LISA 3

Järgenavalt on uurimistulemused valdkondade kaupa kokkuvõtvalt välja toodud .

Kohanemine:

• hoolduspere lastel oli kasulastega raske harjuda;
• kasulapsed olid alguses kinnised ja tagasihoidlikud;
• kasulastel oli hirm, et kui nad midagi valesti teevad, viiakse nad tagasi tagasi ema juurde;
• kasulastel oli raske harjuda, et keegi nende tegemiste vastu huvi tunneb, nende pärast muretseb;
• probleemid tekivad sageli sellest, et hooldusvanematel on kasulaste käitumise suhtes ootused ning pahatihti need ei täitu;
• kasulaps ei kohane kunagi täielikult, bioloogiline pere jääb ikka "meieks" ja hoolduspere "teieks"
• kasulapsed klammerdusid hooldusvanemate külge;
• lastekodust tulnud lapsed ei saa aru "privaatsuse" mõistest ning nad ei mõista asjade väärtust;
• kohanemist raskendasid majanduslikud probleemid;
• hooldusvanemate kohanemine seisnes pidevas avastamises.

Probleemid:

• majanduslikud probleemid;
• kasulaste probleemne käitumine, hooldusvanemate vastu sõdimine(pidev vastuhakk);
• hooldusvanematel on raske vaimupuudega lapsi mõista;
• muret teeb ebakindlus suhetes kasulapse bioloogilise perega;
• kasulapsed ei oska heal ja kurjal vahet teha, neil on teistsugused väärtushinnangud;
• kasulapsed ei oska teistega arvestada;
• probleemid pisisasjadega (harjumine hooldusperes väljakujunenud tavadega);
• hooldusvanemad ei ole osanud probleeme ette näha.

Ettevalmistus hooldusvanema rolliks:

• ükski vastaja pole läbinud spetsiaalset hooldusperekoolitust;
• koolitust peetakse vajalikuks, sest hooldusvanemad vajavad eriteadmisi;
• koolitusel tuleb rääkida võimalikest probleemidest, psühholoogiast, meditsiinist, juriidilisest asjaajamisest, seadusandlusest, pedagoogilistest nõksudest, lapse kooliks ettevalmistamisest;
• koolitusel tuleks teha grupitööd, jagada hooldusvanemate jaoks olulist informatsiooni;
• hooldusvanematele tuleb rääkida, kuhu abi vajadusel pöörduda;
• hooldusperede valimine ja ettevalmistus peaks olema hoolikam ja põhjalikum.

Abi saamise võimalused, suhted ametnikega

• ametnikud on sageli klientidega ebaviisakad, kliente ei usuta;
• kõik ametnikud ei ole kompetentsed, ei oska oma tööd teha;
• ametnikud ei tee omavahel koostööd;
• ametnikud peaksid hooldusvanematega tihedamat koostööd tegema;
• sotsiaaltöötajad peaksid hooldusperede vastu rohkem huvi tundma, tunnustama;
• abi vajadusel pöördutakse esmalt sotsiaaltöötaja juurde, kes aitab ise või suunab edasi;
• inimesed ei tea, mis on sotsiaaltöötaja ülesanded, seega ei teata, mis küsimustega tema poole pöörduda, mida temalt oodata;
• sageli saadakse abi lähedastelt;
• hooldusvanemaid tuleb teavitada, kust vajadusel abi küsida;
• ametnikud ei jaga hooldusvanematele nende perre paigutatava lapse kohta piisavalt informatsiooni;

Ootused ja ettepanekud

• hooldusperelepingut tuleks lubada sõlmida ka kasulapse suhtes ülalpidamiskohutust omavatae inimestega;
• hooldusvanematele tuleks võimaldada tasuta psühholoogilist ja juriidilist nõustamist;
• hooldusvanematele tuleks pakkuda võimalust puhata, lõõgastuda;
• lühikeseks perioodiks peaks olema võimalik last paigutada hooldusele ilma kohtulahendita nii, et hooldusvanematele makstaks siiski kasulapse ülalpidamiseks lisatoetust;
• tuleks teha rohkem ennetavat tööd, et ei tekiks vajadust last bioloogilisest perekonnast eraldada;
• ennetava töö tegemiseks peaks olema töötaja, kes õpetaks kriisiperedele majanduslikku toimetulekut;
• hooldusperele ja kasulapsele ei tohi bioloogilise perega suhtlemist peale suruda;
• inimestele tuleks läheneda individuaalsemalt;
• lapsega peaks haiguslugu kaasas olema, et hooldusvanem saaks tutvuda kasulapse tervislikku olukorraga;
• avalikkust tuleks perekonnas hooldamisest rohkem teavitada;
• oleks vaja korraldada hoolduvanemate kokkusaamisi.

Bakalaureusetöö algusse