Tallinna Pedagoogikaülikool
Sotsiaalteaduskond
Sotsiaaltöö osakond
ANU LEHTLA
HOOLDUSVANEMATE ETTEPANEKUD LAPSE
PEREKONNAS HOOLDAMISE EDENDAMISEKS
Bakalaureusetöö
Juhendaja: dots. Anu Leppiman
Konsultant: Kaasi Almers
RESÜMEE
Anu Lehtla (2001). Hooldusvanemate ettepanekud lapse perekonnas
hooldamise edendamiseks. Bakalaureusetöö. TPÜ.
Käsikiri. Tallinn, 86 lk.
Paljud vanemad ei taha, ei saa või ei oska oma lapse
eest hoolt kanda. Paljude vanemliku hoolitsuseta jäänud
laste jaoks on parimaks võimaluseks perekonnas hooldamisele
paigutamine. Lastel, kes vajavad perekonnas hooldamist, on sageli
palju negatiivseid elamusi, nad on pahatihti kogenud nii füüsilist
kui psühholoogilist vägivalda. Taoliste kogemustega
lapse kasvatamiseks ei ole hooldusvanemad sageli valmis, sest
neil puuduvad kasulapse hooldamiseks vajaminevad eriteadmised.
Kasulapse kasvatamisel ilmnevate raskuste ületamiseks vajavad
hoolduspered nõu ja tuge. Kui hooldusperesid ei toetata,
suureneb perekonnas hooldamise katkemise oht. Kahjuks ei ole
Eestis hooldusperede toetamine, nagu ka kogu perekonnas hooldamise
teenuse korraldamine, veel lõplikult välja kujunenud.
Sellest lähtuvalt seadsin käesoleva töö eesmärgiks
välja selgitada, milliseid ettepanekuid teevad hooldusvanemad
lapse perekonnas hooldamise edendamiseks. Tulenevalt eesmärgist
soovin uurimistöö käigus leida vastused küsimustele,
milliseid muutusi tuleks hooldusvanemate arvates perekonnas hooldamise
korraldamisel sisse viia ning kuidas tuleks hooldusvanemaid toetada.
Uurimuse teostamiseks viisin läbi teemaintervjuu kümne
Läänemaa ja Tallinna hooldusvanemaga. Uurimistöö
analüüs põhineb kvalitatiivsel meetodil.
Uurimistöö tulemustest selgus, et lapse perekonnas
hooldamise edendamisel peavad hooldusvanemad oluliseks psühholoogilise
nõustamise võimalust, hooldusvanemate kokkusaamiste
korraldamist, perekonnas hooldamise hoolikamat ja põhjalikumat
ettevalmistust, ametnike ja hooldusvanemate koostöö
parandamist.
Võtmesõnad: hooldusvanemad, kasulaps, perekonnas
hooldamine, sotsiaaltöötaja, toetamine, seadusandlus.
ABSTRACT
Anu Lehtla (2001). Foster parents' propositions for promoting
foster care. Bachelor's paper. TPÜ. Manuscript. Tallinn.
86 pages
There are many parents who do not want or cannot take care
of their children. The placement to foster care is the best option
for many children who have been deprived of parental care. Children
who need foster care have a lot of negative experience, they
have often been abused emotionally and physically. Foster parents
are not ready to take care of children with such experience because
of the lack of special knowledge that is needed for bringing
up a foster child. To overcome the problems that arise in taking
care of the foster child foster parents need advice and support.
The lack of support jeopardizes the maintaining of the placement.
The supporting of foster parents and also the general provision
of foster care has not been worked out yet in Estonia. The aim
of the present research is to find out which propositions foster
parents make to promote foster care. With this research I wish
to find answers to the following questions:
· which changes have to be made in foster care provision;
· what kind of support foster parents need.
To realize the research I interviewed ten foster parents in
Läänemaa and in Tallinn. The analysis is based on the
qualitative method.
The results of the research showed that in promoting the foster
care it is necessary to enable foster parents to get psychological
consultation, to organize meetings of foster parents, to prepare
foster care more carefully and thoroughly, to improve the co-operation
between foster parents and social workers.
Key words: foster parents, foster child, foster care, social
worker, support and legislation.
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS
Iga laps vajab hoolitsust, sooja kodu, armastavaid vanemaid.
Kahjuks on vanemaid, kes ei suuda oma poegadele ja tütardele
hoolt ja kaitset pakkuda. See ei pruugi tähenda, et ema-isa
oma last ei armasta. Võimetus oma järeltulija eest
hoolitseda võib tuleneda ajutisest kriisist. Tänapäeval
peitub probleemide põhjus sageli majanduslikus toimetulematuses.
Inimene jääb töötuks, langeb masendusse,
tal on lapse ees häbi, et tal raha pole, otsitakse abi alkoholist-
see on üks võimalikest stsenaariumitest, mis võib
kaasa tuua lapse paigutamise lastekodusse.
Lastekodu ei ole lapse jaoks normaalne paik lapsepõlve
möödasaatmiseks. Kõige parem arengukeskkond
on lapse jaoks perekond, sest seal saavad võimalikuks
normaalsed inimsuhted, mis on aluseks lapse edasisele arengule
(Kaldre 1996, 18). Kui bioloogilised vanemad oma poja-tütre
eest hoolitseda ei suuda, tuleb leida perekond, kes on valmis
pakkuma lapsele kaitset ja turvalisust. "Tähtsaim lapse
jaoks on see, et tema elus on vähemalt üks täiskasvanu,
kellele ta võib alati kindel olla, kes teda ei reeda ja,
piltlikult öeldes, kelle selja tagant ta julgeks maailmale
keeltki näidata" (Jakobson 1999). Kuna probleemses
perekonnas ei ole pahatihti lastel kiindumussuhet, siis oleks
hea, kui laps leiaks hoolduspere liikmete hulgast täiskasvanu,
keda usaldada. Samas tuleb ära märkida, et lihastel
vanematel on lapse südames siiski eriline koht. Ütleb
ju vanasõnagi, et veri on paksem kui vesi. Seepärast
tuleb ajal, mil laps viibib perekonnas hooldamisel, intensiivselt
tegeleda bioloogilise ema ja isaga, neil tuleb aidata kriisist
üle saada. Võimaluse korral tuleb luua tingimused
lapse tagasipöördumiseks koju.
Eestis on lapse perekonnas hooldamise teooria ja praktika
alles algstaadiumis. Teooriaga tutvumiseks olen uurinud perehooldust
puudutavat seadusandlust. Samuti olen lugenud teemakohast kirjandust,
sealhulgas varem tudengite poolt läbiviidud uurimistöid.
Perehoolduse praktikast sain ülevaate 2000. aastal Läänemaa
hooldusvanemate anketeerimisel (Lehtla 2000). Küsitlusest
selgus, et perehoolduse korraldamisel on palju puudujääke,
riigilt oodatakse suuremat abi. Seetõttu pööran
käesolevas uurimistöös tähelepanu hooldusperede
toetamise vajalikkusele. Kuna hoolduspered ise teavad oma olukorda
ning vajadusi kõige paremini, uurisin käesoleva töö
raames hooldusvanematelt, milliseid muutusi nende arvates perehoolduse
korraldamisel teha tuleks.
Perekonna tähtsust lapse elus on hakatud ka Eestis teadvustama.
Nagu öeldud, on meie riigis perehooldus siiski veel algstaadiumis.
Seepärast uurisin, kuidas on lapse hooldamine perekonnas
korraldatud teistes Euroopa riikides.
Jätkub - Lapse hooldamine
perekonnas
alates 16.08.2003 |