meie päevil: neile oli vastutasuks
seksuaalteenuste eest tagatud vähemalt materiaalne heaolu.
Ühiskond seadis küll mehe naisest kõrgemale,
kuid naise seksuaalne energia pälvis tänu oma tervendavatele
omadustele siiski austust ning seda peeti mehe vaimse arengu
hädavajalikuks vahendiks.
Tao ajaloos räägitakse naisest, kes õppis oma
seksuaalenergiat muundama ja armukese yang-energiaga vahetama
ning saavutas selle abil surematuse. Temast sai vana-aja keisrite
armunõuandja. Eespool oli juttu ka ühest õukonnaneiust,
kes sai pärast keisri surma 690. aastal keisrinnaks. Keisrinna
Wu, keda peeti armukunsti vallas suureks asjatundjaks, juhtis
riiki targalt mitme aastakümne jooksul kuni surmani välja.
Iidsed tao õpetajad olid teadlased ja looduseuurijad,
kes tegid rohkesti avastusi meditsiinivallas, keemias, bioloogias,
navigatsioonis ja paljudes teistes teadusvaldkondades, kusjuures
nii mõnedki saavutused jäid läänes tundmatuks
veel kahe tuhande aasta jooksul. Nad ei hoobelnud nende võimsate
teadmistega ning saladuse hoidmiseks oli toona ka küllalt
põhjust: tuli karta salajastes printsiipides peituvate
ülijõudude ebaõiget kasutamist ja õpetuse
moonutamist. Hiina maapiirkondades, mis olid sel ajal tunduvalt
vähem asustatud, võis esoteerilisi teadmisi valdav
inimene hõlpsasti saada juhiks või kuningaks, sõdur
aga võis seda jõudu kasutada vaenlase hävitamiseks.
Seepärast pidasid tao õpetajad oma teadmiste laialdast
levitamist ohtlikuks ning andis neid enne surma edasi ainult
valitud õpilastele. Garanteerimaks, et salajasi vormeleid
ei kasutata egoistlikel eesmärkidel, edastasid õpetajad
sageli igale õpilasele ainult osa õpetusest. Ainult
siis, kui õpilased ühinesid ja õpetust koos
kasutasid, avanesid selle piiritud võimalused. Kui keegi
üritas egoistlikel eesmärkidel oma teadmisi salastada,
jäi tervik kättesaamatuks.
KAS MAKSABKI SALADUST AVALDADA?
Tao õpetajate arvates on inimeste elutingimused muutunud
sedavõrd halvaks, et oleks lausa kuritegu jätta inimsugu
ilma suutest elujõu täiendamise võimalustest.
Kui inimrass ei õpi kiiresti paremini kasutama oma eluenergiat,
saavutamaks harmoonilisemat seisundit, siis ootavad teda ees
erakordselt suured raskused, kui mitte täielik väljasuremine.
Tänapäeval on Hiinas seadusega keelatud hoida tervendamismeetodeid
saladuses: igaüks peab avaldama oma teadmised, mis võivad
aidata kaasa üldisele heaolule. Varem hoolikalt varjatud
õpetused, nagu ravimtaimede, juurte, mineraalvete, puukoore,
muda, lillede, vääriskivide, mürkide, jooga ja
meditatsiooni kasutamine, hakkavad varsti teenima kõiki.
Taoistlike seksuaalsaladuste avaldamine on panus üldisesse
inimkultuuri, ent selleks, et see inimkonnale reaalset mõju
avaldaks, võib kuluda veel palju aega.
Indias kutsutakse tantristlikeks tõekspidamisi,
mis näevad seksuaalsuses ka midagi muud kui lastetegemise
vahendit või piiratud seksuaalseid naudinguid. Eristatakse
hinduistlikku ja budistlikku tantrismi, kusjuures pole selge,
kumb on vanem.
Hinduism ei tee erilist saladust sellest, et kasutatakse ka tegelikke
seksuaalseid riitusi, osa budiste aga väidab, et seksuaalsel
temaatikal on budismis üksnes sümboolne tähendus,
ilma et sel tegeliku seksiga mingit pistmist oleks.
Seksuaalsus ongi budismis tõusnud hämmastavale filosoofilis-sakraalsele
kõrgusele, nii et maine seks näib tõesti olevat
väga kaugel all, kuid see on siiski olnud aluseks ning budismiski
on kasutatud rituaali osana tegelikke suguühteid. Kes vastupidist
väidavad, need kas ei tea, kuidas asjad on, või peavad
mingil põhjusel vajalikuks oma teadmisi varjata.
Nii on kirjutanud tantraguru Valev Mirtem, kelle sulest pärinevad
kaks järgmist artiklit. |
Järgneb....Kas tantra sobib meie
mõttelaadiga
|