Juhendaja: dots. Anu Leppiman
Konsultant: Kaasi Almers

RESÜMEE

Anu Lehtla (2001). Hooldusvanemate ettepanekud lapse perekonnas hooldamise edendamiseks. Bakalaureusetöö. TPÜ. Käsikiri. Tallinn, 86 lk.

Paljud vanemad ei taha, ei saa või ei oska oma lapse eest hoolt kanda. Paljude vanemliku hoolitsuseta jäänud laste jaoks on parimaks võimaluseks perekonnas hooldamisele paigutamine. Lastel, kes vajavad perekonnas hooldamist, on sageli palju negatiivseid elamusi, nad on pahatihti kogenud nii füüsilist kui psühholoogilist vägivalda. Taoliste kogemustega lapse kasvatamiseks ei ole hooldusvanemad sageli valmis, sest neil puuduvad kasulapse hooldamiseks vajaminevad eriteadmised. Kasulapse kasvatamisel ilmnevate raskuste ületamiseks vajavad hoolduspered nõu ja tuge. Kui hooldusperesid ei toetata, suureneb perekonnas hooldamise katkemise oht. Kahjuks ei ole Eestis hooldusperede toetamine, nagu ka kogu perekonnas hooldamise teenuse korraldamine, veel lõplikult välja kujunenud. Sellest lähtuvalt seadsin käesoleva töö eesmärgiks välja selgitada, milliseid ettepanekuid teevad hooldusvanemad lapse perekonnas hooldamise edendamiseks. Tulenevalt eesmärgist soovin uurimistöö käigus leida vastused küsimustele, milliseid muutusi tuleks hooldusvanemate arvates perekonnas hooldamise korraldamisel sisse viia ning kuidas tuleks hooldusvanemaid toetada.

Uurimuse teostamiseks viisin läbi teemaintervjuu kümne Läänemaa ja Tallinna hooldusvanemaga. Uurimistöö analüüs põhineb kvalitatiivsel meetodil.

Uurimistöö tulemustest selgus, et lapse perekonnas hooldamise edendamisel peavad hooldusvanemad oluliseks psühholoogilise nõustamise võimalust, hooldusvanemate kokkusaamiste korraldamist, perekonnas hooldamise hoolikamat ja põhjalikumat ettevalmistust, ametnike ja hooldusvanemate koostöö parandamist.

Võtmesõnad: hooldusvanemad, kasulaps, perekonnas hooldamine, sotsiaaltöötaja, toetamine, seadusandlus.

ABSTRACT

Anu Lehtla (2001). Foster parents' propositions for promoting foster care. Bachelor's paper. TPÜ. Manuscript. Tallinn. 86 pages

There are many parents who do not want or cannot take care of their children. The placement to foster care is the best option for many children who have been deprived of parental care. Children who need foster care have a lot of negative experience, they have often been abused emotionally and physically. Foster parents are not ready to take care of children with such experience because of the lack of special knowledge that is needed for bringing up a foster child. To overcome the problems that arise in taking care of the foster child foster parents need advice and support. The lack of support jeopardizes the maintaining of the placement. The supporting of foster parents and also the general provision of foster care has not been worked out yet in Estonia. The aim of the present research is to find out which propositions foster parents make to promote foster care. With this research I wish to find answers to the following questions:
· which changes have to be made in foster care provision;
· what kind of support foster parents need.

To realize the research I interviewed ten foster parents in Läänemaa and in Tallinn. The analysis is based on the qualitative method.

The results of the research showed that in promoting the foster care it is necessary to enable foster parents to get psychological consultation, to organize meetings of foster parents, to prepare foster care more carefully and thoroughly, to improve the co-operation between foster parents and social workers.

Key words: foster parents, foster child, foster care, social worker, support and legislation.

