Bioloogiliste sidemete katkemise seostest hälbiva käitumisega - magistritöö

Käesoleva uurimuse eesmärgiks on seatud ülevaate saamine võimalikest mõjudest ja seostest hälbiva käitumisega, mille tingib lapse lahutamine vanematest.

Püstitatud hüpotees oli järgmine:
- vanematest lahutatud lastel on keskmisest kõrgem risk hälbivale käitumisele
Seadsin enda uurimuse ette järgmised ülesanded (vt Tabel 2).

Tabel 2. Probleemiasetus

	Ülesanne	Meetod
1	Vanemlikkuse mõiste selgitamine	Teoreetilise kirjanduse analüüs
2	Ülevaate loomine normi, hälbivuse ja kuritegevuse mõistetest ning teooriatest	Teoreetilise kirjanduse analüüs
3	Ülevaate loomine kuritegevuse ennetusvõimalustest suunatuna vanemliku hooleta lastele	Kirjanduse analüüs & autori töökogemusele põhinev analüüs
4	Ülevaate loomine orvuna kasvanud Tallinna Psühhiaatriahaigla kohtupsühhiaatria osakonna patsientide lapsepõlvest ja toimetulekust eluga	Dokumentide analüüs
5	Ülevaate loomine orvuna kasvanud kriminaalhooldusaluste toimetulekust	Ankeetküsitlus kriminaalhooldusametnike seas
6	Ülevaate loomine orvuna kasvanud kinnipeetavatest Eesti vanglates	Teemaintervjuud vanglate sotsiaaltöötajatega
7	Ülevaate loomine orvuna kasvanud Ämari vangla kinnipeetavate toimetulekust ja tulevikuperspektiividest	Fookusgrupi intervjuud kinnipeetavatega
8	Ülevaate loomine vanematest lahutatud lastest probleemsete õpilaste seas	Teemaintervjuud koolisotsiaaltöötajate ja alaealiste komisjonide sekretäridega

Käesolevas uurimuses oli vajalik kasutada erinevaid meetodeid, sest erineva iseloomuga uuritavad vajasid isemoodi lähenemist. Kasutatud meetoditeks oli dokumentide sisuanalüüs, ankeetküsitlus, üksikintervjuud ja fookusgrupi intervjuud.

Dokumentide analüüsi viisin läbi ajavahemikus 01.07 - 15.08.2000 Tallinna Psühhiaatriahaigla kohtupsühhiaatria osakonna arhiivis, keskendusin patsientide anamneesis lapsepõlveolude kirjeldusele ja sooritatud kuriteole. Läbi töötatud toimikute arv oli kokku 388.

Anketeerisin kriminaalhooldusametnikke (n = 13) ajavahemikus 15.09 - 15.10.2000. 24 ankeeti (vt Lisa 1) lähetasin vastajatele posti teel ja 13 ankeeti laekusid ka tagasi posti teel. Ankeedis keskendusin vanematest lahus kasvanud kriminaalhooldusaluste osakaalule kriminaalhooldusaluste seas, nende kuriteole ja toimetulekueeldustele.

Joonis 4. Uurimuse struktuur

Vanglate sotsiaaltöötajatega viisin läbi telefoni teel teemaintervjuud (n = 7) ajavahemikul 10.11.2000 kuni 20.02.2001. Kõigi intervjueeritavate puhul tuli pidada mitu telefonikõnet, sest sotsiaaltöötajatel oli vaja andmete kogumiseks aega. Ämari ja Pärnu vangla sotsiaaltöötajatega viisin läbi intervjuu teise poole isiklikult kohtudes. Intervjuude tulemused fikseerisin kirjalikult. Intervjuudes keskendusin vanematest lahus kasvanud kinnipeetavate osakaalule kõikide vangide seas, nende kuriteole ja toimetulekueeldustele.

Kõige enam tuli muuta esialgselt kavandatut 06.02.2001 Ämari vanglas läbi viidud kolmel fookusgrupi intervjuul. Ämari Vangla turvanõuetest tulenevalt ei olnud võimalik kasutada diktofoni (fikseerisin vastused kirjalikult) ning gruppide suurus oli samuti piiratud - esimesel intervjuul osales kolm eesti keelt kõnelevat kinnipeetavat vanuses 29, 29 ja 37. Teisel intervjuul osales kaks vene keelt kõnelevat kinnipeetavat vanuses 26 ja 25 ning kolmandal intervjuul samuti kaks vene keelt kõnelevat kinnipeetavat vanuses 27 ja 39. Intervjuudes keskendusin vastajate lapsepõlvele, kuriteole, haridusele, sotsiaalsetele kontaktidele ja muudele toimetulekueeldustele.

Alaealiste komisjonide sekretäre (n = 6) ja koolisotsiaaltöötajaid (n = 1) intervjueerisin telefoni teel ajavahemikul 15.03 - 10.05.2001. Saadud vastused fikseerisin kirjalikult. Teemaintervjuus keskendusin vanematest lahus kasvavate laste käitumisele ja edasijõudmisele koolis, asendushoolduse vormile ja rakendatud mõjutusvahenditele.

5. Uurimistulemuste analüüs

5.1 Vanematest lahutatud lapsed Tallinna Psühhiaatriahaigla kohtupsühhiaatria osakonna patsientidena

Tallinna Psühhiaatriahaigla kohtupsühhiaatria osakonnas käivad patsiendid ambulatoorses ekspertiisis ja statsionaarses ekspertiisis, mida võib ka raviks lugeda. Nende patsientide toimikutes on muuhulgas ära toodud ka anamnees, mis puudutab küll patsiendi lapsepõlve, kuid seda meditsiinilisest vaatenurgast ning sotsiaalne külg on suhteliselt pinnapealne - on küll võimalik teada saada, kas patsient kasvas lastekodus, eestkosteperes või erikoolis, kuid mitte seal veedetud aastate arvu, sinna paigutamise iga, vendade-õdede saatust ja muud sellist, mis antud uurimuse jaoks olulist lisainfot annaks.

Kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi saadetakse neid kurjategijaid, kelle süüdivuses kohus või politseiuurija kahtleb, aga ka inimesi, kes on kuriteo tagajärjel psüühiliselt kannatanud või kelle teovõimes kohus kahtleb (nt mõne allkirjaga kinnitatud volituse või müügitehingu vaidlustamiseks). Tavaliselt püstitatakse ekspertiisi alustamisel järgmised küsimused:
1) milline oli isiku psüühiline seisund teo sooritamise ajal
2) mil määral tajub isik vastutust

Kuna aga neile küsimustele vastust otsides arvestatakse ka lapsepõlveoludega, siis oli töö selle osakonna arhiivimaterjalidega huvitav ka käesoleva uurimuse kontekstis.

5.1.1 Vanematest lahutatud laste osakaal statsionaarses ekspertiisis

2000-ndal aastal esimesel seitsmel kuul statsionaarselt kohtupsühhiaatriliseks ekspertiisiks hospitaliseeritud aga ka ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusel oli ravil Tallinna Psühhiaatriahaiglas kokku 49 patsienti, kellest 46 olid toime pannud kuritegusid. Ülejäänud ei pakkunud antud uurimuse kontekstis huvi, kuna olid kas kuriteoohvrid või oli vaidlus nende teovõime üle delegeeritud kohtust psühhiaatriahaiglasse.

Nendest 46-st olid anamneesi andmetel kolm olnud lahutatud oma vanematest. Üks noormees (24 aastane) oli elanud internaatkoolis, mis sündis pärast isa lahkumist perekonna juurest ja emal tekkinud toimetulekuprobleem. Tema kuritegu oli raske isikuvastane. Kaks noormeest (31 ja 28 aastased) olid elanud lastekodus. Nende kuriteod olid varavastased.