SISUKORD

RESÜMEE ...............................................	2
ABSTRACT ...............................................	3
JOONISTE LOETELU ...............................................	5
1. SISSEJUHATUS ...............................................	6
2. LAPSE HOOLDAMINE PEREKONNAS ...............................................	8
2.1. Mõisted ...............................................	8
2.2. Kasupere erinevad vormid ...............................................	8
2.2.1. Lapsendamine ...............................................	9
2.2.2. Eestkoste ...............................................	9
2.2.3. Perekonnas hooldamine ...............................................	10
2.2.4. Tugipere ...............................................	10
2.3. Perekonnas hooldamise korraldamisest Eestis ...............................................	10
3. HOOLDUSPEREDE TOETAMISE VAJALIKKUSEST ...............................................	19
3.1. Sotsiaaltöötajate ja hooldusvanemate koostöö ...............................................	20
3.2. Miks vajavad hooldusvanemad eriteadmisi ...............................................	21
4. PEREKONNAS HOOLDAMISEST EUROOPAS ...............................................	25
4.1. Euroopa Liidu Nõukogu põhimõtted perekonnas hooldamise kohta......................................	27
5. UURIMISPROBLEEMI ASETUS JA METOODIKA ...............................................	30
6. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS JA ARUTELU ...............................................	33
6.1. Uurimistulemuste analüüs ...............................................	33
6.2. Arutelu ...............................................	49
7. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD ...............................................	56
KASUTATUD KIRJANDUS ...............................................	59
LISAD
1.Teemaintervjuu ...............................................	63
2. Hooldusvanemate intervjuud ...............................................	64
3. Uurimistulemuste kokkuvõte. ...............................................	84
JOONISTE LOETELU
Joonis 1. Uurimisrobleemi asetus ...............................................	31

1. SISSEJUHATUS

Iga laps vajab hoolitsust, sooja kodu, armastavaid vanemaid. Kahjuks on vanemaid, kes ei suuda oma poegadele ja tütardele hoolt ja kaitset pakkuda. See ei pruugi tähenda, et ema-isa oma last ei armasta. Võimetus oma järeltulija eest hoolitseda võib tuleneda ajutisest kriisist. Tänapäeval peitub probleemide põhjus sageli majanduslikus toimetulematuses. Inimene jääb töötuks, langeb masendusse, tal on lapse ees häbi, et tal raha pole, otsitakse abi alkoholist- see on üks võimalikest stsenaariumitest, mis võib kaasa tuua lapse paigutamise lastekodusse.

Lastekodu ei ole lapse jaoks normaalne paik lapsepõlve möödasaatmiseks. Kõige parem arengukeskkond on lapse jaoks perekond, sest seal saavad võimalikuks normaalsed inimsuhted, mis on aluseks lapse edasisele arengule (Kaldre 1996, 18). Kui bioloogilised vanemad oma poja-tütre eest hoolitseda ei suuda, tuleb leida perekond, kes on valmis pakkuma lapsele kaitset ja turvalisust. "Tähtsaim lapse jaoks on see, et tema elus on vähemalt üks täiskasvanu, kellele ta võib alati kindel olla, kes teda ei reeda ja, piltlikult öeldes, kelle selja tagant ta julgeks maailmale keeltki näidata" (Jakobson 1999). Kuna probleemses perekonnas ei ole pahatihti lastel kiindumussuhet, siis oleks hea, kui laps leiaks hoolduspere liikmete hulgast täiskasvanu, keda usaldada. Samas tuleb ära märkida, et lihastel vanematel on lapse südames siiski eriline koht. Ütleb ju vanasõnagi, et veri on paksem kui vesi. Seepärast tuleb ajal, mil laps viibib perekonnas hooldamisel, intensiivselt tegeleda bioloogilise ema ja isaga, neil tuleb aidata kriisist üle saada. Võimaluse korral tuleb luua tingimused lapse tagasipöördumiseks koju.

Eestis on lapse perekonnas hooldamise teooria ja praktika alles algstaadiumis. Teooriaga tutvumiseks olen uurinud perehooldust puudutavat seadusandlust. Samuti olen lugenud teemakohast kirjandust, sealhulgas varem tudengite poolt läbiviidud uurimistöid. Perehoolduse praktikast sain ülevaate 2000. aastal Läänemaa hooldusvanemate anketeerimisel (Lehtla 2000). Küsitlusest selgus, et perehoolduse korraldamisel on palju puudujääke, riigilt oodatakse suuremat abi. Seetõttu pööran käesolevas uurimistöös tähelepanu hooldusperede toetamise vajalikkusele. Kuna hoolduspered ise teavad oma olukorda ning vajadusi kõige paremini, uurisin käesoleva töö raames hooldusvanematelt, milliseid muutusi nende arvates perehoolduse korraldamisel teha tuleks.

Perekonna tähtsust lapse elus on hakatud ka Eestis teadvustama. Nagu öeldud, on meie riigis perehooldus siiski veel algstaadiumis. Seepärast uurisin, kuidas on lapse hooldamine perekonnas korraldatud teistes Euroopa riikides.

Jätkub - Lapse hooldamine perekonnas