Joonis 5. Kuritegude liigid kohtupsühhiaatria osakonna statsionaaris

Jooniselt 5 nähtub, et kõige enam on statsionaarse ekspertiisi patsiendid toime pannud isikuvastaseid (63%) ja varavastaseid kuritegusid (26%). 2000-nda aasta politseistatistika alusel (Politseiamet 2001, http://www.pol.ee/politseistatistika/regktjaotus12.gif) on aga nende kuritegude registreerimisprotsent vastavalt 1,9 ja 78,9.

Statsionaari patsientide keskmine vanus oli 36 aastat, vanematest lahutatutel aga 27.

5.1.2 Vanematest lahutatud laste osakaal ambulatoorses ekspertiisis

2000-ndal aastal esimesel seitsmel kuul statsionaarselt kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile suunatud Tallinna Psühhiaatriahaiglasse kokku 339 patsienti, kellest 228 olid toime pannud kuritegusid. Ülejäänud patsiendid ei pakkunud antud uurimuse kontekstis huvi, kuna olid kas kuriteoohvrid või oli vaidlus nende teovõime üle delegeeritud kohtust psühhiaatriahaiglasse.

Ambulatoorses ekspertiisis käinud patsientide keskmine vanus oli 31 aastat, vanematest lahutatutel aga 28.

Joonis 6 toob ära ambulatoorse ekspertiisi patsientide kuritegude liigid koos nende esinemissagedusega. Isikuvastased kuriteod moodustavad 63,1% ja varavastased kuriteod 26%. Nagu ülalpool viidatud on nende kuriteoliikide määrad 2000-ndal aastal olnud vastavalt 1,9% ja 78,9% (Politseiamet 2001, http://www.pol.ee/politseistatistika/regktjaotus12.gif).

Joonis 6. Kuritegude liigid kohtupsühhiaatria osakonna ambulatoorses ekspertiisis

Nende inimeste arv, kes olid oma lapsepõlves lahutatud pärisvanematest, oli kokku 58, mis moodustab 25,4% kuritegusid sooritanud patsientide koguarvust (228). Võrrelduna vanematest lahus elavate laste arvu suhtega teistesse lastesse 1999 aasta keskmine alaealiste arv oli 370 788 (Statistikaamet 2000, 35), kellest 1,1% elas lahus oma pärisvanematest. Vanematest lahutatud laste osakaal samas vanusegrupis on kõikunud 1% ja 1,4% vahemikus alates 1970-ndast aastast (vt ptk 2). Seega võime väita, et lapsepõlves vanematest lahutatud inimeste risk võimaliku psüühikahäirega seonduvaks kuriteoks on oluliselt kõrgem, kui selline risk ühe või kahe vanemaga üles kasvanud laste seas.

Siin tuleb aga arvestada mitmeid kõrvaltegureid, mille mõõtmine on keeruline. Nimelt on vaimuhäirest tingitud kuritegevusele soodustavaks tingimuseks varases lapsepõlves põetud haigused ja kukkumised. Ning on iseenesestmõistetav, et palju tõenäolisemalt on sellistele ohtudele avatud need lapsed, kellel on vähem silma peal hoitud, kellega on vähem tegeldud, kelle eest on vähem hoolitsetud või keda on lapsepõlves väärkoheldud ning just selliste laste vanematelt on lõppkokkuvõttes vanemlikud õigused võetud.

Joonis 7. Kuritegude liigid koos asendushoolduse vormiga kohtupsühhiaatria osakonna ambulatoorses ekspertiisis.

Peab märkima, et kuriteoliikidest on ainult isikuvastased ja varavastased kuriteod need, mida saab võrrelda kuritegevuse statistikaga kogu riigis - muud kuriteoliigid pole kas üldse või on ebapiisavalt esindatud. 1999 aastal toimepandud kuritegudest (Statistikaamet 2000, 152) olid 2% isikuvastaseid ja 81,5% varavastaseid, 2000-ndal aastal oli aga vastavalt 1,9% isikuvastaseid ja 78,9% (Politseiamet 2001, http://www.pol.ee/politseistatistika/regktjaotus12.gif). Seega on kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis käinud inimeste seas tugevas ülekaalus isikuvastased kuriteod, mis on täiesti arusaadav, kuna enamus nendest kuritegudest on räiged tapmised, mille toimepanemise puhul tekib täiesti õigustatult küsimus kurjategija vaimsest tervisest.

Võib märgata vanematest lahutatute seas varavastaste kuritegude toimepanemise suuremat osakaalu võrreldes vanematega kooselanud patsientidega (vt Joonis 8).

Üks endine lastekodulaps nimetas oma isikuvastase kuriteo motiiviks soovi naaseda vanglasse. Kaks pommiähvardajat kolmest olid endised lastekodulapsed. Viiest pedofiilia-juhust oli ühe puhul tegemist endise sanatoorse internaatkooli lapsega. Vaimuhäired, mis olid tingitud narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamisest, jagunesid vaadeldavate rühmade suhtes proportsionaalselt võrdselt (75% oma vanema(te)ga koos kasvanud ja 25% asendushooldusel kasvanud lapsi).

Joonis 8. Kuritegude liigid seoses kooseluga pärisvanematega kohtupsühhiaatria osakonna ambulatoorses ekspertiisis.

Tähelepanu väärib see, et vanematest lahus kasvanud patsientide kuriteod olid rohkem varavastased (vt Joonis 8) ning nad olid ühtlasi ka keskmisest nooremad, mida võib seletada materiaalsete probleemidega mida kogevad nooremad inimesed rohkem või sellega, et selliseid varavastaseid kuritegusid panevad üldse toime enamasti nooremad inimesed.

5.2 Vanematest lahutatud laste osakaal kriminaalhooldusaluste seas

Eesti Vabariigis tegutsevad kriminaalhooldusosakonnad 14 maakohtu juures, kus kokku on jälgimise alla üle 7000 kriminaalhooldusaluse. Kriminaalhooldusametnikke on ligi 200 (http://www.just.ee).

Kriminaalhooldusseaduse (Riigi Teataja 1998 I, 4, 62) kohaselt määratakse isik kohtu poolt kriminaalhooldusele eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist. Kriminaalhooldusalune on tingimisi karistatud või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu, kelle kohus on katseajaks kriminaalseaduses sätestatud korras kriminaalhooldaja järelevalve alla määranud.

Kuna hooldusele määramisel arvestatakse inimese sooritatud kuritegu, tema iseseisvaks toimetulekuks vajaliku võrgustiku olemasolu ning sageli ka töökoha olemasolu, siis on selge, et kriminaalhooldusele suunatakse kergemaid isikuvastaseid ja varavastaseid kuritegusid sooritanud, väike osa ehk ka avaliku korra vastu eksinuid. Mis tähendab seda, et kriminaalhooldusalused esindavad kurjategijate seda osa, kellel on juba niigi resotsialiseerimuseks paremad eeldused nii sotsiaalsel, majanduslikul kui psüühilisel tasandil.

14 kriminaalhooldusametnikku, keda autor anketeeris, rõhutasid just seda, et endised lastekodulapsed ja teised vanemliku hoolitsuseta kasvanud ei ole nende kliendid just tänu sotsiaalse ja ma-jandusliku tugistruktuuri puudumisele.

5.2.1 Endiste lastekodulaste ja teiste orvuna kasvanute osakaal kriminaalhooldusaluste seas, nende vanus ja kuriteoliik

Keskmiselt hinnati vaadeldava grupi osakaaluks kõigi hooldusaluste seal 8%, kõige enam hindas selleks protsendiks 33 üks Lääne-Virumaa kriminaalhooldusametnik, järgmisena 20% kriminaalhooldusametnik Valgamaalt. Kõige väiksemaks hindas orvuna kasvanute osakaalu 0,25% Tallinna kriminaalhooldusametnik. Respondentideks loeti vaid neid kriminaalhooldusametnikke, kelle hoolealuste seas oli bioloogilistest vanematest lahus kasvanuid, respondente oli kokku 13.

Kõige rohkem vaadeldavate omadustega kriminaalhooldusaluseid kuulus vanusegruppi 16-17 ja 18-24 (mõlemad 38,5%), vanusegruppidesse kuni 15 a, 25-29, ja 40-55 kuulus igasse 7,7%.

Vaadeldava grupi esindajad olid karistatud vaid varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest, vastavalt 63% ja 37%.

5.2.2 Perekonna olemasolu kriminaalhooldusalustel

Vaadeldavast grupist oli perekond olemas 69% (9-l juhul) ning see puudus 31% (4-l juhul).

Selleks pereks nimetati kõige sagedamini ema, venda ja õde 3-l korral (ühel juhul lisati juurde, et ema on skisofreenik). Kaks korda nimetati vanaema. Üks kord abikaasat, isa ja vanaisa.

Sugulasi nimetati olevat olemas ainult 2-l kriminaalhooldusalusel, 11-l mingeid sugulasi ega kontakte nendega ei teatud olevat.

5.2.3 Kriminaalhooldusaluste toimetulek

7-l juhul 13-st nimetas respondent, et on täheldatav erinevus vanematest lahus kasvanud hooldusaluste ja teiste, "tavaliste" hooldusaluste vahel. Põhiliselt nähti erinevusena madalamat enesehinnangut (3-l korral) ning otsustusjõuetust (2-l korral). Lisaks nimetati ka vaimset alaarengut ja kehva suhtlemisoskust.

Ühe erandiga kinnitasid kõik kriminaalhooldusametnikud, et orvuna kasvanud hooldusalune on tavaliselt põhiharidusega. Erineval seisukohal olnud ametnik oli pärit Tallinnast. 7 vastanut ütlesid, et vanematest lahus kasvanud kliendid on teistega võrreldes kehvema haridusega, 5 vastanut seda erinevust ei ole täheldanud.

Joonis 9. Orvuna kasvanud kriminaalhooldusaluste eluase

Orvuna kasvanud kriminaalhooldusalused elasid enamasti korteris (3-l juhul) või sotsiaalmajas (3 juhul). Kahel korral nimetati elamist tuttava juures ning ühe alaealise kriminaalhooldusaluse puhul kasupere.

5.2.4 Kriminaalhooldusaluste sotsialiseerumist raskendavad tegurid

Uurides vaadeldava grupi retsidiivsust, saime vastuseks 7-l juhul et orvuna kasvanud on teistest pigem retsidiivsemad, 4 kriminaalhooldusametnikku seda erinevust ei ole tähendanud. Üks vastaja (Tallinnast) arvas, et orvuna kasvanud on pigem vähem retsidiivsed.

Kirjeldades vaadeldava grupi seotust sõltuvusainetega, nimetas 2 vastajat (Tallinnast ja Valgamaalt) seda gruppi enamasti sõltlasteks, 4 vastajat hindas sõltlaste osakaalu oluliseks ja 4 sõltlaste osakaalu mitte nii oluliseks. Kaks vastajat (mõlemad Tallinnast) ütlesid, et sõltlasi uuritava grupi seas ei ole.

Küsimustiku vaba vastuse osas osutasid kaks kriminaalhooldusametnikku (Lääne-Virumaalt ja Tallinnast) vajadusele nende inimeste seoseid ühiskonnaga luua või taasluua. Üks respondent Tallinnast rõhutas vaesuse ja viletsuse takistavat mõju töös selle grupiga. Üks vastanu Lääne-Virumaalt viitas sellele, et tema ühel alaealisel hooldataval, kes elab kasuperes, on tänu kasuperele palju suuremad lootused oma elu korda saada.

Jätkub - 5.3 Vanglate sotsiaaltöötajate arvamus orvuna kasvanud kinnipeetavatest ja fookusgrupi intervjuud Ämari vanglas orvuna kasvanute seas